2-24-132802/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista R.L.-ilt M.M. kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus 4526 eurot 62 senti, millest põhivõlg moodustab 1500 eurot, intress 1500 eurot, ja viivis 1526 eurot 62 senti.
Legislator headnote
AI generated2-24-132802/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista R.L.-ilt M.M. kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus 4526 eurot 62 senti, millest põhivõlg moodustab 1500 eurot, intress 1500 eurot, ja viivis 1526 eurot 62 senti.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-132802
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
M.M. hagi R.L.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
4683 eurot 72 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja M.M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tanel
Riivits (Themis Õigusbüroo OÜ)
Kostja R.L. (isikukood XXX), elukoht xxxxx talu XXX-i, e-
post x
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Mõista R.L.-ilt M.M. kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus 4526 eurot 62 senti,
millest põhivõlg moodustab 1500 eurot, intress 1500 eurot, ja viivis 1526 eurot 62 senti.
3. Mõista R.L.-ilt M.M. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates 4. veebruarist 2025 põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude
kohase tasumiseni.
4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
5. Määrata M.M. menetluskulude suuruseks 1508 eurot 75 senti. Mõista R.L.-ilt M.M.
kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulu 948 eurot 75 senti.
R.L.-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1508 eurolt 75 senti) tasuda
viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil
kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis
takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise
2-24-132802
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv
summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem
kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu
tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab
menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
M.M. (hageja) esitatud hagist nähtub, et hageja ja R.L. (kostja) sõlmisid 7. juunil 2024
laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot, intressiga 1500 eurot. Kostja pidi tagastama
laenu kolme osamaksena, s.o 24. juulil 2024, 24. augustil 2024 ja 24. septembril 2024. Osamakse
suuruseks oli 1000 eurot. Laenulepinguga leppisid pooled kokku viivise 95 eurot päevas.
Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja ütles laenulepingu üles 8. septembril
2024. Kostjal on hageja ees arvestuslik viivise võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 12 824
eurot 33 senti, mille hageja on vähendanud põhinõude 1500 euroni.
Hageja laenulepingust tuleneva kogunõude suuruseks ümberarvestatult on põhinõue 1500 eurot,
intressinõue 1500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1526 eurot 62 senti. Hageja palus välja
mõista ka viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude
nõuetekohase tasumiseni.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on loetud kostjale kätte toimetatuks 14. jaanuaril 2025.
Tähitud kirjaga edastatud menetlusdokumendid on vastu võtnud kostja elukoha aadressil xxxxx talu
XXX-i xxxxxxxxxx kostja vend M.M. R.L. 14. jaanuaril 2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku
vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 28. jaanuaril 2025).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik
põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.
TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
2-24-132802
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad
hageja menetluskulud riigilõivust summas 560 eurot ja õigusabikulust summas 948 eurot 75 senti.
Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi. Kostja
kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses
vajaliku ja põhjendatud kuluga.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud 5,75 tunni ulatuses summas
948 eurot 75 senti põhjendatud.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena
1508 eurot 75 senti (560+948,75).
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja
vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni
tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1508,75 eurot) viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Külli Puusep
kohtunik