2-20-123498/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) Vallo Kariler, (liikmed) Maris Kuurberg ja

Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-123498

Kohtuasi

Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu avaldus A.O-lt

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu (registrikood

80502359), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek

Kukk

Puudutatud isik A.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.11.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud A.O kanda.

4. Rahuldada Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu määruskaebemenetluse

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Mõista A.O-lt Tallinn, Liivaoja tn 2

korteriühistu kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 537,6

eurot (käibemaksuga). Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-20-123498

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 30.09.2020 Harju

Maakohtule avalduse ja 30.10.2020 ning 03.12.2020 avalduse täpsustused A.O (puudutatud

isik) vastu, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 6377,83 eurot.

2. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korter asukohaga Tallinn, Liivaoja 2-XXX.

Puudutatud isik ei tasu talle majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest esitatavaid arveid.

Kõik puudutatud isikule esitatud arved perioodi 2017. a veebruar kuni 2020. a september on

tasumata.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja nõude summa ei vasta tegelikkusele, see

on arvestatud valesti. Arvetel on võltsitud summad. Puudutatud isikul oli 2018. a märtsi

seisuga isegi ettemaks. Kuna puudutatud isik tasus fiktiivsete ja alusetult ülespaisutatud arvete

järgi avaldajale 2475,76 eurot, palus puudutatud isik kohtul mõista avaldajalt enammakse

summalt trahvi 8% aastas, s.o 198,14 eurot. Võltsitud summad on 3633,50 eurot, millises

ulatuses tuleb avaldaja nõuet vähendada.

3.1. Lisaks on puudutatud isikul avaldaja vastu kahju hüvitamise nõue 9499 eurot. Juhul kui

kohus leiab, et avaldajal on nõue puudutatud isiku vastu, siis puudutatud isik tasaarvestab

selle oma kahju hüvitamise nõudega. Puudutatud isikule kuulub Liivaoja tn 2 garaažis

parkimiskoht nr XXX. Avaldaja ei ole alates korteriühistu moodustamisest puudutatud isikule

kuuluvat parkimiskohta hooldanud. Betooni puuriti ebaseaduslikud augud ja eemaldati

betoonikiht, millega tekitati kahju parkimiskohtade omanikele ja rikuti garaaži hüdrosüsteem.

Samuti lagunes plaanilise puhastuse puudumise tõttu garaaži drenaažisüsteem. Rikkumiste

asjaolud, puudutatud isiku vara kahjustamise määr ja parkimiskoha tehniline seisukord on

kajastatud ekspertarvamuses number 2-13/023. Hageja parkimiskoha turuväärtus on ca 24

000-25 000 eurot. Ekspertarvamuse nr 2-13/023 kohaselt tekitatud kahju määr on 50%.

Puudutatud isik arvestab parkimiskoha minimaalse maksumuse ja madalama kahjumääraga,

s.o 39,58% (50% asemel), mis moodustab 9499 eurot (24 000*39,58%). Puudutatud isik jättis

endale õiguse kahju hüvitamise summat suurendada, kuna kahju suuruse täpsemaks

mõistmiseks on vaja tutvuda põhiprojektiga, tutvuda selle objekti ehitus-geoloogiliste

uuringutega, tutvuda drenaažiplaaniga.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 22.11.2023 määrusega rahuldamata puudutatud isiku 25.08.2023

taotluse tõendi kogumiseks ning 22.09.2023 taotluse avaldaja täiendavate selgituste

esitamiseks kohustamiseks. Kohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse 4491,64 eurot perioodi 2017. a veebruari

kuni 2020. a septembri eest. Kohus jättis avaldajal tekkinud menetluskulu seoses 07.09.2023

seisukoha koostamisega puudutatud isiku kanda ja ülejäänud menetluskulud 70,43% osas

puudutatud isiku ja 29,57% osas avaldaja kanda. Kohus mõistis puudutatud isikult välja

avaldaja kasuks avaldaja menetluskulu 2855,20 eurot. Maakohus märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seaduses sätestatud

määras.

2-20-123498

5. Puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Tallinn, Liivaoja 2-XXX. Avaldaja on

korteriühistu, kes esitas puudutatud isiku vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise

avalduse perioodi 2017. a veebruar kuni 2020. a september eest.

6. Kuni 01.01.2018 reguleerisid korteriomanike kohustusi korteriomandiseaduse (KOS) ja

korteriühistuseaduse (KÜS). Avaldaja kanti registrisse 12.01.2018. Kehtinud KOS § 8 lg 1

järgi valitses korteriühistu puudumisel korteriomandite kaasomandi esemega seotud

õigussuhteid korteriomanike ühisus. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 66 lg 2

järgi korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused lähevad üle korteriühistule. KOS § 22 lg 5

sätestas, et majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega, KOS § 17

lg 1, et häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. KOS

§ 22 lg 2 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid.

Kohtule esitati korteriomanike 27.02.2017 korduskoosoleku protokoll, millest nähtuvalt

otsustati 2016. a ja 2017. a majanduskava vastuvõtmine.

7. Avaldaja esitatud arvetel kajastati järgmised kuluread: elekter (päevane), elekter (öine),

garaaži hooldus, garaažielekter, garaažikoha hooldusfond, haldus ja raamatupidamine,

hooldusfond, kindlustus, kinnisvara heakord, prügivedu, soojus, soojus vee soojendamiseks,

tehnohooldus, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter. Kohus selgitas, et puudutatud isikul tuleb

konkreetselt välja tuua, millistele arvetel kajastatud kuludele ta vastu vaidleb, st mis on

arvestatud valesti või mille tasumisest ta keeldub. Puudutatud isik vastas 14.02.2023, et ei

nõustu summadega elektri eest, sest arvestus ei ole elektrikilbile juurdepääsu puudumise tõttu

kontrollitav. 11.04.2023 esitas puudutatud isik täiendava vastuväite, et valesti on arvestatud

ka summad prügiveo, soojuse, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni eest, mida põhjendas

kahtlusega avaldaja tegevusega seoses, kuna avaldaja on võltsinud mitmeid andmeid.

8. Kohus tuvastas, et 2017. a majanduskavas otsustati kulude osas järgmist: elekter - vastavalt

tegelikule tarbimisele, mõõdetakse igas korteris eraldi; üldelekter - maja peaarvesti ja

korterite arvestite summa vahe, jaotatakse korterite vahel võrdselt; garaažielekter - vastavalt

tegelikule tarbimisele, mõõdetakse garaaži elektriarvestiga, jaotatakse garaažikohtade vahel

võrdselt; prügivedu (lume äravedu) - vastavalt tegelikule tarbimisele, jaotatakse

proportsionaalselt korterite ruutmeetritega; soojusenergia: a) kütteks - vastavalt tegelikule

tarbimisele, b) vee soojendamiseks - vastavalt tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja

tarvitatud); vesi ja kanalisatsioon - vastavalt tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja

tarvitatud). Sooja vee soojendamise hind on 3,82 eurot/m3+km.

9. KOS § 13 lg 1 nägi ette, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab

avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab

kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. 2017. a

majanduskava järgi ei otsustatud kulude jaotamist vastavalt kaasomandiosade suurusele.

Riigikohus on selgitanud, et kulude jaotamist teisiti kui KOS § 13 lg 1 sätestatu ei saa

otsustada häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsusega, vaid see on võimalik üksnes

kaasomanike kokkuleppega, kokkuleppe puudumisel tuleb kulutuste jagamisel lähtuda

seaduses sätestatud põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise

kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

10. Alates 01.01.2018 jõustunud KrtS-i § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele, KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib

2-20-123498

korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud

huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud

tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Ka 2018. a kuni 2020. a

majanduskavades ei otsustatud kulude jaotamist vastavalt kaasomandiosade suurusele.

Kuivõrd registrist ei nähtunud, et avaldajal oleks põhikiri, sai kulude jaotamise aluseks teisiti

kui vastavalt omandiosade suurusele, olla ka alates 2018. a tekkinud kulude osas vaid

korteriomanike kokkulepe. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-8045 leidnud, et korteriomanike

kokkulepe võib mh olla sõlmitud kaudsete vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

Kohus juhtis nimetatule 11.08.2023 määrusega menetlusosaliste tähelepanu ning palus

avaldada seisukohta, kas korteriomanikel on kokkulepe majandamiskulude jaotamiseks

vastavalt majanduskavades kajastatule ning selgitas, et kokkuleppe puudumisel on puudutatud

isikul kohustus majandamiskulude tasumiseks vastavalt tema omandiosa suurusele.

10.1. Avaldaja märkis 24.08.2023 seisukohas, et korteriomanikel on kokkulepe kulude

jaotamiseks vastavalt majanduskavades kajastatule, kokkulepe sõlmiti kaudsete tahteavalduste

vahetamisega: kulude jaotamine toimus vastavalt majanduskavades märgitule alates 2006. a-

st, ükski korteriomanik sellist kulude jaotamist vaidlustanud ei ole. Puudutatud isiku

25.08.2023 seisukohast oli arusaadav, et ka puudutatud isik leidis, et kulud tuleb jagada

vastavalt majanduskavades kajastatule. Järelikult olid Liivaoja 2 korteriomanikud kokku

leppinud kulude jaotamises vastavalt majanduskavades märgitule.

11. Maakohus käsitles esmalt puudutatud isikule 2017. a-l esitatud arvete kohast võlgnevust.

Kohus tuvastas, et avaldaja nõudis puudutatud isikult 2017. a veebruarist kuni detsembrini

kokku 1555,52 euro tasumist.

11.1. Kohus kohustas avaldajat esitama kõik elektriarved, mille alusel arvestati puudutatud

isikule elektri eest nõutavad summad, samuti kõik alusdokumendid, mis võimaldasid

kontrollida prügiveo, soojuse, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni eest arvestatud

summasid. Kohus küsis avaldajalt andmeid garaaži elektriarvesti, maja peaarvesti ning maja

peaarvesti ning korterite arvestite summa vahe kohta. Avaldaja nõue võlgnevuse

väljamõistmiseks oli rahuldamise perspektiivita osas, milles kohtul ei olnud võimalik

arvestust kontrollida. Avaldaja ei esitanud teenuseosutajate arveid ega muid tõendeid ega

andmeid 2017. a kulude kohta, mis oleks võimaldanud arvestust kontrollida. Avaldaja esitas

24.08.2023 uuesti juba varasemalt esitatud puudutatud isikule koostatud arved, kuid üksnes

asjaolust, et arve on esitatud, ei olnud võimalik järeldada, et arvel kajastatud nõue oli ka

põhjendatud.

11.2. 2017. a arvetel vastas vee soojendamise arvestus 2017. a majanduskavas märgitud

hinnale 3,82 eurot/m3+km, märgitud sooja vee kulu vastas samas toodud näitude vahele, ning

oli kuude kaupa järgmine: veebruar 18,34 eurot, märts 32,09 eurot, aprill 18,34 eurot, mai

18,34 eurot, juuni 18,34 eurot, juuli 18,34 eurot, august -4,58 eurot, september 4,58 eurot,

oktoober 0 eurot, november 4,58 eurot ja detsember 0 eurot, kokku 128,37 eurot.

11.3. Kohus asus seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

2017. a 563,68 eurot (so 1555,52 - 1120,21 + 128,37) ületavas osas ei olnud tõendatud ning

tuli jätta rahuldamata.

2-20-123498

12. Avaldaja nõudis puudutatud isikult 2018. a jaanuarist kuni detsembrini esitatud arvete

kohaselt kokku 2050,37 euro tasumist, millest puudutatud isik on vaidlustanud 1416,15 euro

tasumise kohustuse.

12.1. 2018. a majanduskavas otsustati kulude osas järgmist: elekter - vastavalt tegelikule

tarbimisele, mõõdetakse iga korter eraldi; üldelekter - maja elektriarvest lahutatakse korterite

kulud vastavalt korteri arvesti näidule, alles jääv summa jaotatakse proportsionaalselt korterite

ruutmeetritega; garaažielekter - vastavalt tegelikule tarbimisele, mõõdetakse garaaži

elektriarvestiga, jaotatakse garaažikohtade vahel võrdselt; prügivedu (lume äravedu) -

vastavalt tegelikule tarbimisele, jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega;

soojusenergia: a) kütteks - vastavalt tegelikule tarbimisele, b) vee soojendamiseks - vastavalt

tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud); vesi ja kanalisatsioon - vastavalt

tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud). Sooja vee soojendamise hind on 3,82

eurot/m3+km.

12.2. Avaldaja 2018. a jaanuari, veebruari ja märtsi kohta teenuseosutajate arveid ega muid

tõendeid ega andmeid nimetatud perioodi kulude kohta, mis võimaldaksid arvestust

kontrollida, ei esitanud. Aprilli kohta esitati üksnes elektriarve, võrguteenuse osutaja arve

aprilli eest puudus. Ülejäänud 2018. a kuude, s.o mai kuni detsember, elektri- ja võrguteenuse

arved kohtule esitati.

12.3. 2018. a mai arvel esitatud elektriühikute hindades esines vähene ebatäpsus, mis

puudutatud isiku poolt vastavalt tarbimisele tasuda tulevate summade arvestust ei mõjutanud.

Arvel oli mh kajastatud puudutatud isiku elektriarvesti näidud, s.o päeval 158 kWh ja öösel

165 kWh. 158 x 0,10455 või 0,10453 on mõlemal juhul ligikaudu 16,52; ja 165 x 0,08815 või

0,08809 on ligikaudu 14,54 eurot.

12.4. Kuna 2018. a aprilli osas esitati elektriarvestuse alusdokumendid üksnes osaliselt, ei

olnud nõue päevase ja öise elektri eest tõendatud osas, milles elektriühiku hind ületas 0,04639

eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Ülejäänud osas oli päevase ja öise elektri eest nõutav

2018. a eest eeltoodud tabelis märgitud arvetega tõendatud.

12.5. Avaldaja esitas 2018. a garaažielektri arvestuse alusandmed üksnes detsembri kohta.

Avaldaja tabeli arvestuse aluseks märgitud tariifid olid kooskõlas sama perioodi

teenuseosutaja arvetega, märgitud on garaaži elektriarvesti näidud, mis olid kooskõlas samas

toodud kulunud elektri kogusega (rida 27). Avaldaja selgituse kohaselt on garaažikohti kokku

30, nähtuvalt tabelist on kulu garaažielektrile kokku jagatud arvuga 32. 2018. a. detsembris oli

garaažielektri kogukulu 685,78 eurot, mis jagades 30 kohaga on 22,86 eurot kasutaja kohta.

Puudutatud isikult on arve kohaselt nõutud selle perioodi eest 1,32 eurot. 2018. a detsembri

garaažielektri osas oli nõue tõendatud.

12.6. Avaldaja esitas prügiveo alusandmed üksnes 2018. a detsembri kohta. Nõue seoses

2018. a detsembri prügiveoga oli põhjendatud 3,66 euro ulatuses (53,5 x 0,0685).

12.7. Avaldaja esitas soojuse kohta Utilitase arved alates 2018. a maist, kuid arvestuse

kontrollimine eeldas ka andmeid vee soojendamiseks kulunud soojusenergia kulu kohta samal

perioodil, mida avaldaja ei esitanud. 2018. a kohta esitati täielikud andmed koos tõenditega

üksnes detsembri kohta. 2018. a detsembri kogukulu soojusenergiale oli 4923,56 eurot.

Avaldaja nõue oli põhjendatud 2018. a detsembri soojuse osas 67,36 eurot. Puudutatud isikule

2-20-123498

2018. a eest esitatud arvel vastas vee soojendamise arvestus 2018. a majanduskavas märgitud

hinnale 3,82 eurot/m3+km, märgitud sooja vee kulu vastab samas toodud näitude vahele.

12.8. Avaldaja esitas veega seoses alusandmed 2018. a kohta üksnes detsembri kohta, millest

nähtuvalt oli kogukulu veele 2018. a detsembris 876,07 eurot, mis on kooskõlas

arvestustabelis märgituga. Puudutatud isikule esitatud arvest nähtuvalt ei olnud puudutatud

isikult 2018. a detsembri eest vee ja kanalisatsiooni eest tasu nõutud. Puudutatud isiku korteri

veekulu vastaval perioodil on 0 eurot.

12.9. Avaldaja esitas üldelektri kohta arvestust kontrollida võimaldavad andmed 2018. a-l

üksnes detsembri kohta. Detsembris oli kulu elektrile koos võrguteenusega kokku 2521,54

eurot, millest osa, mis ületas arvestitega mõõdetut, oli 548,80 eurot. Esitatud arvestusest

nähtuvalt on ülejäänud osa jagatud kõigi korteriomanike vahel võrdselt, kuid 2018. a

majanduskava järgi tuli üldelekter jaotada ruutmeetrite järgi. Vastavalt arvestades on

puudutatud isikule langev summa 8,63 eurot (548,8 : 3 400,9 x 53,5), nimetatut ületavas osas

vastav nõue põhjendatud ei olnud.

12.10. Eeltoodust tulenevalt oli avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

2018. a-l põhjendatud 1196,80 euro ulatuses (2050,37 – 1416,15 + 562,58).

13. Avaldaja nõudis puudutatud isikult 2019. a jaanuarist kuni detsembrini esitatud arvete

kohaselt kokku 1619,45 euro tasumist, millest puudutatud isik vaidlustas 1060,83 euro

tasumise kohustuse.

13.1. Kohus tuvastas, et 2019. a majanduskavas, mis kehtestati 20.06.2019 üldkoosoleku

otsusega otsustati kulude osas järgmist: kommunaalteenused (soojus, vesi ja kanalisatsioon,

elekter) vastavalt tegelikule tarbimisele. KrtS § 41 lg 5 järgi kui majandusaasta alguseks ei ole

kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava

kehtestamiseni.

13.2. Avaldaja esitas 2019. a elektri- ja võrguteenuse, prügiveo, vee- ja soojusenergia arved.

2019. a päevase ja öise elektri, prügiveo ja soojuse eest nõutav oli tõendatud viidatud arvetega

elektri- ja võrguteenuse, prügiveo ja soojusenergia eest. Samuti olid arvetega tõendatud

garaažielekter, kuid puudutatud isikule peaks avaldaja enda esitatud andmete kohaselt olema

2019. a veebruaris, oktoobris ja novembris arvestatud vastavalt 15,67 eurot, 1,27 eurot ja 1,26

eurot (tabelis märgitud kogukulu jagatud 30 garaažikohta). Vee soojendamise tasu kajastus

ainult jaanuari ja veebruari arvetel ning vastas 2018. a majanduskavaga kehtestatud tariifile.

Üldelektri osas puudus 2019. a majanduskavas täpsustus, kuidas tarbimise järgi jagamine

toimub, esitatust ei nähtunud, et 2019. a oleks soovitud muuta varasemat üldelektri jagamise

korda, s.o ruutmeetrite järgi. Puudutatud isikule langev osa vastava arvestuse järgi oli 2019. a

jaanuari kuni detsembri eest vastavalt 9,63 eurot, 8,62 eurot, 9,37 eurot, 8,76 eurot, 6,58

eurot, 8,49 eurot, 5,96 eurot, 5,90 eurot, 7,64 eurot, 7,97 eurot, 1,97 eurot, 3,95 eurot, mida

ületavas osas ei olnud nõue põhjendatud.

13.3. Eeltoodust tulenevalt oli avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

2019. a-l põhjendatud 1593,52 euro osas (1619,45 – 1060,83 + 1034,90).

14. 2020. a majanduskavas, mis kehtestati üldkoosoleku 05.08.2020 otsusega otsustati kulude

osas järgmist: kommunaalteenused (soojus, vesi ja kanalisatsioon, elekter) vastavalt tegelikule

tarbimisele; tegelikku tarbimist mõõdetakse korteri arvestiga; maja elektriarvest lahutatakse

2-20-123498

korterite kulud vastavalt korteri arvesti näidule, alles jääv summa jaotatakse proportsionaalselt

korterite ruutmeetritega; maja elektriarvest lahutatakse korterite kulud vastavalt korteri arvesti

näidule, alles jääv summa jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega; mõõdetakse

garaaži elektriarvestiga, jaotatakse võrdselt garaažikohtade vahel; vastavalt maja tegelikule

tarbimisele mida mõõdetakse soojusmõõtjaga, jagatakse proportsionaalselt korterite pinnaga,

enne jagamist lahutatakse sooja vee tootmise kulu.

14.1. Avaldaja esitas 2020. a elektri- ja võrguteenuse-, prügiveo, vee- ja soojusenergia arved.

2020. a päevase ja öise elektri, prügiveo ja soojuse eest nõutav oli tõendatud viidatud arvetega

elektri- ja võrguteenuse, prügiveo ja soojusenergia eest. Garaažielekter esitatud arvestuse

kohaselt ühe koha kohta veebruaris oli 0,64 eurot. Vee ja vee soojendamise eest

asjassepuutuval perioodil tasu nõutud ei oldud, sest veekulu puudus. Üldelekter tuli

majanduskava kohaselt jagada ruutmeetrite järgi, mille kohaselt puudutatud isikule langev osa

2020. a jaanuari kuni septembri eest oli vastavalt 6,39 eurot, 7,41 eurot, 2,47 eurot, 7,55 eurot,

3,63 eurot, 5 eurot, 5,66 eurot, 4,62 eurot, 7,03 eurot (tabelijärgne üldelektri osa: 3400,9 x

53,5), mida ületavas osas ei olnud nõue põhjendatud.

14.2. Eeltoodust tulenevalt oli avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

2020. a-l põhjendatud 1137,64 euro osas (1152,49 - 648,46 + 633,61).

15. Avaldaja majandamiskulude nõue perioodi 2017. a veebruar kuni 2020. a september eest

oli kokku seega 4491,64 eurot (563,68+1196,80+1593,52+1137,64).

16. Asjas ei oma tähtsust võlgnevuse kajastamine arvetel perioodide eest, mille väljamõistmist

avaldaja käesolevas asjas ei taotlenud või mille osas puudutatud isik ei väida, et tegemist

oleks tema poolt alusetult tasutuga. Puudutatud isik viitas, et 12.02.2018 arvel kajastatust

varasem võlgnevus 12 213,65 eurot ja järgmisel, s.o 09.03.2018 arvel on varasem võlg

1776,41 eurot, millest tuleks järeldada 10 658,13 euro tasumist. Avaldaja nendel arvetel

kajastatud võlgnevuse muutumist selgitada ei osanud, kuid tõi esile, et puudutatud isik ei

tasunud 2018. a veebruaris või märtsis midagi. Kohus selgitas puudutatud isikule, et kui

puudutatud isik väidab, et ta on teinud makseid majandamiskulude katteks, mida võlgnevuse

arvestuses ei ole arvesse võetud, tuleb selliste maksete tegemine tõendada puudutatud isikul

ning tegi puudutatud isikule ettepaneku esitada tõenditena maksekorraldused või konto

väljavõte majandamiskulude maksmise kohta. Puudutatud isik ühtegi tõendit

majandamiskulude tasumise kohta ei esitanud. 17.03.2023 seisukohas märkis puudutatud isik

üksnes täiendavalt, et varasemate perioodide arvestuses on viga 3633,50 eurot. Kohus asus

seisukohale, et tõendatud ei olnud, et majandamiskulude tasumiseks oleks asjassepuutuval

perioodil tehtud ühtegi makset. Tasumist ei olnud võimalik tuvastada üksnes arvetel

kajastatud võlgnevuse summadest varasemate perioodide eest. Varasemate arvestuste

ebaselgus avaldaja nõuete olemasolu ega ulatust ei mõjutanud. Kuna tõendatud ei olnud, et

puudutatud isik oleks tasunud avaldajale 10 658,13 eurot, ei olnud võimalik tuvastada, et

puudutatud isikul oleks majandamiskulude ettemaks 2475,76 eurot või 3633,50 eurot ning

viivisenõue seoses ülemäära tasutuga.

17. Kuna puudutatud isiku väidetav nõue avaldaja vastu ei olnud tõendatud, siis ei saanud

avaldaja nõue olla tasaarvestusega lõppenud.

18. Maakohus jättis avaldajal tekkinud menetluskulu seoses 07.09.2023 seisukoha

koostamisega puudutatud isiku kanda ja ülejäänud menetluskulud 70,43% osas puudutatud

isiku ja 29,57% osas avaldaja kanda.

2-20-123498

19. Kohus asus seisukohale, et avaldaja märgitud lepinguliste esindajate ajakulu ja tunnitasud

olid täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, st vastav vajalik kulu kokku oli 3802,80 eurot,

sellest 07.09.2023 seiskoha koostamise kulu oli nimekirja kohaselt 0,4 tundi ehk 67,20 eurot

(sh käibemaks). Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 4025,74 eurot

(222,94 menetluses tasutud riigilõiv + 3802,80 lepingulise esindaja tasu). Kohus mõistis

vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu

2855,20 eurot (67,20 + (3958,54 x 70,43%)).

20. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei

ole. Asja materjalidest ei nähtunud, et puudutatud isikul olnuks menetluses esindaja.

Puudutatud isik allkirjastas dokumendid ise. I.T. OÜ tegevus võis olla puudutatud isiku

nõustamine. TsMS § 175 lg 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata.

Määruskaebus

21. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse rahuldatud

ulatuses, samuti osas, milles mõisteti puudutatud isikult välja menetluskulud.

21.1. Avaldaja nõude rahuldamiseks ei esine ühtki õiguslikku alust. Avaldajal puuduvad

asjakohased tõendid.

21.2. Puudutatud isik maksis avaldajale enam 3633,50 eurot. Avaldaja tõendas ka ise selle

enammakstud summa tasumist (väljastatud kommunaalmaksete lõppjääk). Kohus ei nõudnud

avaldajalt selgitust puudutatud isikule enamnõutud 3633,50 euro õiguslike aluste kohta. Selle

summa tekkimist saab kontrollida vaid korteriühistu halduskulude alusel, kuid maakohus jättis

põhjendamatult rahuldamata puudutatud isiku taotluse korteriühistu pangakonto väljavõtte

väljanõudmiseks. Puudutatud isik palus ringkonnakohtul vähendada avaldaja nõuet 3633,50

euro võrra.

21.3. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et puudutatud isik maksis avaldajale 10 658,13 eurot.

Avaldaja esitas kohtule dokumendid, millest nähtub 10 658,13 euro tasumine. Seega on

selgusetu, miks nõudis maakohus asjaolu täiendavat tõendamist, et puudutatud isik avaldajale

10 658,13 eurot tasus. Hageja esitatud dokumentide alusel on see summa juba ammu tasutud

ja Puudutatud isik ei peaks seda summat kahekordselt tasuma.

21.4. Avaldaja finantsdokumentide järgi on puudu remondifondi maksed summas 243 910,24

eurot.

21.5. Avaldajapoolsete remonditööde tegemata jätmise tõttu sai puudutatud isiku

parkimiskoht kahjustada. Puudutatud isik esitas avaldaja vastu vastuhagi, mh tõendid

parkimiskoha kohustusliku hoolduse puudumise kohta ja hinnangu kahju kohta, kuid

maakohus eiras puudutatud isiku vastuhagi. Puudutatud isik palub ringkonnakohtul tema

vastuhagi rahuldada.

21.6. Puudutatud isik esitas peamised vastuväited 13.02.2023 menetlusdokumendis. Seetõttu

esitas puudutatud isik 13.02.2023 menetlusdokumendi määruskaebuses uuesti.

2-20-123498

21.7. Puudutatud isikult nõutav võlg moodustus juba 01.07.2013. Seega tuleks võlgnevuse

perioodina siinses menetluses käsitleda nõude perioodi alates 01.07.2013-30.09.2020, mitte

alates 01.02.2017-30.09.2020, nagu avaldaja esitas oma nõudes.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Puudutatud isik palus jätta määruskaebus läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ja

menetlusega kaasnenud menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.

Menetluse edasine käik

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

25. Määruskaebusest võib aru saada, et puudutatud isik on palunud määruskaebuse

läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Siinsel juhul ei pea

kolleegium kohtuistungi korraldamist vajalikuks. Seega jätab ringkonnakohus puudutatud

isiku taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

26. Puudutatud isik on esitanud määruskaebuses sisuliselt vastuväite maakohtu tegevusele.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku vastuväide ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks. Puudutatud isik heidab maakohtule ette puudutatud isikule määruskaebuse

esitamise tähtaja pikendamata jätmist. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitamise

tähtaeg on seadusest tulenev tähtaeg (TsMS § 661 lg 2), mitte kohtu määratav tähtaeg. Kui

kohtu määratud tähtaega on võimalik pikendada (TsMS § 64 lg 1), siis seadusest tulenevat

tähtaega on võimalik üksnes ennistada (TsMS § 67 lg 1). Täiendavalt selgitab

ringkonnakohus, et TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada

uusi asjaolusid ja tõendeid. Järelikult oli puudutatud isikul seadusest tulenev võimalus enda

määruskaebust täiendada, mh selleks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, kuid puudutatud isik

seda võimalust käesoleva lahendi tegemise ajaks kasutanud ei ole.

27. Kohus vaatab korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, läbi hagita asjana

(TsMS § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1). Käesolevas asjas on avaldaja esitanud puudutatud

isiku vastu ajavahemiku 2017. a veebruar kuni 2020. a september majandamiskulude

võlgnevuse tasumise nõude. Avaldaja majandamiskulude nõude õiguslik alus on kuni

31.12.2017 KOS § 13 lg 1 ja § 22 lg 2 ja alates 01.01.2028 KrtS § 40 lg 1 koos

võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 p-ga 1 ja § 108 lg-ga 1.

28. Puudutatud isik on seisukohal, et käesolevas asjas on vaatluse all ebaõigesti võlgnevuse

periood alates 2017. a veebruarist, vaid seda tuleks kontrollida alates 2013. a-st.

Ringkonnakohus puudutatud isikuga ei nõustu ja selgitab, et perioodi kohta alates 2013. a

2-20-123498

kuni 10.02.2017 on Harju Maakohtu jõustunud 07.04.2017 lahend asjas nr 2-13-36492, milles

maakohus mõistis puudutatud isikult Arkaadia Kinnisvarahaldus OÜ kasuks välja 7471,67

eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et

puudutatud isikul oleks varasemast majandamiskulude ettemaks 2475,76 eurot või 3633,50

eurot, mida tuleks perioodi osas alates 2017. a kuni 2020. a arvesse võtta.

29. Praeguses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isik on rikkunud avaldaja

liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi avaldaja TsMS

§ 230 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi tõendama, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda

majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p

13). Puudutatud isik vaidlustas avaldaja esitatud arvetel kajastatud järgmised kuluread: elekter

(päevane), elekter (öine), garaažielekter, prügivedu, soojus, soojus vee soojendamiseks, vesi

ja kanalisatsioon ning üldelekter. Puudutatud isik ei vaidlusta maakohtu tuvastatud osas, et

korteriühistu on vastu võtnud 2017. a, 2018. a, 2019. a ja 2020. a majanduskavad. Puudutatud

isik ei ole vaidlustanud majanduskavade kehtivust. Lisaks ei ole puudutatud isik

määruskaebuses ega varasemas menetluses vaidlustanud iga majanduskava alusel kehtestatud

vaidlustatud majandamiskulude liigi korteriomanike vahel jaotamist.

30. Määruskaebuse peamine vastuväide käsitleb puudutatud isiku läbivat väidet, et kohtule

esitatud 12.02.2018 arvel on kajastatud varasem võlgnevus 12 213,65 eurot ja järgmisel, s.o

09.03.2018 arvel, on varasem võlgnevus märgitud 1776,41 eurot, millest tuleks puudutatud

isiku väitel järeldada, et puudutatud isik tasus avaldajale 10 658,13 eurot. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega, et sellise järelduse tegemiseks puudub alus.

Maakohus tõi põhjendatult esile, et avaldaja tõi kohtu ette, et puudutatud isik ei tasunud 2018.

a veebruaris või märtsis avaldajale midagi (dtl-id 548-549, p 2.2). Olukorras, kus puudutatud

isik leidis, et ta oli siiski tasunud avaldajale 10 658,13 eurot, mida avaldaja ei olnud võla

arvestuses arvestanud, tulnuks puudutatud isikul seda tõendada. Puudutatud isik ühtki tõendit

avaldajale 10 658,13 euro tasumise kohta ei esitanud. Ka määruskaebemenetluses ei ole

puudutatud isik esitanud täiendavaid tõendeid 10 658,13 euro tasumise kohta. Järelikult on

ainetu määruskaebuse väide, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et

puudutatud isik maksis avaldajale 10 658,13 eurot. Maakohus on täitnud selgitamiskohustuse

ja selgitanud puudutatud isikule tema kohustust, juhul kui puudutatud isik on teinud makseid

majandamiskulude katteks, mida võlgnevuse arvestuses ei ole kajastatud, seda tõendada (dtl

539). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik seda teinud oleks.

31. Puudutatud isik on võrrelnud temale avaldaja poolt esitatud arvetel kajastatud

majandamiskulude summasid ja leiab, et avaldaja on nõudnud puudutatud isikult alusetult

3633,50 euro tasumist. Seega palub puudutatud isik vähendada avaldaja kasuks välja

mõistetavate majandamiskulude hüvitise suurust 3633,50 euro võrra. Seejuures on puudutatud

isik esile toonud, et see summa moodustub kokku puudutatud isikule 2013. a juulis ja

augustis; 2013. a novembris ja detsembris; 2014. a septembris ja oktoobris; 2014. a oktoobris

ja novembris ja 2017. a aprillis ja mais arvetel tasumiseks märgitud ja järgmise kuu arvel

märgitud võlgnevuse vahe jääke. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka need kaebuse väited ei

anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Võlaperioodi kohta 2013. a juuli, august,

november ja detsember ning 2014. a september, oktoober ja november on Harju Maakohtu

jõustunud 07.07.2017 lahend asjas nr 2-13-36492. Mis puudutab puudutatud isiku viidatud

2017. a aprillis ja mais arvetel esile toodut, leiab kohus, et ka selles osas ei ole võimalik

teistsuguse määruse tegemiseks. Maakohus on määruse p-des 12-35 üksikasjalikult käsitlenud

vaidlusalusel perioodil igat arvet eraldi ning kontrollinud iga kuu kaupa eraldi kõigi

puudutatud isiku vaidlustatud kuluridade seaduslikkust. Seega ei lähtunud ega mõistnud

2-20-123498

maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja esitatud arvetel kajastatud

võlgnevuste kogusummat.

32. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja ei ole oma nõude

kujunemist tõendanud. Avaldaja esitas nõude tõendamiseks üldkoosolekute protokollid ja

majanduskavad, majandamiskulude ja kommunaalteenuste kulude jaotustabelid ning

teenuseosutajate arved. Nendest arvetest nähtuvad avaldaja kohustused teenuseosutajate ees.

Puudutatud isik on esitanud üksnes üldsõnalised vastuväited, et avaldaja esitatud tõendeid ei

kinnita avalduses esitatud väiteid, kuid ei ole oma vastuväiteid sisuliselt põhjendanud.

Maakohus on määruse p-des 12-35 üksikasjalikud käsitlenud kõiki siinses asjas vaidlusaluse

perioodi puudutatud isikule esitatud ning võrrelnud neid sama perioodi kohta teenuseosutajate

arvetega. Perioodide osas, mille kohta avaldaja teenuseosutaja arveid ega muid tõendeid

konkreetsete kuluridade kohta ei esitanud või olid need puudulikud, jättis maakohus

vastavates tõendamata ulatuses, avalduse asjakohaselt rahuldamata.

33. Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et avaldaja finantsdokumentide järgi on puudu

remondifondi maksed 243 910,24 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku

väide, et endine korteriühistu valitseja ei andnud, avaldaja seaduse järgi moodustamise

järgselt, avaldajale üle korteriomanikelt seni kogutud väidetavad remondifondi jääki, ei anna

alust maakohtu määruse muutmiseks ega puudutatud isikule õiguslikku alust

majandamiskulude eest mitte tasuda.

34. Puudutatud isik on soovinud, et avaldaja hüvitaks talle tekitatud kahju seoses

parkimiskoha kahjustamisega. Kohtupraktikas on selgitatud, et korteriühistu vastutab

korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse

rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (RKTKm 19.03.2021, 2-

18-13649/57, p 17). VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel võib nõuda kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 11): kostja

on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS §

115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS

§ 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2)

ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

34.1. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud

korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi

eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi

taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud, s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja

siseviimistlus (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 19).

34.2. Maakohus leidis, et puudutatud isiku kahju ei ole tõendatud. Puudutatud isik ei

selgitanud, milles kahju seisneb ja kuidas on kahju 9499 eurot tekkinud. Maakohus selgitas

puudutatud isikule korduvalt tõendamiskoormist ja asjaolude kohtu ette toomise vajadust (mh

03.03.2023 ja 11.08.2023 määrused). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei

rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust järelduse

tegemisel, et puudutatud isik ei tõendanud, et tal on kahju hüvitamise nõue 9499 eurot

avaldaja vastu.

35. Puudutatud isik on vaidlustanud ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse.

Maakohus lähtus menetluskulude jaotuse otsustamisel TsMS § 172 lg-st 1 ja jättis avaldajal

tekkinud menetluskulu seoses 07.09.2023 seisukoha koostamisega puudutatud isiku kanda,

2-20-123498

kuna selle toimingu tegemise põhjustas üksnes puudutatud isik ja ülejäänud menetluskulud

vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele 70,43% osas puudutatud isiku ja 29,57% osas

avaldaja kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna maakohtu määrus jääb muutmata

ning puudutatud isik ei ole määruskaebuses esile toonud ka ühtki sisulist väidet, miks, välja

arvatud põhjusel, et puudutatud isiku arvates, tuleks avaldaja avaldus tervikuna rahuldamata

jätta, maakohtu määratud menetluskulude jaotus on ekslik, ei ole alus maakohtu

kaalutlusotsusesse menetluskulude jaotuse otsustamisel ringkonnakohtul sekkuda.

36. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust määruskaebuse muutmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta määruskaebuse

rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi puudutatud isiku

kanda.

38. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses

kantud menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

39. Avaldaja teavitas kohut 06.01.2025, et esitas määruskaebuses kantud menetluskulude

nimekirja 15.12.2023 seisukohas ning avaldajal hilisemad menetluskulud seoses käesoleva

tsiviilasjaga puuduvad. Avaldajale on 15.12.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud

õigusabi 3 tundi ja 12 minutit järgmiste toimingutega: Harju Maakohtu 22.11.2023 määrusega

tutvumine 30 minutit ja tutvumine määruskaebusega (kaks samasisulist dokumenti) ja

määruskaebusele seisukoha koostamine 2 tundi ja 42 minutit.

40. Avaldajale on osutatud õigusteenust tunnitasuga 140 eurot (koos käibemaksuga 168 eurot)

3,2 tundi ehk koos käibemaksuga 537,6 eurot (3,2 × 168). Kuna avaldaja ei ole

käibemaksukohustuslane, taotleb ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

41. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud,

kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks

peetud tunnitasu määrale.

42. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu on

põhjendatud, arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse

sisu ja mahtu. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasja nr 2-20-

123498 määruskaebemenetluses 537,6 eurot (3,2 × 168).

43. Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb puudutatud isikult

mõista avaldaja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

44. TsMS § 696 lg 3 ja § 178 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)