3-23-1477/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-1477

Haldusasi

Mittetulundusühingu

Rannaniidu

Haldjad

kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 4.

jaanuari 2023. a, 31. jaanuari 2023. a, 28. juuni 2023. a

otsuste ja 31. mai 2023. a vaideotsuse osaliseks

tühistamiseks ja 14. juuni 2023. a vaideotsuse täies ulatuses

tühistamiseks ning ameti kohustamiseks lahendada kaebaja

taotlus tühistatud osas uuesti

Menetlusosalised

Kaebaja Mittetulundusühing Rannaniidu Haldjad, esindaja

vandeadvokaat Keidi Kõiv

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindaja Ave Paavel

Kaasatud

haldusorgan

Regionaal-

ja

Põllumajandusministeerium, esindajad Mari-Liis Kivipõld ja

Elis-Ketter Müürsepp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mittetulundusühingu Rannaniidu Haldjad kaebus osaliselt.

2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 4. jaanuari 2023. a

otsus nr 12-1/23/37 ja 14. juuni 2023. a vaideotsus nr 12-1/23/159-4 täielikult ning 4.

jaanuari 2023. a otsus nr 12-1/23/36 osas, milles kaebaja taotlus jäeti rahuldamata.

3. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

4. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Mittetulundusühingu

Rannaniidu Haldjad kasuks välja menetluskulu summas 2560 eurot 47 senti. Jätta

muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. märtsil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

3-23-1477

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing Rannaniidu Haldjad esitas 18. mail 2022 Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile (PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse nr 12-1/22/7982,

millega taotles ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade

toetust, mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust

ning poolloodusliku koosluse hooldamisega jätkamise toetust (toimiku nr 71102206052).

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotleti 50,2 ha-le, sealhulgas 31,38 ha-le

lisategevuse eest rannaalal.

2. PRIA jättis 4. jaanuari 2023. a otsusega nr 12-1/23/37 Mittetulundusühing Rannaniidu

Haldjad 2022. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata ning otsustas

kohaldada tulevikku suunatud halduskaristust. Taotletud 26,96 ha pindalast luges PRIA

abikõlblikuks 5,56 ha. Kuna toetust vähendati taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse

võrra 1,5-kordses ulatuses, ei tekkinud väljamaksmisele kuuluvat toetussummat. Lisaks

määrati taotlejale halduskaristus sellise summa ulatuses, mida ei olnud võimalik tasaarvestada

pärast toetuse vähendamist 1,5-kordses ulatuses.

3. PRIA rahuldas 4. jaanuari 2023. a otsusega nr 12-1/23/36 Mittetulundusühingu Rannaniidu

Haldjad 2022. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse

osaliselt ja määras toetussummaks 334 eurot 32 senti.

4. Mittetulundusühing Rannaniidu Haldjad esitas 18. jaanuaril 2023 PRIA 4. jaanuari 2023. a

otsuste nr 12-1/23/36 ja nr 12-1/23/37 peale vaide, mille PRIA jättis 14. juuni 2023. a

vaideotsusega nr 12-1/23/159-4 rahuldamata.

5. PRIA määras 31. jaanuari 2023. a otsusega nr 12-1/23/326 Mittetulundusühingule

Rannaniidu Haldjad 2022. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse

osaliselt summas 1349 eurot 92 senti (p 1); nõudis taotlejalt tagasi alusetult saadud

poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kokku summas 174 eurot 39 senti (p 2);

tasaarvestas tagasinõutava toetuse toetusmaksega (p 3) ning suunas väljamaksmisele toetuse

summas 1175 eurot 53 senti (p 4).

6. Mittetulundusühing Rannaniidu Haldjad esitas 28. veebruaril 2023 PRIA 31. jaanuari 2023.

a otsuse nr 12-1/23/326 peale vaide, milles palus 31. otsuse 2023. a kehtetuks tunnistada osas,

milles taotlus jäeti rahuldamata ja toetus nõuti tagasi, ning rahuldada taotlus täies ulatuses.

7. PRIA rahuldas 31. mai 2023. a vaideotsusega nr 12-1/23/724-6 vaide osaliselt (p 1),

tunnistas 31. jaanuari 2023. a otsuse nr 12-1/23/326 Mittetulundusühingut Rannaniidu

Haldjad puudutavas osas kehtetuks ning tegi uue otsuse, millega määras taotlejale toetuse

2(20)

3-23-1477

kooslusel nr 42749312740 (ala nr 1) 0,18 ha-l lisategevuse eest (p 2) ning jättis muus osas

vaide rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata (p 3).

8. PRIA tunnistas 28. juuni 2023. a otsusega nr 12-1/23/20416 PRIA 31. jaanuari 2023. a

otsuse nr 12-1/23/326 Mittetulundusühing Rannaniidu Haldjad osas kehtetuks (p 1) ning

määras taotlejale poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaliselt summas 1193 eurot 40

senti ning suunas juurdemaksmisele toetuse summas 17 eurot 87 senti (p 2).

9. Mittetulundusühing Rannaniidu Haldjad esitas 30. juunil 2023 Tartu Halduskohtule

kaebuse ning täiendatud kaebuse tervikteksti 6. juulil 2023. Kaebaja palub tunnistada

kehtetuks:

1) PRIA 4. jaanuari 2023. a otsus nr 12-1/23/36 osas, millega PRIA vähendas toetust

kooslustel nr 42749312740 (ala nr 1), 42749340941 (ala nr 1), 42749371469 (ala nr 1),

42749374453 (ala nr 1), 42749383437 (ala nr 1), 42749397694 (ala nr 1) ja 42749490905

(ala nr 1), ning määras toetuse osaliselt;

2) PRIA 4. jaanuari 2023. a otsus nr 12-1/23/37 osas, millega PRIA vähendas toetust

kooslustel nr 42749312740 (ala nr 1), 42749340941 (ala nr 1), 42749371469 (ala nr 1),

42749374453 (ala nr 1), 42749383437 (ala nr 1), 42749397694 (ala nr 1) ja 42749490905

(ala nr 1), ning määras toetuse osaliselt, tasaarvestas tagasinõutava toetuse toetusmaksega

ning rakendas halduskaristust;

3) PRIA 31. jaanuari 2023. a otsus nr 12-1/23/326 osas, millega PRIA vähendas toetust

kooslustel nr 42749312740 (ala nr 1), 42749340941 (ala nr 1), 42749371469 (ala nr 1),

42749374453 (ala nr 1), 42749383437 (ala nr 1), 42749397694 (ala nr 1) ja 42749490905

(ala nr 1), ning määras toetuse osaliselt, nõudis toetuse osaliselt tagasi, tasaarvestas

tagasinõutava toetuse toetusmaksega ja kohaldas halduskaristust;

4) PRIA 31. mai 2023. a vaideotsuse nr 12-1/23/724-6 ja PRIA 14. juuni 2023. a vaideotsuse

nr 12-1/23/159-4 osas, millega jäeti kaebaja vaided rahuldamata;

5) PRIA 28. juuni 2023. a otsus nr 12-1/23/20416 osas, millega PRIA vähendas toetust

kooslustel nr 42749312740 (ala nr 1), 42749340941 (ala nr 1), 42749371469 (ala nr 1),

42749374453 (ala nr 1), 42749383437 (ala nr 1), 42749397694 (ala nr 1) ja 42749490905

(ala nr 1), ning määras toetuse üksnes osaliselt, nõudis toetuse osaliselt tagasi ning

tasaarvestas tagasinõutava toetuse toetusmaksega ja kohaldas halduskaristust.

Lisaks taotleb kaebaja, et kohus kohustaks PRIA-t taotlust tühistatud osas uuesti otsustama.

10. Tartu Halduskohus võttis 4. septembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes

tühistada PRIA 4. jaanuari 2023. a otsused nr 12-1/23/36 ja nr 12-1/23/37, 31. jaanuari 2023.

a otsus nr 12-1/23/326, 28. juuni 2023. a otsus nr 12-1/23/20416 ja 31. mai 2023. a vaideotsus

nr 12-1/23/724-6 osaliselt ning 14. juuni 2023. a vaideotsus nr 12-1/23/159-4 täies ulatuses,

ning kohustada PRIA-t lahendama kaebaja taotlus tühistatud osas uuesti.

11. PRIA esitas 29. septembril 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata. Ühtlasi palus vastustaja kaasata menetlusse täiendava vastustajana

Keskkonnaameti.

12. Kohus jättis 6. septembri 2024. a määrusega rahuldamata vastustaja taotluse kaasata

täiendava vastustajana Keskkonnaamet, määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja

andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete

esitamiseks.

3(20)

3-23-1477

13. Kaebaja esitas 30. septembril 2024 täiendavad seisukohad ning menetluskulude

nimekirja koos kuludokumentidega.

14. Vastustaja esitas 11. oktoobril 2024 vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele ja

menetluskulude taotlusele.

15. Kohus uuendas 6. detsembri 2024. a määrusega asja arutamise ning kaasas menetlusse

arvamuse andmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi.

16. Kaasatud haldusorgan ja vastustaja esitasid vastavalt 27. detsembril ja 30. detsembril 2024

seisukohad ning kaebaja oma seisukoha 13. jaanuaril 2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

17. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

17.1. Toetusaluste maade kontrollimenetlus viidi läbi õigusvastaselt, eesmärgiga omistada

kaebajale rikkumised kunstlikult. Kohapealse kontrolli läbiviimisel ja kontrollaruande

koostamisel ei järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid. Kohapealset kontrolli ei viidud läbi

tähtaegselt. Kaebajale ei antud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks – kaebaja oleks

saanud kohapealse kontrolli järel mõne päeva jooksul vajalikud niited teha. Kontrollakt ei

vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele. PRIA roll kontrollimenetluse läbiviimisel on

ebaselge.

17.2. Kontrollaruandes on toetuse ühikumäär märgitud keskmise ühikumäära alusel, mitte

karjatamisalale vastavalt, mille tulemusel on madalama ühikumääraga kooslused

sanktsioneeritud kõrgema ühikumääraga. Kooslust nr 42749374453 on sellise sama keskmise

ühikumääraga sanktsioneeritud lausa kahel korral. Vastustaja oleks pidanud välja arvutama

rikkumisaluse pinna, mitte aga lugema kooslusi tervikuna rikkumisaluseks maaks. Kui

kooslusel on nt 40–50% ulatuses karjatamistulemus saavutatud, peaks nõude rikkumisega

seotud pind selle võrra väiksem olema. Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38

„Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38) § 10 lg 3 eesmärk on tuvastada

söödud rohustu ulatus kogu taotletaval pindalal kokku, mitte igal kooslusel eraldi.

17.3. Kaebaja täitis kõik toetuskõlblikkuse kriteeriumid ning põhitegevuse ja lisategevuse

elluviimise nõuded. Kuigi vastustaja heidab kaebajale ette koosluste mittenõuetekohast

hooldamist, ei ole PRIA otsustes ühtegi viidet sellele, et kaebaja poleks kõiki nõudeid täitnud.

Kaebajal ei ole võimalik aru saada, milliste andmete põhjal PRIA otsused tegi. Otsused on

oluliste põhjendamispuudustega. Samuti jäeti kaebaja nõuetekohaselt ära kuulamata.

17.4. PRIA ei kontrollinud halduskaristust välistavate asjaolude esinemist. Halduskaristust ei

oleks tohtinud kohaldada, sest Keskkonnaamet ei olnud kaebajale seadnud hooldusnõudeid,

mille rikkumist talle ette heideti. Samuti ei hoiatanud PRIA kaebajat tegevuse eest, mistõttu ei

ole tegemist tahtliku rikkumisega.

17.5. Vastustaja viivitas vaiete lahendamisega õigusvastaselt, rikkudes kaebaja õigustatud

ootust positiivse vaideotsuse saamiseks. Vastustaja lahendas 18. jaanuari 2023. a vaiet viis

kuud ja 28. veebruari 2023. a vaiet kolm kuud. Kuna kirjaliku vorminõude järgimise kohustus

on ainult vaide rahuldamata jätmise korral, tekkis kaebajal õigustatud ootus, et vastustaja

rahuldas vaide ning oodata on positiivset otsust ja toetuse määramist. Lisaks olid vaideotsused

4(20)

3-23-1477

ebamõistlikult suure andmemahuga, mille läbitöötamine tekitas kaebajale põhjendamatuid

kulusid ja ebameeldivusi. Samuti tekitas PRIA otsuste andmisega edasikaebeõiguse osas

segaduse.

17.6. Vastustaja ei võinud 4. jaanuari 2023. a otsuste tegemisel kohaldada maaeluministri 17.

aprilli 2015. a määrust nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus,

kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32).

18. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt

järgmised.

18.1. Vastustaja ei dubleerinud Keskkonnaameti kontrolli. Keskkonnaamet ei viivitanud

kaebajale kontrollaruande esitamisega. Vastustaja ei ole põhjendamiskohustust rikkunud.

Vastustaja esitas võrreldes esialgse otsusega põhjalikumad põhjendused 28. juuni 2023. a

otsuses. Kaebajale oli toetuse vähendamise aluseks olevate rikkumiste sisu juba varem teada.

Kaebaja kuulati haldusmenetluses nõuetekohaselt ära. Vastustaja ei viivitanud põhjendamatult

kaebaja 18. jaanuari 2023. a ja 28. veebruari 2023. a vaiete lahendamisega. Kaebaja väide, et

taotlusaluste maade kontrollimenetlus viidi läbi õigusvastaselt, eesmärgiga omistada kaebajale

rikkumised kunstlikult, on põhjendamatu.

18.2. Vastustaja on EL määruse nr 640/2014 art 35 lg-s 3 sätestatud kriteeriumidest lähtuvalt

nõude rikkumiste ühetaoliselt hindamiseks töötanud iga toetuse kontrolli tarbeks välja

hindamismaatriksid, mis on leitavad PRIA veebilehelt. Rikkumise ulatuse väljaarvutamisel

võetakse muu hulgas arvesse ka keskmist ühikumäära. Ühel ja samal kooslusel ei ole

rikkumist topelt arvestatud.

18.3. Vastustaja on Keskkonnaameti koostatud kontrollaruande ja esitatud tõendite põhjal

seisukohal, et vaidlusalused alad ei olnud 1. oktoobriks nõuetekohaselt hooldatud ja

põhitegevuse nõue ei olnud kohaselt täidetud. Enamikel kooslustel olid veised küll alal

viibinud ja vähesel määral toitunud, kuid rohustu oli madalaks söödud vähem kui 50%

ulatuses. Kaebaja ei täitnud toetuse saamiseks vajalikke lisategevuse nõude tingimusi.

Rikkumiseks ei peetud puittaimede kasvamist aladel.

18.4. Halduskaristuse määramisel järgis vastustaja õigusaktides kehtestatud nõudeid.

Halduskaristuse kohaldamist välistavaid asjaolusid ei esinenud.

18.5. Vastustaja lähtus 4. jaanuari 2023. a otsuste tegemisel õigesti määruse nr 32 sätetest.

19. Kaasatud haldusorgan on seisukohal, et PRIA-l oli 4. jaanuari 2023. a otsuste ja 14.

juuni 2023. a vaideotsuse tegemiseks pädevus ja õiguslik alus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

20. Kaebaja vaidlustab tühistamiskaebusega järgmisi PRIA otsuseid:

1) otsust, millega jäeti tema 2022. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata ja

rakendati halduskaristust;

2) otsust, millega määrati kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus osaliselt;

3) vaideotsust, millega jäeti eespool nimetatud otsuste peale esitatud vaie rahuldamata;

5(20)

3-23-1477

4) otsust, millega määrati poolloodusliku koosluse hooldamise toetus osaliselt ja nõuti osa

toetusest tagasi;

5) vaideotsust, millega rahuldati viimati nimetatud otsuse peale esitatud vaie osaliselt, osas,

milles vaie jäeti rahuldamata;

6) otsust, millega tunnistati poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohta tehtud otsus

kehtetuks ning määrati sama toetuse kohta uus toetussumma.

Samuti on kaebaja esitanud kohustamiskaebuse, et vastustaja lahendaks kaebaja toetustaotluse

vaidlusaluses osas uuesti.

21. Kohus lahendab esmalt kaebuses esitatud nõuded ühtset pindalatoetust ning kliimat ja

keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osas (I) ning seejärel poolloodusliku

koosluse hooldamise toetust puudutavas osas (II). Viimasena lahendab kohus kaebuse ning

määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (III).

I

22. PRIA jättis 4. jaanuari 2023. a otsusega nr 12-1/23/37 kaebaja 2022. aastal taotletud ühtse

pindalatoetuse taotluse rahuldamata ja rakendas tulevikku suunatud halduskaristust. 4.

jaanuari 2023. a otsusega nr 12-1/23/36 määras PRIA kaebajale 2022. a aastal taotletud

kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt. Kaebaja taotleb otsuse

nr 12-1/23/37 täielikku tühistamist ning otsuse nr 12-1/23/36 tühistamist osas, milles PRIA

jättis kaebajale taotletud toetuse määramata (vt 6. detsembri 2024. a määruse p 4). Samuti

palub kaebaja tühistada PRIA 14. juuni 2023. a vaideotsuse nr 12-1/23/159-4, millega PRIA

jättis otsuste nr 12-1/23/37 ja nr 12-1/23/36 peale esitatud vaide rahuldamata.

23. Kohus uuendas 6. detsembri 2024. a määrusega menetluse, et arutada menetlusosalistega,

kas PRIA-l oli 2023. aastal otsuste nr 12-1/23/37 ja nr 12-1/23/36 tegemiseks pädevus ja

õiguslik alus.

Nagu kohus määruses juba selgitas, on PRIA 4. jaanuari 2023. a otsustes nr 12-1/23/37 ja nr

12-1/23/36 viidatud EL määrustele nr 1307/2013, nr 1306/2013, nr 809/2014, nr 640/2014 ja

nr 639/2014, samuti 19. novembril 2014 Riigikogus vastu võetud Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele (ELÜPS2015) ning määrusele nr 32.

1. jaanuaril 2023 jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

(ELÜPS2023) §-ga 145 tunnistati ELÜPS2015 kehtetuks. ELÜPS2023 rakendussätted ei näe ette

ELÜPS2015 kohaldamist 2022. a kohta esitatud taotluste lahendamisel pärast 31. detsembrit

2022. ELÜPS2023 § 132 lg 1 kohaselt kehtivad ELÜPS2015 alusel antud õigusaktid kuni nende

kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2035. aasta 31. detsembrini. Määrus nr 32

tunnistati maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised

nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-ga

21 kehtetuks. Määrus nr 71 jõustus 1. jaanuaril 2023 (sama määruse § 22).

23.1. Haldusorgani pädevust tuleb kontrollida haldusakti andmise aja seisuga

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).

ELÜPS2023 § 4 lg 1 kohaselt on PRIA ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise korral

makseasutus EL määruse nr 2021/2116 art 9 ja EL määruse nr 1306/2013 art 7 tähenduses.

ELÜPS2023 § 8 lg-s 1 on täpsustatud, et ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud

nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete

6(20)

3-23-1477

õigsust kontrollib PRIA või samas seaduses sätestatud juhul muu isik või asutus. Nimetatud

sätetes on ühise põllumajanduspoliitika abinõude all silmas peetud ELÜPS2023 § 2 lg-s 1

loetletud EL määruste alusel rakendatavaid abinõusid. EL määrust nr 1307/2013, mis

reguleeris otsetoetuste määramist, loetelus pole. Ka ELÜPS2023 §-dest 14–16 nähtuvalt annab

see seadus PRIA-le pädevuse uue programmiperioodi raames EL 2021. aasta määruste

kohaste toetuste määramiseks. Vaatamata selge pädevusnormi puudumisele, tuleb kohtu

hinnangul PRIA pädevust 2022. aastal taotletud otsetoetuste taotluste 2023. aastal

lahendamiseks siiski jaatada. Nagu kaasatud haldusorgan selgitas, lähtuti uue seaduse

väljatöötamisel eeldusest, et 2022. aastal esitatud otsetoetuste taotlused jõutakse samal aastal

lahendada, sest määruse nr 32 § 20 lg 1 kohaselt tuli ühtse pindala ning kliima- ja

keskkonnatoetuse taotluse kohta teha otsus taotluse esitamise aasta 10. detsembriks.

ELÜPS2023 sätetest ega selle seaduse eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks

soovinud anda PRIA pädevuse mõnele teisele haldusorganile. Taotlejate õiguste tõhusa kaitse

huvides tuleb tõlgendada ELÜPS2023 § 4 lg 1 nii, et makseasutusena EL määruse nr 1306/2013

art 7 tähenduses on PRIA pädevuses ka EL määruse nr 1307/2013 kohaste taotluste

lahendamine.

Tulenevalt pädevuse olemasolust oli PRIA-l võimalik teha 2022. aastal taotletud ühtse pindala

toetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotluste kohta

menetlust lõpetavaid otsustusi ka 2023. aastal.

23.2. Küll aga ei võinud PRIA kaebajale vaidlusaluste toetuste määramise üle otsustades

kohaldada ELÜPS2015 ja määrust nr 32, sest need õigusaktid olid alates 1. jaanuarist 2023

kehtetud.

Kaasatud haldusorgan ja vastustaja on õigesti märkinud, et HMS § 5 lg 5 kohaselt

kohaldatakse menetluse alguses kehtinud menetlusnorme. Nimetatud norm ei reguleeri aga

haldusakti andmise aluseks olevate (s.o haldusakti adressaadile subjektiivseid õigusi andvate

või kohustusi panevate) normide kohaldamist. Haldusakti andmise üle otsustamisel tuleb

kohaldada materiaalõiguse norme, mis kehtisid haldusakti andmise ajal (HMS § 54; HKMS §

158 lg 2 teine lause; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1994/89, p 19).

Praeguses asjas ei ole tegemist olukorraga, kus toetuse andmise tingimused oleksid toetuse

taotlemise ja määramise vahelisel aja rangemaks muutunud. Seepärast ei tõusetu küsimust,

kas varem kehtinud normidele tuleks anda tagasiulatuv jõud. Samuti ei saa praeguses asjas

kaebuse rahuldamine rikkuda kaebaja õiguspärast ootust, sest kaebaja taotleb talle koormava

mõjuga otsuste tühistamist. Küll aga tuleb haldusakti alusel toetuse saanud isiku usalduse

kaitset arvesse võtta juhul, kui haldusorgan kaalub õigusvastase haldusakti isiku kahjuks

kehtetuks tunnistamist (HMS § 66 lg 1).

23.3. PRIA otsuste nr 12-1/23/37 ja nr 12-1/23/36 tegemisel kohaldati lisaks ELÜPS2015 ja

määruse nr 32 sätetele ka EL õiguse norme. Otsustest nähtuvalt määras PRIA toetuste

ühikumäära kindlaks ELÜPS2015 § 23 alusel. Nimetatud sätte kohaselt lähtub PRIA otsetoetuse

ühikumäära otsustamisel muu hulgas otsetoetusteks ettenähtud vahendite suurusest, mille

kehtestas ELÜPS2015 § 11 lg 4 alusel toetuse liikide kaupa valdkonna eest vastutav minister

käskkirjaga. Kuna ilma ühikumäärata ei saa toetuse suurust kindlaks määrata, ei ole kohtul

võimalik üksnes EL õiguse normide alusel kontrollida vaidlustatud otsuste õiguspärasust.

Seepärast on PRIA 4. jaanuari 2023. a otsused nr 12-1/23/37 ja nr 12-1/23/36 piisava

õigusliku aluse puudumise tõttu sisuliselt õigusvastased ning tuleb tühistada.

7(20)

3-23-1477

23.4. Kuna PRIA 4. jaanuari 2023. a otsused nr 12-1/23/37 ja nr 12-1/23/36 osutusid

kohtuliku kontrolli tulemusena õigusvastasteks, tühistab kohus ka PRIA 14. juuni 2023. a

vaideotsuse nr 12-1/23/159-4, millega jäeti kaebaja vaie nimetatud otsuste peale rahuldamata.

24. Kaebuses on esitatud ka kohustamisnõude, et kohus kohustaks vastustajat kaebaja taotlust

osas, milles kohus otsused tühistas, uuesti lahendama. Kohtule arusaadavalt on kaebaja

eesmärk saada 2022. aastal esitatud taotluse alusel ühtset pindalatoetust ning kliimat ja

keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust täies ulatuses.

HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise

aja seisuga. Nimetatud sättest tulenevalt saab kohus kohustamiskaebuse rahuldada juhul, kui

vastustajal nii faktiliselt kui ka õiguslikult võimalik kohustust täita. Kuna kohus leidis

praeguses asjas, et PRIA-l puudub alates 1. jaanuarist 2023 õiguslik alus määrata 2022. aasta

eest ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, ei

saa kohus vastustajat kohustada neid toetusi määrama ega toetuste määramist uuesti

otsustama. Seepärast jätab kohus kohustamiskaebused PRIA 4. jaanuari 2023. a otsuseid ja

14. juuni 2023. a vaideotsust puudutavas osas rahuldamata (HKMS § 158 lg 2 esimene lause).

II

25. Kohus lahendab järgnevalt kaebaja nõuded seoses poolloodusliku koosluse (PLK)

hooldamise toetuse määramisega.

Kaebaja taotles toetust kokku 50,2 ha-le, sealhulgas 31,38 ha-le lisategevuse eest rannaalal.

Vaidluse all on seitse kooslust, kogumahus 38,66 ha.

26. Kohus peatub esmalt kaebuses esitatud väitel, et vastustaja on tekitanud vaidlusaluste

otsuste andmisel segaduse ja raskendanud kaebeõiguse teostamist.

26.1. Vastustaja lahendas kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse 31.

jaanuari 2023. a otsusega nr 12-1/23/326. Nimetatud otsusega määrati kaebajale toetus

osaliselt (1349,92 eurot), nõuti tagasi alusetult saadud toetus (174,39 eurot), tasaarvestati see

määratud toetusega ning suunati ülejäänud toetus väljamaksmisele (1175,53 eurot). 31. mai

2023. a vaideotsusega nr 12-1/23/724-6 tunnistas PRIA 31. jaanuari 2023. a otsuse kaebajat

puudutavas osas kehtetuks ning tegi uue otsuse, millega määras kaebajale toetuse ühel

kooslusel 0,18 ha-l lisategevuse eest (resolutsiooni p 2). 28. juuni 2023. a otsusega nr

12-1/23/20416 tunnistas PRIA 31. jaanuari 2023. a otsuse kaebajat puudutavas osas kehtetuks

(resolutsiooni p 1) ning määras talle poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (1193,40

eurot) ja suunas juurdemaksmisele 17,87 eurot (resolutsiooni p 2).

Eeltoodust nähtuvalt tunnistas PRIA 31. jaanuari 2023. a otsuse kehtetuks nii 31. mai 2023. a

vaideotsusega kui ka 28. juuni 2023. a otsusega. Kehtetuks tunnistatud haldusakti ei saa

kehtetuks tunnistada. Seepärast on PRIA 28. juuni 2023. a otsuse resolutsiooni p 1 ebatäpne.

26.2. Kohus palus 4. septembri 2023. a määruses vastustajal selgitada, millisel põhjusel oli

vaja pärast 31. mai 2023. a vaideotsust teha kaebaja suhtes uus, 28. juuni 2023. a otsus.

Vastustaja selgitas 2. oktoobri 2023. a vastuses kaebusele, et PRIA otsuste koostamise

süsteemi infotehnoloogiline lahendus toetuste otsuste andmiseks on ühetaoliselt üles ehitatud

nii, et ühe otsuse tekstiga oleks võimalik võimalikult paljudele taotlejatele koostada otsused

korraga, lisades otsuse tekstiosale iga taotleja kohta tabeli koos toetuse summade ja õiguslike

8(20)

3-23-1477

alustega. Selline lahendus on tingitud asjaolust, et osa toetusi tuleb teha igal aastal 10.

detsembriks ning teine osa 10. veebruariks. Kui mõne taotleja osas on vaja otsust muuta,

pealkirjastatakse see otsuse muutmisena ning seotakse niiviisi lahti teistest (mass-)otsustest.

Otsuse tervikuna kehtetuks tunnistamisel tuleks teha kõikidele otsusega seotud taotlejatele

uued otsused, kuid ühe taotleja osas otsuse muutmisel tunnistab PRIA otsuse kehtetuks

üksnes tema osas. Et säiliks selgus muudetud otsuste kehtivuse osas, tunnistatakse muudetav

otsus alati tervikuna kehtetuks ning tehakse uus otsus, mille põhjendustes tuuakse täiendavalt

välja otsuse muutmise tinginud asjaolud. Seega jääb kehtima üksnes viimane otsus. Ka antud

juhul tunnistati 31. jaanuari 2023. a otsus kehtetuks ning kehtib 28. juuni 2023. a otsus

(vastuse p 17; dtl 596-597).

26.3. Vastustaja vastusest ei selgu, miks oli vaja teha lisaks 31. mai 2023. a vaideotsusele 28.

juuni 2023. a otsus.

Vaidemenetluse eesmärk on lahendada haldusmenetluse tõttu tekkinud vaidlus. Vastustaja

rahuldas 31. mai 2023. a vaideotsusega kaebaja vaide osaliselt ning määras talle täiendavalt

toetust. 28. juuni 2023. a otsuses selgitas PRIA väljamakstava toetussumma kujunemist.

Olukorras, kus vaideorgan tegi vaideotsuses toetuse määramise kohta uue otsuse, tulnuks asi

tervikuna vaideotsuses ära lahendada – ehk siis põhjendused, mille PRIA esitas 28. juuni

2023. a otsuses, tulnuks esitada 31. mai 2023. a vaideotsuses (vastustaja on 31. mai 2023. a

vaideotsuses õigesti märkinud, et vaideotsuse alusel otsuse muutmisel peab PRIA otsust

rohkem põhjendama, et makstava toetussumma ja vähendamiste arvutuskäik oleks üheselt

mõistetav (vaideotsuse p 11; dtl 175). Ka vaideotsus saab olla toetuse andmise aluseks olev

õigusakt. Nii haldus- kui ka vaidemenetlus viiakse läbi isiku õiguste tagamiseks ning selle

eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja pärast vaideotsust täiendavat otsust teha. Eraldi otsuse

koostamine üksnes haldusakti põhjenduste (sh arvutuskäikude) esitamiseks või üksnes

haldusorgani huvidest tingitud administratiivsetel (sh infotehnoloogilistel) põhjustel ei ole

haldusmenetluse põhimõtetega kooskõlas, sest see tekitab toetuse taotlejale ebaselgust ning

põhjendamatut koormust ja kulusid (HMS § 5 lg 2).

Nimetatud probleemid tekkisid ka praeguses asjas. Kaebaja pidi taotletud toetuse saamiseks

vaidlustama nii 28. juuni 2023. a, 31. mai 2023. a kui ka 31. jaanuari 2023. a otsust.

Ilmselgelt tekitas iga täiendava otsuse vaidlustamine taotlejale koormust ja kulu. Seejuures sai

kaebaja 28. juuni 2023. a otsusest teada vahetult enne 31. mai 2023. a vaideotsuse

kaebetähtaja saabumist, mis sundis kaebajat kaebust täiendama. Kohus nõustub kaebajaga, et

vaidlusaluse otsuse kohta uue otsusega täiendavate põhjenduste esitamine paar päeva enne

kaebetähtaja saabumist tekitab vaidlustajale põhjendamatuid ebameeldivusi (HMS § 5 lg 2).

Ebaselgust tekitas see, et 28. juuni 2023. a otsusega muudeti 31. jaanuari 2023. a otsust, mis

oli vaideotsusega kaebajat puudutavas osas kehtetuks tunnistatud.

Segadust võis tekitada ka osutus haldusakti muutmisele. Olukordades, kus isik on esitanud

haldusakti peale vaide, ei näe seadus haldusakti muutmist ette. Haldusorganil on

vaidemenetluses õigus haldusakt (osaliselt või täielikult) kehtetuks tunnistada. Sel moel

saavutatakse haldusakti sisus õiguslik muudatus. Tegemist pole aga haldusakti muutmisega

haldusmenetluse seaduse tähenduses, sest haldusakti muutmine toimub väljaspool

õiguskaitsemenetlust (HMS §-d 64–70). Vaidemenetluses ei lähtuta haldusakti muutmise

sätetest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-30-09, p 14).

26.4. Nii nagu haldusakt, peab ka vaideotsus olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1

ja § 5 lg 2). PRIA 31. mai 2023. a vaideotsuse ja 28. juuni 2023. a otsuse resolutsioonides on

paraku ka muid ebatäpsusi.

9(20)

3-23-1477

26.4.1. PRIA 31. mai 2023. a vaieotsuse resolutsiooni p 2 sõnastuse kohaselt määrati

taotlejale uue otsusega toetus üksnes kooslusel nr 42749312740 (ala nr 1) 0,18 ha-l

lisategevuse eest. Tegelikkuses oli PRIA tahe rahuldada kaebaja taotlus lisaks varem

rahuldatud osale täiendavas osas. Soovitud tulemuse saavutamiseks piisanuks 31. jaanuari

2023. a otsuse kehtetuks tunnistamisest üksnes osas, milles jäeti nimetatud kooslusele 0,18

ha-l lisategevuse eest toetus määramata.

26.4.2. PRIA 28. juuni 2023. a otsuse resolutsioonis on jäetud kajastamata toetuse osaline

tagasinõudmine (vt 31. jaanuari 2023. a otsuse resolutsiooni p 2). Täpselt pole sõnastatud ka

otsuse resolutsiooni p 2, millega määrati kaebajale toetus summas 1193,40 eurot ja suunati

juurdemaksmisele toetus summas 17,87 eurot. Kuna otsuse resolutsiooni p-ga 1 oli 31.

jaanuari 2023. a otsus kehtetuks tunnistatud, puudus toetussumma, millele oleks saanud lisada

juurdemaksmisele kuuluva summa. Otsuse põhjendustest nähtuvalt oli vastustaja tegelik tahe

määrata kindlaks üksnes uus toetussumma (s.o 1193,40 eurot, milles sisaldus 17,87 eurot).

26.5. Nimetatud puuduste tõttu on PRIA 31. mai 2023. a vaideotsus ja 28. juuni 2023. a otsus

formaalselt õigusvastased. Praeguses asjas ei tingi esile toodud puudused siiski otsuste

tühistamist. Otsuste põhjenduste kaudu on otsuste mõju kaebaja õigustele ja kohustustele

arusaadav, mistõttu puudub alus hinnanguks, et resolutsioonides sisalduvad eksimused

oleksid mõjutanud asja sisulist otsustamist (HMS § 58). Samuti ei takistanud lisaks

vaideotsusele täiendava otsuse tegemine praeguses asjas kaebajal kaebeõiguse teostamist.

27. PRIA 31. jaanuari 2023. a otsuses nr 12-1/23/326 ja 28. juuni 2023. a otsuses nr

12-1/23/20416 märgitu kohaselt tehti need otsused EL määruste nr 1305/2013, nr 2022/128 ja

nr 908/2014, ELÜPS2023 sätete ning ELÜPS2015 § 67 lg 2 alusel vastu võetud määruse nr 38

alusel. ELÜPS2023 § 132 lg 1 võimaldas PRIA-l kohaldada määrust nr 38 ka pärast ELÜPS2015

kehtetuks tunnistamist.

28. Keskkonnaamet (KeA) kontrollis 4. oktoobrist 2022 kuni 3. novembrini 2022 kaebaja

toetustaotluse aluseks olevatel aladel poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse 2014-2020

nõuete täitmist. Teostatud kontrolli kohta koostati kontrollaruanne nr 221663-046.

29. Kaebaja väitel on arusaamatu, milline on PRIA roll kontrollimenetluses: kui kontrolli

läbiviija on Keskkonnaamet, siis on ebaselge, miks osalesid kohapealses kontrollis ka PRIA

teenistujad ning miks arutasid kahe ameti teenistujad kontrollakti koostamise üle.

29.1. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et pädev kontrolliasutus on Keskkonnaamet ning

PRIA ei dubleerinud Keskkonnaameti kontrolli. PRIA kontrollibüroo teenistuja teostab

poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames kvaliteedikontrolli, vaadates üles

Keskkonnaameti koostatud kontrollaruanded ning viibides pisteliselt kohapealsete kontrollide

läbiviimise juures.

29.2. Vaidlusalune kohapealne kontroll viidi PRIA kontrollaruande nr 221663-046 kohaselt

läbi 4. oktoobrist kuni 3. novembrini 2022 (dtl 56). Tol ajal kehtinud ELÜPS2015 § 79 lg 5

kohaselt tegi maaelu arengu toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või

taotluse rahuldamata jätmise otsuse PRIA, Maaeluministeerium või riigi sihtasutus. Määrusest

nr 38 nähtuvalt esitatakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlus PRIA-le (§ 17

lg 4), PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust

(§ 18 lg 1) ning teeb otsuse taotluse rahuldamise kohta (§ 20 lg 1). Määruse nr 38 § 18 lg 2

kohaselt teeb Keskkonnaamet kontrolli nõuete täitmise üle (arengukavas ettenähtud ulatuses

10(20)

3-23-1477

ja oma pädevuse piires), lähtudes komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 artiklites 24–41

sätestatust. Viidatud artiklid reguleerivad kohapealse kontrolli läbiviimist.

Eeltoodud normidest nähtuvalt on PLK hooldamise toetuse andmise üle otsustamine ja

vastava menetluse läbiviimine PRIA pädevuses. Keskkonnaamet ei vii läbi eraldi

haldusmenetlust (kontrollmenetlust), vaid teeb toetuse andmise menetluses üksnes teatud

menetlustoiminguid. Kuna toetuse taotluse rahuldamise üle otsustab PRIA, on ka

Keskkonnaameti menetlustoimingud omistatavad PRIA-le. Kuna PRIA vastutab nii

haldusmenetluse õiguspärase läbiviimise kui ka menetluse tulemusel tehtava otsuse

õiguspärasuse eest, ei näe kohus kaebuse lisades 21–24 kajastatud PRIA ja Keskkonnaameti

konsultatsioonides midagi taunimisväärset.

30. Kohus kontrollib järgnevalt PRIA 31. jaanuari 2023. a ja 28. juuni 2023. a otsuste sisulist

õiguspärasust.

Kaebajale PLK hooldamise toetuse osalise määramise osas on põhivaidlus küsimuses, kas

kaebaja täitis toetuse põhitegevuse nõuded ning ühe koosluse osas ka lisategevuse nõuded.

31. PRIA 31. jaanuari 2023. a ja 28. juuni 2023. a otsused tuginevad samadele asjaoludele.

PRIA 28. juuni 2023. a otsus erineb 31. jaanuari 2023. a otsusest üksnes niivõrd, et koosluse

42749312740 ala nr 1 osas luges PRIA täiendavalt täidetuks lisategevuse nõude 0,18 ha

ulatuses.

Mõlema otsuse kohaselt vähendas PRIA kaebaja toetust peaasjalikult põhjusel, et kaebaja ei

täitnud koosluse 42749340941 alal nr 1, koosluse 42749374453 alal nr 1, koosluse

42749371469 alal nr 1, koosluse 42749490905 alal nr 1, koosluse 42749312740 alal nr 1,

koosluse 42749397694 alal nr 1 ja koosluse 42749383437 alal nr 1 määruse nr 38 § 10 lg-s 3

sätestatud hooldamise nõuet. PRIA kohaldas toetuse vähendamisel määruse nr 38 § 10 lg-t 3

ja § 19 ning EL määruse nr 640/2014 art 35 lg-t 3.

32. Määruse nr 38 § 10 lg 3 kohaselt peab karjatamise tulemusena olema 1. oktoobriks kogu

taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on

vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt

söödud. Määruse nr 38 § 8 lg 1 kohaselt hooldab taotleja kohustuseperioodi jooksul

poollooduslikku kooslust määruses sätestatud nõuete kohase niitmise või karjatamise teel.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli valinud hooldamise viisiks karjatamise.

33. Kaebaja väitel tuleb määruse nr 38 § 10 lg 3 kohaselt tuvastada loomade söödud rohustu

ulatus kogu taotletaval pinnal kokku, mitte igal kooslusel eraldi. Vastustaja seevastu leiab, et

selline tõlgendus ei ole mõistlik, sest taotletavad kooslused ei pruugi asuda lähestikku ning

tegemist on suurte aladega, mistõttu oleks mõeldamatu võtta rohustu visuaalsel hindamisel

aluseks kõik taotlusel deklareeritud alad. Kohus jagab vastustaja seisukohta, sest see

soodustab kontrollile seatud eesmärkide saavutamist. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud,

miks tuleks eelistada tema pakutud tõlgendust.

34. Kohus kontrollib järgnevalt, kas vastustaja tuvastas vaidlusalustel kooslustel PLK

hooldamise toetuse saamiseks sätestatud tingimuste rikkumised 31. jaanuari 2023. a ja 28.

juuni 2023. a otsustes õigesti.

Koosluse 42749340941 ala 1

11(20)

3-23-1477

35. Koosluse 42749340941 ala 1 (0,26 ha) osas väidab kaebaja, et kohapealse kontrolli

läbiviimise käigus ei fikseeritud asjaolusid, mis tõendaksid rikkumisi. PRIA fotod ei ole

tõendikõlbulikud: seitsmest fotost neljal puuduvad koordinaadid ning ülejäänud kolm fotot on

pildistatud kooslustelt väljas ja suunaga koosluselt eemale (kaebuse lisad 26–28). Kaebajale

pole ka arusaadav, kas PRIA võttis võsa olemasolu rikkumise tuvastamisel arvesse.

36. Kontrollaruande kohaselt ei olnud ala nõuetekohaselt hooldatud; veised olid alal viibinud

ja vähesel määral toitunud; rohustu oli madalaks söödud alla 50%; alal esineb võsa, mida

tuleb alalt eemaldada (dtl 81). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,75 (mõju nõude

eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju) (dtl

90). Lisaks tehti kohapealsest olukorrast fotod.

Kontrollaruande lisaks oleval PLK hooldamise toetuse nõuete kontroll-lehel (karjatamine) on

rubriigis „Nõude kontrollimata jätmise põhjus või läbiviidud kontrolli iseloom ja ulatus, leiu

kirjeldus“ selgitatud, millise metoodika järgi kontrollitakse määruse nr 38 § 10 lg-s 3

sätestatud tingimuste täidetust (lk 2; dtl 90). Sama selgitas PRIA põhjalikumalt 31. mai 2023.

a vaideotsuses (p-d 31–34). Kokkuvõtlikult hinnatakse esmalt visuaalselt, kas loomad on

kogu taotletud ala vähemalt 50% ulatuses madalaks söönud selliselt, et rohustu kõrgus

moodustab ligikaudu ¼ kohapeal kasvava rohttaimestiku kõrgusest; seejärel hinnatakse, kas

ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud nii, et taimkatte kõrgus moodustab ligikaudu kuni

¾ kohapeal kasvava taimkatte kõrgusest.

37. Asja materjalide hulgas on nimetatud ala kohta kolm vastustaja fotot (kaebuse lisad 26–

28) ja kaks kaebaja fotot (kaebuse lisad 29 ja 30). Vastustaja fotodel on koordinaadid, kuid

kaebaja omadel mitte. Olukorras, kus kaebaja fotode tegemise asukoht pole teada, ei ole

kaebaja tõendid vastustaja omadest kaalukamad. Kaebaja on ka ise kaebuses selgitanud, et

tegemist on liigniiske alaga, mille rohumass on väga suur. Kohus selgitab vastuseks kaebaja

väitele, et vaidlusalusel alal oli loomkoormus hoolduskavaga ettenähtust suurem, et

hooldamisnõude täitmisel võetakse alus hooldamise tulemus. Kohtu hinnangul pole veenev ka

kaebaja väide kontrollaruandes võsa kohta tehtud märkuse tähenduse kohta. Vastustaja on 31.

mai 2023. a vaideotsuse p-s 40 kaebajale selle kohta ammendava selgituse andnud.

Koosluse 42749312740 ala 1

38. Vastustaja leidis vaidlustatud otsustes, et 0,26 ha ulatuses ei olnud tegemist

toetusõigusliku alaga, sest ala oli majandamata. Sellest tulenevalt vähendas vastustaja nii 31.

jaanuari 2023. a kui ka 28. juuni 2023. a otsuses toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala

erinevuse tõttu nimetatud ala ulatuses määruse nr 38 § 19 ning EL määruse nr 640/2014 art 18

lg 6 ja art 19 alusel. Samuti nõudis vastustaja mõlemas otsuses aastate 2018, 2019 ja 2021

eest makstud toetuse kaebajalt nimetatud ala ulatuses määruse nr 38 § 15 lg 1, ELÜPS § 123

lg-te 1 ja 4 ning EL määruse nr 1306/2013 art 54 lg 1 ning art 63 lg-te 1 ja 3 alusel tagasi.

Halduskarisust ei määratud.

39. Kaebaja ei vaidle vastu vastustaja seisukohale, et ala oli 0,26 ha ulatuses hooldamata. Ka

kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks nimetatud ala osas toetuse vähendamisel eksinud.

Koosluse 42749490905 ala 1

40. Koosluse 42749490905 ala 1 osas väidab kaebaja, et vastustaja etteheited seoses

võsastunud aladega on asjakohatud ja pahatahtlikud. Esiteks pole mõiste sisu selge ning

teiseks saab kaebaja puittaimestikku hooldada üksnes siis, kui Keskkonnaamet talle vastava

12(20)

3-23-1477

kohustuse määrab. Samuti on vastustaja fotod oluliselt moonutatud (nt suunaga maapinna

poole; suunaga koosluselt välja; võsatihnikust, kuhu loomadel ligipääs keerulisem) ning pole

esitatud võrdlusmaterjali nõuetekohasest alast. Vastustaja ei arvestanud piirkonna eripäraga:

vaatamata hoolduskavas ettenähtust suuremale loomkoormusele, on karjatamata rohumass

väga suur. Kohapealse kontrolli läbiviimise käigus ei fikseeritud asjaolusid, mis tõendaksid

rikkumisi. Kaebaja selgitas, et ta ei teinud alast fotosid põhjusel, et kohapealse kontrolli ajal

kinnitasid kontrollijad ala sobivust.

41. Kontrollaruande kohaselt ei olnud ala (0,3 ha) nõuetekohaselt hooldatud; veised olid alal

viibinud ja vähesel määral toitunud; rohustu oli madalaks söödud alla 50%; alal esineb võsa,

mida tuleb alalt eemaldada (dtl 81). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,75 (mõju

nõude eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju)

(dtl 90). Lisaks tehti kohapealsest olukorrast fotod. Vastustaja esitas kohtumenetluses alast 20

fotot (vastus kaebusele, lisa 9.6; dtl 1223–1243).

42. Kohtu hinnangul on kontrollaruandes märgitu vastavuses vastustaja esitatud fotodelt

nähtuvaga. Fotod kogumis ei kinnita kaebaja väidet tegeliku olukorra moonutamise kohta.

Kaebaja ei ole kinnitanud tõenditega oma väidet, et mõned fotod on tehtud suunaga koosluselt

välja või kooslusest väljapool. Fotod ei jäta kahtlust, et ala oli olulises ulatuses

puittaimestikuga kaetud. Sõna „võsa“ kasutamisele pole õiguskorras piirangut seatud.

Taotletud alal hooldamistulemuse saavutamise eest vastutab taotleja.

Koosluse 42749397694 ala 1

43. Kaebaja väitel ei olnud Keskkonnaamet näinud 2022. aastal ette sellel alal puittaimestiku

eemaldamist ning oli kindlaks määranud loomkoormuse. Seepärast jääb kaebajale

arusaamatuks, miks heideti talle ette, et alal on liigne puittaimestik. Lisaks ei kajasta

vastustaja fotod kogumina tegelikkust, vaid pildistatud on veidraid kohti: 44 fotost 11-l on

loomade toitumine tuvastatav, kuid fotod on tehtud nii, et seda jääks fotodele väga piiratult

(kaebuse lisad 41– 44); osa fotosid on tehtud maapinna lähedalt või tihnikust (kaebuse lisad

45–48). Vastustaja ei võtnud arvesse kaebaja selgitusi: kooslusel ei ole tugevat angervaksa,

mis esineks karjatamata kooslusel; puude eemaldamist takistas RMK viivitus maha langenud

puude eemaldamisel. Vastustaja väitis vaideotsuses, et rohustu kõrgust ei hinnatud.

44. Kontrollaruande kohaselt oli ala (2,47 ha) tugevalt võsastunud; alal esines erineva

kõrguse, jämeduse ja tihedusega sanglepa, kase ja sarapuu võsa, mida tuleb edaspidi jätkuvalt

eemaldada; võsa tiheduse, karjatamisala suuruse ja loomade vähesuse tõttu on veised alal

vähe viibinud ja rohustu on söödud alla 50% ning suuremal osal alast puuduvad loomade

poolt valdavalt söödud alad; kooslusel tuleb kiiremas korras alustada võsa tõrjumisega;

soovitus on rajada karjaaed puiskarjamaa ja muu niidu vahele, et hoida loomi puiskarjamaal

toitumas (dtl 83). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 1,05 (mõju nõude eesmärgile väga

suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju) (dtl 90). Vastustaja

esitas alast 44 fotot (dtl 1177–1221).

45. Kaebaja ei ole esitanud oma väidete kohta ühtegi tõendit. Kohtu hinnangul kinnitavad

vastustaja esitatud fotod, et kontrollaruandes kirjeldatu vastas tegelikule olukorrale.

Vastustaja ei märkinud vaideotsuses, et rohustu kõrgust ei hinnatud, vaid põhjendas, et

rohustu kõrguse ülemõõtmine ei olnud vajalik, sest ka rohttaimede konkreetset kõrgust

teadmata on ilmne, et fotodelt ei nähtu madalaks söödud rohustuga ala mitte ligilähedaseltki

50% ulatuses. Kohus nõustub vastustaja järeldusega.

13(20)

3-23-1477

Koosluse 42749371469 ala 1

46. Kaebaja väitel nähtub ala kohta vastustaja esitatud fotodelt, et kaebaja täitis

hoolduskohustuse (kaebuse lisad 52–63). Kaebajale on ebaselge, kuidas vastustaja jõudis

tulemuseni, et karjatatud ala on alla 50%. Seevastu vaideotsuse kohaselt oli rohustu alal siiski

valdavalt söödud ning vähemalt 30% ulatuses oli rohustu madalaks söödud. See oluline

vastuolu viitab selgesti, et tegelikkuses asjaolusid ei tuvastatud ja hinnanguid ei antud, vaid

rikkumised formuleeritakse otsuses kunstlikult. Vastustaja kolmel fotol puuduvad

koordinaadid, samas on just nendest kahel näha ulatuslikult söödud alasid, mis tekitab

kahtluse, et koordinaadid on jäetud fotodele tahtlikult märkimata. Muus osas on esitatud

olulisel määral moonutatud fotosid (soppidest, metsapiiridel, kinnistu piiri peal või koosluselt

väljas; kaebuse lisad 67–71). Ei saa välistada, et kõrreliste vahel uue heinastiku kasvamine

osutab, et suvel alguses toimus karjatamine (kaebuse lisa 64). Vastustaja ei võtnud arvesse

kaebaja selgitusi, et ala on väga suures ulatuses niidetud ja mõned aastad tagasi eemaldati

sealt ulatuslikult lepavõsa. Kaebaja foto tegemise asukoht on jõe abil tuvastatav (kaebuse lisa

72).

47. Kontrollaruandes on koosluse 42749371469 ala 1 (3,93 ha) kohta märgitud, et osa alast on

niidetud; ala niitmata osas esineb erineva kõrguse, jämeduse ja tihedusega sanglepavõsa, mida

tuleb hakata ala kinnikasvamise vältimiseks eemaldama; loomad on viibinud üksnes

karjatatud alal, kuid rohustu on nõuetekohaselt söödud alla 50%; koos niidetud alaga ei ole

ala nõuetekohaselt hooldatud (dtl 82). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,75 (mõju

nõude eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju)

(dtl 90). Vastustaja esitas kohtule alast 39 fotot (dtl 818–856).

48. Kohtu hinnangul pole vastustaja ka nimetatud koosluse osas järelduste tegemisel eksinud.

Vastustaja esitatud asjakohaste fotode hulk vaidlusalusest kooslusest on tunduvalt suurem kui

samadest fotodest tehtud valik, millele tuginedes soovib kaebaja tõendada, et ta täitis

hooldusnõuded – kohus võtab arvesse kõiki asjas kogutud ja tähtsust omavavaid tõendeid.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega vastustaja seisukohtade vastuolulisuse kohta. 28. juuni 2023.

a otsuses selgitati rikkumise raskuse koefitsiendi 0,75 sisu (ala ei ole 1. oktoobriks

nõuetekohaselt karjatatud, kuid kogu taotletaval alal on rohustu valdavalt söödud ning

vähemalt 30% ulatuses on rohustu madalaks söödud). Ka sellises olukorras ei vasta

hooldustulemus määruse nr 38 § 10 lg-3 sätestatud tingimusele (rohustu ei olnud vähemalt

50% ulatuses madalaks söödud). Ka varasema karjatamise korral saab hoolduskohustuse

lugeda täidetuks üksnes juhul, kui ala on hooldatud seisundis ka 1. oktoobri seisuga (vrd

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1058/32, p 19). Kaebaja osutatud koordinaatideta

foto (kaebuse lisa 72; dtl 283) ei väära ülejäänud fotode põhjal kujunevat hinnangut. Kaebaja

ei ole kohtumenetluses vastu vaielnud 31. mai 2023. a vaideotsuses väidetule, et nimetatud

foto pärineb teiselt, toetusõiguslikuks loetud koosluselt (vaideotsuse p 44).

Koosluse 42749374453 ala 1

49. Kaebaja taotles nimetatud alale toetust nii põhitegevuse nõude kui ka lisategevuse nõude

täitmise eest (dtl 40).

50. Kaebaja väited nimetatud ala osas on järgmised. Vastustaja on esitanud ala kohta

ebamõistlikult palju fotosid ja videoid, mis teeb vastustaja seisukohtade õigsuse kontrollimise

14(20)

3-23-1477

äärmiselt keeruliseks. Ala ulatust arvestades ei ole võimalik fotodelt tuvastada, kuidas

vastustaja jõudis tulemini, et ala on karjatatud vahemikus 40–50%. Kaebaja on esitanud

vastustajale hulgaliselt fotosid, mis kinnitavad, et ala on karjatatud (kaebuse lisad 75–87, 89–

110, 117–123, 125, 126, 134–141) ja on söödud pilliroogu (kaebuse lisad 88, 111–116, 124,

127–130) ning võrdlusalasid karjatamata aladega (kaebuse lisad 131–133, 142–144). Fotodelt

nähtub, et rohustu on üle 75% ulatuses söödud ning üle 75% koosluse veepiirist on avatud.

Vastustaja jättis need sisulise põhjenduseta kõrvale. Vastustaja esitatud fotod (102 tk) ei ole

tõendikõlbulikud, sest neil pole koordinaate. Osa fotodest on oluliselt moonutatud (soppidest,

metsapiiridel, kinnistu piiridelt või koosluselt väljas; kaebuse lisad 149, 150, 180–182).

51. Kontrollaruande kohaselt jäi ala karjatamistulemus ala suuruse (30,94 ha) ja loomühikute

vähesuse tõttu alla nõuetekohast piiri (40–50% vahele); alal esineb piirkonniti erineva

kõrguse, jämeduse ja tihedusega võsa (valdavalt sanglepp). Lisategevuse tingimused on

täitmata, sest rohttaimestiku kõrgus on lubatust kõrgem ja karjatamistulemus seega alla 75%;

veepiir on enamuses pillirooga kinni, pole avatud 75% ulatuses ja alal esineb puittaimestikku,

mida olla ei tohi; järgnevatel aastatel tuleb tõsta loomkoormust, vajadusel niita, võsa tõrjuda

ja rajada vaheaedasid (dtl 82). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,75 (mõju nõude

eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju) (dtl

90). Vaideotsuse kohaselt tehti kohapealses kontrollis nimetatud koosluse kohta kokku 408

ülesvõtet ning fotod kogumis ei tõenda üheselt, et karjatamise tulemus oli vähemalt 50% kogu

alast ¼ ulatuses madalamaks söödud rohustuga (31. mai 2023. a vaideotsuse p 49). Vastustaja

väitel ei anna kaebaja esitatud 90 fotot ülevaadet ala tegelikust olukorrast ja

hooldustulemusest. Vastustaja esitas kohtule alast 296 fotot (dtl 858–1154).

52. Kahtlemata on vastustaja esitatud fotode hulk väga suur. Võttes aga arvesse nii ala suurust

(üle 30 ha), hindamistulemuse piiripealsust ning kaebaja vastuväidete sisu, ei saa vastustajale

asjakohaste tõendite esitamist ette heita.

Kaebaja ja vastustaja fotode võrdluse põhjal on ilmne, et kaebaja fotodel on rohustu valdavalt

tunduvalt madalam kui vastustaja fotodel. Kaebaja fotodelt aga ei ilmne, millistes kohtades on

fotod tehtud ning kui suurt maa-ala 30 hektarist tema fotod hõlmavad. Vastustaja on lisanud

oma fotode juurde koosluse kohta kaardi, millelt on näha, et fotosid on tehtud üle koosluse

enam-vähem ühtlaselt (dtl 1155). Ka vastustaja fotod kajastavad kohti, kus rohustu on

vaieldamatult madalaks söödud (nt dtl 1083, 1085, 1108, 1139–1142, 1150). Kaebaja ei ole

suutnud oma tõenditega vastustaja seisukohta ümber lükata, sest kaebaja esitatud fotod ei

võimalda teha järeldust, et ta täitis nimetatud alal määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud

tingimused.

Kohus ei võtnud hinnangu andmisel arvesse ortofotot, millele vastustaja on osutanud vastuses

kaebusele (p 39), sest tegemist pole asja juurde esitatud tõendiga (HKMS § 165 lg 1 p 1).

53. Kuna kaebaja ei ole kaebuses vastu vaielnud antud kooslusel lisategevuse nõude täitmise

eest toetuse määramata jätmisele, märgib kohus vaid kokkuvõtlikult, et kohus ei tuvastanud

vastustaja eksimust. Määruse nr 38 võimaldab taotleda lisaks põhitegevuse nõude täitmisele

toetust ka liigikaitseliselt olulistel rannaaladel esinevate poollooduslike koosluste täiendava

hooldamise lisategevuse eest ning lisategevust tuleb ellu viia järjepidevalt kohustuseperioodi

ühe kalendriaasta jooksul (määruse § 2 lg-d 3 ja 4). Määruse § 11 näeb ette, et kui taotleja

taotleb toetust lisategevuse eest, peab ta täitma pärandniitude tegevuskavas liigikaitseliselt

olulisel rannaalal asuva PLK hooldamise tingimusi. Tingimused hõlmasid nõudeid, et alal ei

tohi esineda puittaimestikku ning alal peab olema ülepinnaliselt vähemalt 75% ulatuses

madalaks söödud rohustu. Kaebaja pole kaebuses väitnud, et ta oleks nimetatud nõuded

15(20)

3-23-1477

täitnud. Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,45 ning rikkumise kestust koefitsiendiga

1,0 (kontrollaruande lisa: toetuse nõude kontrollakt; dtl 94).

Koosluse 42749383437 ala 1

54. Kaebaja väitel omistas vastustaja nimetatud koosluse osas kaebajale hooldamisnõude

rikkumise õigusvastaselt samadel põhjustel, mis ta tõi esile muude vaidlusaluste koosluste

puhul. Lisaks ei ole vastustaja seitse fotot tõendikõlbulikud, sest on koordinaatideta ning

moonutavad tegelikkust.

55. Kontrollaruande kohaselt esines koosluse 42749383437 alal 1 (0,32 ha) erineva kõrguse,

jämeduse ja tihedusega võsa, mida tuleb edaspidi jätkuvalt eemaldama hakata; ala ei ole

nõuetekohaselt hooldatud: veised on alal viibinud ja vähesel määral toitunud (loomarajad ja

üksikud söödud kohad taimestikus); rohustu madalaks söödud ala osakaal on kokku alla 50%

ja ülejäänud alal ei ole rohustu valdavalt söödud (dtl 82). Rikkumise raskust hinnati

koefitsiendiga 0,75 (mõju nõude eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0

(raskesti eemaldatav mõju) (dtl 90). Vastustaja esitas ka ala kohta tehtud fotod (dtl 1157–

1175).

56. Olles uurinud koosluse kohta poolte esitatud fotosid (sh kaebuse lisad 184 ja 185), ei

tekkinud kohtul kahtlust, et vastustaja kohaldas määruse nr 38 § 10 lg-t 3 õigesti, sest loomad

polnud valdavat osa rohustust madalaks söönud.

57. Vastuseks kaebuses läbivalt esitatud väitele, et vastustaja heitis põhjendamatult ette

kooslustel puittaimestiku olemasolu, märgib kohus järgmist. Kaebajal on õigus selles, et ta

kohustus toetuse saamiseks hooldama poollooduslikke kooslusi karjatamise teel ega võtnud

endale sellega raiekohustust. Asja materjalidest nähtuvalt ei jätnud vastustaja talle toetust

määramata puittaimestiku rohkuse tõttu, vaid hindas toetuse määramisel loomade söödud

rohustu osakaalu koosluse kogupinnast. Seda on vastustaja kaebajale ka vaideotsuses

korduvalt selgitanud (vt nt 31. mai 2023. a vaideotsuse p-d 40 ja 58).

58. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik

ühegi ala osas jõuda järeldusele, kuidas vastustaja rikkumised (sealhulgas loomade erinevas

ulatuses söödud alade suurused) tuvastas. Haldusmenetluse käigus selgitab vastustaja (või

Keskkonnaamet tema volitusel) hoolduskohustuse täitmise välja eelkõige visuaalse vaatluse

käigus, samuti ka näiteks dokumentide (nt põlluraamatu kannete) abil. Visuaalse vaatluse

tulemusi saavad kinnitada kohapeal tehtud fotod. Nagu vastustaja on selgitanud, tugineb ta

rikkumiste ulatuse ja raskuse kindlaksmääramisel PLK hooldamise toetuse nõuete

hindamismaatriksile, mis aitab tagada ühetaolise praktika. Kohtu hinnangul on vastustaja

metoodika piisavalt usaldusväärne ning võimaldas jõuda ka praeguses asjas kontrollitavale

tulemusele.

59. Kohus on PLK hooldamise toetuse määramise tingimuste täidetuse osas kokkuvõtlikult

seisukohal, et vaidlusaluste koosluste hooldamistulemus ei võimaldanud kaebajale toetust

määrata. Asja materjalide põhjal ei tekkinud kohtul kahtlust, et vastustaja või

Keskkonnaameti teenistujad oleksid olnud kaebaja hooldamiskohustuse nõuete rikkumiste

tuvastamisel ebaprofessionaalsed, erapoolikud või pahatahtlikud.

60. Kohtu hinnangul ei eksinud vastustaja PLK hooldamise toetuse vähendamise aluste

kohaldamisel ka muus osas.

16(20)

3-23-1477

Kaebaja on kaebuses esile toonud mitmeid väidetavaid ebatäpsusi kontrollaruandes (vt

kaebuse p-d 54 jj). Kuna kaebaja õigusi riivavad menetluse lõpus antud toetuse osalise

määramise otsused (31. jaanuari 2023. a ja 28. juuni 2023. a otsused), hindab kohus nimetatud

otsuste õiguspärasust ning seepärast kontrollib kohus, kas kaebaja väited mõjutavad otsuste

õiguspärasust.

60.1. Kaebaja väitel sanktsioneeris vastustaja madalama ühikumääraga kooslused kõrgema

ühikumääraga ning sanktsioneeris kooslust 42749374453 keskmise ühikumääraga kaks korda.

Kohtule arusaadavalt peab kaebaja keskmise ühikumäära all silmas 216,11 eurot, mida on

ühikumäärana kasutatud 31. jaanuari 2023. a ja 28. juuni 2023. a otsustes. Vastustaja märkis

vastuses kaebusele (p 27), et ühikumäär 216,11 kehtib muu niidu hooldamise kohta vastavalt

määruse nr 38 § 3 lg 1 p-le 5. Viidatud normi kohaselt on muu niidu toetuse ühikumäär ühe

hektari kohta 150 eurot. Seepärast pole vastustaja selgitus kohtule arusaadav. 28. juuni 2023.

a otsuse põhjendustest nähtuvalt saadi muu niidu keskmine ühikumäär nii, et liideti kaebaja

taotletud muu niidu karjatamise ning liigikaitseliselt oluliste rannaalade lisatoetuse summad

((7,54 ha × 150 e/ha) + (31,38 ha × 232 e/ha)) ning saadud tulem jagati nende alade suurusega

(38, 92 ha). Otsuse põhjenduste põhjal mõistab kohus, et nimetatud ühikumäära oli vaja

seoses koosluse 42749312740 toetusõiguslikust alast 0,26 ha suuruse väljaarvamisega, et

arvutada välja summa, mille võrra toetust vähendati. Toetuse määramisel võeti iga

kooslusetüübi puhul ühikumäärana aluseks määruse nr 38 § 3 lg-s 1 sätestatud ühikumäärad,

mistõttu ei vähenenud ühikumäära 216,11 tõttu kaebajale erinevate kooslustüüpide

hooldamise eest määratud toetussummad.

28. juuni 2023. a otsuse põhjendustest nähtuvalt kasutas vastustaja kooslusega 42749374453

seotud rikkumistest tulenevate toetussumma vähenduste väljaarvutamisel keskmist

ühikumäära 223,69, mitte ühikumäära 216,11.

Keskmine ühikumäär 223,69 seostub toetussumma vähendusega põhjusel, et kaebaja ei

täitnud koosluste hooldamise tingimusi. Ka vastustaja selgitas kohtumenetluses, et rikkumise

ulatuse kindlaksmääramiseks on PRIA-s välja töötatud PLK hooldamise toetuse nõuete

hindamismaatriks, mille kohaselt lähtutakse keskmisest ühikumäärast. Keskmise ühikumäära

leidmiseks korrutatakse iga kooslusetüübi ala kogupind määruse nr 38 §-s 3 sätestatud toetuse

ühikumääraga (vastavalt kooslusetüübile ja hooldusvõttele), seejärel liidetakse korrutiste

tulemused kokku ning saadud tulemus jagatakse kontrollis kindlakstehtud PLK alade

kogupindalaga. Kaebaja puhul oli kontrollis kindlakstehtud PLK alade kogupindala 49,94 ha

(50,2 ha-0,26 ha). Samuti selgitas vastustaja, et ta ei võta rikkumise ulatuse arvestamisel

aluseks rikkumisega hõlmatud pindala (kaebaja puhul 38,22 ha).

60.2. Kaebaja väitel oleks vastustaja pidanud andma talle pärast kohapealse kontrolli käigus

rikkumiste tuvastamist täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sellist kohustust

vastustajal ei olnud – vastasel juhul muutuks tähtajaks täitmisele kuuluv hoolduskohustus

sisutuks.

60.3. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja oleks teinud 28. juuni 2023. a otsuse

arvutuskäikudes vigu. Kohtule on toetussumma vähendamise arvutuskäik jälgitav. Otsuses on

arusaadavalt põhjendatud nii põhitegevuse nõude kui ka lisategevuse nõude rikkumisest

tulenevat vähendust ning põhitegevuse nõude rikkumise osas eraldi ka rikkumiste raskuse ja

ulatuse erinevate koefitsientide mõju toetussumma kujunemisele. Samuti on arusaadavalt

selgitatud tagasi nõutud toetussumma kujunemist.

17(20)

3-23-1477

61. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud haldus- ja vaidemenetluse käigus selliseid vigu,

mis tooksid kaasa otsuste tühistamise. Kaebaja on küll esile toonud mitmeid väidetavaid

menetluslikke rikkumisi, kuid ei ole ära näidanud, et need vead oleksid mõjutanud otsuste

sisulist õiguspärasust. Seepärast ei vasta kohus põhjalikumalt kaebaja väidetele, mis

puudutavad näiteks kontrollaruande vormistust ning kontrollaruande esitamisega viivitamist.

Haldusmenetlus tervikuna ei kestnud ebamõistlikult kaua. Samuti ei nähtu asja materjalidest,

et kaebajale poleks tagatud ärakuulamisõigust. Kaebaja esindajale tagati kontrollaruandes

märgitu kohaselt võimalus olla kontrolli läbiviimise juures. Samuti on kaebaja saanud

haldusmenetluse käigus avaldada oma seisukohti mitmel korral nii vastustajale kui ka

Keskkonnaametile. Ärakuulamisõigus ei anna isikule õigust nõuda, et haldusorgan toimiks

vastavalt tema arvamusele. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud ka

põhjendamiskohustust määral, mis tingiks otsuste tühistamise (HMS § 58). Nagu vastustaja

on kohtumenetluse käigus õigesti selgitanud, on kohtupraktikas aktsepteeritud, et PRIA-l on

toetuse määramise otsuste tegemisel piiratud põhjendamiskohustus (vt vastus kaebusele, p

20). Praeguses asjas on vastustaja oma otsuseid vaideotsustes piisavalt põhjendanud ning

vastustaja seisukohade kujunemist aitavad mõista ka haldusmenetluse materjalid (eelkõige

kontrollaruanne ja selle lisad).

62. Kohus kontrollib järgnevalt, kas on alust tühistada vastustaja 31. mai 2023. a vaideotsus.

62.1. Kaebaja on kaebuses väitnud, et vastustaja viivitas nii 18. jaanuari 2023. a kui ka 28.

veebruari 2023. a vaiete lahendamisega õigusvastaselt ning rikkus seetõttu kaebaja õigustatud

ootust positiivse vaideotsuse saamiseks.

PRIA lahendas kaebaja 18. jaanuari 2023. a vaide 14. juuni 2023. a vaideotsusega. Kuna

kohus tühistas PRIA 14. juuni 2023. a vaideotsuse muul põhjusel, puudub vajadus anda

hinnang 18. jaanuari 2023. a vaide lahendamise õiguspärasuse kohta. Küll aga võtab kohus

seisukoha kaebaja 28. veebruari 2023. a vaide lahendamise osas. Nimetatud vaide lahendas

vastustaja 31. mai 2023. a vaideotsusega.

62.2. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et vastustaja pikendas 28. veebruari 2023. a vaide

lahendamise tähtaega 27. märtsi 2023. a kirjaga kuni 28. aprillini 2023 (dtl 616) ning 4. mai

2023. a kirjaga kuni 31. maini 2023 (dtl 618). Kirjades selgitati, et vaiete lahendamise tähtaja

pikendamine on tingitud vaiete rohkusest. Vastustaja tugines tähtaja esmakordsel

pikendamisel ELÜPS § 122 lg-le 3 ning korduval pikendamisel HMS §-le 41.

62.3. ELÜPS § 122 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse vaie 30 kalendripäeva jooksul

selle vastuvõtmisest arvates. Sama sätte teine lause sätestab, et vaide lahendamise tähtaega

võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või

ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat.

Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest vaide lahendamise tähtaja korduva pikendamise

keeldu. ELÜPS § 122 lg 3 on HMS § 41 suhtes erisäte. Kuna erisättes sisalduvad tähtaja

pikendamise alused (üksikjuhtumi keerukus või vaiete paljusus), tuleb ELÜPS § 122 lg-s 3

sätestatud alustest lähtuda nii vaide lahendamise tähtaja esmakordsel kui ka korduval

pikendamisel. HMS § 41 kohaldub üksnes osas, mis puudutab teavitamise aega ja teavituse

sisu: haldusorgan peab tegema viivituseta teatavaks vaide lahendamise aja ning näitama

tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.

18(20)

3-23-1477

62.4. Kohtu hinnangul ei viivitanud vastustaja kaebaja vaide lahendamisel õigusvastaselt.

Tähtaja pikendamiseks esinesid ELÜPS § 122 lg-s 3 sätestatud alused. Vastustaja selgitas

vastuses kaebusele, et PRIA-le esitati 2022. a pindalatoetuste otsuste peale kokku 104 vaiet

ning 28. veebruari 2023. a vaide lahendamine oli sisult mahukas ja keerukas (vastuse p 21; dtl

598–599). Vaide lahendamiseks kulunud aeg (s.o kolm kuud) ei ületanud mõistlikku

menetlusaega. Küll aga tulnuks vastustajal teavitada kaebajat vaide lahendamise tähtaja

pikendamisest enne tähtaja saabumist (HMS § 5 lg 2). Praeguses asjas tekkis vaide

lahendamisel 29. aprillist kuni 4. maini 2023 ajavahemik, mil kaebajal polnud teavet vaide

lahendamise aja kohta. Kuna menetlusliku tähtaja ületamine ei takista vaide sisulist

lahendamist, ei tingi nimetatud minetus vaideotsuse tühistamist (HMS § 58; vrd Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus nr 3-22-2296/13, p 18). Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et tal

tekkis pärast vaide lahendamise tähtaja olulist ületamist HMS § 86 lg 2 alusel õigustatud

ootus vaide rahuldamisele. HMS § 86 lg 1 kohaselt vormistatakse vaideotsus alati kirjalikult

ning HMS § 86 lg-s 2 on sätestatud täiendavad tingimused vaideotsusele, kui vaie jäetakse

rahuldamata. Nimetatud sätetest ei tulene õigustatud ootust vaideotsuse rahuldamisele, muu

hulgas ka juhul, kui vaide lahendamisega on viivitatud.

63. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PRIA 31. jaanuari 2023. a ja 28. juuni 2023. a otsuste

ning 31. mai 2023. a vaideotsuse osaliseks tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab nimetatud

otsuste peale esitatud tühistamiskaebused rahuldamata ning seetõttu puudub alus ka

kohustamiskaebuste rahuldamiseks.

III

64. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt.

Kohus rahuldas kaebuse osas, milles kaebaja taotles PRIA 4. jaanuari 2023. a otsuse nr

12-1/23/37 ja 14. juuni 2023. a vaideotsuse nr 12-1/23/159-4 täielikku tühistamist ning 4.

jaanuari 2023. a otsuse nr 12-1/23/36 osalist tühistamist. Nimetatud otsustega seoses esitatud

kohustamiskaebuse jättis kohus rahuldamata.

Samuti jättis kohus rahuldamata kaebuse osas, milles kaebaja taotles PRIA 31. jaanuari 2023.

a ja 28. juuni 2023. a otsuste ning 31. mai 2023. a vaideotsuse tühistamist ning kaebaja

toetustaotluse vastavas osas uuesti lahendamiseks kohustamist.

65. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kaasatud haldusorgani menetluskulude väljamõistmist seadus ette ei näe.

65.1. Arvestades, et 4. jaanuari 2023. a ja 14. juuni 2023. a otsuste osas jäid

kohustamiskaebused rahuldamata kaebajast mittesõltuvatel asjaoludel, on õiglane lugeda

kaebus rahuldatuks pooles ulatuses (ühtse pindala toetuse ja kliimatoetuse osas oli kaebus

edukas ning PLK hooldamise toetuse osas polnud edukas). Seepärast peab kohus

põhjendatuks mõista kaebaja kasuks välja pool tema menetluskuludest.

65.2. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot.

65.3. Kaebaja taotleb lisaks tasutud riigilõivule talle õigusabi osutanud vandeadvokaadi

kulude väljamõistmist summas 7824,64 eurot (sh käibemaks). Kaebaja menetluskulude

nimekirja kohaselt hõlmab õigusabi õigusteenuse osutamist kokku 38,59 tunni ulatuses

valdavalt tunnihinnaga 175 eurot.

19(20)

3-23-1477

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja menetluskulud on üle paisutatud ning osaliselt hõlmavad

ka vaidemenetluses kantud kulusid.

Kaebaja on esitanud kohtule viis arvet: Advokaadibüroo RASK OÜ 15. märtsi 2023. a arve nr

2303105 ning sama osaühingu 15. märtsi 2023. a arve nr 2303106, 25. aprilli 2023. a arve nr

2304187, 20. septembri 2023. a arve nr 2309132 ning 30. septembri 2024. a arve nr 2409109.

Arvete nr 2303105, 2303106 ja 2304187 spetsifikatsioonidest nähtuvalt osutas advokaat

kaebajale 2023. a veebruaris ja märtsis õigusteenust seoses PRIA otsustele vaiete esitamisega.

Kuna nimetatud arved ei kajasta kohtumenetlusega seoses kantud kulusid, ei pea kohus

nimetatud kulude väljamõistmist lubatavaks (HKMS § 109 lg 1).

Ülejäänud kahes arves kajastatud tööd on seotud kaebaja esindamisega kohtus. Arvete

kohaselt osutas advokaat kaebajale õigusteenust kokku 25,62 tunni ulatuses, kokku summas

5100,94 eurot. Arvestades asja mahukust ja keerukust, peab kohus nimetatud arvete põhjal

kantud kulu vajalikuks ja põhjendatuks.

65.4. Tulenevalt kaebuse rahuldamise proportsioonist mõistab kohus vastustajalt kaebaja

kasuks välja pool tema menetluskuludest, s.o 2560,47 eurot ((5100,94+20)÷2), sh käibemaks

(HKMS § 108 lg 2 ja § 109 lg-d 1 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

20(20)