1-11-9207/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-9207

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-9207 (11230103223) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi T.D´i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav T.D

ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: töötab katseajaga, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.03.2011, so 1 päev, elukohast lahkumise keeld alates 10.03.2011

Varasem karistatus:

1. Narva Linna Rahvakohtu 17.09.1986 otsusega KrK §

139 lg 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat;

2. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 20.04.1987

otsusega KrK § 139 lg 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud, § 41 alusel vabadusekaotus 3 aastat;

3. Narva Linna Rahvakohtu 01.11.1989 otsusega KrK §

88 lg 3, § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat, § 41 alusel vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud;

4. Tallinna Linnakohtu 31.08.1994 otsusega KrK § 139

lg 3 p 1 vabadusekaotus 4 aastat;

5. Narva Linnakohtu 16.02.2000 otsusega KrK § 139 lg

2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud;

6. Tallinna Linnakohtu 11.12.2003 otsusega KarS §

199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 1, 2, § 202 lg 1, § 64 lg 1 järgi

2 vangistus 2 kuud;

7. Tallinna Linnakohtu 07.03.2005 otsusega KarS §

199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud. Vabanes karistuse ärakandmiselt 09.03.2005. Kaitsja Advokaat Andres Alas RESOLUTSIOON

1. T.D süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.D´ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 10.03.2011 so. 1 päev, lugedes mõistetud karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta T.D ´ile mõistetud ja ärakandmata

tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva T.D ´i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.D temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei

pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.D´i järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.10.2011.

7. T.D´i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. T.D´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 (seitsekümmend) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.D, 1-11-9207, kaitsjatasu“.

9. T.D´lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2; 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaksteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda igakuistes võrdsetes osades 34 (kolmkümmend neli) euro ja 75 (seitsekümmend viis) euro

sendi kaupa kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.D, 1-11-9207, sundraha“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

T.D ’i süüdistatakse selles, et tema, 10.03.2011 kella 02.00 paiku aadressil

Tallinn, Xxx4, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis sisse M AS’i kuuluvale ning võrkaiaga piiratud ja valvatavale territooriumile võrkaias oleva augu kaudu, seejärel katkise akna kaudu pääses tootmishoone remondija mehhaanikatsehhi, kust võttis ära elektrimootori metallkorpuse maksumusega 300 eurot, rootori maksumusega 100 eurot,

starteri maksumusega 80 eurot, lukksepametalli maksumusega 50 eurot, kraanarulli maksumusega 100 eurot ning malmplaadi maksumusega 30 eurot, kokku M AS-le kuuluvat vara 660 euro väärtuses, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest peeti politsei poolt kinni.

Seega T.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav T.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• M AS’i avaldusest nähtuvalt AS M territooriumil aadressil Tallinn, Xxx, märtsil kell 22.15

remondimehhaanilise tsehhi ruumis vaatluse läbiviimisel oli leitud avatud aken ja õues

kahel kelgul metall, tsehhi instrumendid, mootor, rootor ja must metall. Valve kutsus

politsei. Politsei kohalolekul tsehhis võeti kinni võõras inimene. Materiaalse kahjumi kogusumma on 660 euro (Masina mootor-300 eurot, Rootor-100 eurot, Starter-80 eurot, lõike metall-50 eurot, Vints-100 eurot, must metall plaat-30 eurot). (t/l 18)

• 10.03.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht Tallinnas, Xxxterritooriumil. Xxxpoolt vaadates territooriumi vastasküljel oli tootmishoone, mille separuumi aken oli vaatluse ajal riivistamata. Separuumi kahekordsete

aknaraamide vahel olid metallist trellid, mille aknaavausega kohakuti paiknevas alas oli

trelli metalllatt ülesväänatud asendis. Trelli alumises osas olid visuaalselt nähtavad

korrodeerumata murdmisjäljed (foto 3 ja 4). Separuumi aknaga kohakuti oli lumine maapind tallatud. Sündmuskoht rikutud. (t/l 8-10)

• 10.03.2011 koostatud kannatanu DR’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema on firma AS M volitatud esindaja. AS Mle kuulub Xxx , Tallinn asuv territoorium ning sellel paiknevad

tootmishooned ja laod. Territoorium on piiratud aiaga, hooned varustatud signalisatsiooniga, sissesõidul territooriumile, värava kõrval on turvateenistuse maja, kus ööpäevaringselt viibivad AS M turvatöötajad. 10.03.2011 kella 02.00 paiku hakkas tööle

signalisatsioon remondija mehhaanikatsehhis, mis paikneb Mustamäe tee poolses territooriumi tagaosas. Kui turvatöötajad Viktoria P ja Andrei B territooriumi ja tsehhi üle vaatasid, selgus, et läbi akna oli tungitud tšehhi sepa osakonda. 09.03.2011 ööl oli sama

4

akna kaudu toime pandud analoogne sissetung, mispeale lõhutud aken suleti seestpoolt

käepäraste vahenditega. 10.03.2011 avastasid turvatöötajad pärast häiresignaali, et sepa osakonna aken on jälle avatud, väljas akna all aga seisavad kaks plastmasskelku (kollast ja punast värvi), millele olid laotud tsehhist välja viidud metallesemed, mis kuuluvad AS M , kogusummas 660 eurot, ja nimelt: elektrimootori metallkorpus (kaks poolt) maksumusega 300 eurot, rootor maksumusega 100 eurot, starter maksumusega 80 eurot, lukksepametalli maksumusega 50 eurot, kraanarull maksumusega 100 eurot, malmplaat maksumusega 30 eurot. Kohale kutsuti politsei ning remondija mehhaanikatsehhi sepa osakonnas avastati

sinna peitunud tundmatu meesterahvas, samuti seljakott tööriistadega, mis anti üle politseitöötajatele. Akna alt leitud kelgud ei kuulu AS-le M. Kuna kogu metall jäi firma territooriumile, siis tsiviilhagi AS M ei esita. (t/l 22-25)

• 10.03.2011 koostatud tunnistaja VP ülekuulamisprotokolli kohaselt tema oli 10.03.2011 öösel kella 02.00 paiku tööl aadressil Xxx , AS M territooriumil, kui territooriumi tagaosas asuva remondija mehhaanikatsehhi signalisatsioon hakkas tööle. Tunnistaja saatis teise

turvatöötaja A B hoonet kontrollima. Pärast tema teadet, et nimetatud tsehhi

(sepaosakond) aken on lahti murtud, helistas tunnistaja kohe politseisse. Kui saabus politsei, juhatas tunnistaja nad tsehhi, kus politsei pidas kinni võõra meesterahva. Pärast

politsei lahkumist viisid nad B varga poolt valmis pandud kelkudega (2 tk) AS M kuuluva metalli Xxx autobokside juurde. Sulgesid tsehhi akna, mille akna võre oli lõhutud. (t/l 2-5)

• 10.03.2011 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt 10.03.2011 kell 02:45 peeti kinni aadressil Xxx , Tallinn, T.D kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 8 – 25 lg 2 järgi ja vabastati samal päeval. (t/l 12-15)

• 10.03.2011 koostatud kahtlustatava T.D ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et ööl vastu 10.03.2011 kella 00.15 paiku sõitis viimase trolliga nr 5 Mustamäele Aiandi tänavale. Oli varem kuulnud, et seal asub ettevõte, mis ei tööta, ja sealt võib metalli ära viia. Ühistranspordi peatuse lähedal, umbes 300 m kaugusel

asub tootmishoone, mis on piiratud võrkaiaga. Aias leidus auke, ühe kaudu neist tungis

territooriumile, kuigi ümberringi olid kõrged hanged, mille harjalt on samuti kerge

territooriumile hüpata. Territooriumil paiknes ühekorruseline telliskivihoone. Teadis, et

territooriumil on turvatöötaja, seepärast lähenes hoonele sissepääsu vastasküljest. Mõned aknad olid katki, astus ühe katkise akna juurde ja nägi, et seestpoolt oli aken kinni kaetud dušikabiini valget värvi vanniga. Väljastpoolt oli aknal võre ees, kuid selle alumine osa oli tagasi käänatud. Lükkas jõuga vanni ja see kukkus põrandale. Ronis läbi aknaaugu ruumi

sisse ja sattus tootmistsehhi, kus seisid tööpingid. Hakkas selles ruumis metalli kokku korjama, nimelt leidis suure elektrimootori korpuse, mis oli kaheks tükiks lõigatud, samuti paksu metallplaadi mõõtudega umbes 40 x 90 cm, mitmesuguseid toorikuid, vanametalli tükke. Kõik selle ladus kahte plastmasskasti, mis leidis sealtsamast tsehhist. Tiris kastid läbi akna välja ja paigutas kahele lastekelgule (kollast ja punast värvi); kelgud leidis otse seina äärest akna lähedal - need olid peidetud ventilatsioonitoru taha lumehange taga. Ta ei

jõudnud veel akna juurest lahkuda, kui nägi, et keegi tuleb mööda territooriumi ja

valgustab taskulambiga teed. Ronis uuesti aknast sisse ja peitis end tsehhis ära. Kelgud

metalliga jäid välja. Mõne aja pärast sisenesid tsehhi ukse kaudu politseinikud, ta peeti

kinni ja toimetati politseijaoskonda. Tal oli kaasas halli värvi seljakott, milles olid

tööriistad (lõikurid, erinevad kruvikeerajad, tellitav mutrivõti, metallisaag koos kahe tagavaralehega), kuid ta ei kasutanud neid tööriistu, need jäidki seljakotti. Ta ei lõhkunud ega lõiganud tsehhis midagi, korjas vaid kokku metalli, mis vedeles põrandal. Samuti ei

lõhkunud ta akent ega murdnud lahti aknavõret, seda oli teinud keegi enne teda. Ise ta viibis sel territooriumil esmakordselt. Kahetseb tehtut, otsustas metalli varastada, sest tal pole tööd ja äraelamiseks ei piisa raha. Tal on alaline elukoht aadressil Xxx, Tallinn. (t/l 37-40)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 eurot. (t/l 49)

5 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

T.D ’i süüd tunnistavaid ütlusi, M AS’i avaldust, kannatanu DR’i ütlusi,

tunnistaja Vpütlusi, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.D’i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 10.03.2011 kella 02.00

paiku aadressil Tallinn, Xxx , tungis T.D sisse M AS’i kuuluvale ning võrkaiaga piiratud ja valvatavale territooriumile võrkaias oleva augu kaudu, seejärel katkise akna kaudu pääses tootmishoone remondija mehhaanikatsehhi, kust võttis M AS-le kuuluvat vara 660 euro väärtuses, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest peeti politsei poolt kinni. Kohus asub seisukohale, et nii süüdistatava enese ütlustest kui ka süüteo objektiivsetest asjaoludest saab järeldada, et süüdistatav soovis võtta ära võõraid vallasasju nende omastamise eesmärgil, et asju vanametallina realiseerida. Sellina asjaolu viitab kohtu arvates otseselt võõra vallasasja

äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seejuures nähtub

kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest, et süüdistatav tungis võõrale, aiaga piiratud ja valvatavale territooriumile aiaaugu kaudu ning sisenes võõrasse hoonesse akna kaudu ja võttis

hoonest võõraid vallasasju, mida akna kaudu välja viis. Kohtu arvates viitab selline

sisenemise aeg, so öine aeg ning sisenemise viis, so aiaaugu kaudu territooriumile ja akna kaudu hoonesse, sisenemise ebaseaduslikkust ja omavolilisust. Kriminaalasjas üle kuulanud

tunnistajate ütlustest ei ilmne, et süüdistataval oleks olnud territooriumi või hoone valdaja luba sisenemiseks territooriumile või hoonesse. Seega on tegemist sisenemisega territooriumi ja hoone valdaja loata. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on

kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega so KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust toimepandus, kuid kohus suhtub sellesse

kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatava enda sõnade kohaselt teadis ta AS M territooriumist ja

sellel asuvatest hoonetest ning seal leiduvast metallist ning läks sinna öisel ajal kindla

eesmärgiga varastada võõraid vallasasju. Süüdistatava objektiivne käitumine näitab süüteo kavatsetud toimepanemist. Samas võeti süüdistatavale varguse lõpuleviimiseks valmis pandud võõrad vallasasjad ära ning varalist kahju ei tekkinud. Seejuures ei olnud süüdistatava rünnak

suunatud ka olulise varalise kahju tekitamisele ning süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse episoodi toimepanemises, kuigi tegemist on ühe kvalifitseeriva tunnusega. Seetõttu

leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise

ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohtu arvates võib süüdistatavale mõista

karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas ei pea kohus

koosseisulist raskendavat asjaolu arvestades võimalikuks mõista karistust ettenähtud

sanktsiooni alammääras. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem 7 korral ning eranditult varavastaste süütegude toimepanemise eest, kuid viimase

karistuse ärakandmiselt vabanes ta enam kui kuus aastat tagasi. Süüdistatava selgituste

kohaselt on ta asunud tööle, kuid töötasu suurust süüdistatav ei teadnud ning süüdistatava

sõnade kohaselt on ta tööd teha saanud lühikest aega. Seega puuduvad andmed, kas

süüdistataval säilib eeldatav sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, kuivõrd tal puuduvad hetkel rahalised vahendid selle

tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatav vabanes viimase vangistuse ärakandmiselt kuus aastat varem kui pani toime uue varavastase kuriteo ning teda ei ole vahepeal karistatud ka

6

väärtegude toimepanemise eest, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata, allutades

süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et kriminaalhooldaja järelevalve sunnib süüdistatavat ka edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Märt Toming kohtunik