2-24-18069/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-18069 Tsiviilasi B2 Impact OÜ hagi A.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046, asukoht XXX, 10617, XXX-i; Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova, epost XXX; Kostja A.K., Läti kodanik, sünd. xxxxxxxxxx, Eesti isikukood XXX, Läti isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxLätiVabariik, e-post axxxxxxxxxxxxxxx@gmail.com. RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-24-18069. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja saata teadmiseks kostjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 28. novembril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.K. (kostja) vastu rahalises nõudes, mis tuleneb kostja ja ESTO AS 18. jaanuaril 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust. 2. 10. jaanuaril 2025 esitas hageja Läti Vabariigi Kodakondsuseja Migratsiooniasjade Ameti Balvi osakonna kinnituse, mille järgi on kostja elukoht alates 7. jaanuarist 2021 XXX ning selgitas, et on esitanud hagiavalduse Tartu Maakohtule, kuna

krediidikontolepingule nr #4706697221 on kokku lepitud kohtualluvus Eestis TsMS § 71 sättest tulenevalt. 3. 31. jaanuaril 2025 saadeti kostja teadaolevalt e-postiaadressilt kohtule e-kiri, milles kostja märgib oma elukohaks Latvija.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2). 6. Hageja nõue tuleneb Esto AS ja kostja 18. jaanuaril 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr #4706697221. Seega reguleerib antud juhul kohtualluvust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I määrus). Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi vastab leping tarbijalepingu tunnustele uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 17 lg 1 p b mõistes. 7. Tarbijalepingute puhul kehtestab määruse artikkel 18 lg 2 üldise reegli, mille järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. 8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. 9. Eesti rahvastikuregistri andmetel on kostja Lätis sündinud Läti kodanik, kelle emakeel on läti keel. Kostjal on kehtiv Läti Vabariigi pass. Rahvastikuregistrisse on 14. veebruaril 2020 kantud kostja elukohana: Eesti, xxxxx maakond, xxxxx vald, xxxxxxlinn, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistusraamatu andmetel on see kinnistu kostja omandis. 10. Kuigi kostja omab ühte kinnistut xxxxx linnas, ei viita asjaolud sellele, et kostja seal elaks või oleks kunagi elanud. Hagiavalduse lisast nr 10 nähtuvalt ei ole jaanuaris 2024 kohtutäitur Oksana Kutšmeil õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, kuna kostja sellel aadressil ei ela. Samuti ei õnnestunud kohtutäituril menetlusdokumente kätte toimetada muudel teadaolevatel aadressidel. Maksuja Tolliameti andmetel ei ole kostja kunagi Eestis maksustavat tulu teeninud. Politseija Piirivalveamet on kohtule 23. detsembril 2024 teatanud, et neil puuduvad kostja eluvõi viibimiskoha kohta andmed. Hageja on esitanud kohtule Läti Vabariigi Kodakondsuseja Migratsiooniasjade Ameti Balvi osakonna 10. jaanuaril 2025 väljastatud tõendi, mille järgi on kostja elukoht Läti Vabariigis alates 7. jaanuarist 2021. 11. Kohus on küsinud kostja seisukohta tsiviilasja kohtualluvuse kohta ja palunud esitada oma elukoha andmed. Kostja teadaolevalt e-postiaadressilt on saabunud venekeelne e-kiri, milles esitatud aadress on sama, kui Läti ametiasutuse tõendil.

12. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja elab Eestis, vaid asjaolud viitavad kostja naasmisele päritoluriiki. Kohtualluvust ei määrata vara asukoha järgi. Seega ei allu vaidluse lahendamine uuesti sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel Eesti Vabariigi kohtutele. 13. Määruse artikkel 19 sätestab, et artikli 17 ja 18 sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. 14. Hageja toob esile, et krediidiandja ja kostja sõlmisid teenusetingimuste p-s XI kohtualluvuse kokkuleppe Harju Maakohtu kasuks. Kohus leiab, et kokkulepe ei kehti. Tegemist on ebaselge tüüptingimusega majandusja kutsetegevuses tegutseva juriidilise isiku ja tarbija sõlmitud tarbijakrediidilepingu üldtingimustes. Kokkuleppes ei ole sõnaselgelt esile toodud, et see on lepitud kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, eluvõi asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Seega ei kehti kokkulepe Brüssel I määruse art 19 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-dega 104 lg 3 p-de 1 ja 2 ja 106 ning kohtualluvus tuleb määrata uuesti sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel. 15. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei edasta kohus hagiavaldust kohtule, kellele see allub (TsMS § 75 lg 2). 16. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja on end menetluses esindanud ise, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. 17. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast määruse jõustumist esitada kohtule avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik