3-25-123/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-123

Haldusasi

F.C kaebus Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja nr 5-

1/24/2066 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks

kohustamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumine,

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda F.C kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

2. Lõpetada F.C kaebuse menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, §

155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS

1. Tallinna Vangla keeldus 06.11.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/2066 kinnipeetava F.C

ümberpaigutamisest avavanglasse.

2. F.C esitas 24.11.2024 Tallinna Vanglale vaide 06.11.2024 käskkirja tühistamiseks ja uue

otsuse tegemiseks. Vaie registreeriti Tallinna Vanglas 26.11.2024 nr-ga 5-15/24/290-1.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.01.2025 F.C kaebus Tallinna Vangla 06.11.2024

käskkirja nr 5-1/24/2066 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks teha uus otsus.

Kaebaja viitas, et esitas Tallinna Vanglale vaide, kuid vangla ei olnud seda seni lahendanud.

4. Kohus esitas Tallinna Vanglale 17.01.2025 kohtunõude, milles palus selgitada, kas kaebaja

on 06.11.2024 käskkirja vaidlustamisel läbinud kohtueelse menetluse ja kaebaja esitatud vaie

on lahendatud või millal seda kavatsetakse teha. Ühtlasi tuli vanglal esitada kõik asjaga

seonduvad menetlusdokumendid.

5. Tallinna Vangla edastas kohtule 17.01.2025 F.C vaidega seonduvad menetlusdokumendid,

millest nähtus, et kohtueelne menetlus on läbitud ning Tallinna Vangla on 13.01.2025

3-25-123

vaideotsusega nr 1-8/1-25/290-2 F.C 24.11.2024 vaide rahuldanud ja vangla 06.11.2024

käskkirja kehtetuks tunnistatud. Vaideotsuse kohaselt tuleb Tallinna Vangla III üksusel F.C

avavanglasse paigutamise osas langetada uus otsus.

6. Tallinna Halduskohtusse saabus 19.01.2025 F.C teade, milles kaebaja toob välja, et kuigi

tema vaie rahuldati, siis ei oma see mingisugust mõtet, sest uue otsuse tegemisel lähtutakse

ikka täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 nõudest. Kaebaja palub kaebuse menetlusse võtta,

võimaldades seda osaliselt muuta ning jätkata põhiküsimusega, milleks on täitmisplaani § 17

lg 2 p 4. Kaebaja leiab, et kõnealune säte ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele ega ole

kooskõlas haldusmenetluse seadusega ja kriminaalmenetluse seadustikuga. Vaide

rahuldamine ei võtnud ära ametnike kasutatavat täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 nõuet, mille osas

on vaidlus. Kaebaja leiab, et seega on kaebus põhjendatud ning kohtueelne menetlus läbitud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumine

7. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

8. Kohus saab aru, et kaebaja on 19.01.2025 kohtule esitatud teatega soovinud kaebuse

nõuet muuta, paludes kaebuse menetlusse võtta täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 õigusvastasuse

tuvastamise nõudes.

HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti

või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist. Täitmisplaan on kehtestatud justiitsministri määrusega, seega on tegemist

õigustloova aktiga, mitte haldusaktiga või halduse toiminguga, mille tühisuse või

õigusvastasuse kindlakstegemist saaks halduskohtumenetluses tuvastamiskaebusega nõuda.

Kohus saab jätta kaebuse (st HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõude) läbivaatamisel õigustloova

akti kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega, kuid õigustloovat akti ei saa

halduskohtus iseseisvalt vaidlustada, st sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses (HKMS § 4 lg 1, § 158 lg 4).

Kaebuse muutmine ei ole selliselt seega lubatav ning kohus keeldub kaebuse muutmise

vastuvõtmisest.

9. Kaebuse muutmine ei oleks lubatav ka juhul, kui sisustada kaebaja 19.01.2025 avaldust

soovina esitada uue nõudena kohustamis- või keelamiskaebuse (s.o vangla kohustamiseks

F.C ümberpaigutamiseks avavanglasse või vangla keelamiseks jätta rahuldamata F.C taotlus

avanglasse ümberpaigutamiseks).

Kohustamisnõude esitamise eeldusena peab vangla olema keeldunud F.C avavanglasse

paigutamisest (HKMS § 46 lg 2). Praegusel juhul ei ole see eeldus täidetud (06.11.2024

käskkiri on kehtetuks tunnistatud) ning vangla ei ole ka tegevusetu ega viivituses, arvestades,

et küsimuse uuesti otsustamise kohustus tekkis 13.01.2025 vaideotsusega.

Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab

haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Viidatud eeldused ei ole

kohtu hinnangul täidetud. Puudub alus eeldada, et vangla teeb kaebaja ümberpaigutamise

2(4)

3-25-123

küsimuses õigusvastase otsustuse ning kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta

ümberpaigutamise küsimust lahendava haldusakti vaidlustamise kaudu (seejuures on võimalik

taotleda kohtult esialgset õiguskaitset – HKMS § 249).

10. Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 on põhiseadusega

vastuolus, saab ta taotleda halduskohtult normi põhiseaduspärasuse kontrollimist tema õigusi

riivava haldusakti või toimingu vaidlustamiseks kohtule esitatava kaebuse raames. Käesoleval

juhul ongi kaebaja esialgselt sellise kaebuse esitanud, kuid kuivõrd Tallinna Vangla on

kaebaja kaebuse kohtueelses menetluses rahuldanud, siis on kaebaja õiguskaitsevajadus ära

langenud ning kaebuse menetlemise jätkamiseks puudub alus. Kaebajal on võimalik pöörduda

uuesti vastava kaebusega kohtusse, kui tema suhtes tehakse uus avavanglasse

ümberpaigutamisest keelduv otsus ja selle vaidlustamisel on läbitud kohtueelne menetlus.

Kaebuse menetluse lõpetamine

11. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming

tehtud.

Kõnealuse sätte eesmärgiks on vältida vaidluse jätkumist, kui kaebaja õiguskaitsevajadus on

ära langenud.1

12. Tallinna Vangla on 13.01.2025 vaideotsusega F.C 24.11.2024 vaide rahuldanud ja vangla

06.11.2024 käskkirja kehtetuks tunnistanud. Vaideotsuse kohaselt tuleb Tallinna Vangla III

üksusel F.C avavanglasse paigutamise osas langetada uus otsus. Ka kaebaja on 19.01.2025

kohtule edastatud teates seda möönnud. Seega on kaebaja 16.01.2025 kohtule esitatud

kaebuse nõue rahuldatud. Kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud ja kaebuse eesmärk

saavutatud.

13. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4

alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu

tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja

kaebaja seda taotleb. Seejuures võetakse arvesse HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldust, mille

kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kohus leiab, et isegi juhul, kui tõlgendada kaebaja 19.01.2025 esitatud teadet taotlusena

jätkata menetlust haldusakti (Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja) õigusvastasuse

tuvastamise nõudes, siis ei ole antud juhul täidetud tingimust, mille kohaselt peab menetluse

jätkamine olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Kaebaja on põhjendanud oma õiguskaitsevajadust eeldusega, et ka järgnev Tallinna Vangla

otsus avavanglasse paigutamise osas on tema suhtes keelduv.

Kohus leiab, et kaebaja prognoos Tallinna Vangla tehtava uue otsuse kohta kaebaja

avavanglasse paigutamisest keeldumise osas on ennatlik. Kaebaja on 16.01.2025 kaebuses

märkinud, et kriminaalasi, mille tõttu on täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 alusel keeldutud kaebaja

avavanglasse paigutamisest, võidakse lõpetada. Uue otsuse tegemise ajaks võivad asjaolud

olla muutunud, samuti võidakse asjaolusid ümber hinnata, mistõttu puudub alus eeldada, et

Tallinna Vangla igal juhul keelduva otsuse teeb. Juhul, kui kaebaja suhtes tehakse uus

avavanglasse paigutamisest keelduv otsus, on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks

1 Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus

Juura 2013. Lk 509

3(4)

3-25-123

kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, s.o nõuda avavanglasse paigutamisest keelduva

otsuse tühistamist.

Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebaja õiguste kaitse seisukohalt kaebuse menetluse jätkamiseks

alust. Pelgalt objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole haldusakti õigusvastasuse

tuvastamise nõue lubatav2.

14. Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel. Menetluse lõpetamise

korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).

15. Kuna kaebaja ei ole tasunud kaebuselt nõutavat riigilõivu, ei tõusetu küsimust riigilõivu

tagastamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

2 Riigikohtu halduskolleegiumi 23.12.2024 otsus nr 3-21-1862, p 11.

4(4)