2-24-107222/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Täiendav otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

31. jaanuar 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-107222

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

2075,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Menetlustoiming

Lihtmenetlus (TsMS § 405), kirjalik menetlus

Täiendava otsuse tegemine

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Xilt OK Incure OÜ kasuks 17.05.2021.a ESTO AS-iga sõlmitud

krediidilepingust nr 7192774027 tulenev põhivõlgnevus 730,07 eurot ning viivis

võlgnevuselt (730,07) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

perioodi 15.11.2023.a kuni 03.04.2024.a eest summas 34,72 eurot.

3. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi X vastu 17.05.2021.a ESTO AS-iga sõlmitud

krediidilepingust nr 7192774027 tuleneva intressi nõude 235,88 euro ja

sissenõudmiskulude nõude 35 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta OK Incure OÜ menetluskulud 37% ulatuses X kanda ja 63% ulatuses OK Incure OÜ

kanda (TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista Xlt menetluskulu summas 129,50 eurot, s.o tasutud riigilõiv, OK Incure OÜ

kasuks.

6. Välja mõista Xilt OK Incure OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (129,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

1 (4)

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Hageja esitas 20.02.2024.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles

palus kostjalt välja mõista 2124,37 eurot. Kohus tegi 22.02.2024.a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu

anti 15.03.2024.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

Hageja nõue ja põhjendused

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja ESTO AS 17.05.2021.a tähtajatu

krediidiliini lepingu nr 7192774027, krediidilimiidiga 3500 eurot. Nimetatud lepingu II

peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk

0.11% päevas. Viidatud Põhitingimustes selgitati, et krediidi kogukulu moodustas 8235,91

eurot. Kostja on perioodil 17.05.2021.a kuni 14.11.2023.a saanud krediiti kokku summas

2190 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5

eurot + 3,1% ülekande summast, see tähendab 46,49 eurot. Kostja poolt on lepingu

katteks tagasimakseid tehtud kokku 1413,44 eurot, millest on arvestatud põhiosa 628,04

eurot, intressi katteks 785,01 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 0,39 eurot. Kostja oli

alates augustist 2023.a viivituses täielikult vähemalt kolme 15.08.2023.a, 15.09.2023.a,

15.10.2023.a, osamaksete tasumisega, mistõttu ütles laenuandja 14.11.2023.a

ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2

alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxx ning nõudis kostjalt lepingu

raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 05.12.2023.a nõude

loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingust

tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu nõuab

hageja kostjalt põhivõlgnevuse 1561,96 euro, intressi 238,88 euro, viivise 242,46 euro ja

sissenõudekulude 35 euro väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda

ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel, kostja

hagile ei vastanud.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

2 (4)

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 29.05.2024.a kohtumääruses

(dtl 95-97).

5. Käesoleva asja hind on 2075,30 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg

1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

6. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS

§ 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse

resolutsiooni.

8. Vaidlust ei ole, et kostja ja laenuandja ESTO AS sõlmisid 17.05.2021.a krediidilepingu nr

7192774027, mille alusel oli kostjal võimalik saada krediiti 3500 eurot kogukuluga

8235,91 eurot (dtl 47-48). Vaidlus puudub, et kostjale on laenu võimaldatud summas 2190

eurot ning kostja on teostanud tagasimakseid kogusummas 1413,44, samuti on

tasaarvestatud väljavõttetasu summas 46,49 eurot (dtl 29, 52-53, 77). Nõue kostja vastu on

loovutatud hagejale (dtl 60).

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.

10. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13

ja 17).

12. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

13. Hageja on toonud vastavalt kohtu 26.04.2024.a nõudmisele välja asjaolud, kuidas toimus

antud juhtumil kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja

3 (4)

hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

14. Hageja selgituste kohaselt lähtus laenuandja kostja taotlusest, arvelduskonto väljavõttest

ja avalikest andmebaasidest. Kohus selgitab, et ainuüksi andmete kogumist ei saa lugeda

piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS §

403⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus lisaks kogumisele ka hinnata teavet.

15. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate

arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja

selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist

kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

16. Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks 600 eurot, mida kontrolliti nelja ja poole kuu

arvelduskonto väljavõttest, mille kohaselt hinnati kostja kolme kuu keskmiseks

sissetulekuks 520,89 eurot kuus (dtl 77, 79, 81-87).

17. Samas nähtub kohtule esitatud kostja konto väljavõttest, et kostjale on laekunud raha

ülekandeid selgitusega „palk“ üksnes kahel korral 26.02.2021.a summas 117,97 eurot

ning 03.05.2021.a summas 297,62 eurot ning lisaks laekumised Bolt Operations OÜ-lt

22.02.2021.a summas 33,08 eurot, 08.03.2021.a summas 90,31 eurot, 15.03.2021.a 14,33

eurot, 22.03.2021.a 162,91 eurot, 29.03.2021.a 126,21 eurot (märtsis kokku 393,76

eurot), 06.04.2021.a 90,26 eurot, 12.04.2021.a summas 92,59 eurot, 19.04.2021.a 103,28

eurot (aprillis kokku 286,13 eurot), 03.05.2021.a 81,56 eurot ja 35,97 eurot, 10.05.2021.a

151,30 eurot ja 102,72 eurot, 17.05.2021.a summas 12,15 eurot ja 107,10 eurot (mais

kokku 490,80 eurot) (dtl 81-87).

18. Lisaks nähtub arvelduskonto väljavõttest, et kostjal oli juba laenukohustus keskmiselt

68,34 eurot kuus (dtl 81). Laenuandja kokkuvõttest nähtub ilmekalt, et kostja igakuised

väljaminekud ületasid sissetulekuid. Samuti nähtub väljavõttest, et kulutuste katteks

teostas kostja arveldusarvele ülekandeid kostja ema, millest võib järeldada, et kostjal

nappis rahalisi vahendeid igapäevaste kulutuste tegemiseks, milleks oligi vaja antud juhul

täiendavalt võtta uusi laene.

19. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. Tõendatud on, et laenusaaja sai laenu kokku summas 2190 eurot ning laenusaaja on

tasunud laenu tagasimakseid kokku summas 1413,44 eurot ja tasaarvestatud väljavõttetasu

4 (4)

46,49 eurot. Hageja on 20.05.2024.a teostanud haginõude ümberarvestuse ning kohus

lähtub nõude lahendamisel viidatud hageja menetlusdokumendist (dtl 76-78).

22. Isegi kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on

põhivõla jääk 730,07 eurot (2190 – 1413,44 – 46,49) ning sellisel juhul on hagejal õigus

nõuda lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses määras.

23. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

jäävad rahuldamata VÕS § 403⁴ lg 7 tõttu.

24. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista võlgnevus 730,07 eurot (laenusummas 2190 – tagasimaksed

kogusummas 1413,44 ja tasaarvestatud väljavõttetasu 46,49 eurot) ning viivis VÕS § 113

lg 1 kohaselt perioodi 15.11.2023.a kuni 03.04.2024.a eest summas 34,72 eurot

(https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) .

25. Kohus selgitab, et esialgses hagis nõudis hageja viivise väljamõistmist üksnes antud

perioodi eest (dtl 31) ning nõude ümberarvestamisel ei ole hageja viivise osas oma nõuet

täpsustanud (dtl 77).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

26. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2075,30

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

27. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas

TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

28. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 37 %, mistõttu jäävad menetluskulud 37 %

ulatuses kostja kanda ning 63 % ulatuses hageja kanda.

29. Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud

riigilõiv summas 350 eurot (dtl 32).

30. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 129,50 eurot (350 x 0,37).

31. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

5 (4)