2-23-143559/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-23-143559

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-143559

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi D.R vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

419,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core, registrikood 16183586,

asukoht XXX; lepinguline esindaja G.H , e-post

XXX;

Kostja D.R, ik XXX, aadress XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt GS Core OÜ hagi D.R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista D.R-ilt GS Core OÜ kasuks põhivõlgnevus 168,48 eurot.

3. Jätta rahuldamata GS Core OÜ hagi D.R vastu järgnevates nõuetes: põhivõlgnevus

45,31 eurot, intresside võlgnevus 25,66 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 98,32 eurot ja edasiulatuva viivise nõude lepingus

kokku lepitud määras.

4. Jätta menetluskulud 46% ulatuses kostja kanda ja 54% ulatuses hageja kanda.

5. Välja mõista D.R-ilt GS Core OÜ kasuks menetluskuluna 142,60 eurot ja viivis

menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

7. Toimetada kostjale D.R-ile TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

2-23-143559

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

GS Core OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja D.R vastu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

ja kostja vahel 07.03.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse

väljamõistmiseks. krediiti ostu eest tasumiseks summas 299,99 eurot. Kostja tasus

võlausaldajale lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kokku summas 131,51 eurot.

Laenulepingu lõpptähtajaks maksegraafiku kohaselt on lepitud kokku viimase osamakse

tähtaeg 10.03.2022. Intressimääraks on lepingus kokku lepitud 43,34% aastas ning

krediidikulukuse määraks on 53,02% aastas eeltoodud tingimustel ning eeldusel, et krediit

võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 kuu jooksul,

osamakse suuruseks 31,25 eurot. Viivisemääraks lepiti kokku 24,15% aastas.

Laenuandja saatis kostjale 08.11.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määrati kostjale

tasumata osamaksete tasumiseks täiendav tähtaeg 14 päeva hoiatuse kuupäevast. Hoiatuses

selgitas laenuandja, et kui võlgnevust täiendava tähtaja jooksul kostja ei tasu, loeb laenuandja

lepingu tähtajale järgnevast päevast üles öelduks ning nõue edastatakse sissenõudmiseks

inkassofirmale. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles laenuandja kostjaga sõlmitud

lepingu üles alates 23.11.2021. Hageja teavitas kostjat sama kirjaga nõude loovutamisest

hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse on summas 213,79 eurot, intresside

võlgnevuse summas 25,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 98,32 eurot ja

sissenõudekulude võlgnevuse 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisest

alates edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras 0,067% päevas tasumata

põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda ja mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja menetluskuludeks on märgitud

riigilõiv summas 140 eurot, õigusabikulud summas 150 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 15.03.2024 TsMS

TsMS § 317 lg 12 p 1 ja § 317 lg 3 alusel avalikult Ametlikes Teadaannetes teate

avaldamisega.

Maksekäsu kiirmenetluses on võlgnikule D.R-ile makseettepanekut üritatud kätte

toimetada järgmistel aadressidel:

-

30.10.2023 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel.

2-23-143559

Teises menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on

Haapsalu Linnavalitsus vastanud 30.10.2023, et Haapsalu Linnavalitsuse andmetel elab D.R

aadressil XXX. Tema elukoht Rahvastikuregistris on XXX linna täpsusega.

Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

2.1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel oli sõlmitud 07.03.2021

järelmaksuleping nr XXX, mille alusel on kostja saanud ostu eest tasumiseks krediiti summas

299,99 eurot /dtl 33/. Lepingu kohaselt oli intressi määr 43,34% aastas laenu jäägilt ja

krediidi kulukuse määr 53,02% aastas. Kostja sai kauba müüjalt kätte ning laenuandja on

laenu summa müüjale kostja ostetud kauba eest välja maksnud. Hagiavalduse kohaselt on

laenuandja kostja kauba eest tasunud 299,99 eurot, kostja on laenuandjale tagasimakseid

teinud kolmel korral, kokku summas 131,51 eurot /dtl 23, 24/.

2.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi

lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

3.1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal OÜ selgitas nõude loovutamisest kostjale 15.12.2023

teavituskirjas /dtl 39/. Nõude loovutamisest teatati kostjale sama teatisega. Kostja ei ole

nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt

võlgnevuse tasumist.

4. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et

kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

2-23-143559

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

4.1. Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

4.1.1.

Kostjaga sõlmitud krediidilepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 53,02%

aastas /dtl 33/.

4.1.2.

Kostja sai 07.03.2021 sõlmitud lepingu alusel võlausaldaja poolt krediiti ostu

eest tasumiseks summas 299,99 eurot intressimääraga 43,34% aastas /dtl 33/. Krediidi

kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediit võetakse kasutusele ning makstakse tagasi 12

kuu jooksul, igakuise tagasimakse suurusega 31,25 eurot. Viivisemäär on 24,15% aastas.

Nimetatid tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 367,40 eurot ja krediidi kulukuse

määraks 53,02%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt

on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja

aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 53,08%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud

Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr alates 01.01.2021 on 20,09% ning selle

kolmekordne määr 60,27%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu

arvestuse kui hageja poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel

tühine.

4.2. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

4.2.1.

VÕS § 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija

varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg

13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendab vaidluse korral krediidiandja.

4.2.2.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise

metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga

seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

2-23-143559

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

4.2.3.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18),

et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima

tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §

49 lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

2-23-143559

hindamiseks.

4.2.4.

Kohus kohustas hagejat 07.06.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning

kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet kohustust on järgitud laenuandja poolt kostjale väljastatud lisalaenude

puhul. Kohus selgitas, et hagis esitatu põhjal on kohus esialgsel seisukohal, krediidiandja ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt järginud. Kohus palus selgitada, milliste

andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud kui laenulimiiti suurendati kuus korda

suuremaks kümnel korral ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli

hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks

olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale ka VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevat tagajärge

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise rikkumisel, sh tagasimaksete ümberarvestuse

esitamise võimalust /dtl 65-66/.

4.2.5.

Hageja on kohtunõude kätte saanud 18.06.2024 avaliku e-toimiku vahendusel,

kuid hageja ei ole kohtunõudele tähtajaks 02.07.2024 vastust esitanud.

4.2.6.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku

hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole

krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe

kogumist tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja sissetulekute kohta, sh

selgitusi ega tõendeid, kui suur oli kostja sissetulek ja kas ning kuidas seda kontrolliti koos

kostja kohustustega. Riigikohus selgitas 09.10.2024 lahendis nr 2-20-1490 (p. 26), et VÕS §

4034 lg-t 9 tuleb mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et

krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär

märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata.

Hagis esitatud selgitusest (dtl 27) nähtuvalt ei teinud laenuandja enne laenu väljastamist

kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode

väljavõtteid. Laenuandja poolt tehtud päringust avalikesse registritesse ja sealt saadud

andmete põhjal (maksehäire puudumine, sissetuleku suurus väljamaksete põhjal) ei näidanud

krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja

väide, et laen oli väike ja ka igakuine laenumakse oli väike, mistõttu ei olnud vajalik põhjalik

kostja krediidivõime hindamine, ei ole põhjendatud. Seadus ja kohtupraktika ei võimalda

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piiritleda kuidagi laenu või igakuiste

laenumaksete suurusega. Kohtunõudele, milles kohus selgitas hagejale täiendavate selgituste

vajadust vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks, hageja vastanud ei

ole. Samuti ei ole hageja esitanud kohtunõudes selgitatu järgi krediidiandja ümberarvestust.

Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja

tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud

analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenude korduval väljastamisel

krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust.

Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal

tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud

VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja

2-23-143559

kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on

laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude

alusel ei saa järeldada, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete

(kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

4.3. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi

ulatuses.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga

poolt avaldatud infole oli aastal 2020-2022 (s.o 01.01.2020-31.12.2021) intress 0,00%.

Seega 07.03.2021 lepingu sõlmimise ajal kehtis intressimäär 0,00%. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 25,66 eurot VÕS § 4034 lg 7 alusel.

4.4.

Hageja on esitanud andmed selle kohta, et lepingu alusel on kostja ostu

finantseeritud summas 299,99 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 131,51

eurot /dtl 23-24/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma.

Kuigi hageja ei ole kohtule esitanud ümberarvestust, siis lähtudes hagis esitatust, on

käesolevalt põhinõue igal juhul muutunud sissenõutavaks pärast viimast osamakse tähtaega

10.03.2022. Kuna kohus leidis, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, tuleb kostja tagasimaksed arvestada põhiosamaksetele. Seega kostja poolt

kasutusse võetud krediidist tuleb täies ulatuses maha arvestada kostja tagasimaksed põhiosa

summale.

Kohus leiab, et hagi rahuldamine põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning kostjalt tuleb

välja mõista lepingujärgne põhivõlg 168,48 eurot.

5. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

5.1. Hageja ei ole kohtule esitanud nõude ümberarvestust, kuid kui arvestada, et kostja pidi

tasuma krediidi 12 kuu jooksul ning kostja poolt tehtud maksed summas 131,51 eurot

arvestada põhiosa maksetele, siis ei olnud kostja lepingu ülesütlemisel põhiosamaksetega

vähemalt kolme maksega täielikult või osaliselt viivituses (299,99:12x5). Seega ei ole leping

kehtivalt üles öeldud. Kuid hagi esitamise ajaks oli saabunud igal juhul lepingu lõppemise

tähtaeg, milleks on määratud 10.03.2022. Seega on tasumata põhinõue muutunud

sissenõutavaks vähemalt 11.03.2022 kuupäevast.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise

2-23-143559

summas 98,32 eurot ja edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata ja VÕS § 4034

lg 7 tagajärjel kohaldub käesolevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Hageja ei ole esitanud kohtule oma nõude ümberarvestust, millest nähtuks, millises osas

põhinõue oli sissenõutavaks muutunud hagiavalduse esitamisel. Kohus tuvastas eelnevalt, et

algne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduses

esitatud viivisenõue ei ole põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise osas kui ka

edasiulatuva viivise osas, kuivõrd need on arvestatud lepingus sätestatud määras, mida

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral seadus ja kohtupraktika ei võimalda

rahuldada. Kuna võlgnik VÕS § 4034 lg 7 järgi peale VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära

muid tasusid krediidiandjale ei võlgne ja hageja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks

arvestust esitanud ei ole, jätab kohus rahuldamata hagis taotletud viiviste nõuded.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus summas 168,48 eurot.

Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuse osas summas 45,31 eurot, intresside

võlgnevuse osas 25,66 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

nõudes 98,32 eurot ja edasiulatuva viivise nõude lepingus kokku lepitud määras.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

Hageja nõue kostja vastu oli 367,77 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 168,48 euro

ulatuses, s.o 46% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 54% ulatuses

hageja kanda ja 46% ulatuses kostja kanda.

8.1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Hageja on

hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu, mis on tasutud

summas 140 eurot, õigusabi kulud summas 150 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

tasu 20 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud

riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kuna riigilõivu

tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse

tasu vastab TsMS §-s 4842 sätestatule.

2-23-143559

Kohus peab käesolevas menetluses nõude asjaolude ja materjaliga tutvumise, hagiavalduse

koostamise ja esitamise, lisade komplekteerimisele kulunud ajamahtu 1,5 tundi

põhjendatuks. Samuti peab kohus põhjendatuks lepingulise esinduse osas kokku lepitud

töötunni hinda 100 eurot. Kohus lähtub oma hinnangus sellest, et käesoleva tsiviilasja näol ei

ole tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses

igapäevaselt, samuti ei ole kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit pole

toimunud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud.

Kohus peab esinduskulusid mõistlikuks ja põhjendatuks kokku suuruses 150 eurot. Hinnad ei

sisalda käibemaksu, hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane /dtl 28/.

Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 310 eurot (140+150+20).

8.2. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 46% hageja menetluskuludest, tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 142,60 eurot.

8.3. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

8.4. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

9. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

9.1.

Kuna käesolevas kohtulahendis nimetatud asjaolud kostja elu- ja viibimiskoha osas ei

ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt

teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik