1-11-9774/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2011, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-11-9774

Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Malle Preimer ja Sten Lind

Kriminaalasi

S.F süüdistuses KarS prg.200 lg 2 p.7,8,10; Kaspar Valma süüdistuses KarS prg. 200 lg 2 p.7,8,10 ja 22 lg 3 ning G.F-i süüdistuses KarS prg. 200 lg 2 p.7,8,10 -22 lg 3 ning 121 järgi, kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 7.septembrist 2011 Apellatsioonide esitajad

Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ja kannatanu AS Tallink Duty Free lepinguline esindaja adv. Iivi Otto

Süüdistatavad

S.F, Kaspar Valma ja G.F (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu otsus 7.septembrist 2011.a. osaliselt ja nimelt kannatanu AS Tallink Duty Free kasuks

süüdistatavatelt S.F-ilt, Kaspar Valmalt ja

G.F-ilt igalt ühelt 4434,15 euro väljamõistmise e. tsiviilhagi osalise rahuldamise osas.

Teha selles osas uus millega o t s u s,

1) rahuldada AS Tallink Duty Free tsiviilhagi summas 17 736 eurot ja 57 senti.

2) VÕS prg.137 lg 1 ja 1045 lg 1p.5 alusel välja

mõista solidaarselt S.F-ilt, Kaspar

Valmalt ja G.F-ilt AS Tallink Duty Free kasuks 17 736 eurot ja 15 senti.

3) Muus osas jätta kohtuotsus sisuliselt muutmata,

kuid teha selle resolutiivosas täpsustus, millega jätta tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara -

- S.F-ilt arestitud sularaha summas 367 krooni ( 23.46 eurot ) - asukohaga Politsei-

ja Piirivalveameti tagatiskontol ja sülearvuti

Asus EEE PC – asukohaga Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinn

- Kaspar Valmalt arestitud sularaha summas

2500 krooni ( 159.78 eurot ) asukohaga

Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol ja

sõiduauto MB reg. nr. 103 TPP – asukohaga

Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna territooriumil

- G.F-ilt arestitud kuldesemed – viis

kuldketti, kuldsõrmus, paar kullast mansetti –

asukohaga Politsei- ja Piirivalveameti finantsbüroo hoiukohas

-

- jätta aresti alla.

4) Mõista Eesti Vabariigilt välja kannatanu AS Tallink

Duty Free poolt apellatsioonimenetluses kantud

kulud - valitud lepingulisele esindajale – kokku

1674 (üks tuhat kuussada seitsekümmend neli) eurot ja 24 senti.

Prokuröri ja kannatanu esindaja apellatsioonid rahuldada. Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada

ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud

ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on

kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada

määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 7.septembri 2011.a.kohtuotsusega kokkuleppemenetluses süüdi tunnistada S.F KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8, 10 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat 6 ( kuus ) kuud vangistust.

KarS § 65 lg. 1 alusel 10.08.2010 a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust lugeda kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 ( kolm ) aastat 6 ( kuus ) kuud vangistust.

KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui S.F

kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud KarS § 75 lg. 1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt.

KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 15.06.2010 a. kuni 05.11.2010 a. s.o. 4 ( neli ) kuud 22 ( kakskümmend kaks ) päeva. Süüdi tunnistada Kaspar Valma KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8, 10 järgi ja § 22 lg.3 kaudu ning mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui Kaspar Valma

kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eel-vangistuses viibitud aeg alates 15.06.2010 a. kuni 17.06.2010 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva

Süüdi tunnistada G.F KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8, 10 järgi ja § 22 lg. 3 kaudu ning mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat 4 ( neli ) kuud vangistust Süüdi tunnistada G.F KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.

KarS § 64 lg. 1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks lugeda 3 ( kolm ) aastat 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 74 lg.1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui G.F kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab kontroll-nõudeid, millised määratud KarS § 75 lg. 1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt.

KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eel-vangistuses viibitud aeg alates 28.06.2010 a. kuni 02.07.2010 a. s.o. 5 ( viis ) päeva.

Katseaja algust arvestada S.F, Kaspar Valmal ja G.F kohtuotsuse kuulutamise ajast.

Välja mõista S.F-ilt tsiviilhagi kannatanu Tallink Duty Free AS kasuks

summas 4434.15 eurot. Tsiviilhagi katteks võetud summas 367 krooni ( 23.46 raha

eurot ) - asukohaga Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol, Asus EEE PC sülearvuti

realiseerimisel saadud summa – asukohaga Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas

Rahumäe tee 6 Tallinn – kanda kannatanu Tallink Duty Free AS arveldusarvele kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kaspar Valmalt tsiviilhagi kannatanu Tallink Duty Free AS kasuks summas

4434.15 eurot. Tsiviilhagi katteks võetud summas 2500 krooni ( 159.78 eurot ) raha

asukohaga Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol, reg. nr. 103 TPP

sõiduauto MB realiseerimisel saadud summa – asukohaga Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna

territooriumil – kanda kannatanu Tallink Duty Free AS arveldusarvele kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista G.F-ilt tsiviilhagi kannatanu Tallink Duty Free AS kasuks

summas 4434.15 eurot. Tsiviilhagi katteks võetud – viis kuldketti,

kuldesemed kuldsõrmus, paar kullast mansetti – asukohaga Politsei- ja Piirivalveameti finantsbüroo hoiukohas. Kannatanu Tallink Duty Free AS esindajal kohtuotsuses p. 8, 9, 10 nimetatud esemete

realiseerimisel ja täieliku tsiviilhagi hüvitamise nõudes vajalik pöörduda kohtutäituri poole.

S.F, Kaspar Valma ja G.F mõisteti süüdi selles, et S.F koos Kaspar Valmaga kavandas 2010 juunikuu alguses koos G.F-i ja

viimase poolt temale tutvustatud T.D-ga raha röövimise toimepanemist

Tallinnas, Lootsi 13 asuvast AS-le Tallinn Duty Free kuuluvast kauplusest Sadama Market, Signe pood, jagades omavahel rollid röövi lõpuleviimise tagamiseks. Vastavalt kavandatule 11.06.2010.a kella 17:30 paiku, vahetult enne kaupluse sulgemist ja raha

ülelugemist sisenes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S.F

koos T.D-ga, varjates näod maski ja prillidega, erinevate uste

kaudu Tallinnas, Lootsi 13 asuvasse kauplusesse Signe pood, kus neid ootas

kaupluses tööl olnud Kaspar Valma, et vajadusel tagada raha leidmine. Kaupusse si- senedes lõi T.D kassa juures olnud Kaspar Valmale relvamaketiga vastu

pead ja pihustas temale gaasi näkku Kaspar Valma röövimisega seostamise

kahtlustuse kummutamiseks. Seejärel pihustas T.D gaasi pikali heitnud ja

pead kätega kaitsnud E V pea ümber, tekitades E.V hüperemiat (ärritust ja punetust) labakätel, samuti posttraumaatilist psüühilist tervisehäiret. Ähvardades relvamaketiga ja

lubades K R tappa, käskis T.D ka temal pikali maha heita, ühtlasi pihustas

temale gaasi näkku, tekitades valu, silmade kipitust ja hüperemiat näol. Kui tagatoast väljus C A, haaras T.D teda riietest ja surus pikali, samuti lõi ta kaupluses

olnud Samuli M R püs-tolimaketiga pähe ja pihustas gaasi näkku, tekitades valu ja

mitteohtlikke tervisekahjustusi. Kui kõik kaupluses olnud isikud olid pikali maas, andis

S.F T.D-le koti, kuhu viimane pani kassas oleva sularaha summas

277 517 krooni ehk 17 736 eurot ja 57 senti. Võttes raha, jooksid S.F ja

T.D kauplusest välja parklas koos sõiduautoga oodanud G.F-i

juurde ja koos lahkusid sündmuskohalt ning hiljem jagasid raha kuriteo toime-panijate vahel.

Kaspar Valmat lisaks süüdistatakse selles, et tema osaledes röövimise

ettevalmistamises, teatades töökohaks olnud kaupluses turvakaamerate olukorrast ja

jagades teadmisi sularaha käitlemist puudutavatest asjaoludest, aitas kaasa röövimise toimepanemisele ( ülejäänud tekst S.F suhtes esitatud sama süüdistusega ).

G.F-i lisaks süüdistatakse selles, et tema osaledes röövimise ettevalmistamises ja rollide jaotamises, tutvustades S.F-ile ja Kaspar Valmale

röövimise täideviimiseks T.D , aitas kaasa röövimise toimepanemisele ( ülejäänud tekst S.F suhtes esitatud sama süüdistusega ). G.F on peale eelkirjeldatud kuriteo mõistetud süüdi veel KarS prg.121 järgi, kuid selle kuriteo osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

Kriminaalasi eelkirjeldatud röövimise episoodis oli saadetud kohtusse üldmenetluse

korras ning lisaks vaidlustatud kohtuotsusega süüdi mõistetud isikutele anti13.aprilli 2011.a. määrusega kohtu alla ka T.D. Kuna süüdistatavad S.F,

Kaspar Valma ja G.F tunnistasid ennast röövimises süüdi ja taotlesid

kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses, siis maakohtu määrusega

6.septembrist 2011.a. eraldati nende osas kriminaalasi eraldi menetlusse. T.D

suhtes jätkub menetlus maakohtus üldmenetluses ja tema süüküsimus otsustatakse eraldi kohtuotsusega.

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Harju Maakohtu otsusele 7.septembrist 2011.a. esitasid apellatsioonid prokurör ja

kannatanu Tallink Duty Free lepinguline esindaja. Apellatsioonid on oma sisult

ühesugused. Vaidlustatakse kannatanu Tallink Duty Free poolt esitatud tsiviilhagi otsustust ja nimelt ei nõustuta sellega, et maakohus ei ole vaidlustatud kohtuotsusega

süüdistatavatelt välja mõistnud kogu kuriteoga tekitatud kahju. Samuti taotletakse

otsuse resolutsiooni täpsustamist arestitud asjade suhtes rakendatavate meetmete osas, et arestitud asjad jäetakse aresti alla kuni realiseerimiseni kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks. Apellantide põhjendused on järgmised: AS-le Tallink Duty Free on tekitatud varaline kahju summas 277 517 krooni ehk 17 736

eurot ja 57 senti, milles on esitatud tsiviilhagi. Süüdistatavad on nii sõlmitud

kokkulepetes, kui ka maakohtus hagi omaks võtnud. Kõigi kolme süüdistatavaga

sõlmitud kokkuleppes on kirjas, et AS-le Tallink Duty Free on tekitatud varaline kahju summas 277 517 krooni ehk 17 736 eurot ja 57 senti, milles on esitatud tsiviilhagi.

Kuigi kohtuotsusese põhistusest nähtuvalt on kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 17736, 57 eurot, sama nähtub kohtule esitatud kannatanu nõusolekust ning

kokkulepetest nähtuvalt esitatud tsiviilhagi on iga süüdistatava poolt õigeks võetud, mõistis kohus süüdistatavatelt välja vaid 13302,45 eurot. Vastavalt otsuse resolutiivosa p 8 mõistetakse S.F-ilt välja 4434,15 eurot, vastavalt p 9 mõistetakse Kaspar

Valmalt välja 4434,15 eurot ja vastavalt p 10 mõistetakse G.F-ilt välja 4423,15 eurot. Kohtuotsuses on kaldutud kõrvale kokkulepete sisust, mille kohaselt iga kriminaalasjas

süüdistatava poolt on tsiviilhagi 17736, 57 euro ulatuses õigeks võetud. Kohus kohaldas tsiviilhagi osas vääralt materiaalõigust, kuna VÕS 137 lg 1 kohaselt kui mitu

isikut vastutavad samal või erineval alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud

kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg 4

kohaselt on täideviija ja kaasaaitaja vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel.

Maakohus on tsiviilvastutuse küsimuse lahendamisel ebaõigesti kohaldanud osavastutust ja ilmselt eksinud ka seejuures kahjusumma jagamisel arvutuslikult. Kohtuotsuse põhiosas on tuvastatud kahju summas 17736,57, milles on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ning tsiviilhagi on õigeks võetud, kuid otsuse resolutiivosa tsiviilhagi

lahendamise osas ei vasta põhiosas tuvastatule, s.t kohtuotsuse tegemisel on rikutud KrMS § 339 lg 1 p 8 sätteid.

Kriminaalmenetluse käigus on tsiviilhagi tagamiseks kohtumääruste alusel arestitud süüdistatavatele kuuluvad vallasasjad ja sularaha. Kohtuotsuse põhiosas on tuvastatud, et asjad on arestitud. Kohtuotsuse resolutiivosa sõnastuse kohaselt asjad on tsiviilhagi katteks võetud, mis ei

vasta asjade suhtes kohaldatud meetmetele (vara arest), ning kuigi kohtuotsuse p.p

8,9,10 kohaselt tuleb sularaha ja võetud asjade realiseerimisel kanda raha kannatanu

AS Tallink Duty Free kontole, siiski tuleb resolutsioon täpsustada arestitud asjade

suhtes rakendatavate meetmete osas, et arestitud asjad jäetakse aresti alla kuni realiseerimiseni kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2011 määrusega määrati kriminaalasi

apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 5. oktoobrini 2011.

Enda kirjalikud seisukohad avaldasid ringkonnakohtule

- süüdistatav Kaspar Valma, selgita2, et kokkuleppe sõlmimisel prokurör

selgitas temale, et kahjusumma väljamõistmisel kohaldatakse osavastutust.

Kohus on otsuse tegemisel juhindunud KrMS prg. 306 p.-dest 11 ja 13.

Taotleb apellatsioonide rahuldamata jätmist kuna kohtuotsus vastab kokkuleppele ja sealjuures antud selgitustele.

- Kannatanu AS Tallink Duty Free esindaja adv. Iivi Otto esitas taotluse kannatanule apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega

leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele AS Tallink Duty Free kasuks

väljamõistetud kahjusumma osas ja arestitud vara otsustuse osas. Kohtukolleegium nõustub apellantidega, et vaidlustaud küsimustes on maakohus teinud põhjendamatud otsustused.

1. Esmalt märgib kohtukolleegium, et vaidlustatud küsimustes maakohtu poolt

tehtud otsustus ei kujuta endast kokkuleppe piiridest väljumist nagu seda

väidavad apellandid. KrMS §-st 245 lähtuvalt ei pea kokkulepe hõlmama

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele

kuuluvate muude objektidega ning kriminaalmenetluse kuludega, samuti

tsiviilhagi rahuldamise või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise ulatusega seonduvat. Kuid KrMS § 306 lg 1 p-dest 11, 13 ja 14 tulenevalt ning § 248 lg 1 p-

s 3 sätestatut arvestades ei tohi neid küsimusi jätta märkamata ka

kokkuleppemenetluse raames kohtuotsust tehes. Senise kohtupraktika kohaselt

ei saa kohus kokkuleppemenetluses otsust tehes piirduda ainult kokkuleppe analüüsiga, vaid tal tuleb lahendada küsimus ka sellest, kas kokkuleppega ei ole

jäänud hõlmamata mingid sellised KrMS §-s 306 loetletud küsimused, mida

tuleks kokkuleppemenetluse tulemina kohtuotsuses kajastada. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele

ja et süüdistatavate vara, mis oli kohtueelses menetluses arestitud, jääb aresti

alla – sisuliselt on seda otsustanud ka maakohus ja keegi süüdistatavatest ega

nende kaitsjatest ei ole selle vastu maakohtus vaielnud ega mingeid taotlusi esitanud. Küsimus on selles, kas maakohtu poolt tehtud sellekohased otsustused on seadusega kooskõlas.

2. Maakohus on tsiviilhagi rahuldamisel põhjendamatult kohaldanud kahju

hüvitamisel osavastutust. Osavastutuse kohaldamisel on maakohus rahuldanud

täpselt ¾ esitatud tsiviilhagist. Siinjuures aga märgib kohtukolleegium, et

tegemist ei ole ekslikult tehtud arvutusliku veaga nagu seda arvab kannatanu esindaja oma apellatsioonis. Maakohtu otsustusest on väljaloetav maakohtu tahe

just ¾ tekitatud kahju väljamõistmiseks ja seda oletatavasti põhjendusel, et maakohus arvestab asjaoluga, et ¼ tuleks välja mõista eraldi menetluses tehtava

kohtuotsusega T.D-lt. Selline maakohtu seisukoht on väär. Esiteks,

käesolevaks ajaks ei ole teada, millist liiki kohtuotsus T.D suhtes

tehakse. Kahju heastamise eesmärk on asetada kannatanu olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kohustist ei oleks

rikutud. Kuna asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada, siis tuleb

asja kaotsimineku korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta

saab muretseda endale asemele samasuguse asja. Seega, olukorras, kus

T.D mõistetakse õigeks jääb ¼ kahju kriminaalmenetluses põhjendamatult heastamata. Vaidlustatud kohtuotsusega süüdi mõistetud isikute näol on tegemist solidaarvõlgnikega VÕS prg. 65 lg 1 mõttes ja nad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt (VÕS prg.137 lg 1). Vaidlustatud kohtuotsusega on tuvastatud süüdi mõistetud isikute poolt kahju tekitamise õigusvastasus VÕS

prg. 1045 lg 1 p.5 alusel. Seega tuleb õigustvastaselt tekitatud kahju hüvitada

isikutel, kelle käitumine kahju tekitamisel on tunnistatud kohtuotsusega õigusvastaseks e. antud juhul S.F, K.Valmal ja G.F solidaarselt.

Asjaolu, et sama süüdistusega on arutusel kriminaalasi isiku suhtes, kes võib

tulevikus osutuda neljandaks solidaarvõlgnikuks ei õigusta maakohtu poolt ei osavastutuse kohaldamist ega kahju osalist hüvitamist. Kohtukolleegium märgib, et sellised olukorrad, kus ühe või mitme kuriteo toimepanija suhtes menetletakse kriminaalasja eraldi, on igapäevased. Kohtupraktikas toimub sellistel juhtudel kahju hüvitamise otsustamine järgmiselt. Kogu tekitatud kahju mõistetakse välja solidaarselt nendelt, kes esmalt mõistetakse süüdi. Kui hiljem mõistetakse süüdi

veel mõni sama grupi liige (täideviija või osavõtja), siis mõistetakse ka temalt

(neilt – solidaarselt) välja samuti kogu tekitatud kahju ning hilisema(te)sse

kohtuotsus(te)sse märgitakse, et kahju kuulub solidaarselt hüvitamisele koos

esimese kohtuotsusega süüdimõistetud ja solidaarselt vastutavate isikutega,

kellelt on samuti kahju välja mõistetud. Kõik ülejäänud kahju hüvitamist

puudutavad toimingud toimuvad täitemenetluses. Veel märgib kohtukolleegium, et vastavalt VÕS prg. 1045 lg-le 4 kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga.

3. Kohtukolleegium nõustub apellantidega selles, et käesoleval juhul on tegemist

KrMS prg. 339 lg 1 p.8 sätete rikkumisega. e. kohtuotsuse resolutiivosa

järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Tõendamiseseme

asjaolud vaidlustatud kohtuotsuses on muuhulgas 277 517 krooni ehk 17 736

euro ja 57 sendi suuruse kahju tekitamine kolme isiku poolt. Resolutiivosas ei ole aga kogu tekitatud kahju heastatud.

4. KrMS prg. 341-1 p. 3 sätestab, et KrMS prg. 339 lg-s 1 loetletud rikkumiste

korral kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses tagastatakse kriminaalasi prokuratuurile vaid siis, kui rikkumist ei saa apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

KrMS prg. 339 lg 1 p.-s 8 nimetaud rikkumise tuvastamisel

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses, on see kõrvaldatav

apellatsioonimenetluses. Seetõttu teeb kohtukolleegium peale maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas, ise uue otsuse.

Kohtueelses menetluses oli arestitud süüdistatavate vara – sularaha ja muud

vara, s.o. sülearvuti, sõiduauto, kuldesemed. Maakohus otsustas, et

kohtuotsuse jõustumisel tuleb sularaha kanda kannatanu arvele, asjad aga

realiseerida ja nende realiseerimisest saadud raha samuti kannatanu arvele kanda. Selline maakohtu otsustus kujutab endast täitemenetlusse põhjendamatut

sekkumist. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-22-07 asunud seisukohale, et Kannatanu lepinguline esindaja adv. Iivi Otto esitas taotluse hüvitada kannatanu

menetluskulud, milleks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 on ka esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis

on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 185 lg 1 sätestab juhud, mil apellatsioonimenetluses hüvitab menetluskulud riik. Kannatanu Tallink Duty Free

AS on käesolevas kriminaalasjas apellatsioonimenetluses kandnud kulutusi

valitud lepingulisele esindajale kokku 1674, 24 eur ulatuses. Viidatud tasu

kajastub advokaadibüroo Glikman & Partnerid arvel ja selle lisaks olevalt

aruandel. Kohtukolleegium leiab, et taotletav tasu on mõistliku suurusega

arvestades töö mahtu ja kvaliteeti. Kuna apellatsioonikohtu otsusega

tühistatakse maakohtu otsus, siis vastavalt KrMS prg. 185 lg-le 1 kannab menetluskulud riik.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p. 2 ja 4; 338 p.3; 340 lg 4 p.5 ja 341- 1 p.3 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse tsiviilhagi osas ja teeb uue otsuse ning täpsustab maakohtu otsust arestitud vara osas.

Julia Katškovskaja Malle Preimer Sten Lind