2-24-135055/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2025.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-135055

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi V Ui (U) vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja S R

Kostja V U (registrikood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Elisa Eesti AS-i hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-135055.

3. Elisa Eesti AS-i taotlus rahuldada osaliselt ja tagastada Elisa Eesti AS-ile riigilõiv

summas 50 eurot. Riigilõiv tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx.

4. Elisa Eesti AS-i menetluskulud jätta V Ui kanda ja V Ui menetluskulud jätta V Ui

enda kanda.

5. Rahuldada Elisa Eesti AS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista V Uilt välja

Elisa Eesti AS-i kasuks 290 eurot, millest 240 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 50

eurot on riigilõiv.

7. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb V Uil tasuda Elisa Eesti AS-ile

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (290 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. V Uil kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx viitenumbriga

xxx.

9. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 150,50

euro ulatuses.

10. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on Elisa Eesti AS-i (hageja) hagi V Ui (kostja) vastu võla

nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivised 66,86 eurot.

2. 21.01.2025 esitas kostja kohtule vastuse, milles märkis, et ta on summa tasunud.

Kostja vastusele oli lisatud maksekorraldus summa 66,86 euro osas.

3. 24.01.2025 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Samuti palus hageja

tagastada poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivust.

4. 24.01.2025 saatis kohus kostjale kirja, milles palus kostjal esitada kohtule seisukoha

24.01.2025 hagist loobumise avalduse osas hiljemalt 31.01.2025.

5. Kostja kohtule seisukohta 24.01.2025 hagist loobumise avalduse osas ei esitanud.

Määruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt

võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse.

Kuna hageja on kohtule teatanud, et ta loobub hagist, puudub vajadus menetluse

jätkamiseks.

Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus

tsiviilasjas nr 2-24-135055 Elisa Eesti AS-i hagis V Ui vastu võla nõudes lõpetada.

TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

7. Hageja on kohtule esitanud avalduse riigilõivu tagastamiseks.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

hageja loobub hagist. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja

edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse

kulude hulka.

Hageja tasus 30.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65

eurot ja 30.12.2024 hagi esitamisel riigilõivu summas 35 eurot, kokku 100 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale tagastamisele pool tasumisele kuuluvast

riigilõivust summas 50 eurot (100 : 2). Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus

riigilõivu Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses

märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest

3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna hageja loobus hagist põhjusel, et kostja

rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, leiab kohus, et hageja menetluskulud

tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on kandnud seoses käesoleva asja menetlemisega menetluskulusid kokku

440,50 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta), sh riigilõiv 82,50 eurot ja

õigusabikulud 358 eurot.

Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.

Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos

sätestatud erisusi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude

väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja

vajalikkus.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 82,50 eurot. Kuna käesolevas tsiviilasjas

kuulus tasumisele riigilõiv 100 eurot, millest kohus tagastab hagejale 50 eurot, tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot, mis on põhjendatud ja

vajalik kulu.

TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud

juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise

suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks

riigilõivule palunud välja mõista kostjalt 20-eurose maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu vastavalt TsMS §-ile 4842. Kohus märgib, et

eelviidatud TsMS §-is 4842 sätestatud menetluskulu mõistetakse välja, kui kohus teeb

maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee

käesolevas asjas maksekäsku ega maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrust, siis

kohus eelviidatud 20-eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista.

Arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist keskmisest lihtsama

keerukusega võlanõudega ning vastava hagi koostamine ei ole õiguslikult keeruline

ega ajamahukas, siis TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 240 eurot (2 h x 120

eurot/h).

Kokku kujuneb hageja menetluskulude suuruseks 290 eurot (50 + 240).

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 150,50

euro (440,50 – 290) ulatuses.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja esitas eeltoodud taotluse hagiavalduses kooskõlas TsMS §

177 lg-ga 4.

10. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik