3-24-1821/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1821

Määruse kuupäev

31. jaanuar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

T.X-i (T.X) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale

ninatrimmer

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-1821 menetlus.

2. Jätta T.X-i riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta T.X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. T.X esitas 22. aprillil 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles kirjutas, et esitas varasemalt

Tartu Vanglale taotluse väljastada talle ninatrimmer, mis tuli 25. septembril 2023. Kuna Tartu

Vangla viis asjad nii kaugele, et trimmerit ei saanud, siis palus T.X osta vangla kulul endale

trimmeri Philips NT 5650/16, sest ta ei saa ilma hakkama, aga tema praegune ninatrimmer on

12 aastat vana ja tekitab probleeme.

2. Tartu Vangla vastas T.X-ile 20. mai 2024. a vastusega nr 6-43/24/261-2, et Tartu Vangla

on varasemalt oma 17. oktoobri 2023. a vastuskirjas nr 6-43/925-2 ja 23. novembri 2023. a

vaideotsuses nr 1-11/224-2 selgitanud, et pakiga trimmeri saamiseks tuleb T.X-il selleks

esitada vastav taotlus ning lasta saata pakk enda nimele alles siis, kui on olemas kõik load.

Kuna T.X seda teinud ei ole, ei ole talle ka trimmerit väljastatud. Lisaks selgitas vangla, et

praegu kehtiva korra kohaselt peab vanglas keelatud eseme erandkorras postipakiga

saamiseks esitama taotluse, kus on välja toodud, millist meditsiinilist abivahendit ja miks isik

vajab. Peale vanglapoolse loa saamist peab paki saatja edastama digitaalselt allkirjastatud

teavituse e-posti aadressile XXX. Teavitus peab sisaldama loetelu saadetavatest esemetest ja

ainetest ning nende kogusest, samuti peab teavituses olema märgitud saaja ees- ja

perekonnanimi ning sünniaeg. Samuti on võimalik pakk tuua vanglasse käsipakina, kuid ka

sellisel juhul peab kinnipeetav olema varasemalt esitanud taotluse erandi tegemiseks keelatud

eseme erandkorras saamiseks ja saanud sellele positiivse vastuse. Tulenevalt eeltoodust jättis

Tartu Vangla T.X-i taotluse vangla poolt ninatrimmeri väljastamiseks rahuldamata.

3. T.X esitas 17. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu

Vanglat väljastama talle uus trimmer. Kaebaja märgib, et kohtud on varem teinud otsuseid, et

3-24-1821

kui arst kinnitab vajadust, siis vangla väljastab abivahendi. Samuti ei sõltu abivahendite

andmine kinnipeetava vangla kontol olevast rahast. Kaebajal sai 2017. aastal kambrisse

kasutamiseks trimmeri, kuid nüüd on arst kinnitanud, et kaebaja vajab uut ja vähem

traumeerivat trimmerit. Kaebaja trimmer on 12 aastat vana ning vajab väljavahetamist.

Kaebaja sõnul saadeti talle varem vanglasse vabadusest erinevaid abivahendeid

meditsiiniosakonna juhataja nimele. Praegu saadeti kaebajale täpselt samal viisil trimmer, mis

tuli vanglasse 25. septembril 2023. Kaebajale öeldi, et ta peab millegipärast uuesti esitama

taotluse, et see kätte saada ning kaebaja sõnul ta ka tegi seda. Kaebaja väitel vangla aga

takistab pahatahtlikult tal trimmeri kättesaamist ega väljasta seda. Kaebajal ei ole enam

võimalik endale trimmerit muretseda. Kaebaja viitab 20. mai 2024. a otsusele nr 6-43/24/261-

2 ja palub sellega seonduvad materjalid vanglalt välja nõuda. Kaebusele on lisatud Tartu

Vangla 25. märtsi 2024. a vastus, millest nähtub, et kaebajale on vangla meditsiiniosakonna

poolt väljastatud 6. septembril 2023 tõend, mille kohaselt on lubatud kaebajale abivahendina

vabadusest saata uus ja vähem traumeeriv trimmer ninakarvade eemaldamiseks.

4. Tartu Vangla esitas 11. detsembril 2024 vastusena kohtunõudele Tartu Vangla 20. mai

2024. a otsuse nr 6-43/24/261-2 ja kaebaja poolt pärast 6. septembri 2023. a tõendi

väljastamist vanglale esitatud pöördumised kõnealuse trimmeri saamiseks koos vangla

vastustega. Samuti teatas vangla kohtule, et kaebaja ei ole esitanud vaiet seoses Tartu Vangla

20. mai 2024. a otsusega nr 6-43/24/261-2.

5. Tartu Vangla teatas 28. jaanuaril 2025 vastusena kohtunõudele, et vangla rahuldas T.X-i

2. detsembri 2024. a pöördumise nr 6-24/24/4996-1 ning väljastas talle ninatrimmeri 27.

jaanuaril 2025.

6. Tartu Halduskohus tegi 28. jaanuaril 2025 kaebajale kohtunõude, milles selgitas, et

kuivõrd Tartu Vangla on soovitud trimmeri kaebajale väljastanud, siis esineb

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktist 4 tulenevalt alus käesolevas

asjas menetluse lõpetamiseks, sest Tartu Vangla on kaebaja poolt taotletud toimingu

sooritanud. Kohus selgitas kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal

teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või esineb tal eeltoodule

vastuväiteid. Samuti selgitas kohus, et kaebajal on võimalik üle minna tuvastamisnõudele,

kuid sellisel juhul peab kaebaja seda taotlema ja kohtule teatama, kuidas on see vajalik tema

õiguste kaitseks (HKMS § 152 lõige 2).

7. T.X esitas 30. jaanuaril 2025 vastuse kohtunõudele, milles palub tuvastada vangla

tegevuses õigusvastasus, kuna vastasel korral vangla taolist tegevust ei lõpeta. Kaebaja väitel

ei ole see ainuke kord, kus vangla õigusvastaselt käitub. Kaebaja märgib, et ta esitab

kahjunõude ja edastab Justiitsministeeriumile kohtu otsuse. Kaebaja palub anda talle advokaat

ja vabastada riigilõivust.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab

kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lõige 3).

Kuna Tartu Vangla väljastas kaebajale 27. jaanuaril 2025 soovitud ninakarvade eemaldamise

trimmeri, siis on kaebuses nõutud toiming tehtud ning praeguse kaebusega soovitud eesmärk

3-24-1821

saavutatud. Seega esineb T.X-i kohustamiskaebuse osas HKMS § 152 lõike 1 punktis 4

sätestatud menetluse lõpetamise alus.

9. HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4

alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu

tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja

kaebaja seda taotleb. Seega on tuvastamisnõudele üleminek lubatav kahe eelduse täitmisel –

kaebaja vastav tahe ning asjaolu, et tuvastamisnõudele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks

vajalik.

Kaebaja vastusest kohtunõudele nähtub tema tahe minna üle kohustamisnõudelt

tuvastamisnõudele. Seejuures põhjendab kaebaja tuvastamiskaebusele ülemineku vajadust

preventiivse eesmärgiga, soovides edaspidi vältida sarnast Tartu Vangla väidetavalt

õigusvastast tegevust.

10. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole vangla vaidlusaluse tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemine kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitseks põhjendatud. Kohtule esitatud

materjalidest nähtuvalt oli kaebajale meditsiiniosakonna poolt väljastatud 6. septembri 2023. a

tõendiga lubatud abivahendina uus ja vähem traumeeriv trimmer ninakarvade eemaldamiseks

saata vabadusest. Kaebajale väljastati soovitud trimmer tema poolt pärast praeguse kaebuse

esitamist, s.o 2. detsembril 2024 vanglale esitatud taotluse alusel.

11. Varasemalt ei õnnestunud kaebajal vabadusest trimmerit saada sel põhjusel, et paki

saamise tingimused ei olnud täidetud. Tartu Vangla ei ole kaebajale keeldunud trimmeri

vabadusest saatmisest, vaid kaebajale on korduvalt selgitatud pakiga trimmeri saamise korda,

mida kaebajal tuli järgida. Vangistusseaduse (VangS) § 281 lõikest 1 tulenevalt on

kinnipeetaval lubatud saada pakke. Esemed, mida kinnipeetaval on lubatud saada, on

sätestatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

(VSkE) § 741 lõikes 1. Sealhulgas on kinnipeetaval lubatud saada meditsiinitarvikuid vangla

tervishoiutöötaja ettekirjutusel, kui need on vältimatult vajalikud ja vangla ise neid ei väljasta

(VSkE § 741 lõike 1 punkt 3). Vanglateenistus võib lubada täiendavalt ka esemeid, mis ei ole

pakis lubatud esemete loetelus, kuid mida on otstarbekas kinnipeetavale väljastada ja mis ei

ohusta vangla julgeolekut (VangS § 281 lõige 3). Kinnipeetavale paki saatmine on lubatud

üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki

isiklikult vanglasse (VangS § 281 lõige 1). Seega kui kaebaja soovis, et vangla võimaldaks

talle väljastpoolt vanglat saata uue ninatrimmeri, pidi ta pöörduma esmalt sellekohase

taotlusega vangla poole. Seejärel oli vangla tervisehoiutöötajal võimalik vastav vajadus

kindlaks teha ning vangla sai otsustada, kas kaebajale uue ninatrimmeri pakiga saatmine

lubatakse või mitte, arvestades sealjuures ka julgeolekukaalutlusi. Kaebaja ei taotlenud enne

praeguse kaebuse esitamist vanglalt luba uue ninakarvatrimmeri saatmiseks, mistõttu vangla

ka ei andnud temale sellekohast luba.

Eelnevat on Tartu Halduskohus selgitanud kaebajale ka 1. aprilli 2024. a määruses

haldusasjas nr 3-24-901, mille raames kaebaja taotles kahjuhüvitise väljamõistmist mh seoses

trimmeri väljastamata jätmisega. Kohus ei tuvastanud selles asjas vangla tegevuses

õigusvastasust. Tartu Halduskohus ei pidanud ka 27. märtsi 2024. a määruses haldusasjas nr

3-23-2994 perspektiivikaks kaebaja nõuet anda talle kätte trimmer. Kohus märkis viimati

nimetatud asjas, et vastustaja on kaebajale selgitanud, kuidas on võimalik saavutada talle

erandi tegemist ja eseme pakiga saamist, kuid kaebaja ei ole varasemalt neid nõuandeid

järginud. Seega ei nähtu kohtule vangla tegevuses õigusvastasust. Sel põhjusel ei ole

3-24-1821

tuvastamiskaebusele üleminek põhjendatud ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

Eeltoodud põhjustel ei nõustu kohus kaebajaga, et tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks tal

oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.

12. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel käesoleva

haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta

jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel

(HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

13. Kuivõrd kohus lõpetab praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata, siis ei ole

vajalik lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning see taotlus jääb läbi

vaatamata.

14. Kaebaja on palunud anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi

õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 aga sätestab, et

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS §

7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma

õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei

mõjuta.

Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule

vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes arusaadava kaebuse ning

vastuse kohtunõudele. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud

kaebuste, määruskaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu

hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei

ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul

haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule

esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja

õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Lisaks on kohus eelpool

praeguse asja menetluse lõpetanud ega pea tuvastamisnõudele üleminekut põhjendatuks.

Seega esineb ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)