Legislator Case Law & Legislation
2-23-140779/11 AI generated

2-23-140779/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-140779/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi V. B. (isikukood hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Legislator headnote

AI generated

2-23-140779/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: B. (isikukood hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Keywords

AI generated
failure to prove deterioration insufficiently substantiated grievance credit mandate right to higher insurance cover credibility requirements performance in lieu of fulfillment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-140779

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing)

hagi V. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4 413.23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure

osaühing, registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post

XXX);

kostja V. B. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi V. B. (isikukood

XXX) vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2-23-140779

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

OK Incure OÜ esitas 05.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla

nõudes. Kohus tegi 10.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 23.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

23.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 13.05.2024 hagiavalduse V. B. ’i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on

nõude aluseks I AS-i ja kostja vahel 18.08.2020 sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx.

Kostja esitas 16.11.2020 krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 3000 eurot.

Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles I AS lepingu

12.06.2023 üles. I AS loovutas nõude kostja vastu hagejale.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et lepingu

sõlmimisel 18.08.2020 analüüsis krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamiseks kostja

arvelduskonto väljavõtet perioodil 01.05.2020 – 17.08.2020. Krediidilimiidi suurendamisel

16.11.2020 lähtuti lepingu sõlmimisel esitatud andmetest. Kuivõrd esimese krediidilepingu

sõlmimisest on möödunud suhteliselt lühike periood, siis ei näinud krediidiandja vajadust

uuesti küsida kostjalt arvelduskonto väljavõtet.

Harju Maakohus võttis 10.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

29.01.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse esitada tagasimaksete

ümberarvestus, tuues sealhulgas välja kui palju on kostjale laenu kokku väljastatud ning kui

palju on kostja kokku tagasimakseid teinud nii esialgse lepingu alusel kui ka pärast

krediidilimiidi suurendamist. Hagejal tuleb esitada ka uus viivisearvestus. Kui krediidiandja

ei määra vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimakseid uuesti, on

hagiavalduses esitatud asjaoludel hageja nõue õiguslikult perspektiivitu ning kohus ei saa

nõuet rahuldada.

30.01.2025 esitas hageja vastuse kohtu nõudele. Hageja on seisukohal, et kuivõrd

krediidiandja on kostjale krediidi väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet krediidiandjale kehtestatud hoolsuskohustusega, siis puudub alus nõude

täpsustamiseks ega ümberarvestuse tegemiseks ning hageja jääb enda nõude juurde.

Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 12.12.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2-23-140779

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:

krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);

krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);

leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);

2-23-140779

tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);

lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;

lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);

krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;

viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;

kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);

kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;

lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);

krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu

rahuldamisele.

Kui hagiavalduses esitatud nõue põhineb tarbijakrediidisuhtel, selgitab kohus järgmist. VÕS

tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega

konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks

vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse

hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise

ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii

käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta

ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud

laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud, et krediidilimiidi suurendamisel oli kostja krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja

7), mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Krediidilimiidi suurendamisel 16.11.2020 lähtus laenuandja lepingu sõlmimisel esitatud

andmetest. Taotlus menetleti manuaal protsessis pangakonto väljavõtte andmete alusel, mis

oli võetud eelmisest taotlusest. Uus tagasimakse IPF-ile moodustas 113 eurot.

Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 1200 eurot KAVS § 40 lg 1 p 4 alusel.

Seega vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 2 270.25 eurot (minimaalselt nõutav 0

eurot), mis moodustub 63% sissetulekust. Hageja selgitab, et kostja sissetulek perioodil

01.05.2020 – 17.08.2020 võimaldas temale krediidiväljastamist summale 3000 eurot juba

18.08.2020, seega 16.11.2020 krediidiandja kontrollis, kas krediidilimiidi suurendamisest

suurenenud tagasimakse summa ehk 113.27 ei tekita liigset maksekoormust kostjale.

Arvestades kostja sissetulekut ja kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti

tagasi maksta. Kuivõrd esimese krediidilepingu sõlmimisest on möödunud suhteliselt lühike

periood, siis ei näinud krediidiandja vajadust uuesti küsida kostjalt arvelduskonto väljavõtet.

2-23-140779

Leping kostjaga sõlmiti 18.08.2020, kuid krediidilimiiti suurendati 16.11.2020. Kohtu

hinnangul on ligi 3 kuud piisavalt pikk aega, kus kostja finantsolukord ehk sissetuleku ja

kohustuste suurus võis olla muutunud, seega ei kontrollinud krediidiandja krediidilimiidi

suurendamise seisuga kostja krediidivõimelisust. Kohus selgitab, et laenu tagastamine peale

lepingu sõlmimist ei tõenda asjaolu, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust

krediidilimiidi suurendamise hetkel.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

krediidilimiidi suurendamisel ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama.

6. Kohus andis hagejale 29.01.2025 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuid hageja jäi

hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Hageja toob välja, et perioodil 19.08.2020 - 19.01.2023 on kostjale väljastatud laenu kokku

7763.50 eurot. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 6 469.01

eurot.

VÕS § 4034 lg-s 6 rikkumisel tuleb tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud

intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise

ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär 0%. Leping öeldi üles 12.06.2023, kuid kohtule ei ole esitatud uut

intressiarvestust. Kohus selgitab, et kuni krediidilimiidi suurendamiseni ehk perioodil

17.08.2020-16.11.2020 oli lepingujärgne intressinõue põhjendatud, kuid kohtule esitatud

andmete alusel ei ole võimalik kontrollida, mis summas oli intress enne krediidilimiidi

suurendamist põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul võimalik kontrollida, mis

summas on kostja poolt tagastamata intress ja laen põhjendatud.

Kohtule esitatud andmete alusel ei ole võimalik ka kontrollida, kas leping oleks peale nõude

ümberarvestust VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud. Krediidikonto lepingu kohaselt on

minimaalse kuumakse arvutamise periood 60 kuud. Kuna krediidilimiiti suurendati

16.11.2020, siis lõpeks leping 16.11.2025. Hagiavalduse alusel ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas hageja põhinõue on muutunud sissenõutavaks ja kas hageja viivise ja

sissenõudmiskulude nõuded on põhjendatud.

Kohtule esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik välja selgitada, mis summas on hageja

nõuded õiguslikult põhjendatud.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-23-140779

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS §

162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud,

määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik