3-24-2435/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2435

Haldusasi

Valentin Borissovi kaebus Tallinna Vangla tegevusega

tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Valentin Borissov

Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Valentin Borissovi kaebus osaliselt. Tuvastada, et Tallinna Vangla tegevus

27.06.2024 kinnipeetavatele kirjade jagamisel, mille käigus sattus kaebajale

adresseeritud kiri teiste kinnipeetavate kätte, kes selle sisuga tutvusid, oli õigusvastane.

2. Jätta Valentin Borissovi kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.03.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-2435

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas (vastustaja) registreeriti 28.08.2024 sama vangla kinnipeetava

Valentin Borissovi (kaebaja) 27.06.2024 esitatud taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 1000 eurot seoses sõnumisaladuse rikkumisega. Taotluse kohaselt tekitati kaebajale

kahju sellega, et 27.06.2024 Tallinna Vangla eluosakonnas P4 kinnipeetavatele kirjade

jagamise ajal sattus kaebajale adresseeritud kiri vanglaametniku eksimuse tõttu kinnipeetav

Marek Kiti (Kitt) kätte, kes ei saanud aru, et kiri ei ole talle adresseeritud, avas selle ning

luges läbi. M. Kitt näitas kirja teistele kinnipeetavatele, sh Erik Tomingasele ja Artjom

Lunevskile. Kiri oli saadetud kaebajale 21.06.2024 Eesti Töötukassast ja sisaldas

konfidentsiaalset isiklikku teavet töövõimetoetuse osas, mh eriliigilisi meditsiinilisi andmeid

kaebaja terviseseisundi kohta.

2. Kaebaja esitas 28.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla

tegevusega 27.06.2024 tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot ja täpsustas kaebust

hiljem alternatiivse nõudega määrata hüvitis kohtu poolt õiglaseks peetavas määras. Kaebaja

leidis, et kaebusega kohtu poole pöördumise eeldused on täidetud, sest vangla ei ole tema

27.06.2024 esitatud kahju hüvitamise taotlust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1

sätestatud kahe kuu pikkuse tähtaja jooksul läbi vaadanud.

3. Vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele teatas Tallinna Vangla, et palus

28.08.2024 kirjaga kaebajal kahjunõude asjaolusid täpsustada. Kaebajal tuli esitada andmed

Eesti Töötukassalt saabunud kirja numbri ning kuupäeva kohta ja avaldada kõnealuse kirjaga

tutvunud kinnipeetavate nimed. Kaebaja esitas oma 05.09.2024 vastuses vangla 28.08.2024

kirjale uusi asjaolusid ning viitas ka tekkinud varalisele kahjule. Kuivõrd 28.06.2024

registreeritud kahjunõudes taotles kaebaja üksnes moraalse kahju hüvitamist ja 05.09.2024

kirjast jäi ebaselgeks, kas kaebaja soovib oma kahjunõuet täiendada ka varalise kahju

hüvitamise taotlusega, andis Tallinna Vangla 16.09.2024 kirjaga kaebajale tähtaja kahjunõude

täpsustamiseks. Kaebaja ei olnud 17.09.2024 seisuga vanglale vastanud ja vangla ei olnud

17.09.2024 seisuga kaebaja kahju hüvitamise taotluse kohta otsust teinud.

4. Tallinna Halduskohus võttis 01.10.2024 määrusega kaebaja kaebuse menetlusse,

tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning esitama

kõik vaidlusega seotud dokumendid, sh kaebaja vaide lahendamisel tehtud otsus, kui see on

kaebusele vastamise ajaks tehtud. Halduskohus leidis, et kaebuse lahendamiseks

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud,

kuna kaebaja esitas vanglale praeguses asjas kahju hüvitamiseks taotluse 27.06.2024 ja vangla

pidi lahendama taotluse selle nõuetekohasuse korral hiljemalt kahe kuu jooksul alates sellest

päevast, ehk tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-st 3 tulenevalt hiljemalt 27.08.2024.

Kuna vangla pöördus kaebaja poole täiendava teabe saamiseks alles pärast taotluse

lahendamiseks ette nähtud tähtaja möödumist, on taotlus jäänud tähtaegselt läbi vaatamata ja

VangS § 11 lg-s 8 sätestatud eeldus kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördumiseks on

täidetud.

5. Tallinna Vangla esitas kaebusele 05.11.2024 vastuse, paludes jätta kaebuse rahalise

hüvitise nõude osas rahuldamata. Vangla teatas, et kuna kohus on kaebuse menetlusse võtnud,

siis ta kaebaja kahju hüvitamise taotlusele eraldiseisvalt ei vastanud.

2(9)

3-24-2435

6. Kohus küsis 29.11.2024 kohtunõuetega kaebajalt, vastustajalt ja M. Kittilt täiendavat

teavet vaidlusalusaluse juhtumi asjaolude kohta ja määras kaebuse 18.12.2024 lahendamisele

kirjalikus menetluses. M. Kittile ei olnud võimalik kohtunõuet kätte toimetada.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Vastustaja on loonud hooletusega olukorra, milles rikuti kaebaja sõnumite saladust ja

tekitati talle sellega mittevaralist kahju. Kiri sisaldas konfidentsiaalset isiklikku teavet

töövõimetustoetuse osas, sh eriliigilisi meditsiinilisi andmeid tema tervisliku seisundi kohta.

Kaebaja on kirja hävitanud. Kahju hüvitamiseks on elukallidust ja muid seonduvaid asjaolusid

arvestades on vähim tekkinud kahju korvav hüvitisesumma 1000 eurot. Hüvitis hoiab ühtlasi

preventiivselt haldusorganit tulevikus taolisi vigu kordamast. Üksnes rikkumise

õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste preventiivset kaitset ei taga.

8. Kaebajale tekkinud mittevaraline kahju seisneb alandustunde tekkimises seoses

korduva sattumisega teiste kinnipeetavate pilgete osaliseks, kuna kaebaja taotles

töövõimetoetust ja määratles end seeläbi osaliselt töövõimetuna.

9. Vangla ei teinud midagi kahju uurimiseks ja ei alustanud kahjunõude menetlemist

enne kaebuse esitamist ega ole ka kaebaja ees vabandanud. Kaebajale teadaolevalt on vanglas

esinenud veel sarnaseid sõnumisaladuse rikkumise juhtumeid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Halduskohus on kaebuse menetlusse võtmisel ebaõigesti leidnud, et kaebajal on

kaebusega kohtusse pöördumiseks ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kahju

hüvitamise taotluse menetlus on haldusmenetlus, milles menetlustähtaja algust tuleb HMS §

35 lg-st 4 järgi arvestada saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. Kaebaja esitas

kahju hüvitamise taotluse 27.06.2024 kell 18.25 ja see registreeriti kooskõlas vangla

teabehalduskorraga 28.06.2024, seega saabus taotluse lahendamise tähtpäev 28.08.2024 ja sel

päeval kaebusega halduskohtu poole pöördumine oli ennatlik.

Pole vaidlust, et 27.06.2024 hommikul andis vanglaametnik kaebaja kambrikaaslasele M.

Kittile kaks kirja, millest ühe adressaadiks oli kaebaja. Samas kambris viibivate

kinnipeetavate kirjavahetuse kaarte hoiti vaidlusalusel ajal kehtinud vanglateenistuse praktika

kohaselt samas kiletaskus ja kirju jaganud ametnik võttis kiletaskust inimliku eksituse tõttu

vaid kaebaja kambrikaaslase kirjavahetuse kaardi ning väljastas seetõttu ka kaebajale

saabunud kirja tema kambrikaaslasele. Kõnealuse sündmuse järgselt on praktikat eksimuste

vältimiseks muudetud selliselt, et iga kinnipeetava kirjavahetuse kaarte hoitakse eraldi

kilekaante vahel.

Kuna VangS § 29 lg-st 1 tulenevalt antakse kinnipeetavale adresseeritud kiri talle üle

isiklikult, tunnistab vangla, et tema tegevus kirja kaebaja kambrikaaslasele üleandmisel oli

õigusvastane ja rikkus kaebaja PS §-s 43 sätestatud sõnumi saladust. Vangla vabandab selle

eest kaebaja ees.

Kaebaja ei ole välja toonud, milline kahju talle kirja kambrikaaslasele üleandmisega kaasnes.

Kaebaja vanglale antud selgituse kohaselt oli M. Kittile üle antud kirja näol tegemist

kaebajale Eesti Töötukassa poolt saadetud töövõimetoetuse taotlemise otsusega nr

TVT/24/029923. Eesti Töötukassa poolt kaebajale antud selgituse kohaselt sisaldas otsus nr

TVT/24/029923 teavet selle kohta, et vastavalt töövõimetoetuse seaduse § 15 lg 3 p-le 1

3(9)

3-24-2435

kantakse töövõimetoetuse taotlusele toetust taotleva isiku nimi, isikukood või sünniaeg,

kontaktandmed ja pangakonto number. Taotleja poolt esitatud taotlusel puudus

töövõimetoetuse maksmiseks ettenähtud pangakonto number. Eesti Töötukassa on taotlejale

saatnud puuduste kõrvaldamise teatised 03.06.2024 nr TVT-24020438-1 ja 04.06.2024 nr

TVT-24020438-2. Puuduste kõrvaldamise viimane tähtaeg oli 13.06.2024.

Kaebaja väidetud konfidentsiaalset isiklikku teavet töövõimetustoetuse osas ega ka eriliigilisi

meditsiinilisi andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta 27.06.2024 edastatud kiri ei

sisaldanud.

Kogutud tõenditega ei haaku ka kaebuses nimetatud kinnipeetavate selgitused. Nimelt väidab

E. Tomingas, et kirja andis temale M. Kitt ning kirja saamise juures viibis ka A. Lunevski,

kes samuti kirja luges. Samas videosalvestiselt nähtuvalt M. Kitt kirja E. Tomingasele ei

anna, vaid viimane võtab ise pingi pealt M. Kiti poolt sinna pandud kirja, loeb seda ja viib

enda kambrisse, sealjuures ühtegi teist kinnipeetavat antud sündmuse juures ei viibi. Kuna M.

Kitt vabanes vangistusest vähem kui nädal pärast kõnealuse sündmuse toimumist ning vanglal

ei ole vaatamata korduvatele katsetele õnnestunud M. Kitiga ühendust saada, ei ole vastustajal

olnud võimalik sündmuse asjaolusid M. Kitilt üle täpsustada.

Praegusel juhul ei saa eeldada kaebaja õiguste sedavõrd rasket rikkumist, et see õigustaks

mittevaralise kahju hüvitamist rahas, mh põhjusel, et vangla tegevuse puhul on tuvastatav

kergeim süü vorm ehk hooletus.

Juba kahjunõude registreerimise päeval käis kirju jaganud ametnik kaebajaga vestlemas ning

võimalikke kompromissi võimalusi uurimas (kaebaja avaldas kahjunõudes valmisolekut

kompromissiks). Samuti teavitas kahjunõude menetleja koheselt võimalikust sõnumisaladuse

rikkumisest andmekaitsespetsialisti, kes pärast üksuse juhi poolt sündmuse asjaolud välja

selgitamist teavitas võimalikust rikkumisest ka Andmekaitse Inspektsiooni.

Kaebaja ei ole vanglale avaldanud, et teised kinnipeetavad teda neile teatavaks saanud sõnumi

tõttu kiusavad ja kaebaja kirjeldatud suhtumist teiste kinnipeetavate poolt ei ole täheldanud ka

vanglaametnikud. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kinnipeetavate postiga on olnud veel

sarnaseid juhtumeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus käsitleb esmalt küsimust, kas kaebus on õigesti menetlusse võetud (I) ja

lahendab seejärel kaebuse (II).

I

12. Vastustaja leiab, et kohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse, sest kaebajal ei

olnud kohustuslik kohtueelne menetlus kaebuse esitamise ajaks läbitud (HKMS § 47

lg 1 teine lause).

13. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitamise eeldused ei olnud kaebusega kohtusse

pöördumise hetkel, s.o 28.08.2024 täidetud. Kahju hüvitamise taotluse menetlus on

haldusmenetlus, milles menetlustähtaja algust tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg-

st 4 järgi arvestada saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. Kaebaja esitas kahju

hüvitamise taotluse 27.06.2024 pärast tööpäeva lõppu, ja see registreeriti kooskõlas vangla

4(9)

3-24-2435

teabehalduskorraga 28.06.2024, seega saabus taotluse lahendamise tähtpäev 28.08.2024 ja sel

päeval kaebusega halduskohtu poole pöördumine oli ennatlik.

14. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt on halduskohtu menetlusse võetud kaebuse läbi vaatamata

jätmise aluseks mh see, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmine kaebaja poolt (HKMS § 121 lg 1 p 4).

15. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul siiski alus jätta kaebus läbi vaatamata.

Vastustaja ei koostanud kaebaja vaidele pärast kaebuse kohtu menetlusse võtmist vaideotsust,

vaid esitas oma seisukohad kohtumenetluses (dtl 53 jj). Seega ei ole vaidemenetlust

käesolevas asjas lõpule viidud. Kuigi vastustaja vastusest ei selgu, et vaidemenetlus oleks

lõpetatud või vaie kaebajale tagastatud, on samas asjas kohtumenetluse toimumine HMS § 79

lg 1 p 5 kohaselt vaide tagastamise aluseks. Kuna vastustaja on oma sisulise seisukoha

kohtumenetluses juba kujundanud, ei oleks vaidemenetluse uus alustamine või jätkamine

enam eesmärgipärane, ega annaks midagi halduse enesekontrolli ülesande täitmiseks. Uue

kohtumenetluse toimumine pärast vaidemenetluse lõpuleviimist oleks käesoleval juhul

vastuolus nii kohtumenetluse ökonoomia kui kaebaja õiguste tõhusa kaitsmise põhimõtetega.

Eelmises punktis öeldule vaatamata rõhutab kohus, et kaebuse menetlusse võtmist enne

kinnipeetava kahju hüvitamise taotluse lahendamist nõutavas kohtueelses menetluses tuleb

pidada erandlikuks. Kinni peetaval tuleb enne kohtule kaebuse esitamist ära oodata vangla

vastus.

II

16. Kaebaja palub hüvitada talle väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju seoses sellega, et

27.06.2024 Tallinna Vangla eluosakonnas P4 kinnipeetavatele kirjade jagamise ajal sattus

talle adresseeritud kiri vanglaametniku eksimuse tõttu teise kinnipeetava kätte, kes avas selle,

luges kirja läbi ja võimaldas kirja sisuga tutvuda ka teistel kinnipeetavatel. Kaebaja hinnangul

rikuti sellega kaebaja PS § 43 tulenevat õigust üldkasutataval teel edastatava sõnumi

saladusele.

17. Põhiseaduse (PS) § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt

tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel

tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud RVastS-is. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib

isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui

on täidetud järgmised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati

avalik-õiguslikus suhtes, 2) tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9

lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; 3) õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju;

4) esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel; 5) kahju ei olnud võimalik

vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega; ning 6) avaliku võimu kandja on pannud

õigusvastase teo toime süüliselt.

18. PS § 43 sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või

muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus sellele, et

austataks tema sõnumite saladust. Isikuliselt on PS §-s 43 sätestatud õigus sõnumite

5(9)

3-24-2435

saladusele igaüheõigus, mis laieneb ka kinnipeetavatele (vt Riigikohtu 20.10.2021 määrus nr

3-3-1-43-11, p 9 ja seal viidatud praktika). Esemeliselt kaitseb PS § 43 selliste sõnumite

saladust, mida edastatakse üldkasutataval teel; sättes peetakse silmas ükskõik millisel viisil

kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid ehk teavet isiku mõtete,

veendumuste, arvamuste, kavatsuste, sündmuste kirjelduste ja muu kohta, mida isik soovib

jagada vaid valitud suhtluskaaslastega (Riigikohtu 20.10.2021 määrus nr 3-3-1-43-11, p-d 11

ja 12).

19. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et 27.06.2024. a sattus Eesti Töötukassa poolt

kaebajale adresseeritud kiri vangla eksimuse tõttu kaebaja kambrikaaslase kätte, kes kirja

sisuga tutvus ja näitas kirja ka teistele kinnipeetavatele.

20. Küll vaidlevad pooled rikkumise täpsemate asjaolude üle. Kaebaja väidab, et kiri sisaldas

isiklikku teavet töövõimetustoetuse osas, sh eriliigilisi meditsiinilisi andmeid tema tervisliku

seisundi kohta. Vangla hinnangul kiri eriti tundlikke isikuandmeid, sh kaebaja terviseandmeid,

ei sisaldanud.

21. Kaebaja kinnitusel sisaldas vaidlusalune kiri Eesti Töötukassa 14.06.2024 otsust nr

TVT/24/029923. Kaebaja kohtule vaidlusalust kirja ei esitanud, vaid teatas, et on kirja

hävitanud (dtl 63). Samuti ei selgitanud kaebaja kohtu küsimustele (dtl 57) vastates, millist

konfidentsiaalset isiklikku teavet, sh eriliigilisi meditsiinilisi andmeid kaebaja terviseseisundi

kohta kiri sisaldas.

22. Vastusena Tallinna Vangla 06.09.2024 teabenõudele on Eesti Töötukassa vanglale

selgitanud, et Eesti Töötukassa 14.06.2024 otsusega nr TVT/24/029923 jäeti läbi vaatamata

kaebaja töövõimetoetuse taotlus. Otsus sisaldas järgnevat teavet: „Vastavalt töövõimetoetuse

seaduse § 15 lõike 3 punktile 1 kantakse töövõimetoetuse taotlusele toetust taotleva isiku

nimi, isikukood või sünniaeg, kontaktandmed ja pangakonto number. Taotleja poolt esitatud

taotlusel puudus töövõimetoetuse maksmiseks ettenähtud pangakonto number. Eesti

Töötukassa on taotlejale saatnud puuduste kõrvaldamise teatised 03.06.2024 nr TVT-

24020438-1 ja 04.06.2024 nr TVT-24020438-2. Puuduste kõrvaldamise viimane tähtaeg oli

13.06.2024. Taotleja ei esitanud Eesti Töötukassale eelnimetatud kuupäevaks avaldust

pangakonto numbriga.“ (dtl 44).

23. Tallinna Vangla kohtule esitatud vangla P4 üksuse I korruse turvakaamerate 27.06.2024

vaatlusprotokollist (dtl 49) nähtub järgnev. 27.06.2024 kirjade jagamisel andis vanglaametnik

kell 9.52 M. Kitile kaks kirja, millega M. Kitt liigub kell 9.54 kambrisse nr 6. Kell 10.53

väljub M. Kitt koos kahe kirjaga kambrist, istub koridoris kambri nr 9 kõrval asetsevale

pingile, asetab ühe kirja enda kõrvale ning asub teist kirja lugema. Kell 10.54 väljub kambrist

nr 9 kinnipeetav E. Tomingas, kes võtab pingil oleva kirja ja asub seda lugema. Kui M. Kitt

hetk hiljem ka tema käes olnud kirja pingile asetab, võtab E. Tomingas sellegi kirja

lugemiseks enda kätte. Sündmuse juures mitte ühtegi teist kinnipeetavat ei viibi. Kell 10.54,

siseneb E. Tomingas mõlema kirjaga kambrisse nr 9 ja väljub mõni sekund hiljem vaid ühe

kirjaga. E. Tomingas ulatab käes oleva kirja pingil istuvale M. Kitile, seletab selle kohta

midagi ning lahkub. M. Kitt asetab E. Tomingaselt saadud kirja pingile. Kirja päises olevast

kujutisest võib järeldada, et pingil oleva kirja näol on tegemist kohtu koostatud dokumendiga.

Kell 11.00 võtab M. Kitt pingil oleva kirja (kohtudokument) ning liigub kambrisse nr 6.

Videosalvestiselt nähtuvalt teist kirja M. Kitt E. Tomingaselt enam tagasi ei saa.

Vaatlusprotokolli õigust kinnitab turvakaamera salvestis, mille vangla kohtule edastas.

24. Kaebaja väidab, et kirja sisuga tutvus vähemalt 3 nimeliselt välja toodud kinnipeetavat ja

kirja sisuga tutvunuid võis olla veel rohkem (dtl 19). Kaebaja kinnitusel andis kirja talle E.

6(9)

3-24-2435

Tomingas, kes oli selle ise saanud M. Kitilt. Kiri oli selle kaebajale üleandmise ajal E.

Tomingase kambris (dtl 19).

25. E. Tomingase ütluste (dtl 46) kohaselt sai ta kirja M. Kiti käest ja tutvus selle sisuga. Kirja

lugesid tema sõnul ka kinnipeetavad Toomas Mikk ja A. Lunevski ning juures oli veel keegi

nimeliselt välja toomata kinnipeetav. E. Tomingase ütluste kohaselt hoidis ta kirja 27.06.2024

enda käes seni, kui V. Borissov töölt tuli ja andis kirja seejärel viimasele üle.

26. A. Lunevski ütluste (dtl 47) kohaselt näitas kirja talle E. Tomingas ning ta tutvus kirja

sisuga. A. Lunevski ei näidanud kirja ise teistele kinnipeetavatele, kuid teab, et seda lugesid

ka teised kinnipeetavad, kelle nimesid ta ei mäleta. Kui V. Borissov töölt tuli, anti kiri talle

üle.

27. M. Kiti ütlusi ei olnud võimalik käesolevas asjas saada, sest vangla kinnitusel vabanes ta

vanglast vähem kui nädal pärast vaidlusaluse sündmuse toimumist ning vangla teabenõuetele

ei vastanud. Ka vaidlusaluse sündmuse asjaolude selgitamiseks M. Kitile esitatud kohtunõuet

(dtl 59) ei olnud võimalik talle kätte toimetada.

28. Kokkuvõttes on eelkäsitletud tõenditega kohtu hinnangul tõendatud, et vaidlusalune kiri

sisaldas teavet kaebaja töövõimetoetuse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ja taotluse läbi

vaatamata jätmise põhjendust. Kiri sisaldas vaieldamatult kaebaja isikuandmeid ja selliste

andmete kolmandale isikule kätte saadavaks tegemisega rikuti vangla poolt kaebaja õigust

sõnumisaladustele (PS § 43) ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Tegemist on RVastS § 9 lg-s

1 sätestatud õigusrikkumisega.

29. Samuti on tõendatud, et kaebajale adresseeritud kirja sisuga tutvusid V. Borissovi

teadmata ja tema nõusolekuta 27.06.2024 M. Kitt ja E. Tomingas. Ehkki pole välistatud, et

kirjaga võis tutvuda veel mõni kinnipeetav (A. Lunevski, T. Mikk), ei nähtu, et kirjaga

vahetult tutvunud kinnipeetavate hulk oleks olnud suur. Kiri ei olnud teiste kinnipeetavate

käes pikaajaliselt ja E. Tomingas andis selle veel õigusvastasesse valdusesse sattumise päeval

(27.06.2024) kaebajale üle.

30. Samas ei ole tõendatud, et kirjas oleks käsitletud kaebaja terviseandmeid või muid

eriliigilisi (eriti tundlikke) isikuandmeid. Kohtu hinnangul pole üksnes asjaolust, et kaebaja

taotlus töövõimetoetuse määramiseks jäeti taotluses esinevate puuduste tõttu Eesti Töötukassa

poolt läbi vaatamata, võimalik teha konkreetseid järeldusi kaebaja terviseseisundi või

töövõime kohta. Järeldada saab üksnes seda, et kaebaja soovib endale töövõimetoetuse

määramist, kuid taotlus on jäetud läbi vaatamata.

31. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5). Kohtupraktikas on

selgitatud, et isikule tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja

kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada

asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise, ning

mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (vt nt

Riigikohtu 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-14, p 12.2 ja seal viidatud praktika).

32. Kaebaja sõnul seisnes vangla poolt talle õigusrikkumisega tekitatud mittevaraline kahju

alandavas kohtlemises teiste kinnipeetavate poolt, kes järeldasid töövõimetoetuse taotlemise

faktist, et kaebaja võib soovida riigilt endale hüvet välja petta ja samuti kaebaja

7(9)

3-24-2435

terviseseisundi alavääristamises. Solvavad märkused on kaebaja väitel olnud korduvad (dtl

63).

33. Kuigi kohtu hinnangul ei sisaldanud kiri andmeid kaebaja tervise kohta ja kirjast selgusid

üksnes töövõimetoetuse taotluse esitamise fakt ja taotluse tagastamise põhjendused, ei saa

siiski järeldada, et kaebajale tema väidetud kannatuste tekkimine oleks välistatud.

Töövõimetoetuse taotlemine ja taotluse läbi vaatamata jätmine on kaebaja eraelulised faktid ja

nende teatavaks saamine kolmandatele isikutele võib anda ajendi alusetuteks

spekulatsioonideks kaebaja suhtes või tema alavääristamiseks. Eraeluliste asjaolude

kolmandatele isikutele teatavaks saamine võib aga üldteadaolevalt tekitada isikule erinevaid

negatiivseid emotsioone. Isegi kui kirjaga vahetult tutvunud kinnipeetavate arv oli väike, võib

teabe levimine kirja kohta soodustada kaebajat puudutavate kuulujuttude levimist

kinnipeetavate hulgas. Kohus möönab nii kaebajale mittevaralise kahju tekkimise

võimalikkust kui ka vangla tegevuse ja kahju vahel põhjusliku seose olemasolu.

34. Kaebajale ei saa ette heita esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist. Teiste

kinnipeetavate poolt kaebajale adresseeritud kirjaga tutvumist polnud kaebajal võimalik ära

hoida ega tagantjärele kõrvaldada. Kaebaja pöördus vangla poole 27.06.2024 kohe, kui

sõnumisaladuse rikkumine talle teatavaks sai.

35. Praegusel juhul puudub alus kahelda vangla süü olemasolus. Süü vormid sätestab VÕS §

104. Selle sätte lg 3 kohaselt on üheks süü vormiks hooletus, mis seisneb käibes vajaliku

hoole järgimata jätmises. Vangla on kinnitanud, et tegemist oli valvuri inimlikust eksimusest

tekkinud rikkumisega (dtl 54). Ka kaebaja ei väida, et vangla oleks rikkunud tema õigusi

tahtlikult. Seega tuleb kohtu hinnangul järeldada, et vangla süü vormiks on hooletus.

36. Kaebaja taotleb endale mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot või

alternatiivselt rahalise hüvitise määramist kohtu poolt õiglaseks peetavas suuruses. Avaliku

võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud.

Iga põhiõiguste rikkumine ei pruugi tuua kaasa kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja

sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning mh kohtu hinnangust rikkumise

raskusele (vt Riigikohtu 03.11.2015 otsus nr 3-3-1-36-15, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise

raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mittevaralise kahju hüvitamine on võimalik

ka kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse tuvastamisega (vt Riigikohtu 20.10.2011

määrus nr 3-3-1-43-11, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Mittevaraline kahju tuleb

hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda

õigustab (vt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-

14, p 12.2).

37. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa järeldada kaebaja õiguste sedavõrd rasket rikkumist,

et see õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Nagu juba eespool selgitatud – on

rikkumine toime pandud hooletusest, kolmandatele isikutele teatavaks saanud teavet ei saa

pidada eriti tundlikuks, ja isikute ring, kes kirja sisuga vahetult tutvusid, polnud suur. Kuna

kolmandatele isikutele ei saanud teatavaks eriti tundlikku eraelulist teavet kaebaja kohta, siis

ei ole kohtu hinnangul ka usutav, et kaebajale tekkinud hingeline valu oleks saanud olla väga

intensiivne.

38. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vangla ei ole rikkumist tunnistanud ja selle eest

vabandanud. Vangla on kogu kahjunõude menetluse käigus pidanud rikkumise toimumist

8(9)

3-24-2435

võimalikuks ja on arutanud kaebajaga kompromissi võimalust (dtl 55). Vangla on esitanud

kaebusele vastates kaebajale ka oma kirjaliku vabanduse (dtl 54).

39. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest

hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel

välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud

haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Kohtu hinnangul on see säte praeguses asjas

kohaldatav ning on piisav, kui mittevaralise kahju hüvitise rahas väljamõistmise asemel teeb

kohus kindlaks kaebajale kahju põhjustanud vangla tegevuse õigusvastasuse. Kohus ei nõustu

kaebajaga, et üksnes sõnumisaladuse rikkumise tuvastamine ei saa tagada, et vastustaja poolt

tulevikus kaebaja sõnumisaladust enam ei rikuta. See, et isiku õiguste ennetav kaitsmine võib

olla tema poolt tuvastamiskaebusega taotletavaks ja saavutatavaks eesmärgiks, on

kohtupraktikas üldiselt omaks võetud seisukoht (vt nt Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr

3-17-749/24, p 11). Pole alust arvata, et kaebaja õiguste preventiivse kaitsmise tagab üksnes

rahalise hüvitise väljamõistmine.

40. Kohtu hinnangul ei saa tõenäosust, et kaebaja õigusi uuesti samal viisil rikutakse, pidada

nii suureks, et see nõuaks õigusvastasuse tuvastamisest intensiivsemate ennetavate meetmete

rakendamist. Vangla on kohtule selgitanud, et kirjade jagamise protseduuridesse on kaebaja

juhtumit arvestades sisse viidud muudatused tulevikus sarnaste juhtumite ärahoidmiseks (iga

kinnipeetava kirjavahetuse kaartide hoidmine eraldi kaustas) (dtl 55). Samuti on vangla

teavitanud vaidlusaluse juhtumi toimumisest Andmekaitse Inspektsiooni.

41. Kohus rahuldab seega kaebuse osaliselt ning tuvastab, et vastustaja tegevus 27.06.2024

kinnipeetavatele kirjade jagamisel, mille käigus sattus kaebajale adresseeritud kiri teiste

kinnipeetavate kätte, kes selle sisuga tutvusid, oli õigusvastane. Muus osas jätab kohus kaebus

rahuldamata.

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks,

mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta

võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole

vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on

Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Vastavalt HKMS § 118

lg-le 3, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid

tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

43. Kohus vabastas 01.10.2024. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel 30 euro suuruse

riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 118 lg-test 2 ja 3 tulenevalt jääb see menetluskulu

riigi kanda. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kohtule kuludokumente esitatud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel

nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

9(9)