2-22-8541/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 6.veebruaril 2025

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-22-8541

Kohtuasi

Svea Finance AS-i hagi Ruum7 OÜ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

26 980,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943, asukoht

Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn); lepinguline esindaja P P

Kostja: Ruum7 OÜ (registrikood 16058792, asukoht

Sinilille tee 6, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa, e-

post: xxx) seaduslik esindaja K S (pankrotis)

Kohtuistungi aeg

6.jaanuar 2025

Resolutsioon

1. Svea Finance AS-i hagi Ruum7 OÜ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Ruum7 OÜ-lt Svea Finance AS kasuks

põhivõlgnevus 15 861,88 eurot ja viivis 0,1% päevas

põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni

põhivõlgnevuse kohase täitmiseni

3. Jätta rahuldamata Ruum7 OÜ taotlused nõuda Svea

Finance AS-lt välja hagi nõudes vaidlustatud nõuete osas

kindlustuslepingud ja tingimused ning hageja ja A OÜ

vahel sõlmitud kokkulepped

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta Ruum7 OÜ kanda ja määrata

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest

Menetluse käik ja hageja nõue

1. Svea Finance AS (edaspidi hageja) palus kohtule Ruum7 OÜ (edaspidi kostja) ja K S (pankrotis)

vastu esitatud hagis välja mõista solidaarselt põhivõlgnevuse 17 804,54 eurot, intress 2945,37

eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1159,35 eurot ja viivis määras 0,1%

päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

2. 08.06.2022 ja 23.02.2023 täpsustas hageja hagiavaldust ja viimase 23.02.2023 täpsustuse kohaselt

palus hageja kostjalt ja K Slt (pankrotis) solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 15

861,88 eurot ja viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse

kohase täitmiseni.

3. 03.01.2025 kohtumääruses jättis kohus hagi K S (pankrotis) vastu seoses tema pankroti

väljakuulutamisega läbi vaatamata.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

4. Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.12.2021 nõuete

loovutamise lepingu nr 10179 (edaspidi leping), mille kohaselt loovutas kostja hagejale rahalised

nõuded OÜ A (registrikood xxx) vastu kogusummas 20 123,61 eurot ning rahalise nõude P U

(registrikood xxx) vastu summas 5777,72 eurot. Kostja loovutas hagejale alljärgnevad rahalised

nõuded: 1) 10.12.2021 väljastatud arvest nr 21-002 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas

6414,26 eurot, 2) 14.12.2021 väljastatud arvest nr 21-006 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu

summas 5437,10 eurot, 3) 11.02.2022 väljastatud arvest nr 20220039 tulenev rahaline nõue OÜ A

vastu summas 1338,65 eurot, 4) 14.02.2022 väljastatud arvest nr 20220044 tulenev rahaline nõue

OÜ A vastu summas 1273,82 eurot, 5) 17.02.2022 väljastatud arvest nr 20220050 tulenev rahaline

nõue OÜ A vastu summas 2617,51 eurot, 6) 18.02.2022 väljastatud arvest nr 20220051 tulenev

rahaline nõue OÜ A vastu summas 2245,45 eurot, 7) 25.02.2022 väljastatud arvest nr 20220061

tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas 796,82 eurot, 8) 30.03.2022 väljastatud arvest nr

20220085 tulenev rahaline nõue P U vastu summas 5777,72 eurot. Hageja on teinud kostjale

lepingu alusel käesoleva hagiavalduse punktis 1.1 nimetatud arvetega seoses väljamakseid

kogusummas 25 442,70 eurot. Lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis K

S (pankrotis) hagejaga käenduslepingu, mille kohaselt vastutab ta solidaarselt kostjaga lepingust

tulenevate kostja rahaliste kohustuste eest. OÜ A ning P U ei ole hagiavalduses nimetatud arveid

hagejale tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasunud. Eelnimetatud nõuete eest on OÜ A tasunud arve nr

21-002 alusel hagejale viie osamaksega kokku 3144,98 eurot, millest tulenevalt on arvest nr 21-

002 tulenev põhiosa võlgnevus hagi esitamise päeva seisuga 3269,28 eurot. OÜ A on teinud

järgmised tagasimaksed: 07.03.2022 summas 100 eurot, 11.03.2022 summas 1044,98 eurot,

04.04.2022 summas 1000 eurot, 19.05.2022 summas 500 eurot, 02.06.2022 summas 500 eurot. P U

on tasunud 29.04.2022 arve nr 20220085 alusel hagejale 4855,81 eurot, millest tulenevalt on arvest

nr 20220085 tulenev põhiosa võlgnevus hagi esitamise päeva seisuga 921,91 eurot. Lepingu punkti

7 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt nõude tagasiostmist kui ilmnevad muuhulgas

alljärgnevad asjaolud: hagejal on alust arvata, et ostja, ei tasu loovutatud nõuet, nõue ei ole

täielikult rahuldatud 30 päeva jooksul alates loovutuspakkumises näidatud sissenõutavaks

muutmise ajast. Kõikide nõuete sissenõutavaks muutmise ajast on möödunud enam kui 30 päeva.

Kuna OÜ A ja P U hagejale arveid tähtaegselt ei tasunud ning hagejal on alust arvata, et OÜ A ja P

U ei tasu loovutatud nõudeid, on hageja kohaldanud lepingust tulenevat tagasiostuõigust

alljärgnevalt: 08.03.2022 kohaldas hageja lepingust tulenevat tagasiostuõigust A OÜ vastu olevate

10.12.2021 väljastatud arvest nr 21-002 ja 14.12.2021 väljastatud arvest nr 21-006 tulenevate

rahaliste nõuete tagasiostmiseks ning palus kostjal ja käendajal hiljemalt 15.03.2022 tasuda 12

803,61 eurot hageja kontole. Teade on edastatud kostjale ja käendajale 08.03.2022 e-kirjaga.

20.04.2022 kohaldas hageja lepingust tulenevat tagasiostuõigust A OÜ vastu olevate 11.02.2022

väljastatud arvest nr 20220039, 14.02.2022 väljastatud arvest nr 20220044, 17.02.2022 väljastatud

arvest nr 20220050, 18.02.2022 väljastatud arvest nr 20220051, 25.02.2022 väljastatud arvest nr

20220061 tulenevate rahaliste nõuete tagasiostmiseks ning palus kostjatel hiljemalt 27.04.2022

tasuda 8688,64 eurot (millest võlgnetav brutosumma on 8212,25 eurot (s.o arve nr 20220039

brutosumma 1326,65 eurot (ostuhind 1307,91 eurot + komisjonitasu 18,74 eurot) + arve nr

20220044 brutosumma 1261,82 eurot (ostuhind 1243,99 eurot + komisjonitasu 17,83 eurot) + arve

nr 20220050 brutosumma 2605,51 eurot (ostuhind 2 568,86 eurot + komisjonitasu 36,65 eurot) +

arve nr 20220051 brutosumma 2233,45 eurot (ostuhind 2202,01 eurot + komisjonitasu 31,44 eurot)

+ arve nr 20220061 brutosumma 784,82 eurot (ostuhind 773,66 eurot + komisjonitasu 11,16 eurot)

ning intress summas 476,39 eurot) hageja kontole. Teade on edastatud kostjatele 20.04.2022 e-

kirjaga. 20.05.2022 kohaldas hageja P U vastu oleva 30.03.2022 väljastatud arvest nr 20220085

tuleneva rahalise nõude tagasiostmiseks ning palus kostjatel hiljemalt 27.05.2022 tasuda 1096,23

eurot (millest brutosumma 909,91 eurot (ostuhind 5684,83 eurot + komisjonitasu 80,89 eurot –

29.04.2022 P U poolt tasutud summa 4855,81 eurot ning intress summas 186,32 eurot) hageja

kontole. Teade on edastatud kostjatele 20.05.2022 e-kirjaga. Lepingu punkti 7.2. kohaselt on nõude

tagasiostu teate esitamisel kostja kohustatud 5 pangapäeva jooksul tasuma hagejale tagasi nõude

brutosumma ning intressi suuruses 0,1% brutosummalt iga päeva eest alates ostuhinna tasumisest

hageja poolt kuni brutosumma tagasimaksmiseni kostja poolt. Kostja ei ole lepingust tulenevaid

kohustusi hageja ees täitnud. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on nõude brutosumma ostuhind koos

komisjonitasuga. Punktis 1.7 nimetatud nõuete tagasiostmise teadetes märgitud tähtpäevadeks ning

ka hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud. Lepingu punktide 7.2. ja 3.1. kohaselt

kuulub kostjate poolt hagejale tasumisele brutosumma 17 804,54 eurot ning intress summas

2945,37 eurot. Lepingu punkti 12.4 kohaselt on maksetähtpäeva ületamisel hagejal õigus nõuda

müüjalt viivist suuruses 0,1% päevas. Lepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist

kokku 1159,35 eurot.

5. 8.06.2022 esitatud hagi täpsustuse kohaselt jäi hagejal ekslikult 07.06.2022 hagiavalduse esitamisel

tähelepanuta, et P U on 02.06.2022 tasunud hagejale 21.04.2022 väljastatud arvest nr 20220097

tuleneva nõude eest 1041,26 eurot. Nimetatud rahaline nõue P U vastu summas 1068,21 eurot on

kostja poolt hagejale loovutatud 21.04.2022. Kostja ja hageja on nõude loovutamisel kokku

leppinud, et pooled tasaarvestavad nimetatud nõude ostuhinna summas 1041,26 eurot kostja poolt

hagejale arvest nr 21-002 võlgnetava rahalise kohustusega kattuvas ulatuses (s. o 1041,26 euro

ulatuses). Eelnevast tulenevalt on, erinevalt hagis toodust, arvest nr 21-002 tulenev brutosumma

võlgnevus 07.06.2022 seisuga mitte 3257,28 eurot, vaid summas 2216,02 eurot (s.o ostuhind

6312,46 eurot pluss lepingus kokkulepitud komisjonitasu 89,80 eurot miinus OÜ A poolt perioodil

07.03.2022–02.06.2022 tasutud summa 3144,98 eurot miinus P U poolt 02.06.2022 tasutud summa

1041,26 eurot) ning intressi võlgnevus 0,1% päevas perioodil 16.12.2021–07.06.2022 summas

931,63 eurot. Seega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata brutosumma 16

763,28 eurot ning intress summas 2943,42 eurot ja viivis 1155,18 eurot.

6. 23.02.2023 hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja saanud pärast 08.06.2022 kohtule hagi

täpsustuse esitamist kostja poolt hagejale loovutatud rahaliste nõuete eest, mille hageja on

08.03.2022, 20.04.2022 ja 20.05.2022 tagasiostuteadetega kostjale tagasi loovutanud, kostja

ostjatelt laekumisi kokku 5000 eurot. Tasumised on olnud alljärgnevad: 12.07.2022 on A OÜ

tasunud 200 eurot; 19.07.2022 on W I OÜ on tasunud 1000 eurot; 02.08.2022 on A OÜ tasunud

200 eurot; 16.08.2022 on W I OÜ tasunud 3600 eurot. W I OÜ (registrikood xxx) on lepingu

eritingimuste punkti 2 kohaselt üks kaheksast ostjast, kellega seotud müügiarveid hageja lepingu

alusel finantseerimiseks aktsepteerib. Lepingu punkti 14.1 kohaselt on hagejal õigus tasaarvestada

oma nõudeid müüja nõuetega. Hageja tasaarvestas laekumised kogusummas 5000 eurot hageja

nõuetega kostjate vastu kattuvas ulatuses VÕS § 88 lg 8 põhimõttest lähtuvalt selliselt, et sellega

kaeti hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 1155,18 eurot ja intress 2943,42 eurot,

kokku 4098,60 eurot, millises ulatuses on hageja nõuded kostja vastu lõppenud. 16.08.2022

maksest ülejäänud 901,40 eurot tasaarvestas hageja kattuvas ulatuses kostja põhivõlgnevusega 16

763,28 eurot, mille tulemusena väheneb hageja poolt kostjalt nõutav põhivõlgnevus 901,40 euro

võrra ning on pärast tasaarvestuse tegemist 15 861,88 eurot.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

7. Kostja esitatud haginõuetega ei nõustu ja palus need jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt täitis

kostja omapoolset lepingukohustust korrektselt. Hageja ja kostja koostöö on kestnud aastaid, mille

vältel kujunes välja teatud praktika ja kokkulepped. Hageja ja kostja vaheline praktika oli alati, et

kõik limiidid edasimüüjatega seatakse vastavalt hagejapoolse kindlustaja hinnangule ja kindlustaja

poolt seatud kindlustatud limiitidele. Kõik erandid olid alati välja toodud. Mõistetav on, et erinevad

lepingud erinevate ettevõtete vahel ei ole otseselt seotud, aga ka hageja ise viitas enda saadetud

kirjas 10.12.2021 varasemale lepingule ja toob välja kõik erisused. Seega on oluline selgitada,

milline oli varasem leping ja selle kehtimisel tekkinud praktikad. Hageja poolt välja toodud

erisustes pole juttu ei kindlustusest ega käendusest. Kõik lepingupartnerid, kes on nõudega seotud

lepingus välja toodud kui kostja edasimüüjad, on ajalooliselt sõlmitud eraldi lepingud, kus on

märgitud limiit ja ka asjaolu, mis summas on kindlustatud. A OÜ osas sai esimene leping sõlmitud

06.07.2021 ja veel limiidi tõstmiseks uuesti 25.08.2021. A OÜ limiit ja lepingu sõlmimine seisis

kindlustaja taga, kiri hageja esindajalt 06.07.2021. Need lepingud A OÜ osas on sõlmitud eelnevalt

kehtinud lepingu juurde aga see on praktika, kuidas limiite seati. Need ei käinud kostja juhatuse

liikme käenduse arvelt ja ka uut lepingut sõlmides, neid erisusi välja ei toodud. Lisaks on

10.12.2021 saatnud hageja esindaja kirja P U kohta, kus mainib, et limiit on kindlustatud ehk

varasem praktika jätkus. Kostjal oli täielik õigus eeldada, et kõik limiidid edasimüüjatega on

kindlustatud nii nagu varasemalt. Antud fakt on väga oluline ja uue lepingu sõlmimisel pidanuks

olema hädavajalik selline asi eraldi välja tuua, kui osadel edasimüüjatel enam ei olnud kindlustust.

Suusõnaliselt oli alati jutt, et see on kõikide osapoolt kaitseks ehk iseenesest mõistetav. Hageja ei

ole mitte üheski kirjas ega lepingus A OÜ ega P U kohta ligilähedaselt sarnaselt välja toonud, et

kindlustuslimiit kehtib ainult mingil eritingimusel või esiteks on käendus, siis kindlustus. Kostja

juhatuse liige on aru saanud, et kõik limiidid hagis olevate edasimüüjate suhtes on antud lepingus

kaetud kindlustusega. Selle kindlustundega on toimetatud antud teenust kasutades ja käendus on

pigem lisaks selles osas, kui näiteks on ettevõtte poolt tahtlikult lepingut rikutud ja pahatahtlikult

tekitatud olukord, kus kindlustusel tekib võimalus taganeda. Sellised on olnud alati ka suusõnalised

selgitused hageja poolt. Hageja, kostja ja kostja edasimüüja vahel on sõlmitud kolmepoolsed

lepingud, kus A OÜ ja P U on võtnud endale kohustuse teavitada, kui neil on midagi arvete osas

vaidlustada. Kostjale teadaolevalt neid kaebusi ei ole ja hageja ei ole seda ise välja toonud. Hageja

ei maini hagis kordagi kindlustusi, nende limiite. Samuti ta ei too välja olukordi, kus kostja oleks

omalt poolt lepingut rikkunud. Sellest võib järeldada, et rikkumisi ei ole olnud, sest need oleksid

oluline fakt hagi koostamisel ja selgituseks, miks just kostjale ja teda esindavalt eraisikule on

tehtud tagasinõue mitte kasutatud kindlustust. Järelikult kostjal oli õigustatud eeldus, et

toimetatakse kindlustaja heakskiidul ja antud summad on kindlustatud, sealjuures kindlustaja

analüüs võiks eeldada edasimüüja krediidivõimekust ning maandada sellega seotud riske. Antud

olukorras ei ole etteheiteid kostjale, tema tegevuse, lepingu rikkumise või arvete õigsuse suhtes.

Erakordne on olukord, et hageja isegi hagis ei maini kindlustust ega selgita, miks kindlustust ei ole

kasutatud ja pöördutud nõudega tagasi enda kliendi poole. Jääb arusaamatuks, miks pöördutakse

tagasi oma kliendi poole. Kauba ostnud, edasi müünud ja kes on kõik õigesti teinud. Hageja on

finantsasutus, kes lepinguid sõlmides ja teenust osutades seisab suuremas ja tugevamas

positsioonis. Teada tundud eetika ja moraalinorm on, et finantsasutus peab lepinguid sõlmides

lähtuma oma kliendi ehk antud olukorraskostja huvides ja mitte varjatult tegema lepinguid oma

kliendi kahjuks. Momendil on olukord kus kauba saanud edasimüüja ei vastuta, hageja ei vastuta,

kindlustust isegi ei mainita enam, aga 100% vastutab läbi aastate korrektselt käitunud

finantsasutuse koostöö partner. Seega, võttes aluseks üldnorme ja tõekspidamisi, mida peaks üks

finantsasutus kandma, on hageja antud hagi esitades väga tugevalt eksinud nende normide suhtes.

Kostja täiendava vastuse kohaselt kehtib kõikide tehingute osas kindlustuskaitse. Hageja on

erinevates hagi täpsustustes omalt poolt tunnistanud, et nõude loovutamise leping nr 10179, mis on

hagis olevate nõuete juriidiliseks aluseks, on ostja A OÜ poolse võla tekkimise hetkest on

kindlustustingimused väidetavalt muutunud. See on üllatav asjaolu, kuna hageja ise jätkas uute

arvete krediteerimist. Järelikult, kui ostjal esinesid maksehilinemised, siis ei oleks tohtinud hageja

jätkata nende tehingute krediteerimist ja/või sellisel juhul oleks pidanud hageja sõlmima eraldi

kokkulepped kostjaga (lepingu nr 10179 p 2.2.6). Hageja on ise süüdi endale kahju põhjustamises

ja soovib enda äririski kahjud kostja kanda jätta, mis ei ole kooskõlas hea usuga. Kostja puhul on

tegemist mikroettevõtjaga, hageja puhul on tegemist mõjuka suure äriühinguga. Hageja ei ole

tõendanud 26.01.2022 saadetud e-kirja kirja kättetoimetamist kostjale. Kuni selle ajani loovutatud,

väljamakstud nõuded ja peale võla tekkimist loovutatud nõudeid tuleb käsitleda eraldi, sest võla

tekkimine ja olemasolu muudab oluliselt lepingu tingimusi ja osapoolte äririske. Hageja ei ole

küsinud kostjalt nõusolekuid ega kinnituskirja peale muutunud asjaolusid ja tingimusi (lepingu p

18.1). Lepingust tulenevalt on hagejal kirjalikult teavitamise kohustus ja võimalus täiendava

nõusoleku saamiseks käendusele selle laienemiseks. Kuna arveldamine toimus pangasüsteemis,

mida kostjale ei olnud näha ega kontrollitav, siis pidi hageja viivitustest teavitama kostjaid koheselt

ja regulaarselt. Hageja ei teavitanud, et kindlustuskaitse ei kehti viivituses olevate – ja uute arvete

osas. Kostjad poleks müünud antud tingimustel ega pakkunud käendust kindlustuskaitseta

tingimustele. Kostja oleks saanud muuta ostjaga uute väljastatud arvete maksetingimusi, kuid

hageja dikteeris müügiprotsessi käiku oma suva järgi kontrollimatul moel, eesmärgiga kaitsta

eeskätt ainult hageja majandushuvi. Hageja varjas kostjate eest olulist informatsiooni

lepingutingimuste kohta. Hageja kuritarvitas kostjate usaldussuhet. Kostjatel on õiguspärane ootus

eeldada, et hageja kui Eestis registreeritud finantsasutus käitub heas usus oma klientide suhtes,

kaitses ka kostjate huve toimuvates tehingutes kolmandate osapooltega mitte pahatahtlikult tema

ainuisikuliselt riskide kandjaks panna. Hageja on selgitanud, et nad on omapoolselt teinud

võlgnikust A OÜ kahepoolseid kokkuleppeid. Seega on hageja sõlminud kostjaid informeerimata

tagaselja ostjatega kokkuleppeid, mis muutsid hageja ja kostjate vahelisi kokkuleppe tingimusi.

Kostjad ei ole sellise tegevusega nõus, hageja on halvas usus kahjustanud kostjate huve, sh

laiendanud meelevaldselt käenduse ulatust uutele kokkulepetele (lepingu p 19.2). Seega tuleb

nõude osasid käsitleda erinevate tingimuste ja kokkulepete raames, hinnata hageja poolset

lepingutingimuste rikkumist, sh hea usu vastas tegevust (lepingu p 19.6). Kui hageja ei oleks

eksitanud pahatahtlikult kostjaid, siis oleks olnud võimalik mõlema osapoole osas kahjusid ära

hoida. Hageja väidab, et kostja pidi olema A OÜ-ga tehtud kokkuleppest teadlik, samas pole nad

esitanud ühtegi kirjalikku tõendit, et nad on sellest kokkuleppest ja selle sisust kostjaid

informeerinud ja saanud kostjalt nõusolekut nende omavahelisi kokkulepetest tulenevaid kohustusi

käendada. Hageja poolt kolmanda osapoolega eraldi kokkulepete sõlmimine on oluline lepingu

tingimuste ühepoolne muutmine. Seega on hageja on õiguseid mitte kasutades, teavitamise

kohustust rikkudes ja lepingut mitte uuendades oluliselt rikkunud lepingut, sellega tekitanud

kostjatele otsest kahju. A OÜ poolt võla tasumise kohta viitab kostja hageja poolt 07.03.2022

saadetud e-kirjale ja sellega kaasas olevale manusele A_sissemaksed_väljamksed. Algse hagi

punktis 1.5.1.1 ja 1.5.1.2 tasumised, mis on nõudest maha arvestatud, on olemas hageja poolt

tehtud excel tabelis rida number 13 veergudes B ja G. Hageja on selgitanud tabeli sisu hagi

vastuses kohtule 26.04.2024 punktides 2 ja 3, kinnitades, et rea 13 veergudes E ja G on välja

toodud millises summas kohustub A OÜ 07.03.2023 seisuga vastavalt kokkuleppele tegema

9.nädalal veel täiendava makse kokkulepitud maksegraafiku järgimiseks. Hageja selgitab lisaks:

Nädal 9 eest on tasuda veel 1044,98 €. Vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 3000,00 € nädalas

lisaks finantseeritavatele arvetele. Kostja saab sellest aru nii, et ostja A OÜ pidi tasuma 3000 eurot

ja nõue 2 arvete summad (uued finantseeritavad arved), et hageja neid finantseeriks kostjatele.

Hagi vastuses kohtule 26.04.2024 punktis 4 annab hageja mõista nagu see oleks olnud mõeldud

teise lepinguga seotud võla vähendamiseks. Samas rida 13 summad 100 eurot ja tasuda veel

kommentaariga 1044,98 eurot on arvestatud maha just hagis oleva lepinguga tekkinud võlast.

Hageja ei ole taolist kokkulepet kostjaga teinud, kokku leppinud ega teavitanud ühelgi kirjalikult

taastaval moel oma arvestuse põhimõtetest. Hageja kirjad kokkulepete selgitustes on esiteks

saadetud alles peale hagis olevate nõuete loovutamist ehk hiljem. Teiseks pole nendest üheselt aru

saada, milliseid võlgasid nendega kaeti. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on hageja vähendanud

uute hagi all arutluses olevate finantseeritavate arvete tasumise summad teise lepinguga seotud

võla katteks (nõue 2 arved). Hageja ei ole nii äärmuslikke tingimusi kostjaga läbirääkinud ega

saanud taoliste tehingute käendamiseks nõusolekut. Teiseks antud kokkulepe ei välistanud, et

hagejal on ka eelneva lepingu võlgnevuse jaoks kokkulepe tehtud. Hageja on omapoolselt kaks

lepingut sidunud ja ilma korrektse teavituseta kostja äririske tõstnud ja kostja kohustusi ühepoolselt

kasvatanud. Hageja on tegutsenud halvas usus. Hageja vastutus tuleneb lepingu p-st 13.1. Hageja

poolt võla tasumised, arvestus ei ole üheselt selge ega arusaadav, teistele osapooltele jälgitav.

Samas on hageja kinnitanud, et tasumised A OÜ poolt on toimunud ja seda oluliselt suuremas

mahus kui hageja on hagis arvesse võtnud. Kuna kostjat pole teavitatud ega üheselt selgitatud uue

lepingu kehtivuse ajal A OÜ tasumistega seotud arvestus, siis kostjal on õigus eeldada, et

07.03.2022 tabeli laekumised on seotud antud lepinguga 10179 ja sellega seotud nõuete

tasumisega. Kostja vaidleb vastu, et P U oli hagi esitamise päeval võlgnevus 921.91 eurot. Kostja

viitab, et hageja on ise 08.06.2022 esitanud hagi täpsustuse, mille punktis 1 toob välja, et ta on

hagiavalduse esitamisel eksinud ja P U on tasunud nõude summas 1041,26 eurot. Seega, tasutud

summa on suurem, kui hagis esitatud P U nõue. Hageja selgitab ja täpsustab hagi 08.06.2021

punktis 3, et ta tasaarveldas saadud laekumisega A OÜ võlgnevust, mis ei tundu loogiline ja on

ebaõige. Hageja arvestused ei ole kostja hinnangul selgesti jälgitavad ja loogiliselt mõistetavad.

Kostjate hinnangul hagi nõue 3 on alusetu, sest P U hageja enda esitatud andmete põhjal võlgnevus

puudub. Kostja arvestuse järgi on hageja kostjale võlgu vähemalt 1041.26-921.91 eurot=119,35

eurot. Juhul kui hüpoteetiliselt leiab kohus, et kostjad on hagejale võlgu, siis kostjad paluvad

eeltoodud summa tasaarveldataks. Hageja viitab hagi punktis 1.6 muudele asjaoludele, miks on

õigus kostjatelt nõuet tagasi nõuda. Hageja väidab punktis 1.6.1, et tal on alust arvata, et ostja ei

tasu loovutatud nõudeid. Antud väide on väär ja kostjate suhtes sihilikult pahatahtlik, kuna ostja

tasus regulaarselt hagejale arveid. Nagu on hagi protsessi ilmnenud, siis ostja on võla tekkimise

hetkest (saldode väljastamisest) alates olulises ulatuses teinud hagejale makseid, mida kinnitab

nende excel tabel ja ka nende 26.04.2024 antud selgitus tabelile. Hagi punktides 1.8 ja 1.9 viitab

hageja nõuete tagasiostuõiguse kohaldamistele. Hageja on esitanud e-kirjad ja teatised hagiga, aga

hageja pole tõendanud, et kostjad on need teatised ka enne hagi esitamist kätte saanud. Kirjadest on

näha, et hageja esindaja on paralleelselt suhtluses kostjaga, kus arutatakse võla tasumist. Kostja on

küsinud kinnitust ja teinud ettepaneku arutada, kuidas A OÜ plaanib võlga tasuda, hageja esindaja

on 19.05 kinnitanud, et A OÜ tasus 500 eurot ja palub sama summat ka kostjalt. Kostja selgitab, et

peale kostja poolt esitatud kirja lepiti kokku, et paralleelselt A OÜ-ga kostja panustab võla

tasumisse. Seega, isegi kui hageja oleks esitanud korrektselt tagasiostu teatised, siis reaalsuses ei

olnud need kehtivad, kuna hageja tegi paralleelselt teisi kokkuleppeid. Seega hageja väide, et

kostja ei täitnud teateid saades oma kohustusi, on vale, paljasõnaline, tõendamata. Hageja rikkus

lepingu 10179 hea usu põhimõtteid, teavitamiskohustust, nõusolekute küsimist, tingimuste

muutmise kokkulepete kirjalikult sõlmimise kohustust ja seda kõike finantsasutusena

jõupositsioonil olles. Kostjad leiavad, et nii suurel määral jõupositsioonilt lepingu rikkumine ja

teise osapoole õiguste riivamine puhtalt enda ärihuvide kaitseks, on piisavaks aluseks, et nõuete

tagasiostuõigus kostjatele on alusetu ja õiguspäratu. Hageja viitab hagis viivise õiguse nõudmisele

ja kirjeldab selle arvestamist. Kostjad vaidlevad sellele vastu. Hageja tegi kostjatega kokkulepped

kalkulatsioonide esitamisel, kuidas osaliselt tasaarveldati võlanõuet. Antud dokumendid on hageja

ise hagi protsessis esitanud. Eraldi kokkulepet, et lisaks tasaarveldamise hetkest kuni reaalsel

laekumiseni arvestatakse viivist, pole kokku lepitud. Hageja viivise arvestus on topelt, sest

kalkulatsioonis juba lepiti kokku intresside tasumine (komisjonitasu võeti enne maha ja siis toimus

tasaarveldus). Lisaks, kui ostja viivitas arvete tasumisega, mille osas olid hageja ja kostja omavahel

kokku leppinud tasaarveldused, siis hagejal oli õigus nõuda viivist ostjalt lepingu punkt 1.3.3. Kas

hageja on oma õigust kasutanud ostja suhtes pole teada, aga lisaks müüjalt intresside arvestamine

samalt summalt oleks topelt arvestus, tasakaalust väljas ja ebaõige. Kostjad vaidlevad vastu ka

hageja hagi punktis 1.13 esitatud viivise arvestusele vastu ja leiavad, et arvestus on ebaõige. Võla

põhisummast tuleb maha arvestada enne hagi ja kostja vahel sõlmitud tasaarvelduste summa.

Lisaks vaidleb Kostja hagi punktile 1.13.3 vastu. Kuna kostja seisukoha järgi P U võlanõuet hagi

esitamise hetkel polnud, siis viivise arvestust ei saa sellele kohaldada. Esitatud kujul arvestus on

ebaselge ja ebaselget nõuet ei saagi täita. Kostja vaidleb vastu hagi täpsustuses 23.02.2023 hageja

väitele, et kindlustus limiitide tõlgendus, olemasolu on kostjate poolt ebaõige ja ühepoolne. Kostja

lisab lepingu sõlmimisega seotud kirjavahetuse hageja ja kostja vahel, kus on selgelt aru saada, et

kindlustus oli oluline osa ostjate limiidi määramisel ja lepingu sõlmimisel, mis on kokkulepete

osaks. Hageja hagi täpsustuses 23.02.2023 punktis 3.1 selgitab, et ostjale finantseerimislimiidid on

hageja poolt kindlustatuid ostja maksejõuetuse puhuks, see tähendab juhtumiks, kui algatatakse

ostja pankrotimenetlus või saneerimismenetlus või kuulutatakse välja ostja pankrot või võetakse

vastu või kinnitatakse ostja saneerimiskava. Samas hagi täpsustuses punktis number 3.3 aga hageja

selgitab, et P U vastu olev 30.03.2022 väljastatud arvest nr 20220085 tulenev rahaline nõue ei ole

kindlustuskõlbulik põhjusel, et nimetatud arve oli osaliselt vaidlustatutud ning arvele oli esitatud

kreeditarve kogusummas 921,91 eurot, mida tõendab lisatud e-kirja vahetus. Hageja ei ole esitanud

kindlustuse dokumente, seega ei ole kostjatel võimalik hinnata hageja väidete õigsust. Kuna

kostjad ei ole kursis kindlustustingimustega, siis lasus hagejal kohustus teavitada kostjaid

olukordadest, kus kindlustuskaitse tehingutele ei laiene. Hageja on seda teinud tagantjärgi, hagi

täpsustuses 23.02.23. Hageja on kohtumenetluses andnud vastuolulisi selgitusi

kindlustustingimuste osas. Hageja versioon, mis puudutab P U-d läheb kokku selle arusaamisega,

kuidas kostjale oli hageja poolt suuliselt selgitatud varasemalt tehingute kindlustuskaitse kehtivuse

kohta. Hageja ei ole kindlustuskaitse täiendavatest piirangutest varasemalt kordagi rääkinud.

Kostjad oli teadmises, et kui on vaidlus arve õigsuse osas või mingi muu pretensiooni arve osas,

mis tuleneb kostja poolsest tegevusest, siis kindlustus ei kata. Hageja esimene selgitus punktis 3.1

aga kirjeldab ainult pankrotti ja saneerimist. Kui kindlustus katab ainult punktis 3.1 kirjeldatud

juhtudel ja nende tingimuste täitmisel ei kata näiteks vaidluste korra, siis hageja selgitus punktis

3.3 on ebaoluline, sest ka P U ei ole pankrotis ega läbi saneerimist. Hageja oma selgitustes on

vasturääkiv ja segadust tekitav. Hageja ei täienda 3.3 antud selgituse oma 3.1 punktis öeldut vaid

lisab, miks P U puhul kindlustus ei kehti. Teise osapoolena lugedes saab tõlgendada, et kindlustus

katab pankroti ja saneerimise osas. Lisaks oleks katnud P U arvet, kui seal ei oleks vaidluskohta

ostja ja müüja vahel. Hageja ei ole esitanud kindlustustingimusi, sh avaldanud enda versiooni

erinevalt, hageja selgitustes on olulised vasturääkivused. Kostja tegi teabenõude hagejale, aga

hageja ei olnud nõus jagama kindlustustingimusi. Kostja vaidleb vastu hageja väitele hagi vastuses

23.02.2023 punktis 3.3 öeldule, et OÜ A ei tasunud hagejale teadaolevalt hagiavalduse punktis

1.1.2 nimetatud arvet, sest väidetavalt esines Ruum7 OÜ ja OÜ A vahel vaidlus tarnitud kaupade

osas. Antud väide hageja poolt on vale ja täiesti ebaõige. Mitte kuskil pole tõendatud ja välja

toodud, et antud arvega seotud kaupade tarnimisel oleks olnud vaidluseid. Hageja võtab enda väite

aluseks hiljem võla katteks ostja poolt müüjale toodud kauba, aga see ei olnud põhjuseks ostjal

võla tekkimisel ja mitte maksmiseks vaid see oli tagajärg, millega prooviti müüja poolt ostjat

aidata, tekkinud olukorda lahendada. Kauba toomise hetkeks oli kostja juba tasaarveldanud

samaväärses summas arveid hagejale, et tasuda A OÜ võlga. Tegemist ei olnud põhjuse vaid

tagajärjega. Kostjatele pole üldse ostjate arvete laekumised kontrollitavad, seega puudub õige teave

ja võimalus hageja väiteid kontrollida. Kostja vaidleb vastu hageja väitele hagi täpsustuses

23.02.2023 punktile 6, kus hageja väidab, et finantsasutus ja väikeettevõte on omavahel võrdses

positsioonis. Kostjad on nõrgemas positsioonis kui hageja, kes mõjutab tüüplepingute kaudu

kostjaid. Rahaandja on alati tugevamas positsioonis, kasutades ära kostjate haavatavust ja vajadusi.

Kostja vaidleb vastu hageja palvele hagi täpsustuse 23.02.2023 punktile 7, et jätta tähelepanuta

kostja vastuse lisad. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ise oma 26.04.2024 vastuses toob enda

selgitustesse sisse just sama varasema lepingu ja oma selgituses on tugevalt sidunud kaks lepingut

üheks. Hageja enda sõnade järgi tegi ta kostja tagaselja kokkuleppeid A OÜ-ga, muutis

finantseerimise korda enda suva järgi, mida kostjad ei saanud kontrollida ega olnud teadlikud

tingimustest. Hageja eesmärgiks oli saada maksimaalset ärikasu kostjate arvelt (juhul kui need

tehingud mida hageja tegi ei olnud väidetavalt kindlustuskõlbulikud). Hageja muudab oma

23.02.2023 täpsustuse punktiga 8 ja 9 veel lisaks algse hagi nõude summat. Antud punkti

laekumised W I OÜ poolt on toimunud samalaadselt juba kostja vastuses selgitatud punktis 1.8.

Antud summade osas on juba enne hagi esitamist tehtud kokkulepped ja ka intressisummad kokku

lepitud. Lisaks on neil viivise nõudmise õigus ostjalt, kui ostja ei tasunud tasaarveldamiseks

loovutatud arve maksetähtajaks korrektselt. Seega nende summade osas viivise arvestus algses hagi

nõudes on topelt. Sellest tulenevalt ka punktis 9 tehtud arvutuskäik pole korrektne. Kostjad

vaidlustavad nõuete loovutamise lepingu nr 10179 lisa nr 3 täies ulatuses ja viitavad selle

tühisusele, kuna see on hageja tüüplepingu klausel lepingu 10179 punkt 6 koos selle alapunktidega

6.1.-6.7.6. Kostjatel ei olnud võimalik lepingutingimusi eraldi läbi rääkida ega sisu mõjutada,

hageja eesmärgiks oli hageja äririske hajutada ka füüsilisest isikust isikule, mis on ebaõiglane ja

ebaproportsionaalne. Hageja omas kostjate suhtes majanduslikku üleolekut või võimu sellega ja

tüüplepingu tingimused on VÕS § 42 alusel tühised.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Vastavalt VÕS §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on

pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus

kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges

kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Nõuete loovutamise lepinguga nr 10179 koos selle lisadega 1-3 on tõendatud, et hageja ja kostja

vahel sõlmiti 13.12.2021 nõuete loovutamise leping, mille kohaselt loovutas kostja hagejale

rahalised nõuded OÜ A vastu kogusummas 20 123,61 eurot ning rahalise nõude P U vastu summas

5777,72 eurot. Loovutuspakkumiste arvetega, arvetega seotud väljamaksmisele kuuluvate

summade kalkulatsioonidega ja maksekorraldustega nr 21-002, nr 21-006, nr 20220039, nr

20220044, nr 20220050, nr 20220051, nr 20220061 ja nr 20220085 on tõendatud, et kostja

loovutas hagejale alljärgnevad rahalised nõuded: 10.12.2021 väljastatud arvest nr 21-002 tulenev

rahaline nõue OÜ A vastu summas 6414,26 eurot. Väljamaksmisele kuuluvate summade

kalkulatsioonidega ja maksekorraldustega on tõendatud, et hageja tegi kostjale lepingu alusel

hagiavalduses nimetatud arvetega seoses väljamakseid kogusummas 25 442,70 eurot, alljärgnevalt:

punktis 1.1.1 nimetatud nõude loovutamisega seoses 15.12.2021 väljamakse summas 6312,46

eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.2. nimetatud nõude loovutamisega seoses 16.12.2021

väljamakse summas 5348,98 eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.3 nimetatud nõude

loovutamisega seoses 14.02.2022 väljamakse summas 1307,91 eurot vastavalt lepingu lisale 2;

punktis 1.1.4. nimetatud nõude loovutamisega seoses 15.02.2022 väljamakse summas 1243,99

eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.5. nimetatud nõude loovutamisega seoses 21.02.2022

väljamakse summas 2568,86 eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.6. nimetatud nõude

loovutamisega seoses 25.02.2022 väljamakse summas 2202,01 eurot vastavalt lepingu lisale 2;

punktis 1.1.7. nimetatud nõude loovutamisega seoses 03.03.2022 väljamakse summas 773,66 eurot

vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.8 nimetatud nõude loovutamisega seoses 31.03.2022

väljamakse summas 5684,83 eurot vastavalt lepingu lisale 2.

9. Lepingu punkti 7 alapunktidest 7.1.4. ja 7.1.8. nähtuvalt on hagejal õigus nõuda kostjalt nõude

tagasiostmist kui ilmnevad muuhulgas alljärgnevad asjaolud - hagejal on alust arvata, et ostja, ei

tasu loovutatud nõuet; - nõue ei ole täielikult rahuldatud 30 päeva jooksul alates

loovutuspakkumises näidatud sissenõutavaks muutmise ajast. Teadete esitamise ajaks oli kõikide

punktis 1.1 nimetatud nõuete sissenõutavaks muutmise ajast möödunud enam kui 30 päeva. Hageja

on põhjendanud hagiavalduses, et kuna OÜ A ja P U hagejale arveid tähtaegselt ei tasunud oli

hagejal alust arvata, et OÜ A ja P U ei tasu loovutatud nõudeid, mistõttu kohaldas ta lepingust

tulenevat tagasiostuõigust 08.03.2022 A OÜ vastu olevate 10.12.2021 väljastatud arvest nr 21-002

ja 14.12.2021 väljastatud arvest nr 21-006 tulenevate rahaliste nõuete tagasiostmiseks ning palus

kostjatel hiljemalt 15.03.2022 tasuda 12 803,61 eurot (võlgnetav brutosumma 11 827,36 eurot s.o

arve nr 21-002 brutosumma 6402,26 eurot ostuhind 6312,46 eurot + komisjonitasu 89,80 eurot +

arve nr 21-006 brutosumma 5425,10 eurot (ostuhind 5348,98 eurot + komisjonitasu 76,12 eurot)

ning intress 976,25 eurot hageja kontole. 20.04.2022 kohaldas hageja lepingust tulenevat

tagasiostuõigust A OÜ vastu olevate 11.02.2022 väljastatud arvest nr 20220039, 14.02.2022

väljastatud arvest nr 20220044, 17.02.2022 väljastatud arvest nr 20220050, 18.02.2022 väljastatud

arvest nr 20220051, 25.02.2022 väljastatud arvest nr 20220061 tulenevate rahaliste nõuete

tagasiostmiseks ning palus kostjatel hiljemalt 27.04.2022 tasuda 8688,64 eurot (võlgnetav

brutosumma 8212,25 eurot s.o arve nr 20220039 brutosumma 1326,65 eurot ostuhind 1307,91

eurot + komisjonitasu 18,74 eurot + arve nr 20220044 brutosumma 1261,82 eurot (ostuhind

1243,99 eurot + komisjonitasu 17,83 eurot) + arve nr 20220050 brutosumma 2605,51 eurot

(ostuhind 2568,86 eurot + komisjonitasu 36,65 eurot) + arve nr 20220051 brutosumma 2233,45

eurot (ostuhind 2202,01 eurot + komisjonitasu 31,44 eurot) + arve nr 20220061 brutosumma

784,82 eurot (ostuhind 773,66 eurot + komisjonitasu 11,16 eurot) ning intress summas 476,39

eurot) hageja kontole. 20.05.2022 kohaldas hageja P U vastu oleva 30.03.2022 väljastatud arvest nr

20220085 tuleneva rahalise nõude tagasiostmiseks ning palus kostjatel hiljemalt 27.05.2022 tasuda

1096,23 eurot (brutosumma 909,91 eurot ostuhind 5684,83 eurot + komisjonitasu 80,89 eurot –

29.04.2022 P U poolt tasutud summa 4855,81 eurot ning intress summas 186,32 eurot) hageja

kontole. Nõude tagasiostmise teadetega 08.03.2022, 20.04.2022, 20.05.2022 ning teate esitamise e-

kirjadega 08.03.2022, 20.04.2022, 20.05.2022 on tõendatud eelpool toodud asjaolud, et OÜ A ei

ole hagiavalduse punktides 1.1.1–1.1.7 nimetatud arveid ning P U ei ole punktis 1.1.8 nimetatud

arvet hagejale tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasunud, et eelnimetatud nõuete eest on OÜ A ja P U

tasunud alljärgnevalt: OÜ A on arve nr 21-002 alusel tasunud hagejale viie osamaksega kokku

3144,98 eurot, millest tulenevalt on arvest nr 21-002 tulenev põhiosa võlgnevus hagi esitamise

päeva seisuga 3269,28 eurot ning, et OÜ A on teinud järgmised tagasimaksed: 07.03.2022 summas

100 eurot, 11.03.2022 summas 1044,98 eurot, 04.04.2022 summas 1000 eurot, 19.05.2022 summas

500 eurot, 02.06.2022 summas 500 eurot; P U on tasunud 29.04.2022 arve nr 20220085 alusel

hagejale 4855,81 eurot, millest tulenevalt on arvest nr 20220085 tulenev põhiosa võlgnevus hagi

esitamise päeva seisuga 921,91 eurot. Lepingu punktist 7.2. nähtuvalt on nõude tagasiostu teate

esitamisel kostja kohustatud 5 pangapäeva jooksul tasuma hagejale tagasi nõude brutosumma ning

intressi suuruses 0,1% brutosummalt iga päeva eest alates ostuhinna tasumisest hageja poolt kuni

brutosumma tagasimaksmiseni kostja poolt. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on nõude brutosumma

ostuhind koos komisjonitasuga. Vaidlus puudub, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi

nõuete tagasiostmise teadetes märgitud tähtpäevadeks ega ka hagi esitamise seisuga hageja ees

täitnud. Intressiarvestustega arvelt 21-002 perioodil 16.12.2021-06.06.2022, arvelt 21-006

perioodil 17.12.2021-07.06.2022, arvelt 20220039 perioodil 15.02.2022-07.06.2022, arvelt

20220044 perioodil 15.02.2022-07.06.2022, arvelt 20220050 perioodil 22.02.2022-07.06.2022,

arvelt 20220051 perioodil 26.02.2022-07.06.2022, arvelt 20220061 perioodil 04.03.2022-

07.06.2022 ja arvelt 20220085 perioodil 30.04.2022-06.06.2022 on tõendatud, et hageja on

arvestanud intressi vastavalt lepingu punktis 7.2. kokkulepitule.

10. Kostja väited ostjate limiitide kindlustamisest ning sellest tulenevalt kostjate vastutuse

puudumisest on ebaõiged, paljasõnalised ega tugine poolte vahel 13.12.2021 sõlmitud nõuete

loovutamise lepingul. Lepingu eritingimuste punkti 4 kohaselt on hagejal õigus, mitte kohustus

kindlustada ostja krediidirisk hageja poolt valitud kindlustusandja juures. Müüjal on õigus nõuda

hagejalt informatsiooni kindlustuse olemasolu kohta. Poolte vahel puudub kokkulepe selle kohta,

et hageja võtab ostja krediidiriski kindlustamisel enda kanda kõik müüja poolt hagejale loovutatud

nõuete tagasimaksmisega seotud riskid. Hageja esitatud teadetega 08.03.2022, 20.04.2022 ja

20.05.2022 nõuete tagasiostu kohta, mis edastati kostjale 08.03.2022, 20.04.2022, 20.05.2022 e-

kirjadega on ümber lükatud kostja vastuväited, et ta ei teadnud, et nimetatud nõuded ei omanud

kindlustuskatet. Hageja poolt 08.03.2022, 20.04.2022 ja 20.05.2022 nõuete tagasiostu teadetest

nähtuvalt on nendes välja toodud, et nõuded ei oma kindlustuskatet alljärgnevatel põhjustel: ostjate

finantseerimislimiidid on hageja poolt kindlustatud ostja maksejõuetuse puhuks, see tähendab

juhtumiks, kui algatatakse ostja pankrotimenetlus või saneerimismenetlus või kuulutatakse välja

ostja pankrot või võetakse vastu või kinnitatakse ostja saneerimiskava. Kostja ei ole ümber lükanud

hageja väidet, et nõuete tagasiostu teadete esitamise ajal ei olnud OÜ A osas pankroti- ega

saneerimismenetlust algatatud, mistõttu ei ole täidetud kindlustusjuhtumi eelduseks olev peamine

tingimus. Seega on hageja põhjendanud ja tõendanud, et ka juhul, kui finantseerimislimiit on

kindlustatud, siis pidid olema kindlustusjuhtumi esinemiseks täidetud muud kriteeriumid ehk ostja

finantseerimislimiidi kindlustamisega ei olnud kõik selle ostja vastu hagejale loovutatud rahalised

nõuded kindlustuskaitsega. 13.12.2021 hageja, kostja ja OÜ A vahel allkirjastatud kolmepoolse

kokkuleppega on tõendatud, et selles lepiti kokku, et arvega seotud märkused, kaebused ja

reklamatsioonid, mis puudutab ostja ja müüja vahel sõlmitud lepingut, tuleb esitada müüjale.

Nimetatud lepingu rikkumisest tulenevate nõuete eest vastutab ostja ees üksnes müüja. Ostja

aktsepteerib ja on nõus, et hageja ei ole nimetatud lepingu rikkumise eest vastutav. Seega oli kostja

teadlik asjaolust, et vaidlustatud nõuete eest on vastutav vaid müüja ehk kostja, mitte

finantseerijana hageja. Hageja on tõendanud, et OÜ A ei tasunud hagejale arvet nr 21-006

tähtaegselt põhjusel, et esinesid vaidlused kostja ja OÜ A vahel seoses tarnitud kaubaga. Samuti,

on e-kirjavahetusega tõendatud, et P U vaidlustas 30.03.2022 väljastatud arvest nr 20220085

tuleneva rahalise nõude ning arvele oli esitatud kreeditarved kogusummas 921,91 eurot, mistõttu ei

olnud see kindluskõlbulik. Kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja nõuete vastu summas 119,35

eurot, kuna hageja on viimase hagiavalduse täpsustamisel tasaarvestanud kõik pooltevahelised nõuded.

Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 11.1 sätestab, et juhul kui ostja tasub hagejale loovutatud

nõude eest otse müüjale, peab müüja viivitamatult teatama hagejale sellisest maksest ning tasuma

maksele vastava summa mahaarvamisteta hagejale. Kostja teavitas hagejat oma 16.05.2022 e-

kirjas, et OÜ A on tasunud kostja poolt hagejale loovutatud arvete eest osaliselt otse kostjale 4500

eurot), kuid jättis oma kohustuse kanda hagejale 4500 eurot täitmata. Seega on kostja väide, et ta ei

ole lepingut rikkunud, ebaõige. Eelpool on tõendatud, et kostja rikkus ka lepingu punkti 7.2., mille

kohaselt oli ta nõude tagasiostu teate saamisel kohustatud 5 pangapäeva jooksul tasuma hagejale

tagasi nõude brutosumma ning intressi suuruses 0,1% brutosummalt iga päeva eest alates ostuhinna

tasumisest hageja poolt kuni brutosumma tagasimaksmiseni kostja poolt. Hageja on lepingu punkti

7.2. kohased teated edastanud.

11. 07.03.2022 e-kirjaga ning selle lisaks oleva Exceli tabeliga on ümber lükatud kostja seisukoht selle

kohta, et nõudesumma on ebaõige. 07.03.2022 e-kirjas on hageja töötaja I S viidanud, et nädal 9

eest on tasuda veel 1044,98€. Vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 3000,00€ nädalas lisaks

finantseeritavatele arvetele. Järelikult e-kirjast ja Exceli tabelist nähtuvalt ei kajastanud need kogu

hageja nõuet A OÜ ja/või kostjate vastu, vaid A OÜ poolt võlgnevuse tasumiseks tehtavate ja

tehtud maksete seisu neljanädalasel perioodil 07.02.2022–07.03.2022. Nimetatud e-kirjas ja selle

lisaks oleva Exceli tabeli põhjal ei ole hageja välja toonud A OÜ koguvõla suurust hageja ees kirja

saatmise hetkel, vaid selles viidatakse kokkuleppele, mille kohaselt on A OÜ lubanud tasuda

hagejale, lisaks uutele finantseeritavatele arvetele, iganädalaselt varasema võlgnevuse katteks 3000

eurot ning sellele, et kokkuleppe kohaselt on üheksanda nädala 28.02.2022–06.03.2022 eest A OÜ-

l veel tasumata 1044,98 eurot. Hageja on põhjendanud ja selgitanud, et Exeli tabeli veerus B on

märgitud bold-kirjas A OÜ poolt iganädalase maksekohustuse täitmiseks tehtud maksed (veeru B

read 1, 3, 5, 9, 10, 12, 13), tabeli veerus E (read 2, 4, 6, 8 ja 11) on välja toodud perioodil

07.02.2022–03.03.2022 kostja I poolt hagejale A OÜ vastu loovutatud nõuete aluseks olevate

arvete numbrid ning samadel ridadel veerus G vastavate arvete summad. Rea 13 veergudes E ja G

on välja toodud millises summas kohustub A OÜ 07.03.2023 seisuga vastavalt kokkuleppele

tegema 9. nädalal veel täiendava makse kokkulepitud maksegraafiku järgimiseks. Tabelis

kajastatud nõuete - arve nr 202220039 loovutatud hagejale 11.02.2022, arve nr 20220044

loovutatud hagejale 14.02.2022, arve nr 20220050 loovutatud hagejale 17.02.2022, arve nr

20220051 loovutatud hagejale 18.02.2022, ja arve nr 20220062 loovutatud hagejale 25.02.2022,

maksetähtajad ei olnud tabeli koostamise ja kostjale 07.03.2022 saatmise ajaks veel saabunud,

millest tulenevalt ei olnud need nõuded selle hetke seisuga sissenõutavaks muutunud ning seetõttu

polnud need summad ka e-kirjas ega tabelis 07.03.2022 seisuga võlgnevuseks märgitud. Seega ei

mõjuta need tõendid hageja nõude suuruse arvestamist. Seejuures on hageja hagiavalduse punktis

1.5.1.2. selgituses põhjendanud, et tabelis toodud summas 1044,98 eurot on A OÜ teinud hagejale

makse 11.03.2022, mille võrra on hageja arvest nr 21-002 tulenevat põhiosa võlgnevust

vähendanud ega ole kostjatelt hagiavalduses nõudnud. 26.01.2022 e-kirjaga on tõendatud, et

kostjat on A OÜ võlgnevustest teavitatud, kuna 26.01.2022 e-kirja lisadeks on kostja ja OÜ-ga P R

sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga seotud A OÜ kohustuste väljavõtted 26.01.2022 seisuga.

Hageja on ka põhjendanud, et kostjal oli võimalus hageja iseteenindusportaalis S5 igal ajal jälgida

kostjaga seotud ostjate poolt nõuete katteks tehtud laekumiste seisu, mida kostja ei ole ümber

lükanud.

12. Kostja ei olnud hagejaga lepingut sõlmides nõrgemas positsioonis, kuna leping on sõlmitud kahe

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva juriidilise isiku vahel, kes olid nii lepingueelseid

läbirääkimisi pidades, lepingut sõlmides kui ka lepinguliste kohustuste täitmisel võrdses

positsioonis. Kostja puhul ei ole tegemist tarbija ega töötajaga, kellele peaks kehtima seaduse

suurem kaitse. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt puudus kostjal kohustus sõlmida hagejaga

leping. Kostja viidatud lepingut ja lisade tüüptingimusi ei saa VÕS § 42 lg-st tulenevalt lugeda

ebamõistlikult kahjustavaiks, kuna need puudutavad lepingu põhilist eset, hinda ja üleantu väärtuse

suhet. Hageja ei ole kostjaga käitunud hea usu vastaselt, kuna poolte vahelise kirjavahetusega on

tõendatud, et hageja on hoidnud kostjat kursis arvete tasumisega ja võlgnevuse saldoga ega ole

kostjat eksitanud. Kostja on ise kujundanud hageja poolt nõuete kindlustamisest ebaõige

ettekujutuse.

13. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse mittetäitmine või mittekohane täitmine kohustuse

rikkumiseks, mille puhul on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg

1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks välja selle kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on hageja ees raha maksmise

kohustust rikkunud, siis on hageja arvestanud VÕS § 101 lg 1 p-st 6, VÕS § 113 lg-st 1 ja lepingu

punktist 12.4, mille järgi on maksetähtpäeva ületamisel hagejal õigus nõuda müüjalt viivist

suuruses 0,1% päevas, kostjalt viivist 0,1% põhivõlalt 17 804,54 eurolt päevas kokku 1159,35

eurot seisuga 07.06.2022 kaasa arvatud ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni. Lepingust ja viivisearvestuse arvetest 21-002, 21-006, 20220039/44/50/51/61, nr

20220085 nähtuvalt kohustus kostja nõuete tagasiostuõiguse teate saamisel tasuma arvetest 21-002

ja 21-006 tuleneva võlgnevuse hiljemalt 15.03.2022, seega on kostjad olnud nimetatud võlgnevuse

tasumisega viivituses alates 16.03.2022 ning brutosummalt 8682,38 (arve 21-002 ostuhind 6312,46

eurot + lepingus kokkulepitud komisjonitasu 89,80 eurot – OÜ A poolt perioodil 07.03.2022 –

02.06.2022 tasutud summa 3144,98 eurot ning arve nr 21-006 brutosumma võlgnevus 5425,10

eurot) arvestatud viivise suuruseks perioodil 16.03.2022–06.06.2022 on kokku 812,64 eurot.

Kostja kohustus hageja poolt hagiavalduse punktis 1.7.2 nimetatud nõuete tagasiostuõiguse teate

saamisel tasuma arvest nr 20220039, arvest nr 20220044, arvest nr 20220050, arvest nr 20220051

ja arvest nr 20220061 tuleneva brutosumma võlgnevuse kogusummas 8212,25 eurot (s.o arve nr

20220039 ostuhind 1 307,91 eurot + komisjonitasu 18,74 eurot; arve nr 20220044 ostuhind

1243,99 eurot + komisjonitasu 17,83 eurot; arve nr 20220050 ostuhind 2 568,86 eurot +

komisjonitasu 36,65 eurot; arve nr 20220051 ostuhind 2 202,01 eurot + komisjonitasu 31,44 eurot

ning arve nr 20220061 ostuhind 773,66 eurot + komisjonitasu 11,16 eurot) hiljemalt 27.04.2022,

seega on kostja olnud nimetatud võlgnevuse tasumisega viivituses alates 28.04.2022 ning

brutosummalt 8 212,25 eurot arvestatud viivise suuruseks perioodil 28.04.2022–07.06.2022 on

kokku 336,70 eurot. Kostja kohustus hageja poolt hagiavalduse punktis 1.7.3 nimetatud nõude

tagasiostuõiguse teate saamisel tasuma arvest nr 20220085 tuleneva brutosumma võlgnevuse

summas 909,91 eurot (ostuhind 5684,83 eurot + komisjonitasu 80,89 eurot – 29.04.2022 P U poolt

tasutud summa 4855,81 eurot) hiljemalt 27.05.2022 , seega on kostjad olud nimetatud võlgnevuse

tasumisega viivituses alates 28.05.2022 ning brutosummalt 909,91 eurot arvestatud viivise

suuruseks perioodil 28.05.2022–07.06.2022 on kokku 10,01 eurot. Kohus võttes arvesse, et kostja

on viivitanud oma kohustuse täitmisega, on hageja viivise nõue põhjendatud ja tõendatud ning

viiviseraporti alusel õiges summas esitatud. Järelikult tuleb viivise nõue rahuldada.

14. 13.12.2021 kolmepoolse kokkuleppega nõuete loovutamisest, 16.05.2022e-kirjaga, kostja e-kirjale

lisatud tabeliga „laotooted“, e-kirjaga 19.05.2022 on tõendatud, et hageja sai pärast kohtule hagi

täpsustuse esitamist kostja poolt hagejale loovutatud rahaliste nõuete eest, mille hageja on

08.03.2022, 20.04.2022 ja 20.05.2022 tagasiostuteadetega kostjale tagasi loovutanud, ostjatelt

laekumisi kokku summas 5000 eurot alljärgnevalt: 12.07.2022 A OÜ-lt 200 eurot, 19.07.2022 W I

OÜ-lt 1000 eurot, 02.08.2022 A OÜ-lt 200 eurot ja 16.08.2022 W I OÜ-lt 3600 eurot.

Hagiavalduse täpsustusest nähtuvalt tasaarvestas hageja VÕS § 88 lg 8 ja lepingu punkti 14.1

alusel laekumised kogusummas 5000 eurot hageja nõuetega kostja vastu kattuvas ulatuses selliselt,

et tasaarvestas laekunud summadest hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised

summas 1155,18 eurot ja intressi summas 2943,42 eurot, kokku 4098,60 eurot, millises ulatuses on

hageja nõuded kostjate vastu lõppenud. 16.08.2022 maksest ülejäänud 901,40 eurot (5000 –

4098,60) tasaarvestas hageja kattuvas ulatuses kostja põhivõlgnevusega summas 16 763,28 eurot,

mille tulemusena vähenes hageja poolt kostjalt nõutav põhivõlgnevus 901,40 euro võrra ning on

pärast tasaarvestuse tegemist 15 861,88 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus

põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb VÕS §§

101 lg 1 p 1, 6, 108 ja 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 15 861,88 eurot ja

viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase

täitmiseni.

15. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata

taotlused. Kostja taotles, et kohus nõuaks hagejalt välja hagi nõudes vaidlustatud nõuete osas

kindlustuslepingud ja tingimused ning hageja ja A OÜ vahel sõlmitud kokkulepped, kuna nendega

muutis hageja kostjaga kehtivat lepingut ja laiendas omavoliliselt käendust. Kohus on seisukohal, et

kuna tegemist on poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva vaidlusega, siis ei ole hageja sõlmitud

lepingud kolmandate isikutega käesolevas asjas asjakohased, mistõttu tuleb taotlused jätta rahuldamata.

16. Kohus jätab tähelepanuta kostja 23.12.2022 vastuse lisadega nr 2, 3, 4, 4.1, 6 ja 8 esitatud tõendeid,

kuna need ei ole antud vaidlusega seotud, on sõlmitud või puudutavad teise ettevõttega seotud

suhteid, mistõttu ei ole need antud vaidluse lahendamisel asjakohased. Kohus jätab tähelepanuta

kostja käendaja K S taotlused ja seisukohad, mis puudutavad käenduslepingut ja VÕS § 42 alusel

käenduslepingu ja selle lisade tüüptingimuste tühisuse tuvastamiseks, kuna käendaja K S suhtes on

hagi jäetud läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab,

et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust

kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus, juhindudes TsMS §-dest 174 lg 4 ja 177 lg 2,

määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik