2-23-1737/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-23-1737

Tsiviilasi

OÜ ABM Kinnistud avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. novembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

W.J-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik V): W.J (ik: XXX),

esindaja Ivar Vahesalu

Vastustaja (avaldaja): OÜ ABM Kinnistud (rk: 12523393),

esindajad advokaat Charlotta Rebecca Zobel ja vandeadvokaat

Ott Lepmets

Puudutatud isik I: T.J (ik: XXX)

Puudutatud isik II: I.H (ik: XXX), esindaja Indrek Kuusk

Puudutatud isik III: K.W (ik: XXX), esindajad Jane Savolainen

ja Indrek Kuusk

Puudutatud isik IV: G.Z (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat

Karina Lõhmus-Ein

Puudutatud isik VI: aktsiaselts Lemeks Põlva (rk: 10880781)

Puudutatud isik VII: XXX (vallavalitsuse kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2024 määrus osas, milles maakohus jättis

W.J-i menetluskulud tema enda kanda.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta W.J-i menetluskulud maakohtus OÜ

ABM Kinnistud kanda. W.J-ile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud OÜ ABM Kinnistud kanda ning

mõista OÜ-lt ABM Kinnistud W.J-i (arveldusarve nr FI2139390057842304 S-Pankki

Oyi) kasuks välja 132,35 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ ABM Kinnistud (avaldaja) avaldus avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.

Avaldaja ning puudutatud isikud I.H, K.W ja G.Z esitasid 19.11.2024 kohtule kinnitamiseks

kompromissi.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus kinnitas 20.11.2024 määrusega OÜ ABM Kinnistud, I.H , K.W ja G.Z

vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt OÜ ABM Kinnistud, I.H ja K.W on kokku

leppinud, et viimased omandavad XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) ning tasuvad

omandi kaotuse eest OÜ-le ABM Kinnistud 39 000 eurot, OÜ ABM Kinnistud, I.H ja K.W

menetluskulud jäävad nende endi kanda ning OÜ ABM Kinnistud kohustub hüvitama G.Z-ile

tema menetluskulud summas 924 eurot (sisaldab käibemaksu, 50% menetluskuludest),

ülejäänud ulatuses jäävad G.Z menetluskulud tema enda kanda. Maakohus lõpetas OÜ ABM

Kinnistud avalduses avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks menetluse.

Kompromissis nimetamata menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda.

Määruse kohaselt

tuleb kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise

korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised

on leppinud kokku menetluskulude jagamise. Kompromissis nimetamata menetluskulud jättis

kohus menetlusosaliste endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. W.J (puudutatud isik V) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20.11.2024

määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis kompromissis nimetamata menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega määrata

kindlaks kompromissiga hõlmamata menetlusosaliste menetluskulude jaotus, jättes

menetluskulud avaldaja kanda. Võimalusel määrata kindlaks W.J-i menetluskulude rahaline

suurus ja mõista avaldajalt välja 384,30 eurot.

Määruskaebusega seotud menetluskulud palub W.J jätta avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on määruskaebuse esitajal seoses menetluses osalemise ja kohtule seisukohtade esitamisega

tekkinud menetluskulud. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, kuna ei andnud

puudutatud isikule V TsMS § 176 lg 2 alusel tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Alles 25.11.2024 on e-toimikusse üles laetud 13.11.2024 kuupäevaga kompromissleping ning

taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks, kus on märgitud, et pooltele

teadaolevalt ei ole teistel menetlusosalistel menetluskulusid ning pooled taotlevad teiste

menetlusosaliste menetluskulude nende endi kanda jätmist. Samas ei ole ei avaldaja ega kohus

menetluskuludega seoses puudutatud isiku V poole pöördunud.

Kohus on oluliselt rikkunud ka määruse põhjendamise kohustust, kuna on jätnud

põhjendamata, miks ta jätab kompromissis nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda;

2) esitas puudutatud isik V 25.11.2024 maakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse

täiendava määruse tegemiseks puudutatud isiku V menetluskulude jaotuse ning suuruse

kindlaksmääramise osas. Maakohus ei olnud määruskaebuse koostamise ajaks taotluse osas

seisukohta võtnud;

3) kannab hagita menetluses TsMS § 172 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamist peab kohus igal

konkreetsel juhul põhjendama. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu 01.06.2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-20416), et „Menetluskulude jaotuse määramisel tuleb arvestada, et

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades on TsMS § 172 lg 1 esimese lause

tähenduses isik, kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma

kinnisasja kasuks juurdepääsutee määramist. See ei välista aga menetluskulude jätmist selle

puudutatud isiku kanda, kes vaidleb ilmselgelt põhjendatud avaldusele alusetult vastu.“

Riigikohus on ka märkinud (Riigikohtu 20.12.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6901), et

„TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi,

kuid kaalutlusõigust teostades tuleb muuhulgas arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja

põhjendatud huve. Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult

esmajoones avaldaja huve.“ Puudutatud isik V ei ole esitanud menetluses põhjendamatuid

väiteid ega taotlusi. Tal oli õigus tuua esile asjaolusid, millest nähtuvalt oli võimalik

juurdepääs luua ka üle muude kinnisasjade ning sellega välistada juurdepääs üle tema

kinnisasja, seega siis avaldada arvamust juurdepääsu eelduste, viisi ja tasu kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja §

651 lg 1).

Antud asjas vaidlustas maakohtu määruse puudutatud isik V ja seda osas, milles maakohus

jättis puudutatud isiku V menetluskulud tema enda kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p

4). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust puudutatud isiku V menetluskulude tema

kanda jätmise seaduslikkuse ja põhjendatuse osas.

Kuna TsMS § 3 lg 1 kohaselt saab isik üldjuhul kohtusse pöörduda ainult enda õiguste

kaitseks, saab puudutatud isik V vaidlustada maakohtu määrust üksnes ennast puudutavas

osas.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

puudutatud isiku V menetluskulud tema enda kanda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku V

menetluskulud avaldaja kanda ning mõistab avaldajalt puudutatud isiku V kasuks välja

määruskaebusega seotud menetluskulud 132,35 eurot.

Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

6. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaluine esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Maakohus menetles avalikult kasutatavale teele juurdepääsu avaldust ning määruskaebuse

esitaja osales menetluses puudutatud isikuna, kelle kinnistu kaudu on avaldajal võimalik

pääseda avalikult kasutatavale teele. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu menetlust

iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Riigikohus on mitmetes

lahendites (sh määruskaebuse esitaja poolt viidatud 01.06.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-

20416, p 17 ja 20.12.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6901, p 17) asunud seisukohale, et

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades on TsMS § 172 lg 1 esimese lause

tähenduses isik, kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma

kinnisasja kasuks juurdepääsutee määramist.

Antud asjas oli avaldajaks OÜ ABM Kinnistud ning seega toimus menetlus tema huvides.

Eelnevat ei välista see, et vaidlus lõppes avaldaja ning puudutatud isikute II ja III vahel

sõlmitud kompromissiga. Seetõttu on maakohus jätnud põhjendamatult puudutatud isiku V

menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku V menetluskulud tuleb jätta avaldaja

kanda. Õige on siinkohal määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtu määruses puuduvad

põhjendused, miks maakohus otsustas jätta puudutatud isiku V menetluskulud tema enda

kanda. Sellega rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p-i 8 nõudeid.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 25.11.2024 koos menetluskulude nimekirjaga 25.11.2024

volikirja (II kd, tl 45), mille väljaandmise aluseks oli 25.11.2024 kokkulepe ning mis kehtib

kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-23-1737. Seega kehtib volikirjas märgitud

juristi I. Vahersalu esindusõigus alates 25.11.2024. Eeltoodut kinnitab ka see, et

menetluskulude nimekirjas (II kd, tl 31 pöördel) nimetatud toimingutele, s.o 13.09.2023

seisukohale ning 08.11.2023 tõendi kogumise taotlusele, on alla kirjutanud puudutatud isik V

ise. Menetluskulude nimekirjas märgitud 30.03.2024 õigusnõustamise kohta volikirjas

nimetatud isiku poolt puuduvad tõendid. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus

rahuldamata puudutatud isiku V taotluse avaldajalt maakohtu menetluses kantud

õigusabikulude 384,30 eurot väljamõistmiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et kuigi määruskaebus rahuldati osaliselt, on põhjendatud ja

õiglane jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1).

Puudutatud isiku V lepinguline esindaja on koostanud määruskaebuse ning menetluskulude

nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja kulutanud sellele aega 0,75 tundi. Lähtudes

tunnitasu määrast 109,80 eurot moodustab lepingulise esindaja kulu 82,35 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 82,35 eurot on põhjendatud ja vajalik

TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning see tuleb avaldajalt puudutatud isiku V kasuks välja mõista.

Lisaks on määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot, mis tuleb samuti avaldajalt puudutatud

isiku V kasuks välja mõista.

Kokku tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku V kasuks välja menetluskulud 132,35

(82,35+50) eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)