Legislator Case Law & Legislation
2-24-18287/4 AI generated

2-24-18287/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-18287/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ Välja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

Legislator headnote

AI generated

2-24-18287/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ Välja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18287

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Kopra Kaubandus OÜ ning

J. K. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

19 410,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223),

lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna

Kostja I Kopra Kaubandus OÜ (registrikood 14311488; e-post

XXX)

Kostja II J. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks põhivõlgnevus summas 10 000 eurot, intress summas 1 806,67 eurot, leppetrahv summas

24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 280 eurot ning viivis 0,2% päevas põhinõude

(10 000 eurot) tasumata osalt alates 04.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni kuid kokku mitte

rohkem kui 7 889,33 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4. Välja mõista Kopra Kaubandus OÜ-lt ning J. K.-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks menetluskulud summas 1 477 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 03.12.2024 Harju Maakohtule hagi Kopra Kaubandus OÜ

(kostja I) ning J. K. (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on C OÜ ja kostja I vahel

04.10.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning C OÜ ja kostja II vahel 04.10.2023 sõlmitud

käenduslepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt

välja võlgnevus summas 12 110,67 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 1806,67

eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 280 eurot ja leppetrahv 24

eurot. Lisaks palub hageja kostjalt solidaarselt välja mõista täiendav viivis 0,2 % põhinõude (10 000

eurot) tasumata osalt päevas alates 04.12.2024. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku mitte rohkem kui 7 889,33 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostjale I on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 10.12.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta kätte toimetatud 17.01.2025 (TsMS § 311¹ lg 5¹ alusel). Kostjale II on materjalid kätte

toimetatud 17.12.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjad ei ole hagile

tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on

tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks

riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 19 410,67 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda

riigilõiv summas 1 050 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjatelt välja mõista riigilõiv

summas 1 050 eurot.

Lisaks eeltoodule on hagejal tekkinud menetluskulud seoses lepingulise esindaja poolt õigusabi

osutamisega summas 427 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et kulud sisaldavad ainult sama

vaidluse lahendamisega seoses kohtumenetluse käigus kantud menetluskulusid tsiviilasjas nr 2-24-

18287. Hageja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli menetluse asjaolusid arvestades vajalik

ning kulutused õigusabile on põhjendatud. Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei

saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

hagejale õigusabi osutatud kokku 2,5 tundi. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 140 eurot

käibemaksuta, s.o 170,8 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja

keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud

lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesoleva tsiviilasja

sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide

sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja

menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja

menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 477 eurot

(riigilõiv 1 050 eurot + õigusabikulud 427 eurot) ning mõistab menetluskulud vastavalt

menetluskulude jaotusele kostjatelt solidaarselt välja.

6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik