1-25-408/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-408

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruaril 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-408

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Kert Kiirats

süüdistatuna KarS § 331 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Reelika Ratassepp

Süüdistatav

Kert Kiirats – isikukood 39111242731, xxx kodanik,

viibimiskoht Tallinna Vangla, emakeel xxx keel, xxx

haridusega, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Kert Kiirats KarS § 331 järgi ning mõista karistuseks vangistus 2

kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 24.05.2023

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-3040 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o

vangistusega 3 aastat 6 kuud ja 17 päeva ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 8

kuud ja 17 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.02.2025.

Välja mõista Kert Kiiratsilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisikulu 56 eurot ning määratud

kaitsjale makstud tasu 417,24 eurot riigituludesse.

Kohustada Kert Kiiratsit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja

kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 150,18 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1802,24 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber xxx. Selgitusse võib märkida: „Kert Kiirats, kriminaalasi 1-25-408,

menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Kert Kiiratsit süüdistatakse selles, et tema, kandes Pärnu Maakohtu 24.05.2023 otsusega

asjas nr 1-23-3040 mõistetud vangistust Tallinna Vanglas aadressil Harju maakond, Rae vald,

Soodevahe küla, Linnaaru tee 5, olles seega kinnipeetav, tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta

täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid ajavahemikus 17.04.2024 kuni 19.06.2024, narkootilist

ja psühhotroopset ainet tramadool.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3

kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Tramadool kuulub NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai

2005 määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete III nimekirja.

Seega pani Kert Kiirats tahtlikult toime kinnipeetava poolt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise, s.o KarS § 331 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Kert Kiiratsi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.01.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kert Kiiratsi süüdi tunnistamist KarS § 331 järgi ja

tema karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada süüdistatavale

mõistetud karistust (kaks kuud vangistust) Pärnu Maakohtu 24.05.2023 otsusega

kriminaalasjas nr 1-23-3040 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o kokkuleppe

sõlmimise kuupäeva 23.01.2025 seisuga 3 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust ning mõista

temale liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks

lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisikulu 56 eurot ja

määratud kaitsjatele makstud tasu 417,24 eurot riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemus, millega määratakse kindlaks, kas süüdistatav on tarvitanud ilma arsti

ettekirjutuseta narkootilisi ja/või psühhotroopseid aineid ning millise ainega on tegemist, on

oluliseks tõendiks käesolevas kriminaalasjas, mistõttu kuulub see ekspertiisitasu

süüdistatavalt väljamõistmisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik