2-18-13649/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

05.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-13649

Kohtuasi

ERGO Insurance SE avaldus X ja Tallinn, Kolde pst

80 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Tallinn, Kolde pst 80 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013),

lepinguline esindaja Kairi Freiberg

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas

Puudutatud isik Tallinn, Kolde pst 80 korteriühistu

(registrikood

80071675),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tõnis Juurmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Rahuldada Tallinn, Kolde pst 80 korteriühistu määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.11.2023 määrus Xl tekkinud menetluskulude

jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X menetluskulud

kõikides kohtuastmetes ERGO Insurance SE kanda. Muus osas jätta maakohtu

määrus vaidlustatud osas muutmata.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta X vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

4.2. Võtta X 20.02.2023 esitatud tõend asja materjalide juurde.

4.3. Jätta ERGO Insurance SE avaldus X vastu rahuldamata.

4.4. Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus Tallinn, Kolde pst 80 korteriühistu

vastu kahju hüvitamiseks.

4.5. Mõista Tallinn, Kolde pst 80 korteriühistult ERGO Insurance SE kasuks välja

kahjuhüvitis 8574,87 eurot.

2-18-13649

4.6. Jätta tsiviilasjas nr 2-18-13649 X kõikides kohtuastmetes tekkinud

menetluskulud ERGO Insurance SE kanda ning ERGO Insurance SE ja

Tallinn, Kolde pst 80 kõikides kohtuastemetes tekkinud menetluskulud kuni

Riigikohtu 19.03.2021 otsuseni nende endi kanda ning pärast seda ERGO

Insurance SE ja Tallinn, Kolde pst 80 maakohtus kantud menetluskulud

Tallinn, Kolde pst 80 korteriühistu kanda.

4.7. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast

määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja

lg 2 alusel.

5. Jätta Tallinn, Kolde pst 80 korteriühistu määruskaebuse menetlemisega seotud

ERGO Insurance SE ja Tallinn, Kolde pst 80 korteriühistu menetluskulud Tallinn,

Kolde pst 80 korteriühistu kanda ning X menetluskulud tema enda kanda.

6. Jätta X määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ERGO Insurance

SE kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ERGO Insurance SE (avaldaja) esitas 12.09.2018 Pärnu Maakohtule avalduse X

(puudutatud isik I) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitise 9195,27 eurot (tsiviilasi nr 2-18-13649).

Avaldaja esitas 02.03.2021 Pärnu Maakohtule avalduse ka Tallinn, Kolde pst 80 korteriühistu

(puudutatud isik II) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitise 9195,27 eurot (tsiviilasi nr 2-21-3239). Pärnu Maakohus liitis 27.04.2021

määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3239 esitatud avalduse tsiviilasjaga nr 2-18-13649 ning jättis

tsiviilasja numbriks 2-18-13649.

Avaldaja esitas 01.03.2022 avalduse täienduse, milles palub mõista puudutatud isikutelt

avaldaja kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitise 8574,87 eurot.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes kindlustas Yga (kindlustusvõtja)

sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale kuuluva Tallinnas Kolde pst 80-17 asuva

korteri (kindlustusvõtja korter). Korterelamus toimus 09.03.2018 veekahju juhtum, mis sai

alguse puudutatud isiku I korterist. Kindlustusvõtja teatas avaldajale, et puudutatud isiku I

korteri vannitoas purunes käteräti kuivatamise siugtoru (nimetatud ka kütte tagasivoolutoruks

ja sooja vee tsirkulatsioonitoruks), mistõttu voolas kuum vesi pikka aega puudutatud isiku I

2-18-13649

korterist läbi vahelae kindlustusvõtja korterisse. Avaldaja tasus kindlustusvõtjale

kindlustusjuhtumi eest kindlustushüvitise 9195,27 eurot ning sellega läks talle üle

kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isikute vastu. Avaldaja nõuab puudutatud

isikutelt solidaarselt kahjuhüvitist 8574,87 eurot (sh korteri remont 6414,34 eurot, kodune

vara 2001,30 eurot ja niiskusimuri rent 159,23 eurot).

1.2. OÜ PST Consult 14.06.2018 kahjukäsitluse kokkuvõtte (kahjukäsitluse kokkuvõte)

kohaselt on toru purunemise põhjuseks kontakt toruga WC-poti kasutamisel, mis on tekitanud

küttetoru liitmiku katkemise. Puudutatud isik I rikkus seega korteriomanikuna korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 ettenähtud kohustust hoida korteriomandi eset

korras ja hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuivõrd kahju sai alguse puudutatud isiku I korteri

eriomandi piirest, tuleb tema kohustuse rikkumist ka eeldada. Puudutatud isik I vastutab

tekkinud kahju eest, sest ta ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustust rikkunud, ega

kohustuse rikkumise vabandatavust. Puudutatud isiku I esitatud RT 16.02.2023 arvamus (RT

arvamus) ei ole usaldusväärne.

1.3. Puudutatud isiku II ülesandeks on KrtS § 34 lg 2 alusel korteriomanike kaasomandi osa

eseme valitsemine. Selle ülesande osaks on ka korterelamu küttesüsteemi korrashoidmine.

Kuna kahju sai võimalikuks, ei olnud puudutatud isiku II mõjusfääri jääv küttesüsteem korras,

mistõttu vastutab puudutatud isik II tekkinud kahju eest solidaarselt puudutatud isikuga I.

Puudutatud isik II vastutab kahju eest ka juhul, kui ta ise või puudutatud isik I ei ole oma

kohustusi rikkunud.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Puudutatud isik I ei ole oma kohustusi rikkunud ja ei saa seega tekkinud kahju eest

vastutada. Puudutatud isiku I korter oli enne veekahju toimumist seisnud ligi 2,5 aastat

tühjana ning puudutatud isik I käis seda vaid aeg-ajalt üle vaatamas ja vesilukke veega

täitmas. Seetõttu ei saanud puudutatud isik I kuidagi toru lõhkuda või rikkuda ning sellist

järeldust ei saa teha ka avaldaja esitatud tõendite põhjal. Liitmiku keermest katkemine

siugtoru käetoena kasutamise tõttu ei ole asjaoludega kooskõlas ega eluliselt usutav.

Käimisraskustega endine korteriomanik kasutas korterit mitu aastat enne veekahju juhtumit.

Avaldaja esitatud fotodelt on näha, et liitmik ja toru on terved ja kahjustusteta. Ka korterit üle

vaadates ei jäänud puudutatud isikule II silma olukorda või kahjustust, mis oleks võinud kaasa

tuua veekahju. Seetõttu ei saanud ta ka puudutatud isikut II selle eest hoiatada. Kahjukäsitluse

kokkuvõte on erapoolik, puudulik ja vastuoluline ning selle aluseks on enam kui kolm kuud

pärast kindlustusjuhtumit toimunud kahju esmane ülevaatus. Sellest ei nähtu, millised olid

tegelikud veekahju põhjustanud torustiku vigastused, kuidas oli vigastamine võimalik, kui

keegi pikka aega korteris ei elanud, ning kas toru oli üldse paigaldatud nõuetekohaselt.

Puudutatud isik I ei saa kahju eest vastutada ainuüksi põhjusel, et toru paikneb tema korteris.

2.2. Liitmiku keermest katkemise põhjuseks on hoopis toru paigaldusest tingitud puudus või

muu tehniline puudus. Liitmik on paigaldatud keeret tihendamata, kuigi keerme tihendamine

oleks välistanud liitmiku keermest katkemise. Seejuures paigaldati siugtoru üle kümne aasta

tagasi puudutatud isiku II eestvedamisel ja selle korrasoleku eest vastutab puudutatud isik II.

Puudutatud isik II ei ole kordagi pöördunud puudutatud isiku I poole sooviga kontrollida

siugtoru korrasolekut, ega palunud seda teha puudutatud isikul I. Ka RT arvamus kinnitab, et

2-18-13649

veekahju põhjuseks ei ole mitte puudutatud isiku I tegevus(etus), vaid veetorustiku tehnilised

puudused, mida puudutatud isik I ei saanud välise vaatluse teel märgata.

2.3. Kahju suuruse tõendamiseks ei piisa ainult kindlustusvõtjale kindlustushüvitise välja

maksmisest. Kontrollida tuleb seda, kas kindlustushüvitis vastab tegelikule kahjule. Avaldaja

on jätnud selle tegemata. Igal juhul tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 alusel

vähendada nullini, sest kahju hüvitamise kohustuse panemine puudutatud isikule I oleks

asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane.

3. Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või

rahuldamata.

3.1. Avaldajal saab avalduses toodud asjaolusid arvestades olla nõue üksnes puudutatud isiku

I vastu. Avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud, mida puudutatud isik II tegemata jättis

või valesti tegi. Ebaõige on avaldaja järeldus, et kui veekahju on alguse saanud kaasomandi

esemeks olevast torust, on korteriühistu automaatselt rikkunud kaasomandi eseme

korrashoiukohustust. Avaldus on seega puudutatud isiku II osas perspektiivitu.

3.2. Kahju on tekkinud puudutatud isiku I kaasomandi alalhoiu kohustuse rikkumise tõttu.

Puudutatud isiku I kohustuse rikkumist tuleb vastavalt Riigikohtu siinses asjas tehtud

19.03.2021 otsusele eeldada, kuid see on ka tõendatud. Arvestades, et puudutatud isiku I

korteri eelmine omanik oli 03.03.2015 surnud eakas mees ning kahjukäsitluse kokkuvõtte

järgi on liitmiku keermest katkemise põhjuseks toru tahtmatu vigastamine, on tõenäoline, et

toru vigastamise tingis sellest kinni hoidmine WC-poti pealt püsti tõusmise abistamiseks.

Kahjukäsitluse kokkuvõttele lisatud fotod viitavad ka sellele, et korteriomanik või valdaja on

üritanud toruühendust iseseisvalt parandada. Fotodelt on näha, et plastmassist ülemineku sisse

siirduval siugtoru otsal on roostejäljed ning liitmiku mutril on mehhaanilised vigastused.

Roostejäljed viitavad varasemale veelekkele, millest ei ole puudutatud isikut II teavitatud ja

mis on ilmselt omavolilise parandamise tinginud. Korterelamu küttetorustik vahetati välja

2008 ning pärast seda ei ole puudutatud isik II puudutatud isiku I korteris töid teinud.

Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine on

vabandatav. RT arvamusel ei ole tõenduslikku väärtust. Korteriomandist eemalviibimine ei

vabasta korteriomanikku kohustusest korraldada korteriomandi valitsemine. Puudutatud isik I

vastutab seega tekkinud kahju eest üksi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus jättis 30.11.2023 määrusega avalduse puudutatud isiku I vastu

rahuldamata, rahuldas avalduse puudutatud isiku II vastu ja mõistis puudutatud isikult II

avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 8574,87 eurot. Maakohus võttis asja materjalide juurde

puudutatud isiku I 20.02.2023 esitatud tõendi. Maakohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud kõigis kohtuastmetes kuni Riigikohtu 19.03.2021 otsuseni nende endi kanda ja

pärast seda puudutatud isiku II kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

puudutatud isiku I korteris purunes märtsis 2018 elamu küttesüsteemi osaks oleva

tagasivoolutoru veesiu liitmik, tekitades veekahju juhtumi;

-

veekahju juhtumi tõttu sai kannatada puudutatud isiku I korteri all asuv korter, mis oli

kindlustatud avaldajaga sõlmitud kodukindlustuse lepinguga;

2-18-13649

-

purunenud toru oli ühise küttesüsteemi osa, seega korteriomanike kaasomandis.

4.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isik I kaasomandi alalhoiu

kohustust rikkunud, mistõttu ei ole alust avaldust tema suhtes rahuldada.

Kuivõrd toru on puudutatud isiku I mõjusfääris, saab kahju hüvitamise nõude aluseks olevate

asjaolude tõendatuse korral eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust ja rikkumine ei

olnud vabandatav. Avaldaja on iseenesest tõendanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid

asjaolusid ega pidanud kahju suurust enam täpsemalt tõendama. Avaldaja arvates on

puudutatud isiku I kohustuste rikkumine tõendatud kahjukäsitluse kokkuvõttega, mille järgi

on liitmiku katkemise põhjuseks korteriomaniku tahtmatu toru vigastamine, täpsemalt tingib

toru ja WC-poti asukoht WC-poti kasutamisel kontakti toruga. Samas on korteriomanikul

keeruline kui mitte võimatu tõendada seda, et ta ei ole torustikku lõhkunud, kui kahjustamise

kohta otsesed tõendid puuduvad. Praegu ei ole asjas esitatud tõendeid ega veenvalt põhistatud,

et puudutatud isik I oleks enda teoga tahtlikult või hooletusest toru kuidagi lõhkunud, eriti

arvestades, et korter seisis mitu aastat kasutuseta. Sel põhjusel ei ole ka usutav, et liitmiku

katkemise põhjuseks on toru kasutamine WC-potilt püsti saamise abistamiseks ligi kolm

aastat enne kahjujuhtumit korteris elanud vanema meesterahva poolt. Kahjukäsitluse

kokkuvõttes, mis on koostatud kolm kuud pärast kindlustusjuhtumit, ei ole ka välja toodud,

millal ja millise tegevuse tagajärjel või mis põhjusel liitmik täpsemalt katkes. On eluliselt

usutav, et puudutatud isik I käis korteris teatava regulaarsusega veelukku täitmas. Kui ta oleks

märganud toru tilkumist või purunemist, oleks ta sellest tõenäoliselt kohe teavitanud

puudutatud isikut II, sest selle tähelepanuta jätmine kahjustanuks ka tema korterit ning toru

parandamine on puudutatud isiku II kohustus. Asjas esitatud fotod ei tõenda veeleket ja toru

varasemat parandamist korteriomaniku poolt. Need on tehtud vähemalt kolm kuud pärast

kindlustusjuhtumit, mistõttu võis rooste torule tekkida pärast veeleket ja võimalik toruvigastus

tekkida veelekke parandamisest. Puudutatud isikule I ei saa seega ette heita kaasomandi

eseme lõhkumist või rikkumist ega selle seisukorra piisavat jälgimata jätmist.

4.3. Puudutatud isik II on rikkunud kaasomandi eseme korrasoleku tagamise kohustust ning ei

ole tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav, mistõttu vastutab ta veelekkest tekkinud kahju

eest ja avaldus tuleb tema suhtes rahuldada.

Kahjukäsitluse kokkuvõtte järgi on kontakt toruga WC-poti kasutamisel paratamatu ja

soovitatav on paigaldada torule täiendavad seinakinnitused. Samas on toru korteriomanike

kaasomandi osa, ning selle seisundi jälgimine ja korrashoiu tagamine on eeskätt puudutatud

isiku II kohustus. Isegi kui korteri eelmine omanik võis toru vigastada, oli puudutatud isikul II

kohustus jälgida ja tagada selle kui kaasomandi osa korrashoid. Puudutatud isik II ei ole enda

kinnitusel alates torude vahetusest 2008. a-l korteris täiendavaid töid teinud. Kuna katkes toru

liitmik, saab eeldada puudutatud isiku II kaasomandi osa eseme korrasoleku tagamise

kohustuse rikkumist. Puudutatud isik II ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust.

Samas vastutab puudutatud isik II kahju eest isegi siis, kui ta ei ole oma kohustusi rikkunud.

Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju kaasomandi osa esemest ja

ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab nõuda selle kahju

hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu. Tekkinud kahju ulatust arvestades

saab avaldaja nõutava kahjuhüvitise aluseks olevaid kulutusi pidada kindlustusvõtja korteri

senise seisundi taastamiseks vajalikeks ja mõistlikeks kulutusteks, mistõttu tuleb puudutatud

isikult II avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 8574,87 eurot.

2-18-13649

4.4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel on õiglane jätta

menetlusosaliste kõigis kohtuastmetes tekkinud menetluskulud kuni Riigikohtu 19.03.2021

otsuseni siinses asjas nende endi kanda ning pärast seda kõik maakohtus kantud

menetluskulud puudutatud isiku II kanda.

Puudutatud isiku II määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

millega maakohus võttis vastu uue tõendi, jättis avalduse puudutatud isiku I suhtes

rahuldamata, rahuldas avalduse puudutatud isiku II suhtes ja jaotas menetluskulud alates

Riigikohtu 19.03.2021 otsuse tegemisest. Puudutatud isik II palus teha tühistatud osas uue

määruse, millega jätta avaldus puudutatud isiku II suhtes rahuldamata ja kõik menetluskulud

avaldaja kanda.

5.1. Määruskaebuse väidete kohaselt peab kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud

esile tooma ja tõendama nõude esitaja. Avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud puudutatud

isiku II väidetava kohustuse rikkumisega seotud asjaolusid ning maakohus ei ole tuvastanud

ühtegi konkreetsest kohustust, mida puudutatud isik II oleks rikkunud.

Kõigepealt tulnuks Riigikohtu praktikat arvestades välja selgitada, mis põhjusel toru purunes,

sest üksnes toru purunemise põhjuse kaudu on võimalik öelda, kes ja mida oleks pidanud toru

purunemise ärahoidmiseks tegema ning kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses puudutatud

isiku I või II kohustuse rikkumisega (RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500, p 15.3). Ainuüksi

toruliitmiku purunemine ei võimalda teha järeldust puudutatud isiku II kaasomandi eseme

korrasoleku tagamise kohustuse rikkumise kohta ning selline järeldus on ka vastuoluline, sest

puudutatud isiku I kohustuste rikkumist ei pidanud maakohus toruliitmiku purunemisest

võimalikuks järeldada.

Vaidlustatud määrus on toonud kaasa lubamatu olukorra, kus avaldaja on jätnud kahju

tekkepõhjused välja selgitamata ja see on viinud puudutatud isiku II vastutuseni kahju eest.

Sellises olukorras tulnuks jätta avaldus põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Maakohus ei ole

välja toonud ka õigusnorme, millest ta puudutatud isiku II vastutuse tuvastamisel lähtus.

Maakohus on jätnud hindamata puudutatud isiku II vastuväite, et isegi kui ta on oma

kohustusi rikkunud, on rikkumine vabandatav. Puudutatud isikul II ei olnud võimalust leket

või lekkeohtu iseseisvalt tuvastada. Ta sai eeldada, et kui mõne korteri eriomandi piires asuv

kaasomandi osa vajab parandamist, siis korteriomanik teavitab teda sellest.

5.2. Kahjukäsitluse kokkuvõttega on tõendatud, et kahju põhjustamise eest vastutab

puudutatud isik I. Puudutatud isik II jääb puudutatud isiku I rikkumise osas maakohtus

esitatud väidete juurde.

Maakohus on kahjukäsitluse kokkuvõtet hinnanud puudulikult ja leidnud ekslikult, et selles ei

ole välja toodud, millal ja mis põhjusel toruliitmik purunes. Samuti on maakohus ekslikult

leidnud, et kahjukäsitluse kokkuvõttele lisatud fotod on tehtud kolm kuud pärast

kahjujuhtumit. Puudutatud isiku II juhatuse liige tegi need päev pärast kahjujuhtumit. Fotodelt

nähtuv rooste ei oleks saanud niivõrd kiiresti tekkida ja professionaalne torulukksepp ei

tekitaks liitmiku mutrile mehaanilisi vigastusi. Kahjukäsitluse kokkuvõte on usaldusväärne ja

asjakohane tõend ning sellega samaväärset tõendit ei ole esitatud. Maakohus on sellele

tõendile põhjendamatult eelistanud puudutatud isiku I paljasõnalisi selgitusi. Maakohus

pidanuks olukorras, kus ta jättis kahjukäsitluse kokkuvõtte asja lahendamisel sisuliselt

2-18-13649

kõrvale, selgitama ise välja toru purunemise põhjuse. Selle välja selgitamata jätmine ei saa

viia puudutatud isiku II vastutuseni, eriti arvestades, et puudutatud isiku I rikkumist tuleb

eeldada.

Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks

vabandatav. Kuna puudutatud isik I on oma kohustusi rikkunud ja see on viinud kahju

tekkimiseni, ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isik II peaks kahju eest vastutama

sõltumata omapoolse kohustuse rikkumisest. Tekkinud kahju eest vastutab üksnes puudutatud

isik I.

Puudutatud isik I esitas RT arvamuse olukorras, kus maakohus oli menetlusosalistele andnud

tähtaja lõplike seiskohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Puudutatud isik I ei

selgitanud uut tõendit ja uusi vastuväiteid esitades, miks ta ei saanud neid esitada juba varem.

RT arvamus on seega esitatud olulise hilinemisega ning maakohus pidanuks jätma selle vastu

võtmata. Juhul, kui ringkonnakohus peaks RT arvamusega arvestama, jääb puudutatud isik II

selle maakohtus esitatud vastuväidete juurde.

5.3. Maakohus ei ole põhjendanud kõigi alates Riigikohtu 19.03.2021 otsuse tegemisest

tekkinud menetluskulude puudutatud isiku II kanda jätmist. Need tulnuks jätta avaldaja kanda,

sest lahend on tehtud avaldaja huvides. Igal juhul ei ole põhjendatud puudutatud isiku I

menetluskulude puudutatud isiku II kanda jätmine, sest avaldaja pidi enne kahjunõude

esitamist välja selgitama, kelle vastu tal nõue on. Puudutatud isik II ei pea kandma selle välja

selgitamata jätmisest tulenevat vastutust. Lisaks põhjustas puudutatud isik I kohtuvaidluse

lõppfaasis uute vastuväidete ja tõendite esitamisega menetluskulude suurenemise, mida

puudutatud isik II palus maakohtul menetluskulude jaotamisel arvestada. Maakohus seda ei

teinud. Kui puudutatud isik II peaks tekkinud kahju eest vastutama olukorras, kui ta ei ole

oma kohustusi rikkunud, on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku II määruskaebusele vastu ning palub jätta selle

rahuldamata.

Avaldaja on avalduses välja toonud puudutatud isiku II vastutuse alused, sh selle, et

puudutatud isiku II üheks ülesandeks on kaasomandi eseme korrashoid. Maakohus ei ole

uurimispõhimõtet rikkunud ning on selgitanud välja nii kahju põhjuse kui ka puudutatud isiku

II rikkumise, samuti on maakohus välja toonud asjakohased õigusnormid. Avaldaja nõustub

maakohtu hinnanguga kahjukäsitluse kokkuvõttele. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud

isiku I vastutus tõendatud.

Pärast Riigikohtu 19.03.2021 otsuse tegemist tekkinud menetluskulude puudutatud isiku II

kanda jätmine on õiglane, kuivõrd maakohtu määrus on tehtud puudutatud isiku II kahjuks.

7. Puudutatud isik I vaidleb puudutatud isiku II määruskaebusele vastu ning palub jätta selle

rahuldamata, nõustudes maakohtu määrusega muus kui enda vaidlustatud osas.

Puudutatud isiku I määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

millega maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud kõigis kohtuastmetes kuni Riigikohtu

19.03.2021 otsuseni menetlusosaliste endi kanda, ning teha tühistatud osas uue määruse,

millega jätta puudutatud isiku I selle ajani tekkinud menetluskulud avaldaja või puudutatud

isiku II kanda.

2-18-13649

Määruskaebuse väidete kohaselt on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti, ning kulude muul viisil jaotamiseks tuleb seda põhjendada.

Maakohus ei ole seda teinud. Kuna avaldus jäi puudutatud isiku I suhtes rahuldamata, on

maakohtu määrus tehtud puudutatud isiku I osas avaldaja kahjuks ja puudutatud isiku I

menetluskulud tulnuks jätta avaldaja kanda või puudutatud isiku II kanda. Puudutatud isiku I

menetluskulude tema enda kanda jätmine on ebaõiglane ka seetõttu, et veeavarii tagajärjel

tekkis kahju ka puudutatud isiku I korteris ning ta olnud sunnitud aastaid osalema

kohtumenetluses, kus tema vastu on esitatud põhjendamatu avaldus, ja kandma sellega seotud

kulu oma töötasu arvel. Puudutatud isikul I ei ole õigusalaseid teadmisi, mistõttu oli

lepingulise esindaja kaasamine põhjendatud.

9. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku I määruskaebusele vastu ning palub jätta selle

rahuldamata. Maakohus on enne Riigikohtu 19.03.2021 otsuse tegemist tekkinud

menetluskulud jaotanud õiglaselt. Puudutatud isiku I menetluskulude avaldaja kanda

jätmiseks ei ole alust, sest menetlus ei olnud põhjendamatu ja põhjustatud avaldaja poolt

tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

10. Puudutatud isik II vaidleb puudutatud isiku I määruskaebusele vastu osas, milles

puudutatud isik I palub kuni Riigikohtu 19.03.2021 otsuse tegemiseni tal tekkinud

menetluskulud jätta puudutatud isiku II kanda.

Maakohus on enne Riigikohtu 19.03.2021 otsuse tegemist tekkinud menetluskulud jaotanud

õiglaselt. Avaldaja esitas puudutatud isiku II vastu nõude alles pärast viidatud otsuse tegemist

ning puudutatud isik II ei pea kandma menetluskulusid, mis tekkisid vaidluses, milles tema ei

osalenud. Küll aga nõustub puudutatud isik II sellega, et puudutatud isiku I menetluskulud

jäävad avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb

puudutatud isiku I määruskaebus ja puudutatud isiku II määruskaebus osaliselt rahuldada ning

maakohtu määrus puudutatud isikul I tekkinud menetluskulude jaotuse osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku I kõikides

kohtuastmetes kuni siinse apellatsioonkaebuse esitamiseni tekkinud menetluskulud avaldaja

kanda. Muus osas ei anna puudutatud isiku II määruskaebuse väited alust maakohtu määrust

muuta.

13. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

13.1. Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis tema

kõikides kohtuastmetes tekkinud menetluskulud kuni Riigikohtu 19.03.2021 otsuseni tema

enda kanda.

13.2. Puudutatud isik II vaidlustab maakohtu määrust puudutatud isiku I 20.02.2023 esitatud

tõendi asja materjalide juurde võtmise, puudutatud isiku I suhtes avalduse rahuldamata

2-18-13649

jätmise ja enda suhtes avalduse rahuldamise ning pärast Riigikohtu 19.03.2021 otsust

menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulude puudutatud isiku II kanda jätmise osas.

Kolleegium märgib esmalt, et puudutatud isik II ei saa vaidlustada maakohtu määrust osas,

millega maakohus jättis puudutatud isiku I vastu esitatud avalduse rahuldamata. Avaldaja on

nõudnud puudutatud isikutelt I ja II sama kahju hüvitamist solidaarselt, mis on võimalik ka

Riigikohtu praktika järgi, kui oma kohustusi on rikkunud nii korteriomanik kui ka

korteriühistu (RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500, p 16; RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 17;

RKTKo 11.12.2023, 3-2-1-129-13, p-d 28 ja 51). Solidaarvõlgnikud osalevad TsMS § 207 lg

2 järgi menetluses iseseisvalt ning saavad maakohtu lõpplahendit vaidlustada üksnes neid

puudutavas osas. Puudutatud isik II saab seega maakohtu määrust vaidlustada üksnes osas,

millega avaldus tema suhtes rahuldati, mitte aga puudutatud isiku I suhtes avalduse

rahuldamata jätmise osas. See tähendab, et maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 jõustunud osas, millega avaldus jäi puudutatud isiku I

suhtes rahuldamata (RKTKo 03.10.2012, 3-2-1-115-12, p 9; RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-15-

16, p-d 15 ja 16). Ühtlasi tähendab see seda, et puudutatud isik I ei ole puudutatud isiku II

määruskaebuse menetlemisel menetlusosaline. Eelneva tõttu jätab kolleegium tähelepanuta ka

puudutatud isiku II väited puudutatud isiku I võimaliku rikkumise kohta, puudutatud isiku I

seisukoha puudutatud isiku II määruskaebusele ja avaldaja vastuväited puudutatud isiku II

määruskaebusele puudutatud isiku I rikkumist puudutavas osas.

Edasi märgib kolleegium, et maakohtu määrust ei saa vaidlustada osas, millega maakohus

võttis vastu puudutatud isiku I esitatud tõendi. Kui menetlusosaline on esitanud maakohtus

tõendi vastuvõtmisele õigeaegse vastuväite, saab ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel vajadusel hinnata, kas on alust tõendi arvestamata jätmiseks TsMS § 238 lg 5

alusel.

13.3. Ülaltoodut arvestades kontrollib ringkonnakohus puudutatud isikute määruskaebuste

alusel maakohtu määrust osas, milles maakohus rahuldas avalduse puudutatud isiku II suhtes

ja jaotas puudutatud isiku I menetluskulud.

14. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avalduse rahuldamisel puudutatud isiku II suhtes

eksinud menetlus- ega materiaalõiguse normide vastu ning mõistis puudutatud isikult II

avaldaja kasuks põhjendatult välja kindlustusvõtja eriomandi esemele tekkinud kahju.

14.1. Kolleegium märgib, et korteriühistul on KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-test 1 ja 2 tulenevalt

korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus, mis tähendab eelkõige

korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite

kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja

hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh

tema tegevusetus, sh korterelamu tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimata jätmine.

Korteriühistu võib seega vastutada kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluva korterelamu

torustiku korrashoidmise ja korrasoleku kontrollimise kohustuse rikkumise tõttu kahju

põhjustamise eest KrtS § 12 lg 1, § 34 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo 19.03.2021, 2-

18-13649, p 17; RKTKo 18.12.2019, 2-17-15364, p-d 11 ja 12; RKTKo 03.12.22014, 3-2-1-

117-14, p 12).

Kuna korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, piisab avaldajaks

oleval kahjustatud korteri omanikul või tema asemele astunud kindlustusandjal selle

tõendamisest, et purunes kaasomandi eseme osaks olev torustik. Korteriühistu kohustusteks

on ka torustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab torustiku

2-18-13649

purunemine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt.

Seetõttu ei pea avaldaja täiendavalt tõendama, mida korteriühistu tegi või jättis tegemata

selleks, et torustik ei puruneks. Vastutusest vabanemiseks tuleb korteriühistul tõendada, et ta

ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et

kaasomandi eset korras hoida ja kahjustatud korteri omanikule kahju tekkimist vältida, näiteks

et ta kontrollis torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Muu hulgas võib

korteriühistu vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab VÕS § 103 lg 2 järgi, et kohustuse

rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu (RKTKo 18.12.2019, 2-17-15364, p 12).

Seejuures ei välista korteriühistu vastutus oma kohustuste rikkumise eest korteriomaniku või

-omanike võimalikku vastutust oma kohustuse rikkumise eest ja vastupidi. Nad võivad VÕS §

137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt (RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500, p

16; RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 17; RKTKo 11.12.2023, 3-2-1-129-13, p-d 28 ja 51).

VÕS § 137 lg 1 järgse solidaarvastutuse korral võivad kahju tekitajad vastutada erineval

alusel ning nende teod ei pea olema toimunud samaaegselt (VÕS I komm (2016), § 138, p 1).

14.2. Siinsel juhul ei vaidle menetlusosalised selle üle, et purunes puudutatud isiku I korteri

vannitoas paiknev korteriomanike kaasomandisse kuuluv käteräti kuivatamise siugtoru –

täpsemalt katkes keermest siugtoru liitmik – ning selle tulemusel tekkisid veekahjustused

puudutatud isiku I korteri alla jäävas kindlustusvõtja korteris. Menetlusosalised on purunenud

toru nimetanud ka kütte tagasivoolutoruks, kuid on hiljem siiski möönnud, et tegu oli

soojaveetoruga. Kuivõrd purunes kaasomandi eseme osaks olev toru, sai ülaltoodud

Riigikohtu praktikat arvestades eeldada, et puudutatud isik II ei täitnud soojaveetorustiku

seisundi jälgimise ja selle korrashoiu tagamise kohustust nõuetekohaselt. Avaldaja on

avalduses puudutatud isiku II kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumisele ka

tuginenud ning väär on puudutatud isiku II arusaam, et ainuüksi toru purunemisest ei saa

järeldada tema rikkumist ning et avaldaja oleks pidanud tema rikkumist täpsemalt sisustama.

14.3. Puudutatud isik II pidi tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ja on teinud kõik

mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahjustatud korteri omanikule

kahju tekkimist vältida. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isik II ei ole seda

tõendanud.

Puudutatud isiku II korrashoiu kohustuse täitmisega seonduvat arutati põhjalikumalt

maakohtu 18.02.2022 ja 18.10.2023 istungitel. Puudutatud isik II on neil avaldanud ekslikku

ja eespool viidatud Riigikohtu praktikaga vastuolus olevat arusaama, justkui lasuks korteri

eriomandi piiresse jääva kaasomandi osa korrashoiukohustus üksnes korteriomanikul ning et

korteriühistu kohustused piirduvad sisuliselt talle korteriomaniku poolt teatatud või muul

viisil teatavaks saanud toru kahjustusele või lekkele reageerimisega. Puudutatud isikul II on

vaieldamatult kohustus kontrollida ka eriomandi piiresse jäävat kaasomandi osa ning ta saaks

oma kohustusi täitnuks lugeda ka juhul, kui mõni korteriomanik ei taga talle põhjendamatult

tema eriomandi piiresse jäävale kaasomandi osale juurdepääsu. Siinsel juhul ei ole aga

puudutatud isik II väitnud ega tõendanud, et ta oleks alates torustiku väljavahetamisest selle

seisukorda korteriomanike eriomandi piires kontrollinud ja/või seda hooldanud või soovinud

seda teha. Vastupidi, puudutatud isik II tõi maakohtu menetluses välja, et korterelamu torustik

vahetati välja 2008 ning pärast seda ei ole puudutatud isik II puudutatud isiku I korteris

täiendavaid töid teinud (vt nt puudutatud isiku II 14.12.2021 seisukoha p 2.3.4; kd III, tl 89).

Puudutatud isik II on 18.02.2022 istungil avaldanud, et torustik oli värskelt vahetatud ja

temalt ei saanud selle kontrollimist eeldada. Kolleegium nõustub siinkohal maakohtuga, et

puudutatud isik II ei saa eeldada, et korteriomanike kaasomandis olevate tehnosüsteemide (sh

veetorustiku) seisukord püsib ajas muutumatuna. Kuivõrd torustiku paigaldamise ja

2-18-13649

kahjujuhtumi vahele jäi 10 aastat, ei olnud torustikku värskelt vahetatud. Seejuures ei ole

puudutatud II ka tõendanud, et torustik ei vajanud jälgimist ega hooldamist 10 aasta jooksul

pärast selle paigaldamist.

Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib korteriühistu kaasomandi korrashoiu kohustuse

rikkumise eeldamine olla vastuolus kaasomandi esemel ilmnenud puuduse olemusega, näiteks

olukorras, kus korteri eriomandi piiresse jääv kaasomandis olev veetoru on katki lõigatud.

Toru liitmiku keermest katkemisest sellist järeldust aga teha ei saa. Puudutatud isik II ei ole

tõendanud oma väidet, et liitmiku keermest katkemiseni on viinud torust kinni hoidmine

WC-poti pealt püsti tõusmise abistamiseks eelmise vanemaealise korteriomaniku poolt.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et see ei ole ka eluliselt usutav, arvestades, et eelmine

korteriomanik suri ligi kolm aastat enne kahjujuhtumit, s.o 03.03.2015, ning pärast seda seisis

korter tühjana. Kui tõele peaks vastama puudutatud isiku II asjas esitatud fotodele tuginev

väide, et korteriomanik või valdaja on üritanud toruleket varem parandada, siis on tegu

asjaoluga, mida puudutatud isik II oleks võinud märgata, kui ta oleks oma

korrashoiukohustust nõuetekohaselt täitnud.

14.4. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et puudutatud isik II ei ole tõendanud, et

tema kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav. Puudutatud isik II on

toonud määruskaebuses välja, et torustik oli võrdlemisi uus, üheski teises korteris ei esinenud

sarnast kahjujuhtumit, puudutatud isik I ei teavitanud puudutatud isikut II ühestki veelekkest

ega vajadusest toru parandada ning torustiku veelekete avastamine on väga keeruline.

Kolleegiumi hinnangul ei viita ükski neist asjaoludest vääramatu jõu ja seega puudutatud

isiku II mõjuulatusest väljaspool olnud asjaoludele, mille tõttu puudutatud isik II ei oleks

saanud oma korrashoiukohustust täita.

14.5. Kolleegium lisab, et maakohus juhtis õigesti tähelepanu ka Riigikohtu praktikale, mille

kohaselt saab kahjustatud korteri omanik nõuda korteriühistult kahju hüvitamist ka siis, kui

korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski

korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohus on leidnud, et

kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg

2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad

kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest

kannavad nad ühiselt ka korteriomanikule kaasomandi esemega seotud riskide

realiseerumisega seoses tekkinud kahju, mille hüvitamist saab nõuda teistelt korteriomanikelt

korteriühistu kaudu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus

lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi

esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel

õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama kahju põhjustamise

eest kaasvastutajad kannatanu ees (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 18; RKTKm

30.03.2023, 2-19-9500, p 16).

Seda arvestades peab puudutatud isik II hüvitama avaldajale kaasomandi esemest tuleneva

kahjuliku mõjutuse tõttu tekkinud kahju ka siis, kui ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Kui

puudutatud isik II on siiski seisukohal, et oma kohustusi on rikkunud ka puudutatud isik I, on

tal võimalik esitada puudutatud isiku I vastu tagasinõue.

14.6. Ülaltoodud põhjendustel ei ole alust puudutatud isiku II määruskaebust rahuldada osas,

milles puudutatud isik II vaidlustab enda suhtes avalduse rahuldamist, ning maakohtu määrus

jääb selles osas muutmata.

2-18-13649

15. Määruskaebus on aga osaliselt põhjendatud osas, milles puudutatud isik II vaidlustab

pärast Riigikohtu 19.03.2021 otsust tekkinud menetluskulude jaotust.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Sama lõike teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 esimene

lause kuulub reeglina kohaldamisele juhul, kui hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale

avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on aga

üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel selle menetlusosalise

kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus

kaalutlusotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui kaalumispiire on

ületatud (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18; RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14).

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus pärast Riigikohtu 19.03.2021 otsust tekkinud

avaldaja menetluskulude puudutatud isiku II kanda jätmisel kaalumispiire ületanud.

Maakohus tegi lahendi puudutatud isiku II kahjuks ning puudutatud isik II ei ole esile toonud

ja kolleegiumile ka ei nähtu toimikust asjaolusid, mis annaksid alust pidada avaldaja

menetluskulude tema kanda jätmist ebaõiglaseks ja kalduda kõrvale üldreeglist. Kuivõrd

ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et puudutatud isik II on oma kohustusi rikkunud,

ei ole asjakohane puudutatud isiku II vastuväide menetluskulude jaotuse ebaõigluse kohta

rikkumisest sõltumatu vastutuse korral.

Samas on maakohus kolleegiumi hinnangul ületanud kaalumispiire pärast Riigikohtu

19.03.2021 otsust tekkinud puudutatud isiku I menetluskulude puudutatud isiku II kanda

jätmisel. Puudutatud isiku I suhtes on lahend tehtud avaldaja kahjuks. Maakohus ei ole esile

toonud ning avaldaja ei ole tuginenud asjaoludele, mis annaksid alust üldreeglist kõrvale

kalduda. Märkida tuleb, et ka hagimenetluses kannab hageja selle solidaarvõlgniku kulud,

kelle suhtes hagi jääb rahuldamata (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-15-16, p 62). Maakohtu

määrust tuleb menetluskulude jaotuse osas vastavalt muuta.

16. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ületanud kaalumispiire ka puudutatud isikul I enne

Riigikohtu 19.03.2021 otsust kõikides kohtuastmetes tekkinud menetluskulude jaotamisel,

mistõttu tuleb puudutatud isiku I määruskaebus rahuldada.

Nagu ülal märgitud, tegi maakohus puudutatud isiku I vastu esitatud nõude osas lõpplahendi

avaldaja kahjuks. Seega tulnuks üldreegli kohaselt jätta puudutatud isiku I menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus ei ole üldreeglist kõrvale kaldumist põhjendanud. Kolleegiumi

hinnangul ei esine praegu selliseid asjaolusid, mis annaksid alust pidada puudutatud isikul I

enne Riigikohtu 19.03.2021 otsust tekkinud menetluskulude avaldaja kanda jätmist

ebaõiglaseks. Seetõttu tuleb need jätta avaldaja kanda ning maakohtu määrust tuleb

menetluskulude jaotuse osas vastavalt muuta.

IV

17. Kuna ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku II määruskaebuse üksnes

menetluskulude jaotust puudutavas osas ja ka seda vaid osaliselt, on kolleegiumi hinnangul

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel õiglane jätta puudutatud isiku II määruskaebuse

menetlemisega seotud avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud puudutatud isiku II

kanda. Arvestades seda, et puudutatud isik I ei ole puudutatud isiku II määruskaebuse osas

2-18-13649

menetlusosaline, ei ole alust jätta tema menetluskulusid puudutatud isiku II kanda jätta.

Seetõttu jätab ringkonnakohus puudutatud isiku II määruskaebusele vastamise tõttu tekkinud

puudutatud isiku I menetluskulud tema enda kanda (RKTKo 12.03.2014, 3-2-1-195-13, p 26).

18. Puudutatud isiku I määruskaebuse rahuldamise tõttu on õiglane jätta puudutatud isiku I

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

avaldaja kanda.

19. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtumääruse jõustumist.

20. Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS § 617 lg-ga 2 esitada

Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)