2-24-18287/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ Välja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ
Legislator headnote
AI generated2-24-18287/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ Välja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.02.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-18287
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Kopra Kaubandus OÜ ning
J. K. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
19 410,67 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223),
lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna
Kostja I Kopra Kaubandus OÜ (registrikood 14311488; e-post
XXX)
Kostja II J. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ
kasuks põhivõlgnevus summas 10 000 eurot, intress summas 1 806,67 eurot, leppetrahv summas
24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 280 eurot ning viivis 0,2% päevas põhinõude
(10 000 eurot) tasumata osalt alates 04.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni kuid kokku mitte
rohkem kui 7 889,33 eurot.
3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4. Välja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ
kasuks menetluskulud summas 1 477 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise
avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb
kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem
kui 2100 eurot.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
Hagi alus ja kohtu selgitused
1. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 03.12.2024 Harju Maakohtule hagi Kopra Kaubandus OÜ
(kostja I) ning J. K. (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on C OÜ ja kostja I vahel
04.10.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning C OÜ ja kostja II vahel 04.10.2023 sõlmitud
käenduslepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt
välja võlgnevus summas 12 110,67 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 1806,67
eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 280 eurot ja leppetrahv 24
eurot. Lisaks palub hageja kostjalt solidaarselt välja mõista täiendav viivis 0,2 % põhinõude (10 000
eurot) tasumata osalt päevas alates 04.12.2024. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid
kokku mitte rohkem kui 7 889,33 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kostjale I on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 10.12.2024 kohtumäärus asja menetlusse
võtmise kohta kätte toimetatud 17.01.2025 (TsMS § 311¹ lg 5¹ alusel). Kostjale II on materjalid kätte
toimetatud 17.12.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjad ei ole hagile
tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega
hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas
kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on
tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.
5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks
riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud
menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab
menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 19 410,67 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud
riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda
riigilõiv summas 1 050 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjatelt välja mõista riigilõiv
summas 1 050 eurot.
Lisaks eeltoodule on hagejal tekkinud menetluskulud seoses lepingulise esindaja poolt õigusabi
osutamisega summas 427 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et kulud sisaldavad ainult sama
vaidluse lahendamisega seoses kohtumenetluse käigus kantud menetluskulusid tsiviilasjas nr 2-24-
18287. Hageja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli menetluse asjaolusid arvestades vajalik
ning kulutused õigusabile on põhjendatud. Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei
saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude nimekirja kohaselt on
hagejale õigusabi osutatud kokku 2,5 tundi. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 140 eurot
käibemaksuta, s.o 170,8 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja
keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud
lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesoleva tsiviilasja
sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide
sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja
menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja
menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud.
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 477 eurot
(riigilõiv 1 050 eurot + õigusabikulud 427 eurot) ning mõistab menetluskulud vastavalt
menetluskulude jaotusele kostjatelt solidaarselt välja.
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse
alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja
mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest
kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega
määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Kondrašov
kohtunik