2-23-114161/36 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-114161

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi E.L. vastu 2367,09 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

2 382,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

(isikukood 48312172712)

Kostja: E.L. (isikukood XXX), seaduslik esindaja: M.Q.P

(registrikood XXX), lepinguline esindaja adv Janar Kuus

Kohtuistungi aeg, menetluse liik

20.09.2023, järgnevalt kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt välja E.L. kasuks menetluskulude hüvitis

1688,37 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hageja 20.01.2025 esitatud menetlusdokumendi lisad 1-5 asja juurde võtmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Kirjeldav osa

1. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on OÜ Aktiva Finance Group hagi E.L.

vastu 2367,09 euro nõudes. Menetluse käiku on põhjalikumalt kirjeldatud 08.01.2025 määruses.

2. Hagi põhineb asjaoludele, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 20.05.2022 väikelaenulepingu

nr. L89008678426; Inbank AS loovutas 28.10.2022 nõude OÜ-le Aktiva Finance Group; kostja sai

lepingu alusel 2000 eurot ning on tasunud vaid esimese osamakse. Põhinõue on 1992,52 eurot,

intressinõue 123,45 eurot, haldustasu 11,6 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja viivis hagi esitamise

seisuga 253,81 eurot. Taotluses märkis kostja oma sissetulekuks 865 eurot ning väljaminekuks 56

2-23-114161

eurot. Laenuandja kontrollis andmeid päringuga Maksuametisse. Hageja esitas digitaalselt

allkirjastatud lepingu (dtl 58-63), ülesütlemise hoiatuse (dtl 64), ülesütlemise teatise (dtl 65),

teatise nõude loovutamise kohta (dtl 66), pakkumise (hagis viidatud kui taotlus, dtl 67 ja 112),

taust.ee väljatrüki 30.06.2023 seisuga (dtl 68) ja meeldetuletuskirjad (dtl 69-74). Tõendamaks, et

esialgne võlausaldaja on lepingu sõlminud just kostjaga, esitas hageja Inbank AS e-kirja lepingu

sõlmimise kohta (dtl 111) ja maksekorralduse laenu väljamaksmise kohta (dtl 113). Hageja leidis,

et kui leping ei ole sõlmitud kostjaga, saab hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.

Hageja esitas 11.10.2023 Finantsinspektsiooni juhendi (dtl 146-162), Inbanki selgitused (dtl 163),

tehingute väljavõtte (dtl 164-6), kirjad (dtl 167-171), tööprogrammi väljavõtte (dtl 172), ning

hoiatuse ja ülesütlemisteate kättetoimetamise teatised (dtl 173-4). 20.01.2025 esitas hageja e-

kirjad kohtuga (lisad 1-4), kostjale (lisa 5) ja nõude ümberarvestuse (lisa 6).

3. Kostja vaidles 07.08.2023 vastuses hagile vastu (dtl 88), sest kostja oli väidetava laenu

võtmise ajal piiratud teovõimega. Väite kinnituseks esitas kostja 18.01.2023 kohtumääruse nr 2-

22-16236 (dtl 93-99). Kostja leidis, et leping oleks tühine ka juhul, kui kostja oleks selle isiklikult

sõlminud, sest eestkostjad ei ole seda heaks kiitnud. Kostja ei saanud ise laenu võtta, sest viibis

kuni 20.05.2022 ravil XXX. Kostja esitas ka tõendi (dtl 91), et kostja XXX suhtes on alustatud

kriminaalasi seoses kostja nimel laenude võtmisega. Kostja esitas 13.09.2023 kostja XXX, K.L.,

kinnituse, et ta on tekitanud kostjale võlgnevuse kostja teadmata (dtl 125) ja 11.10.2023 K.L.,

kinnituse, et võttis ID-kaardi E.L. rahakotist ja koodid kapist tema teadmata ning E.L. ei teadnud

20.05.2022 lepingu sõlmimisest midagi (dtl 181). 20.01.2025 esitas kostja taotluse kohtuotsuse

(dtl 257-261) asja juurde võtmiseks, millega K.L. tunnistati mh süüdi 20.05.2022 Inbank AS-le

teise isiku identiteeti kasutades laenutaotluse esitamises ja arvutikelmuses laenutaotluse

esitamiseks, mille alusel saadud raha kasutas K. E.L. enda äranägemisel.

4. Kohtu poolt välja nõutud E.L. pangakonto väljavõttest nähtub, et konto algsaldo oli

27.05.2022 110,2 eurot. Kontole on 27.05.2022 laekunud Inbank AS-lt 2000 eurot ning

20.06.2022 on osamaksena tagasi makstud 70,33 eurot. Suurema tehinguna on kontole laekunud

45000 eurot ning teise tehingu katteks on makstud 35000 eurot. igakuiselt laekub kontole ka E.L.

XXX. Kontolt on mitmeid sularaha väljamakseid, sh 27.05.2022 600 eurot, samuti on mitmeid

tasumisi Läti Vabariigis. Konto lõppjääk 22.11.2024 seisuga on 1397,74 eurot.

Põhjendav osa

5. Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei vastuta kohustuse tekkimise eest. Samuti ei ole

kostja alusetult rikastunud ning puuduvad muud alused hagi rahuldamiseks.

6. Hageja tugines esmalt lepingu sõlmimisele esialgse laenuandja ja kostja vahel. Selle

tõendamiseks esitas hageja digitaalselt allkirjastatud laenulepingu, maksekorralduse laenu

väljamaksmise kohta ja tehingute väljavõtte. Nende tõendite ja E.L. pangakonto väljavõttega on

tõendatud, et esialgse laenuandja ja kostja digitaalallkirjaga varustatud lepingu alusel on tehtud

väljamakse E.L. kontole.

7. Kuigi hagejaga tuleb nõustuda selles, et digitaalallkirja andmise teel sõlmitud lepingu

puhul tuleb eeldada, et selle on allkirjastanud allkirjas märgitud isik, on tegemist eeldusega, mida

saab ümber lükata. Kostja on menetluse algusest saadik väitnud (seadusliku esindaja kaudu), et

kostja ei ole lepingut sõlminud. Kostja esitas oma väidete kinnituseks 18.01.2023 kohtumääruse,

millega E.L.-ile seati eestkoste; tõendi kostja XXX, K.L., suhtes kriminaalasja alustamise kohta ja

K.L. omakäelised kinnitused, et E.L. laenu võtmisest ei teadnud. Kumbki pool ei taotlenud K.

E.L. kuulamist tunnistajana. Eestkostemääruse ja K.L. omakäeliste avaldustega saab lugeda

tõendatuks, et E.L. ise seda tehingut ei sõlminud. Avalduse eestkoste seadmiseks esitas

vallavalitsusele K. L.. Kohtumääruses kajastatut arvestades võib eeldada, et avalduse esitamise

ajaks (26.10.2022) oli E.L. olukord niivõrd halvenenud, et K.L. ei saanud temaga enam hakkama.

Talle määratud esindaja leidis, et eestkostevajadus on ilmne ilma eriteadmisteta, sest E.L. pilk oli

2-23-114161

klaasistunud ja tuhm (kohtumääruse p 5, dtl 95). Tema XXX selgitas kohtule, et E.L. tervis

halvenes juba 2021. a jaanuaris, kui ta eksis linnas ära ja soovis öösel kellegi sünnipäevale minna

(kohtumääruse p 7, dtl 96). XXX teadsid ka XXX hasartmängudest (kohtumääruse p 7-8, dtl 96-

97). Seega saab järeldada, et kõrvalistele isikutele oli juba 2021. a jaanuaris ilmne, et E.L.-il on

vaimsed probleemid, kuid kuni eestkoste seadmiseni esines tal aegajalt ka selgemaid hetki.

20.05.2022, s.o samal päeval arutatava lepingu sõlmimisega, sai E.L. haiglast välja. Haiglas oli ta

viibinud juba varem, samuti käinud psühhiaatri vastuvõtul. Seega on asjas olemas tõendid, mis

kinnitavad E.L. vaimse seisundi järk-järgulist halvenemist, mis päädis sellega, et 2022. a lõpus oli

see juba kaugelt näha (klaasistunud pilk). Teisalt on K.L. ise kinnitanud, et kasutas E.L. seisundit

ära. Need asjaolud kogumis võimaldavad järeldada nii seda, et E.L. oli suure tõenäosusega

lepingu sõlmimise ajal teovõimetu, kui ka seda, et ta ise lepingut ei sõlminud.

8. Menetluse käigus sai teatavaks, et K. L. on kohtuotsusega süüdi tunnistatud. Seejärel ei

esitanud menetlusosalised kriminaalasja menetlusega seonduvaid tõendeid ega taotlusi kuni

20.01.2025, mil kostja esitas viidatud kohtuotsuse, paludes seda alternatiivselt arvestada ka

üldteada asjaoluna. Kuigi kohtuotsuse olemasolu üldteada asjaoluna arvestamine on küsitav, on

hageja sellest menetluse käigus kindlasti teada saanud ja seisukohtades käsitlenud ka otsuse

asjaolusid. Järelikult on hageja otsusest teadlik. Arvestades neid asjaolusid ja asja lahendamist

lihtmenetluses, on otstarbekas käsitleda ka kriminaalasja otsust. Kuigi juba eestkostemääruse ja K.

L. omakäeliste avaldustega saab lugeda tõendatuks, et E.L. ise seda tehingut ei sõlminud, täiendab

kriminaalasja otsus tõendite ringi. Otsusest ei nähtu muud täiendavat informatsiooni kui see, et K.

L. on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud, sh hagejaga lepingu sõlmimises, ning hageja selles

menetluses erinevalt mõnest teisest laenuandjast ei osalenud. Selle kohta, et E.L. nimelt laenude

võtmise kohta on alustatud kriminaalmenetlust, esitas kostja tõendi koos vastusega hagile. Hiljem

esitas kostja ka K.L . omakäelise seisukoha. Seega on K. L. ka kriminaalmenetluses väljendanud,

et võttis E.L. nimel laene ning tema süüditunnistamine arutatava lepingu sõlmimise eest on

jõustunud.

9. Hageja ei ole põhjendanud 20.01.2025 esitatud dokumentide asjakohasust, mistõttu tuleb

kirjavahetus kohtuga (lisad 1-4) jätta asja juurde võtmata. Kirjad kostjale on juba esitatud, ka

nende asjakohasust pole põhjendatud (lisa 5). Ainsana on asjakohane nõude ümberarvestus (lisa

6).

10. Kuigi E.L. ise lepingut ei sõlminud, on võimalik, et leping on sõlmitud esindussuhte

alusel. Taolist olukorda on ka kohtupraktikas käsitletud ning leitud, et kõne alla tuleb nii

üldvolituse andmine kui talumisvolitus.

11. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava

tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või

avalikkusele. Kuivõrd E.L. ei olnud võimeline tehingut tegema, ei saanud ta anda ka vastavat

tahteavaldust. Ainuüksi K. L. kirjalike kinnitustega on tuvastatud, et E.L. ei andnud ise ID-kaarti

ega koode K.L.-ile, vaid K. L. võttis need E.L.-ilt salaja, tema seisundit ära kasutades. Kuivõrd

need kinnitused võivad tuua kaasa K. L. vastutuse TsÜS § 130 järgi, puudub alus arvata, et need

võiksid olla valed. Kui lisada siia ka kriminaalasja otsus, siis on eriti ebatõenäoline, et keegi

sooviks endale võtta nii tsiviil- kui kriminaalvastutuse ilma erilise põhjuseta. Seega ei esinenud ka

kaudset tahteavalduse andmist. Samuti ei olnud E.L. lepingust hiljem teadlik, mistõttu puudub ka

talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2). TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta

tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik

tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuivõrd kostja on kinnitanud, et lepingut ei ole eestkostja

poolt heaks kiidetud ning vastavat tõendit pole esitatud, pole tehingut heaks kiidetud.

12. Kokkuvõtteks. Arvestades E.L. pangakonto väljavõttest nähtuvat konto kasutamist, sh

sularaha välja võtmisi ning makseid Lätis (kirjelduse järgi baarides või kasiinodes), on tõenäoline,

et K. L. võttis E.L. teadmata tema ID-kaardi ja koodid, võttis tema nimel laene ning kasutas tema

2-23-114161

kontot ja pangakaarti. K.L. tegevus on eluliselt arusaadav, sest ta soovis mängida hasartmänge

ning vajas selleks raha. E.L. teadlik tegevus laenu võtmisel ei oleks eluliselt arusaadav. Seejuures

on E.L. seisundit pikalt hinnatud ja kuigi neid pole esitatud, on üles märgitud ka tema varasemad

haiglas viibimised ja käigud psühhiaatri juurde – nende olemasolu nähtub eelkõige

eestkostemäärusest. Samuti on tema suhtes teostatud ekspertiis ja tuvastatud teovõime puudumine.

Seega asjas esitatud tõenditega kogumis on tuvastatud, et lepingu sõlmis K.L. E.L. identiteeti

kasutades. See sai võimalikuks mh seetõttu, et E.L. on teovõimetu ja oli seda juba lepingu

sõlmimisele eelnevalt. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt ei teki teovõimetus selle kohtuliku tuvastamisega,

vaid isik on piiratud teovõimega, kui ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.

13. Kuivõrd E.L. ei ole teinud otseseid ega kaudseid tahteavaldusi ega toiminguid, vaid teda

on ära kasutatud, jääb selgusetuks, mil moel võiks kaasneda tema ja K.L. solidaarvastutus. VÕS §

65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse,

mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või

tehingu alusel. Kuigi lepingu alusel antud summa tagastamist saab nõuda vaid korra, puudub E.L.-

il vastav kohustus.

14. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 2 p 3

sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu

tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga.

15. Kuigi kohus selgitas, et vastuolu ilmneks vaid juhul, kui saadut ei ole alles, ei esitanud

kumbki menetlusosaline selle kohta tõendeid. Oleks küsitav, miks ei peaks tühise tehingu alusel

saadut tagastama, kui saadu on alles ning tagastamisega ei kaasneks raskeid tagajärgi. Antud juhul

on tuvastatud, et laen kanti kostja kontole ning teostati ka üks tagasimakse. Selgitamaks, kas

ülejäänud ulatuses võib lugeda laenu E.L. alusetuks rikastumiseks, nõudis kohus välja E.L.

pangakonto väljavõtte.

16. Lugesin eelnevalt tuvastatuks, et E.L. kontot ja pangakaarti kasutas K.L.. Kuigi hageja

leidis, et kontot on kasutatud igapäevasteks kulutusteks ja ka E.L. kasuks, ei saa selle väitega

nõustuda. Sularaha välja võtmised ja tasumised Lätis on teostatud K.L. poolt, sest E.L. ei olnud

selleks võimeline. Ainuüksi sularaha on välja võetud laenust suuremas ulatuses. Kuivõrd E.L.-ile

laekus samale kontole pension, siis tuleb eeldada, et tema vajadused said kaetud pensioni arvel.

Lisaks laekus talle täiendavalt 45000 eurot ning isegi 35000 euro eest maja ostmise järgselt võiks

eeldada, et konto jääk on üle 10000 euro, kuid oli alla 1400 euro (vt täpsemalt otsuse p 4). Seega

leian, et K.L. kasutas E.L. nimel võetud laenu enda huvides ning E.L. kontol ei ole alusetult

saadud raha.

17. K.L. tegevus oli võimalik seetõttu, et E.L. oli teovõimetu, st ei olnud võimeline oma

tegevust juhtima ega sellest aru saama. Seetõttu oli K.L.-il võimalik teda ära kasutada – pääseda

ligi nii pangakaartidele kui koodidele ning E.L. ei mõistnuks sellega kaasneda võivaid tagajärgi

isegi siis, kui ta K.L. tegevusest teadnuks. Seetõttu on tehingu tühisust ette nägevaks sätteks TsÜS

§ 11 lg 1 ning sätte eesmärk on kaitsta teovõimetut isikut soovimatute tagajärgede eest. Olukorras,

kus tema kontol ei ole alles laenu ega müügist saadud raha, oleks sätte eesmärgiga vastuolus

kohustada kostjat tema kontole makstud laenusumma tagastama. Seejuures on oluline, et hagejal

on nõudeõigus tegeliku lepingu sõlmija, K.L., vastu ning vastav informatsioon on hagejal olemas

olnud asja menetluse algusest saadik. Seega, hoolimata sellest, et hageja on raha lepingu alusel üle

kandnud, puudub tal VÕS § 1028 lg 2 p 3 alusel õigus seda tagasi nõuda.

18. Kuivõrd hagi ei ole võimalik ühelgi alusel rahuldada, puudub vajadus ülejäänud poolte

väidete, nt kas laenuvõtja identifitseerimata jätmisega rikuti hoolsuskohustust, käsitlemiseks.

Mistahes vastus sellele küsimusele ei muudaks eeltoodud järeldusi. Samas on nt poolte esile

toodud väidete alusel ja hageja esitatud esialgse laenuandja e-kirjast nähtuvalt ilmne, et hageja

2-23-114161

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes laenuvõtja kohustuste suuruse kontrollimata

ning reageerimata laenuvõtja teatatud sissetuleku ja kontrolli tulemusel teada saadud sissetuleku

erinevusele. Kui laenuandja oleks sellesse kohustusse tõsisemalt suhtunud, oleks laen ehk jäänud

andmata.

Menetluskulude jaotus

19. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st

1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust

saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati.

20. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulu 1517,57 eurot+170,8

eurot hageja menetluskulude analüüsi ja seisukoha koostamise eest. Kostja esindajal kulus asjaga

tutvumiseks ja hagile vastuse koostamiseks 2h 50min, istungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks

1h 50min, 11.10.2023 taotluse koostamisele 2h 20min, 06.11.2023 seisukoha koostamisele 2h 10

min, 20.01.2025 seisukohale 1h 10min ja menetluskulude nimekirja koostamisele 20min, kokku

10h 40min ja lisaks sõidukulu 73,33 eurot. 2023. a kehtis tunnitasu 110 eurot ja alates 2024. a 120

eurot. Summadele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi

arvestada.

21. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu, kuid ei toonud välja kogukulu, vaid üksikute

toimingute põhjendatud kulu, pidades nt asja materjalidega tutvumise ja vastuse koostamise

põhjendatud kuluks 1h 10min. Lähtudes kostja märgitud vahemaast pidas hageja põhjendatuks

sõidukulu 36,12 eurot, arvestusega 1km=0,3 eurot.

22. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Leian, et kostja esindajal toimingutele kulunud aeg on põhjendatud nii üksikuid

toiminguid kui esinduse kogukulu hinnates. Arvestada ei tule mitte dokumentide pikkust, vaid

sisu. Samuti ei ole kostja eraldi arvestanud nt 13.09.2023 taotlust tõendi esitamiseks, st üritanud

mahtu alusetult suurendada. Hageja on nõustunud vaid otsese sõidukulu välja mõistmisega, kuid

kohtupraktikas (sh nt riigi õigusabi korral) on mõistlikuks peetud ka teatud hüvitist sõiduaja eest.

Seega loen ka taotletud sõidukulu põhjendatud kuluks. Tegemist ei saa olla ka hageja jaoks

üllatavate kuludega, sest hageja toimingud on samas suurusjärgus ning taotletud tunnitasu ja

menetluskulud tervikuna märgatavalt kõrgemad. Seega loen kostja põhjendatud ja vajalikuks

menetluskuluks hagimenetluses kokku 1688,37 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. Kostja

taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkida, et menetluskuludelt arvestatakse viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik