2-24-132066/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-132066

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi Y. K. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910)

Hageja lepinguline esindaja: Darina Koivunen

Kostja: Y. K. (isikukood xxxx)

Hagihind

859,86 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Y. K.lt Placet Group OÜ kasuks 19.10.2022.a laenulepingust nr xxxx

tulenev põhivõlgnevus 287,11 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ning viivis

võlgnevuselt (287,11 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

alates 06.09.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Jätta rahuldamata Placet Group OÜ hagi Y. K. vastu 19.10.2022.a laenulepingust nr

xxxx tuleneva intressi nõude 85,56 euro ja viivise nõude 28,45 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud 40% ulatuses Y. K. kanda ja 60% ulatuses Placet Group OÜ

kanda (TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista Y. K.lt menetluskulu kokku summas 98 eurot, s.o tasutud riigilõiv 98

eurot.

6. Välja mõista Y. K.lt Placet Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (98 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

1 (3)

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude, sissenõudmiskulude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal

algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p

17).

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne laenuandja oleks enne 19.10.2022.a laenulepingu nr

xxxx sõlmimist küsinud kostjalt pangakonto väljavõtteid. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et

krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2

tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe

kontrollimises. Laenusaajal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid

andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-

21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohus leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese kahe lause

kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

2 (3)

sellisel juhul ei võlgne.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 19.10.2022.a laenulepingu nr xxxx alusel võlgnevus

287,11 eurot (laenusumma 1023,44 - tagasimaksed kogusummas 736,33), sissenõudmiskulud ning

viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 245 eurot ja õigusabikulud

150 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavaid

tõendeid vastavalt 10.12.2024.a kohtumääruse resolutsiooni punktile 9 (dtl 330), mille põhjal saaks

kohus hinnata õigusabikulude tasu summas 150 eurot vastavust TsMS § 175 lg 1. Kohus arvestab

antud juhtumil ka sellega, et teadaolevalt ning hagist nähtuvalt on hageja volitatud esindaja hageja

töötaja, kelle töökohustusteks ongi võlgade sissenõudmine (dtl 27, 186). Seega selliselt paisutatud

kulud ei pea jääma kostja kanda.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on tasunud asjas riigilõivu 245 eurot, siis peab

kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (3)