4-11-2423/15 · 4-11-2423/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.septembril 2011 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4- -2423 ( 2440,11,000745) 11 väärteoasi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Väärteoasi kaebemenetluses A.U KarS § 218 lg 1 järgi

kvalifitseeritava

väärte

o toimepanemises, milles A.U

tunni

stati süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 9 trahviühikut ehk 36 eurot Menetlusalune isik

Menetlusaluse isiku kaitsja Kohtuväline menetleja A.U , Eesti Vabariigi , isikukood xxx kodanik, elukoht xxx :

Vandeadvokaat Toomas Liiva, Advokaadibüroo Valdma &Partnerid

Ida Prefektuuri esindaja piirkonnapolitseinik Maksim Smirnov RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1 133-135 kohus ,

OTSUSTAS:

Jätta kaebus Ida Prefektuuri piirkonnavanem Annika Elmi A.U 18.05.2011 otsuse peale väärteoasjas 2220,11,000745 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

2 Teha otsusesse täpsustus teo kvalifikatsiooni osas - süüdi lugedes A.U

tunnistatud KarS § 203 – võõra asja -218 lg 1 alusel rikkumises mitteolulises ulatuses ehk varavastane süütegu väheolulise varalise õiguse vastu.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 27.09.2011

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 13.10.2011

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavuse päev st 30- ase

tähtaja möödumisel ( ) juhul kui ükski menetlusepool ei ole ehk 13.11.2011 kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Piirkonnapolitseinik V. Tšetšet koostas 29.04.2011 väärteoprotokolli AB 1055218

selle fakti kohta, et xxx , hüpates asuva maja juures A.U xxx xxx xxx kapotile, tekitas autole kahjustusi ja sellega kahju, mille ulatus on 600,70 eurot. Tegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi.

Piirkonnavanem A. Elm tegi 18.05.2011 otsuse väärteoasjas, milles leiti, et A.U

pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistuseks määrati 9 trahviühikut summas 36 eurot.

A.U lepinguline kaitsja Toomas Liiva esitas 14.06.2011 kohtule kaebuse A.U suhtes tehtud otsuse peale, milles leidis, et 18.05.2011 kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas kuulub tühistamisele.

KAEBUSE SISU

Kaebuse põhjendused on järgmised. 1. Sxxx ei ole osa tõenditest on kohtuvälise menetleja poolt jäetud uurimata. A.U üle kuulatud. Olemasolevatest tõenditest on tehtud valed järeldused. 2.kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolud.

Tõendite alusel on aga tuvastatav, et menetlusalune isik võis viibida hingelise

3

erutuse seisundis, mis on kergendav asjaolu. Menetlusaluse isiku tegu oli provotseeritud tunnistaja E. Axxxi poolt. A.U tegu seisnes ainult selles, et ta võis suhelda kõrgendatud toonil ega rünnanud kedagi.

UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik ei tunnistatud ennast süüdi ja andis

ütlusi, et ta ei ole talle süükarvatud väärtegu toime pannud. Vana aasta õhtul

tähistas ta oma pere ringis vana aasta pidu. Ta oli kaine ega tarvitanud alkoholi.

Koos temaga olid tema elukaaslane G K

xxx xxx, menetlusaluse isiku õde A.U

xxxa õe abikaasa A Uue aasta saabumisel läks kogu seltskond õue xxx

xx

ilutulestiku tegema xxx . Ta pani kastid ilutulestikuga õuealale. Kohale saabus ,

mille juht nõudis ilutulestiku kõrvaldamist et edasi sõita. Ta püüdis viisakalt selgitada, et südaööni on mõni minut, nad teevad ilutulestiku ära ja vabastavad teed.

Autojuht ei olnud sellega nõus, soovis edasi sõita. Ta hakkas kastid teelt

kõrvaldada. A seisis kõrval. Autojuht alustas sõitu. Menetlusalune isik xxx Sxxx

läks auto juurde ja küsis autojuhilt pahas toonis, autojuht vastas, et ka temal on traditsioon südaööl oma perega olla. Lõpuks kastid olid ära viidud ja autojuht sai võimaluse edasi sõita. Menetlusalune isik , et ta ei ole

väitis xxx kapotile hüpanud ega kuidagi teisel viisil autole kahjustusi tekitanud.

Kohtuistungil S

ülekuulatud A.U xxx selgitas, et tõesti vana aasta õhtul tähistasid

nad koos tema abikaasa, A.U ja Gxxx Kxxx uue aasta saabumist. Läksid kogu seltskonnaga õue ilutulestikku tegema. Kui uue aasta saabumisest jäi puudu 3 minutit sõitis , kes nõudiski, et ilutulestik oleks teelt kõrvaldatud. Kokkuleppele xxx ei jõutud, kastid olid ära viidud. Tema ja A.U korjasid ära. Autojuht kastid

hakkas ähvardama. A.U läks auto juurde ja rääkis autojuhiga. Ta ei ole näinud, et A.U oleks kapotile hüpanud.

Kohtuistungil ülekuulatud Gxxxi K

xxx andis ütlusi, et tõesti vana aasta õhtul pidasid nad pidu pere ringis koos A.U, A.U ja A r Sxxx xxx . Südaööl läksid

õue ilutulestiku tegema. A.U Sxxx ja A.U paigaldasid kohale kastid. Tema seisid lähedal koos lapsega trepikoja juures. Kohale sõitis xxx, mille autojuht soovis edasi sõita, kastis olid aga keset teed. A.U rääkis autojuhiga, et too

saaks parkida kusagile mujale, autojuht ei olnud nõus. . Lõpuks hakati kastid ära korjama. Autoju , et tal on kiire, andis signaali.. ta ei ole , et A.U ht näitas näinud oleks seller autole kapotile hüpanud.

Kohtuistungil ülekuulatud A , A.U Sxxx xxx Sxxx kinnitas sisuliselt A.U

ja G i K

A.U ja autijuhi vahel tekkis arusaamatus, xxx xx antud ütlusi, et kastid ilutulestikuga tuli teelt ära viima. A.U ja autojuht rääkisid omavahel. Ta ei ole näinud, et A.U oleks auto kapotile hüpanud.

4

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud J v andis ütlusi, et 31.12.2010 ta xxxi Axxx tuli autoga

xxx aadressil elab tema ämm, kelle juurde ta kiirustaski pidu pidama ja

tahtis jõuda ikka enne südaööd. Ta soovis parkida autot õuealal trepikoja juurde. Õues viibis seltskond, mees ja naine paigaldasid teele kastid ilutulestikuga. Tal ei olnud võimalik edasi sõita. Ta tegi aknaklaasi lahti ja pöördus seltskonna poole, et

kastid oleksid teelt ära korjatud. Üks mees seisis sel ajal tema auto ees ja teine

hüppas auto kapotile, jooksis üle kapoti ja vasakul poolel hüppas maha. Naine

hakkas kastid ära korjama. Ta sõitis edasi, parkis autot ja kutsus kohale politsei.

Tema auto sai vigastada selle hüppamise tagajärjel, kapoti värv on hõõrutud ja

tiivad veidi vigastatud. Ta on pöördunud ja remondikotta remonditööde tegemiseks, seda aga pärast uut aastat, samuti pöördutud ka kindlustusseltsisse.

Avalduses lk 13 nähtub, et avaldus on registreeritud sündmusena J. Axxx dokumendiregistris 31.01.2011, avalduse sisu on, et 01.01.2011 kell 00.03 tegi J. Axxx kõne politseisse, et kaks meest rikkusid tema sõiduautot, politsei on käinud kohapeal ja fikseerinud olukorda. Avalduses on märgitud faktilised asjaolud, mille kohta on tunnistaja J. Axxx kohtuistungil ülekuulatud.

Lk 14 nähtub, et väljaantud remondikalkulatsiooni kohaselt on xxx 04.01.2011

sõiduauto xxx xxx , mille valdaja on J. A ja mis on kaetud kaskokindlustusega, vajab remondi töid värvimist ja plekitööd, mille maksumus on üle 600 eurot. Juhtumi kuupäev on 31.12.2010.

Koh xxxSxxx aasta tuistungil ülekuulatud tunnistajana V andis ütlusi, et uue saabumisel viibis ta kodus. Tema korter on teisel korrusel, ta vaatas aknast ja nägi 7

meetri kaugusel sellist pilti. Õues olid naised ja mehed ja tegid valmistusi

ilutulestikuga. Ühel hetkel nagi jätsid tegemise poolele, läksid sõidutee lähedale. Seal kasvab kuusk, seetõttu, ta ei näinud kuhu nad läksid. Siis nad tulid tagasi ja

hakkasid ilutulestiku ära korjama. Kui ilutulestik oli veel teel õuel, sõitis kohale sõiduauto valget värvi. Üks mees hüppas selle auto kapoti peale, jooksis kapoti üle ja juhi poolsest küljest hüppas maha. Tunnistaja ei mäletanud istungil, kas hüpati siiski liikuvale autole või juba peatunud auto kapotile.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A andis ütlusi, et maja ees on õuealal xxx Sxxx

tee, naabrid panid seal kastid ilutulestikuga. Ühel hetkel sõitis sellele kohale sõiduauto. Ta nägi toimunut 3.korrusel kõrguselt. Ta nägi, kuidas noormees hüppas

kapotile ja jooksis üle kapoti juhiakna juurde. Kapotile hüppas just see, kes oli seltskonnas noorem, vanem mees habemega, kes on tunnistaja täna istungil püüdis

olukorda lahendada kokkuleplikus toonis. Hiljem saabusid kohapeale ja

politseipatrulllautod. №ormees oli argessiivne. Vanem mees tassis ta juhiaklna juurest eemale, püüdis rahustada.

5 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED

A.U-le on süüdistuses esitatud võõra asja rikkumises, millega ei ole tekitatud oluline kahju, ehk - KarS § 203 218 lg 1 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

Kohus juhib tähelepanu, et antud väärteo koosseisu puhul ei ole kahjusumma

suuruse tuvastamine vajalik. Tõendamisele kuulub asjaolu, et asja rikuti ehk

mõjutati selliselt, et muudetud tema nö aine, kuigi asi ise ei muuda lõplikult

kasutuskõlbmatuks.

J. Axxx ütlustest nähtub, et tema kapoti värv oli hõõrutud. LK 14 esitatud

remondikalkulatsioonist nähtub, et J. A i kasutuses olev sõiduauto xxx xxx vajab

värvimis töid. Nende tõenditega on - ja pleki Andmeid olulise kahju kohta ei ole.

kinnitatud, et J. Axxxvi auto oli rikutud KarS § 203 218 lg 1 mõttes. Kohus -

möönab, et menetleja ei näidanud piisavalt usinust süüteo menetlemisel, kuna

väärteoasja raames ei ole sõiduauto vaadeldud ja asja rikkumist fikseeritud. Seega

võtab kohtuväline menetleja endale riski, et menetlustoimingu tegemata jätmise

tõttu antud juhul sündmuskoha vaatlus ja sõiduauto vaatlus, võib tõendi saamine , osutuda raskendatuks või isegi võimatuks ja seda ei saa hiljem korvata teiste tõendite kaudu. Kohus märgib ka sedagi KrMS § 61 sätestatud tõendite vaba hindamise , et

põhimõttest lähtuvalt puudub õigus nõuda, et teatud asjaolu saaks olla lik alus

tõendatud ainult tõendi konkreetse liigiga, välja arvatud kui selline kord on ette

nähtud õigusaktiga (näiteks alkoholijoobeseisundis tuvastamine tõendusliku

alkomeetriga liiklusalastes süütegudes). Riigikohtu lahendis 3-1-1- -06 p 7 on 41

tilisi asjaolusid Kohus

leiab, et asja rikkumist on võimalik tõendada mitte ainult sündmuskoha

vaatlusprotokolli või asitõendi vaatlusprotokolliga, vaid ka tunnistaja ütlusega tingimusel, et ütlus on usaldusväärne Antud asjas ei ole vaidlust, et ööl ja piisav. vastu 01.01.2011 vahetult pärast toimunud intsidenti kutsus J. Axxx kohale politsei, kes on kohapeal ka käinud. 04.01.2011 pöördus J. A remonditöökotta seoses xxx 31.12.2010 asetleidnud juhtumiga ja tema kasutuses olev sõiduauto vajas värvimis-

ja plekitöid 31.01.2011 pöördus J. Al . xxx politseisse juba kirjaliku avaldusega, millele reageeriti väärteomenetluse alustamisega.

J. Axxxi ütlused, et menetlusalune isik hüppas tema sõiduauto kapotile, jooksis selle üle, on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud kahe tunnistaja ütlustega –

A.

Sxxx ja V. Sxxx. Mõlemad tunnistajad on J. A e kõrvalised isikud, kes nägid xxx

sündmust teise ja kolmanda korruse kõrguselt. Sündmuskoht oli piisavalt

valgustatud, mida kinnitasid kohtus isegi menetlusaluse isiku poolt kutsutud

tunnistaja GxxxK ja Axxx xxx d- A. Sxxxja V. Sxxx xxx Mõlemad tunnistaja kinnitasid kohtuistungil, et nägid kuidas üks noormees hüppas kapotile, jooksis selle üle ja hüppas juhiukse poolt maha. Kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mille tõttu

oleks kohtul alust kahelda nende tunnistajate ütluste usaldusväärsusest. Mõlemad

6

tunnistajad kinnitasid kohtus, et menetleja on läbi käinud ilmselt kõik trepikoja

korterid välja selgitamas, kas sündmuses on pealtnägijaid ja mõlemad tunnistaja

kinnitasid kohtus, et teatasid politseinikule, et nad nägid sündmust ja olid

ülekuulatud kohe oma kodus. Puudub kohtu arvates alus arvata, et tunnistaja on

kellegi poolt ette valitud ja valmistatud just selliste ütluste andmiseks ehk et

tunnistajad oleksid mõjutatud anda kohtus tõele mittevastavaid ütlusi. Kohus arvates on täiesti kohatu ja taunimisväärne kaitsja argument, et A. Sxxxja V. xxx andsid kohtus ütlusi menetlusaluse isiku vastu olles nö rahvusliku mõju all, kaitsja

mõtles vene rahvusest tunnistajate solidaarsust. Kohus leiab, et tunnistajad ei

andnud kohtule ühtegi alust kahtlustamiseks, et tunnistajad oleksid loonud

kunstliku süütõendi põhjusel, et toetada oma rahvuskaaslast. Samuti ei pea kohus vastuvõetavaks menetlusaluse isiku väljendatud seisukohta, et tunnistajad V. Sxxx

ja A. S v andsid kohtus tema vastu lxxx poolt. xxx ütlusi olles äraostetud J. A Menetlusalune isik ise selgitas kohtule, et see on tema oletus. Kohtuotsus ei rajane oletustele. Märkimisväärne on see, et kaitsja ja menetlusalune isik ei esitanud tunnistajaile ühtegi küsimust, mis võiks valgustada probleemi rahvussolidaarsuse ja äraostetud ütluse kohta. Kohtu arvates on kaitsja ja menetlusalune isik ise endale

teadvustanud, et nende argumendid tunnistajate V. Sxxx ja A. Sxxxi ütluste usaldusväärsuse kohta ei ole tõsiselt vastuvõetavad.

KrMS § 61 lg 1 alusel, ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtuistungil olid menetlusaluse isiku taotlusel ülekuulatud ka tema elukaaslane õde ja õe mees, kes andsid kohtus ütlusi, et nad ei ole näinud, et A.U oleks sõiduauto

kapotile hüpanud ega autot A. muul viisil kahjustanud. Seega tunnistajate A.U

Sxxx, G. K tunnistajate J. xxx A. xxxja menetlusaluse isiku ütlused on vastuolus

Simonovi ja V. Sxxx xxx, A. Sxxx ja G. i ütlustega. Kohus märgib, et M. S

Kxxxütluste kvaliteet ei ole aprioorselt teiste tunnistajate ütluste kvaliteedist nõrgem põhjusel, et nad on menetlusaluse isiku sugulased. KrMS § 61 lg 2 kohaselt

hindab d nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. kohus tõendei Kõigi

tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo nr 3-1-1-127-06, p 6 ja nr 3-1-1-4-07, p 7.1).Tõendite vaba hindamisel peab kohus arvestama ka sellega, et tunnistajal võib olla motiiv anda kohtus tõele mittevastavaid ütlusi. Sellise motiivi esinemine, kui kohus soovib sellele viidata, peab olema kohtuli arutamise pinnalt ku

tuvastatav ja seda piisava tõsikindlusega. On iseenesest mõistetav, et isiku

elukaaslasel, isiku õel ja õemehel võib motiiv anda kohtuistungil tõele esineda

mittevastavaid ütlusi, püüdes kergendada oma lähedase olukorda ja vältida vastutuse kandmist. Sellise motiivi võimalik esinemine aktualiseerub kohtu arvates eriti sel juhul, kui kohtuliku arutamise käigus annavad ütlusi ka teised tunnistajad, kes on kõrvalised isikud, kelle kohta ei ole tuvastatud ühtegi tõsiseltvõetavat motiivi

anda kohtu tõele mittevastavaid ütlusi ja kelle ütlused on vastuolus menetlusaluse isiku lähedaste antud ütlus ütlustest ei nähtu tega. M. S , G. Kxxx ja A. Sxxx xxx

ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks kohus jõuda järeldusele, et tunnistajate A.

7 Sxxx ja V. Sxxxi antud ütlused on antud tunnistaja eksimuse tõttu või soovist anda

kohtuistungil sihipäraseid valeütlusi kellegi vastu või kasuks. Vastates kohtu

küsimusele, millest on tingitud asjaolu, et menetlusaluse isiku lähedased nägid sündmuse pealt ühesuguselt ja menetlusaluse isiku kasuks, ja kõrvalised tunnistajad,

kes ei ole J. A

x xxx lähedased tööalaselt alluvad või muud J. A xxsõltuvussuhtes

olevad isikud, nägid sündmuse pealt teisiti, vastasid tunnistajad, et neil ei ole mõistlikku selgitust.

Kohus jõuab järeldusele, et puuduvad alused arvata, et M. Sxxx. A. Sxxx ja G. Kxxx

on andnud kohtuistungil tõele mittevastavaid ütlusi eksimuse tõttu. Kuigi ükski

menetlusaluse isiku poolel esinev tunnistaja ei väitnud kohtus otse, et A.U ei hüpanud sõiduauto kapoti peale, vaid kõik tunnistajad väitsid

ettevaatlikult et nad , seda ei näinud, tuleneb G. ütlustest selgelt, et tunnistajad xxx M. S ja A. Sxxx xxx

nägid tegelikult kogu sündmuse käiku. Küll aga kohtul piisavalt alust arvata, et

nimetatud isikud andsid kohtus valeütlusi eesmärgiga vältida A.U vastutusele võtmist. Motiiv õigustada A.U poolt tehtut on kohtuliku arutamise käigus nende tunnistajate puhul piisavalt tuvastatav. M. Sxxx kinnitas kohtuistungil, et ta soovib

oma vennale ainult häid, vaevalt, et ta sooviks, et vend oleks karistatud süüteo

toimepanemise eest ja seda ajal, mil A.U suhtes kehtis kriminaalkuriteo puhul määratud katseaeg (vt asus väitma kohtuistungil, Karistusregistri teatis). A. Sxxx et A.U ei ole uue aasta peo puhul alkoholi tarvitanud, kuigi menetlusaluse isiku elukaaslane ise kinnitas kohtuistungil, et A.U on sel ajal alkoholi tarvitanud.

Kohus leiab, et talvisel ajal tänavajalatsites kapotile hüppamise ja selle üle

jooksmise tagajärjel on sõiduauto kapoti rikkumine eluliselt usutav ja võimalik.

Üldtuntav, et sõiduauto värvikiht on piisavalt õhuke, et kõva piiratud pinnaga

eseme mõjutamisel võib pinnale tekkida hõõrutud ala või kriimustus või muu kahjustus.

Tunnistajate J. A i, V. S , ja A. Sxxxx xxx xxx i ütlustega leiab kohus tõendatuks, et 01.01.2011 kella 00.00 paiku

sõiduauto xx asuva maja juures hüppas A.U xxx kapotile, mille tõttu kahjustas sõidukit, millega tekitatud kahju ei ole oluline. Tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 203 218 lg 1 järgi. -

Kohus pani talle süüksarvatud väärteo toime vähemalt otsese leiab, et A.U

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on arvamusel, et juhul kui isik hüüab võõra sõiduki kapoti peale talvisel ajal

tänavajalatsites, jookseb selle üle, teab ta, et rikub võõra asja ja jätkates tegevust vähemalt möönab asja rikkumist.

A.U süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohtuvälise menetlemise käigus ei ole menetlusõigust rikutud ja menetlus on läbi viidud pädeva menetleja ( politseiasutuse) poolt.

8

Karistus

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse

eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda

edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine.

Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel on arvestatud KarS 56 lg 1 sätestatuga.

Kohtuväline menetleja määras karistusena 9 trahviühikut summas 36 krooni. KarS §

218 l1 järgi ettenähtud süüteo toimepanemise eest on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ummas 1200 eurot või arestiga. ehk s

Kohus ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

A.U ei tekitanud märkimisväärset kahju, rikkumine ei olnud ajaliselt kauakestev, tegemist on üheepisoodilise teoga. A.U on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras korduvalt karistatud isik. Väärtegu oli toime pandud kehtiva katseaja jooksul. Kohus leiab, et A.U-le määratud karistus vastab toimepandule ja tema isikule. KOHTU MEE™ED

A.U kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri piirkonnavanem Annika Elm poolt tehtud 18.05.2011 otsus väärteoasjas 2440,11,000745 muutmata, tehes otsusesse täpsustuse, et õige kvalifikatsioon on KarS § 203 218 lg 1 järgi. - .

Kohtunik Inna Kirsipuu

Tartu Riigikohtu 21.02.2012 kohtuotsusega RESOLUTSIOON

1. T karistamises ühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2011. a kohtuotsus A.U KarS § 203 218 lg 1 järgi. -

2. Jõustada kohtuvälise menetleja 18. mai 2011. a otsus, mille

ga karistati A.U KarS

§ 218 lg 1 järgi.

9

Ärakiri õige

№oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/

Liivi Õun

Kohtuotsus igikohtu 21.02.2012 jõustus Ri

№oremreferent

Liivi Õun