2-23-140779/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi V. B. (isikukood hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Legislator headnote
AI generated2-23-140779/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: B. (isikukood hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. veebruar 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-140779
Tsiviilasi
B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing)
hagi V. B. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4 413.23 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure
osaühing, registrikood 11542046);
hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post
XXX);
kostja V. B. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi V. B. (isikukood
XXX) vastu võlgnevuse nõudes.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud
puuduvad.
Edasikaebamise kord
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel
lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud
apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-23-140779
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest.
I Asjaolud
OK Incure OÜ esitas 05.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla
nõudes. Kohus tegi 10.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku
aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 23.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle
Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus
23.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda
hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.
Hageja esitas 13.05.2024 hagiavalduse V. B. ’i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on
nõude aluseks I AS-i ja kostja vahel 18.08.2020 sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx.
Kostja esitas 16.11.2020 krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 3000 eurot.
Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles I AS lepingu
12.06.2023 üles. I AS loovutas nõude kostja vastu hagejale.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et lepingu
sõlmimisel 18.08.2020 analüüsis krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamiseks kostja
arvelduskonto väljavõtet perioodil 01.05.2020 – 17.08.2020. Krediidilimiidi suurendamisel
16.11.2020 lähtuti lepingu sõlmimisel esitatud andmetest. Kuivõrd esimese krediidilepingu
sõlmimisest on möödunud suhteliselt lühike periood, siis ei näinud krediidiandja vajadust
uuesti küsida kostjalt arvelduskonto väljavõtet.
Harju Maakohus võttis 10.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas
kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide
kättetoimetamisest.
29.01.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse esitada tagasimaksete
ümberarvestus, tuues sealhulgas välja kui palju on kostjale laenu kokku väljastatud ning kui
palju on kostja kokku tagasimakseid teinud nii esialgse lepingu alusel kui ka pärast
krediidilimiidi suurendamist. Hagejal tuleb esitada ka uus viivisearvestus. Kui krediidiandja
ei määra vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimakseid uuesti, on
hagiavalduses esitatud asjaoludel hageja nõue õiguslikult perspektiivitu ning kohus ei saa
nõuet rahuldada.
30.01.2025 esitas hageja vastuse kohtu nõudele. Hageja on seisukohal, et kuivõrd
krediidiandja on kostjale krediidi väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet krediidiandjale kehtestatud hoolsuskohustusega, siis puudub alus nõude
täpsustamiseks ega ümberarvestuse tegemiseks ning hageja jääb enda nõude juurde.
Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 12.12.2024.
Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
2-23-140779
II Kohtu põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või
seadusele.
VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise
vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb
võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi
poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike
teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja
milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab
seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §
232 lg 1 kohaselt.
TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on
tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta
esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuse seisukoha.
TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta
kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on
rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §
405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest
kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku
või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus
täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale
apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata
jätmise tagajärgi.
Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale
esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised
asjaolud järgmiste eelduste osas:
krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);
krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);
leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi
andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui
kolm korda (VÕS § 4062);
2-23-140779
tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus
on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja
eeldused (VÕS § 404 lg 21);
lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse
esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu
kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;
lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid
nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);
krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;
viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;
kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);
kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses
järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava
põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras
muude kohustuste katteks;
lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;
tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu
rahuldamisele.
Kui hagiavalduses esitatud nõue põhineb tarbijakrediidisuhtel, selgitab kohus järgmist. VÕS
tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb
tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega
konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks
vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse
hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise
ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii
käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta
ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud
laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK).
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja
veendunud, et krediidilimiidi suurendamisel oli kostja krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja
7), mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.
Krediidilimiidi suurendamisel 16.11.2020 lähtus laenuandja lepingu sõlmimisel esitatud
andmetest. Taotlus menetleti manuaal protsessis pangakonto väljavõtte andmete alusel, mis
oli võetud eelmisest taotlusest. Uus tagasimakse IPF-ile moodustas 113 eurot.
Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 1200 eurot KAVS § 40 lg 1 p 4 alusel.
Seega vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 2 270.25 eurot (minimaalselt nõutav 0
eurot), mis moodustub 63% sissetulekust. Hageja selgitab, et kostja sissetulek perioodil
01.05.2020 – 17.08.2020 võimaldas temale krediidiväljastamist summale 3000 eurot juba
18.08.2020, seega 16.11.2020 krediidiandja kontrollis, kas krediidilimiidi suurendamisest
suurenenud tagasimakse summa ehk 113.27 ei tekita liigset maksekoormust kostjale.
Arvestades kostja sissetulekut ja kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti
tagasi maksta. Kuivõrd esimese krediidilepingu sõlmimisest on möödunud suhteliselt lühike
periood, siis ei näinud krediidiandja vajadust uuesti küsida kostjalt arvelduskonto väljavõtet.
2-23-140779
Leping kostjaga sõlmiti 18.08.2020, kuid krediidilimiiti suurendati 16.11.2020. Kohtu
hinnangul on ligi 3 kuud piisavalt pikk aega, kus kostja finantsolukord ehk sissetuleku ja
kohustuste suurus võis olla muutunud, seega ei kontrollinud krediidiandja krediidilimiidi
suurendamise seisuga kostja krediidivõimelisust. Kohus selgitab, et laenu tagastamine peale
lepingu sõlmimist ei tõenda asjaolu, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust
krediidilimiidi suurendamise hetkel.
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses
krediidilimiidi suurendamisel ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks
VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja
tagasimaksed uuesti määrama.
6. Kohus andis hagejale 29.01.2025 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuid hageja jäi
hagiavalduses esitatud nõude juurde.
Hageja toob välja, et perioodil 19.08.2020 - 19.01.2023 on kostjale väljastatud laenu kokku
7763.50 eurot. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 6 469.01
eurot.
VÕS § 4034 lg-s 6 rikkumisel tuleb tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud
intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise
ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär 0%. Leping öeldi üles 12.06.2023, kuid kohtule ei ole esitatud uut
intressiarvestust. Kohus selgitab, et kuni krediidilimiidi suurendamiseni ehk perioodil
17.08.2020-16.11.2020 oli lepingujärgne intressinõue põhjendatud, kuid kohtule esitatud
andmete alusel ei ole võimalik kontrollida, mis summas oli intress enne krediidilimiidi
suurendamist põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul võimalik kontrollida, mis
summas on kostja poolt tagastamata intress ja laen põhjendatud.
Kohtule esitatud andmete alusel ei ole võimalik ka kontrollida, kas leping oleks peale nõude
ümberarvestust VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud. Krediidikonto lepingu kohaselt on
minimaalse kuumakse arvutamise periood 60 kuud. Kuna krediidilimiiti suurendati
16.11.2020, siis lõpeks leping 16.11.2025. Hagiavalduse alusel ei ole kohtul võimalik
kontrollida, kas hageja põhinõue on muutunud sissenõutavaks ja kas hageja viivise ja
sissenõudmiskulude nõuded on põhjendatud.
Kohtule esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik välja selgitada, mis summas on hageja
nõuded õiguslikult põhjendatud.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-23-140779
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka
siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist (TsMS § 174 lg 2).
9. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS §
162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud,
määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik