3-24-2847/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2847

Haldusasi

X kaebus Euroopa Küpsustunnistuse andmete Eesti Hariduse

Infosüsteemi kandmiseks kohustamiseks ning Haridus- ja

Noorteameti 17.09.2024 otsuse nr 1.1-1/TMS/24/37

tühistamiseks ja Noore õpetlase stipendiumi andmiseks

kohustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasja juurde Noore õpetlase stipendiumi

tingimused ja kord.

2. Tagastada X kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X esitas 15.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega järgmises sõnastuses:

1) Haridusministeerium täidab OHIS-e lõpuandmebaasi, mille kaudu on ametiasutustel näha, et X

ja teised Tallinna Euroopa koolide õpilased on lõpetanud ning materjal on leitav Eesti riiklikust

andmebaasist.

2) Euroopa koolide loodusteaduste konkursi Eesti riiklike loodusteaduste olümpiamängudega

võrreldavaks tunnistamine, ministrideklaratsiooni ja Euroopa kiipide tunnustamine

stipendiumikandidaatide hindamisel.

3) äratundmine, et stipendiumi nõudeks oli üliõpilase rahaline toetamine, mitte üliõpilase

majanduslik olukord

4) punktid 2 ja 3, mis viivad stipendiaatide ümberhindamiseni (kuna Haridusameti teate alusel on

maksimumarvuks määratud 20) sõltumatu ja objektiivse žüriiga.

5) Teisene nõue on asendada punktid 2, 3 ja 4, anda stipendium koos tseremooniaga X ilma kõiki

stipendiaate ümber hindamata.

Kaebaja taotles Noore õpetlase stipendiumit välismaal õppimiseks. Vastustaja ei järgi Euroopa

kooli õigusi ja hüvesid, ei kasuta õpilaste lõpetamisel riiklikku andmebaasi ega järgi andmete ainult

üks kord kogumise põhimõtet.

Kaebajat on Euroopa Küpsustunnistuse (EB) omamise tõttu diskrimineeritud ning tema saavutusi ei

ole õigesti tunnustatud. Kaebaja saavutas teiste stipendiaatidega võrreldes õppekoha kõrgeimas

ülikoolis. Kaebaja õpib elektroonikatehnikat ja pooljuhte, mis on tunnistatud kõrge väärtusega

valdkonnaks. Liikmesriigid on kohustatud pooljuhtide valdkonda toetama.

Stipendium on pigem tunnustus õppekoha saavutamise eest kõrge väärtusega ülikoolis.

1(6)

Kuna vastustaja selgitas, et kaebaja poolt ei hääletanud keegi, tekib kahtlus, et kaebajat kui Eesti

parimat õppurit Eesti ja Euroopa Liidu poolt kõige olulisemaks õppesuunaks tunnustatud erialal

diskrimineeritakse nime, rahvuse või koolinime tõttu.

Kaebaja selgitas 04.11.2024 täiendavalt (dtl 207 jj):

-

Euroopa küpsustunnistus annab samad õigused ja eelised kui riiklik lõpueksam. Seega peaksid

EISi süsteemis leiduma ka küpsustunnistuse lõpueksami tulemused. Kaebaja leiab, et vastustaja

soovis leida põhjuse kaebaja avalduse tagasi lükklamiseks. Kuna EISis puudub info kaebaja

lõpueksami kohta, on see kaebajasse suhtumist negatiivselt mõjutanud. Andmete sisestamata

jätmiseks peab olema põhjus.

-

Kohus saab kaebajast õigesti aru, et tema kaebuse peamine eesmärk on see, et ta saaks Noore

õpetlase stipendiumi.

-

Taotleja on üles näidanud silmapaistvat akadeemilist võimekust, ühiskondlikku aktiivsust, huvi

valdkonna vastu, valdkond on liigitatud Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks ülioluliseks

valdkonnaks. Üldine eesmärk on anda õiglane otsus, mis põhineb taotleja võimalustel.

-

Euroopa koolide teadussümpoosion on mainekas teadusvõistlus kõigile Euroopa koolidele.

Vastustaja on tuginenud sellele, et kaebaja ei ole osalenud üleriigilistel olümpiaadidel.

-

Kaebaja on näidanud oma valdkonnas, pooljuhtides, erakordseid võimeid. Kaebaja õpingud ja

suvised praktikad kiipide valdkonnas on kõigi Euroopa liikmesriikide jaoks kriitiliseks

valdkonnaks. Vastustaja on selgelt vastanud, et kaebaja õppesuund, elektrotehnika ja pooljuhid

ei ole Eesti huvides.

-

Kaebaja akadeemiline võimekus on normaaljaotuse ülemises servas, samas sai ta žüriilt null

häält. Ilma välise mõjuta on sellised juhtumid võimatud. Ainsaks mõjuks saab seega olla kaebaja

nimi, kodakondsus, eesti keele oskus või kool.

2. Vastustaja esitas koos haldusmenetluse materjalidega 25.11.2024 lühiseisukoha kaebuse kohta

(dtl 224 jj).

-

Kaebaja ei saanud intervjuuvooru pääsemiseks 17.07.2024 nõukogu liikmetelt vajalikke

toetushääli. Kaebaja vaie hiljem rahuldati ja kaebaja taotlus lahendati uuesti. Nimetatud otsuse

kohta koostati 30.08.2024 protokoll. Protokolli alusel võttis vastustaja vastu 17.09.2024 otsuse

nr 1.1-1/TMS/24/37.

-

Kaebajal puudub subjektiive õigus stipendiumi saamiseks.

-

Kaebajalt küsiti tehnilisi lisaküsimusi. Vastustaja töötajal, kes lisaküsimusi küsis, puudub õigus

teha haldusaktide osas siduvaid otsuseid.

-

Nõukogule ei ole seatud kõrgkoolidele või õppevaldkondadele hinnangu andmiseks objektiivselt,

numbriliselt mõõdetavaid kohustuslikke piire. Kaebajal ei olnud seetõttu õigustatud ootust

kõrgemale või paremale tulemusele.

-

Kaebaja sai 5 hindajalt punkte 3,5 (2 korda), 4 (2 korda) ja 4,5 (1 kord). Hindamine lähtub

eeldusest, et hindajad tegutsevad oma parimate teadmiste kohaselt eesmärgiga saavutada

hindamise tulemusena protsessi lõpuks parim võimalik lõpplahendus. Sellises olukorras saab

menetlusejärgne kontroll (nt. vaide või kohtumenetluses) anda vastustaja tegevusele hindamisel

sisulise hinnangu vaid selles osas, kas hindamisel on tehtud ilmseid vigu.

-

Kaebuse rahuldamise korral on küsitab, kas sellega taotletavat eesmärki on võimalik piiratud

rahaliste vahendite tõttu saavutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Nagu kohus käiguta jätmise määruses sedastas, on kaebaja sisuliselt esitanud kaks nõuet:

-

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kaebaja Euroopa Küpsustunnistuse andmete kandmiseks

kohustamiseks;

2(6)

-

Haridus- ja Noorteameti (HARNO) 17.09.2024 otsuse nr 1.1-1/TMS/24/37 tühistamiseks ja

Noore õpetlase stipendiumi taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks koos tagajärgede

kõrvaldamisega.

EHISesse andmete kandmine

4. Kohus tagastab kaebaja nõude, et tema Euroopa Küpsustunnistuse andmed kantaks Eesti

Hariduse Infosüsteemi HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel – kaebajal puudub kaebeõigus ning ka

kaebeõiguse möönmisel on kaebaja õiguste riive vähene ja kaebus tuleks jätta tõenäoliselt

rahuldamata.

5. Kohustamisnõude esitamise eelduseks on see, et vastustaja tegevusetus või keeldumine rikub

kaebaja õiguseid.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruse1 nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning

põhimäärus“ § 12 lg 2 kohaselt kantakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste

lõpudokumentide kohta registrisse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113

„Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” §-des 8 ja

11 sätestatud andmed. Nimetatud andmetest saadakse riigieksamina arvestatavatel rahvusvahelistel

võõrkeeleeksamitel saavutatud keeletasemed, riigieksamite punktid ning põhikooli ühtlustatud

eksamite tulemused eksamite infosüsteemist (edaspidi EIS) (määruse § 14 lg 7). Seega ei näe

määrus nr 265 ega ka määrus nr 113 ette, et Euroopa Küpsustunnistuse andmed kantaks EHISesse.

Euroopa koolide põhikirja konventsiooni2 art 5 sätestab:

-

Koolis edukalt läbitud õppeaastaid ja nendega seoses antud diplomeid ja tunnistusi tunnustatakse

liikmesriikide territooriumil kooskõlas vastavustabeliga kuratooriumi kehtestatud tingimustel,

mis on sätestatud artiklis 11, ja vastavalt pädevate siseriiklike asutuste kokkuleppele (lg 1).

-

Euroopa küpsustunnistuse omanikel:

a) on liikmesriigis, mille kodanikud nad on, õigus kasutada kõiki pärast selle riigi

keskkoolihariduse omandamist antava diplomi või tunnistuse omamisega kaasnevaid eeliseid;

b) on õigus astuda mis tahes liikmesriigi territooriumil asuvasse ülikooli samadel tingimustel,

kui selle liikmesriigi samaväärse kvalifikatsiooniga kodanikud (lg 2).

Kohtule nähtub konventsioonist läbivalt, et sellega kaitstakse isikute materiaalseid õiguseid, et

nende haridust tunnustataks, mitte aga seda, et iga liikmesriik peaks kõigi Euroopa koolide poolt

väljastatud Euroopa Küpsustunnistuste üle oma andmekogus arvet. Sealjuures ei ole kaebaja näol ka

tegemist kaebaja kodakondsusjärgse riigiga (alapunkt (a)).

Seega ei näe ükski õigusakt ette kohustust, mille täitmist kaebaja soovib. Kohtule ei nähtu ka, et

andmebaasist kaebaja kohta andmete puudumine saaks rikkuda kaebaja mõnda põhiõigust või muud

talle kuuluvat subjektiivset õigust. Seetõttu tuleb nõue kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada

(HKMS § 121 lg 2 p 1).

6. Kaebus tuleb tagastada ka juhul, kui kaebuse tekstist järeldada kaebaja õiguste riivet, HKMS §

121 lg 2 p 21 alusel, kuna riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline.

Kohus järeldab, et kaebaja peab enda õiguste riiveks asjaolu, et kuivõrd tema kohta riigieksami või

analoogse lõpueksami tulemused andmebaasist puudusid, küsiti talt lisateavet. HARNO tegi

17.09.2024 otsuse, mille kohaselt jäeti kaebaja taotlus Noore õpetlase stipendiumi määramiseks

rahuldamata (dtl 76-77). Otsuses ei ole tuginetud sellele, et kaebaja haridustase ei nähtu

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024009

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/941629

3(6)

infosüsteemist või kaebuses viidatud Euroopa Küpsustunnistust ei oleks tunnustatud. Kaebajale on

ka 06.08.2024 e-kirjas selgitatud, et HARNO tunnustab Euroopa Küpsustunnistust (EB) (dtl 79-80).

Asjaolu, et kaebajalt küsiti EHISes riigieksami andmete puudumise tõttu lisateavet võis tekitada

kaebajale lisatööd võrreldes teiste õpilastega, kelle andmed on EHISes olemas, aga igal juhul on

tegemist väheintensiivse riivega, kuivõrd lõputunnistuse andmete edastamist ei saa pidada

koormavaks ning seda ei ole ka kaebaja väitnud. Samuti on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline –

reeglina puudub isikul õigus nõuda, et riik tema kohta andmeid koguks ja talletaks. Pigem on

isikute õigused kaitstud vastupidi, et ülemääraseid toiminguid teabega ei tehtaks. Tegemist ei ole ka

selliste andmetega, mida kaebaja peaks riigile või muudele isikutele sageli esitama ja mille

igakordne esitamine on sedavõrd aeganõudev, et sellest tuleneks subjektiivne õigus nõuda riigilt

nende andmete kogumist. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Noore õpetlase stipendiumi määramine

7. Kaebajal puudub subjektiivne õigus stipendiumi saamiseks. Stipendiumi eesmärgiks on toetada

Eestist pärit andekate keskharidusega noorte bakalaureuse tasemel õpinguid tunnustatud välisriigi

kõrgkoolides3. Noore õpetlase stipendiumi tingimuste ja korra4 p 1.1 kohaselt on eesmärgiks

suurendada rahvusvahelise kogemusega spetsialistide osakaalu Eestis. Stipendiumi antakse

teadmises, et stipendiumi saaja rakendab omandatud tarkusi pärast õpingute lõppu Eesti hüvanguks

(p 1.2). Stipendiumi käsitletakse laenuna, juhul kui stipendiaat ei täida Eestisse tagasitulemuse

kohustust punktis 3.6. nimetatud viisil (p 1.3).

Viidatud tingimuste ja korra säilitamise huvides võtab kohus selle kohtuasja materjalide juurde.

Seega määratakse Noore õpetlase stipendium avalikes huvides, Eesti teaduse ja ettevõtluse

arendamiseks. Kohtupraktikas on sellistel juhtudel mööndud üksnes seda, et isikul on sellisel juhul

õigus üksnes sellele, et järgitud oleks menetlusnorme ehk õigust menetlusele ja korraldusele (PS §

14).

Samas leidis Riigikohus 22.01.2025 otsuses nr 5-24-28, et PS § 15 lg 1 (kohtukaebeõiguse)

esemeline kaitseala laieneb eelkõige sisulistele õigustele, sh perekonnapõhiõigusele (PS § 27) ning

perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) (p 62). Halduskohus leiab, et sama tuleb järeldada ka

menetluspõhiõiguse kohta (PS § 14) – selle esemeline kaitseala peab olema seotud mõne sisulise

(põhi)õigusega, mille kaitseks isiku kohtusse pöördub. Olukorras, kus kaebaja soovib avalikes

huvides määratud sisuliselt vabatahtliku hüve endale määramist ning sellest keeldumise

õiguspärasuse kontrolli, puudub kaebajal subjektiivne sisuline õigus, mille kaitseks kohtusse

pöörduda ehk kaebeõigus.

8. Ka kaebeõiguse möönmise korral tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna riive

on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline.

Nagu kohus eelnevalt selgitas, puudub kaebajal subjektiivne õigus stipendiumi saamiseks.

Stipendiumi eesmärk on edendada avalikku huvi tublide õpilaste välismaale õppima saatmisel, mitte

aga luua igale õpilasele, sh ka väga tublile õpilasele subjektiivset õigust stipendiumi saamiseks.

Juhul kui riik otsustaks nimetatud stipendiumi edaspidi mitte jagada, puuduks õpilastel subjektiivne

õigus stipendiumite edasiseks määramiseks. Eeltoodust tulenevalt saaks kaebajale tekkiv riive olla

üksnes väheintensiivne.

3 https://harno.ee/noore-opetlase-stipendium

4 Kättesaadav eelmises viites toodud lehel, otselink: https://harno.ee/sites/default/files/documents/2023-05/Lisa

%201.pdf, samuti allviide 1 dtl 224. Dokumendi säilitamise huvides võtab kohus selle kohtuasja materjalide juurde.

4(6)

9. Ka kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Käesolevas asjas piirneb kohtulik kontroll üksnes

ilmsete vigade testiga, kuivõrd vastustajal on stipendiumi määramisel väga lai kaalutlusõigus ning

avalik huvi küsimuses, milliseid stipendiumi taotlejaid eelistada, st kes edendab kõige paremini

Eesti teadust ja ettevõtlust, taandub kokkuvõttes otstarbekusele. Otstarbekust ei saa aga kohus

kontrollida. Kohus saaks sekkuda üksnes juhul, kui arvestatud on ilmselgelt asjakohatuid kaalutlusi.

Viidatud Noore õpetlase stipendiumi tingimuste ja korra p 5.5 kohaselt arvestab nõukogu intervjuu

vooru kutsutud kandidaatide pingerea moodustamisel järgmiste põhimõtetega:

5.5.1. taotleja akadeemiline võimekus ja ühiskondlik aktiivsus;

5.5.2. taotleja motivatsioon õppida välismaal ning õpitut hiljem Eestis rakendada;

5.5.3. väliskõrgkooli akadeemiline tase ning valitud eriala olulisus Eestile;

5.5.4. taotleja võimekus väliskõrgkoolis õppides rahaliselt toime tulla;

5.5.5. taotlejate varieeruvus Eesti erinevatest piirkondadest.

Kohtule esitatud pingereast (dtl 268) nähtub, et kaebaja kogus 25 võimalikust punktist 19,5 punkti.

Intervjuu vooru pääses kindlalt 18 kandideerijat, kes kogusid punkte vahemikus 20-24,5. 09.-

17.07.2024 toimunud e-koosoleku vaheprotokolli kohaselt (dtl 266-267) otsustati intervjuule

kutsuda veel 5 kandidaati 11-st, kes olid saanud punkte vahemikus 19-19,5 punkti. Nende vahel

valimiseks viidi läbi täiendav hääletus (samas), kus kaebaja valituks ei osutunud. Samast

protokollist nähtub, et kuigi valiti 5 kandidaati, oli planeeritud stipendiumite koguarvuks 20, kuigi

intervjuule kutsuti kokku 23 kandideerijat (18+5). Stipendiaatide kinnitamise protokollist (dtl 276-

277) nähtub samuti, et kolmele taotlejale määrati stipendium tingimuslikult (p 2).

Seega saab kaebaja taotlust pidada teistega võrreldes konkurentsivõimeliseks ning üpris edukaks.

Olukorras, kus on mitmeid väga häid taotluseid, on paratamatu, et ka väga head taotlused võivad

jääda tihedas konkurentsis rahuldamata. Sealjuures puudub kaebajal sellisel juhul ka subjektiivne

õigus, et stipendium jagataks mitmeks osas või stipendiumifondi suurendataks.

10. Vaidlustatud otsusest (dtl 76-77) tuleneb esmalt, et kõiki taotluseid ei ole piiratud rahaliste

vahendite tõttu võimalik rahuldada. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjused on kokkuvõttes

järgmised:

1. taotleja akadeemiline võimekus ja ühiskondlik aktiivsus: nõukogu hinnangul on taotleja

akadeemiline võimekus hea, kuid taotlusest ei selgunud akadeemilist võimekust ilmestavana

edukas olümpiaadidel osalemine, mis oli mitmete kandidaatide oluliseks tugevuseks;

2. taotleja motivatsioon õppida välismaal ja õpitut hiljem Eestis rakendada: nõukogu hinnangul on

motivatsioonikirjas toodud põhjendused teiste kandidaatidega samalaadsed ja ei ole selgelt

eristatavad võrreldes teiste kandidaatidega;

3. väliskõrgkooli akadeemiline tase ning valitud eriala olulisus: nõukogu hinnangul on tegu väga

hea väliskõrgkooliga;

4. taotleja võimekus väliskõrgkoolis õppides rahaliselt toime tulla: nõukogu hinnangul on antud

hindamiskriteeriumi osas vaide esitajaga erinev arusaam hindamiskriteeriumi sisulisest

eesmärgist. Hindamiskriteeriumi mõtteks on toetada stipendiumiga neid noori, kelle puhul võiks

stipendiumi puudumine nende personaalset materiaalsest taustsüsteemi arvestades olla

pöördumatuks takistuseks oma maksimaalse haridusliku ja teadusliku potentsiaali saavutamisel.

Stipendiumi taotlusest ei ilmnenud asjaolusid, mis takistaksid õppima asumist ilma stipendiumi

toeta, mistõttu pole alust vastava hindamispõhimõtte kohaselt taotlejale maksimumpunkte

omistada;

5. taotlejate varieeruvus Eesti erinevatest piirkondadest: nõukogu hinnangul on tegu Tallinna

piirkonnas asuva väga hea kooliga, mis aga ei toeta kõnealuses punktis toodud piirkondlikku

varieeruvust.

5(6)

Vaidlustatud haldusakti ühestki põhjendusest ei nähtu, et tehtud oleks mõni ilmselge kaalutlusviga.

Vastustaja ei ole kaalumisel seadnud kahtluse alla kaebaja valitud kõrgkooli akadeemilist taset ega

valitud eriala olulisust (p 3). Ka ei ole kaebuses toodud elukohaandmete alusel vaidlust selle üle, et

kaebaja elas ja õppis Tallinnas, mistõttu talle stipendiumi määramine ei toeta piirkondlikku

varieeruvust (p 5).

Kaebaja on leidnud, et stipendiumi eesmärgiks on tunnustus õppekoha saavutamise eest kõrge

väärtusega ülikoolis (dtl 4). Otsuses on aga stipendiumi eesmärgina toodud toetada neid noori,

kellel ilma stipendiumita jääks välismaal kõrgharidus omandamata. Kohus leiab, et Noore õpetlaste

stipendiumi tingimuse ja korra eesmärki arvestades ei ole tegemist pelgalt preemiaga senise hea

õppetöö ja ülikooli pääsemise eest, vaid täiendava (vabatahtliku) rahalise toetamisega, et Eesti

õpilastel oleks võimalik välismaa ülikooli õppima asuda. Seda kinnitab muu hulgas tingimustes ja

korras toodud n-ö vastusooritus tagasitulemise kohustuse näol (p 3.6). Kohus leiab, et rahastuse

kriteeriumit on õige sisustada nii, et avalikuks huviks on see, et stipendium maksimeeriks

välismaale õppima minejate arvu. Seega ei anta stipendiumit neile, kellel ei ole ka stipendiumit

saades võimalik välismaale minna, ega neile, kellel on stipendiumist sõltumata olemas vajalik

rahastus välismaale õppima minekus. Viimati nimetatud juhul on avalikuks huviks ja ka otstarbekas

suunata stipendium õpilastele, kellele stipendium tagab vajaliku rahastuse, mis on välismaale

õppima minekust puudu. Kaebaja korral sellist asjaolu ei ilmnenud (p 4) ning kaebaja ei ole väitnud

ka vastupidist.

Vastustaja on hinnanud ka tugevamate kandidaatidena kandideerijaid, kes on osalenud

olümpiaadidel. Olümpiaadid on üle-eestilised ainevõistlused, mille tulemuseks võib olla ka Eesti

esindamine rahvusvahelistel olümpiaadidel5. Olümpiaadidel osalemine võimaldab hinnata nii

akadeemilist võimekust teiste Eesti õpilastega võrreldes ning ka õppija aktiivsust ehk osavõttu

nimelt Eesti õppijaskonna teadmiste võrdluses. Kaebaja võib olla olnud edukas Euroopa koolide

ühistel võistlustel, kuid see ei pruugi anda piisavalt võrdlusandmeid tema akadeemilise võimekuse

ja aktiivsuse kohta teiste Eesti õpilastega võrreldes.

Komisjon on hinnanud ka kaebaja motivatsiooni ning on leidnud, et see ei eristu märgatavalt teistest

kandidaatidest (p 2). Kohus märgib, et nii õppija motivatsiooni kui ka väliskõrgkooli eriala olulisust

hinnatakse avalikust huvist lähtuvalt otstarbekuse alusel, mistõttu ei ole kaebajal subjektiivset

õigust sellele, et avalikku huvi hinnataks kaebaja seisukohtadest ja huvist lähtuvalt.

11. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et kaebajat oleks tema nime, keele, kodakondsuse või kooli tõttu

diskrimineeritud. Kaebaja tulemus oli väga kõrge, kuid tihedat konkurentsi arvestades siiski

ebapiisav. Vastustaja laia kaalutlusõigust ning ka otstarbekuse hindamist arvestades ei nähtu

kohtule ilmselget kaalutlusviga, mida vastustaja teinud oleks. Seetõttu tuleb kaebus ka stipendiumi

määramisega seotud nõuetes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

5 https://teaduskool.ut.ee/et/kkk-olumpiaadide-kohta

6(6)