2-23-145459/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-145459

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S I vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

2269,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: S I (isikukood xxx),

lepinguline esindaja I M-V

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

kirjalik (liht)menetlus

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S I vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

3. Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt S I kasuks välja menetluskulud 550 eurot.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

2-23-145459

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 24.09.2022 järelmaksulepingu nr xxx. Kostja

omandas lepinguga kauba maksumusega 1473,25 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama

kokku lepitud maksegraafiku alusel.

2. Lepingu krediidikulukuse määr oli 38,26%. Kostja krediidivõimet hinnati krediiditaotluse

alusel, lisaks tegi esialgne võlausaldaja päringu maksehäireregistrisse (kehtivad ja

varasemad maksehäired puudusid) ning Maksu- ja Tolliametile (kostja sissetulek oli

keskmiselt 474,11 eurot).

3. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega teinud ühtegi tagasimakset. Esialgne

võlausaldaja ütles 25.07.2023 avaldusega lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõude

hagejale, nõude loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud 31.07.2023.

4. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 1743,25 eurot, intressi 246,88

eurot, võla sissenõudmise kulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 157,89 eurot ning edasiulatuvalt viivist 24% põhivõlalt

alates 05.01.2024.

5. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja ei teadnud xxx AS-iga sõlmitud

laenulepingust midagi, tema ei sõlminud lepingut ega saanud kaupa. Hagiavaldusele lisatud

lepingus sisalduvad laenusaaja andmed (telefon, e-post, aadress) ei ole kostja omad. Kostja

ei ole kunagi elanud lepingus märgitud aadressil, ta kasutab teist telefoninumbrit ning

elektronposti aadressi. Esialgne võlausaldaja ei järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtule esitatud maksehäirete puudumise tõend on genereeritud alles

04.01.2023, kuigi leping sõlmiti väidetavalt 24.09.2022. Hageja ei ole tõendanud, et

esialgne võlausaldaja tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Kostja sissetulekud ei

võimaldanud sedavõrd suurt rahalist kohustust täita. Tõendamata on nõude kuulumine

hagejale. Kostja ei ole saanud hagile lisatud võlateatisi, mistõttu on ka sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue alusetu.

6. Maakohus tegi 10.07.2024 hagejale ettepaneku selgitada ja tõendada lepingu sõlmimist

ning kostja krediidivõime hindamist.

7. Hageja esitas 19.08.2024 kostja digitaalse allkirjaga järelmaksulepingu ja selgitused.

8. Maakohus selgitas 10.10.2024 menetlusosalistele kohalduvat õigust ning andis hagejale

võimaluse esitada alternatiivne nõudearvestus, mis võtaks arvesse võimalikku

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Samuti selgitas maakohus

sissenõudmiskulude hüvitamisele kohalduvat õiguslikku regulatsiooni ning hagejal lasuvat

kohustust tõendada kauba üleandmist. Lepingu eritingimuste punkti 5 kohaselt jõustub

leping kauba üleandmisel kostjale.

2/5

2-23-145459

9. Hageja esitas 18.10.2024 seisukoha ja tõendid. Juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise, nõuab hageja põhivõla (1473,25 eurot) tasumist ja viivist

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o alates 26.07.2023) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Esialgne krediidiandja on edastanud DPD selgituse, mille

kohaselt ei ole võimalik tuvastada, kas saaja võttis pakiautomaadist paki välja. Pakk tarniti

Mustamäe keskuse DPD automaati ning uksekood saadeti sõnumiga lepingus märgitud

telefoninumbril.

10. Kostja teatas 10.11.2024, et jääb oma vastuväite juurde – kostja ei sõlminud

järelmaksulepingut.

11. Kohus selgitas 15.11.2024 kostjale, et kohtule on esitatud lepingudokument, millel on

kostja digitaalne allkiri ning andis kostjale võimaluse selgitada ja tõendada, et talle

väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid on tema valdusest läinud välja tema süüta. Kostja kohtu

määratud tähtajaks seisukohta ega tõendeid ei esitanud.

12. Hageja 31.12.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid

summas 1468,50 eurot (sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

lepingulise esindaja kulu 1098,50 eurot). Hageja on hagiavalduses taotlenud kostja

kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest.

13. Kostja 13.01.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud lepingulise

esindaja kulu 750 eurot. Kostja jäi seisukohale, et hageja ei ole tõendanud lepingu

sõlmimist ega kauba üleandmist kostjale.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Käesoleva asja hagihind on 2269,32 eurot, mis tähendab, et kohaldub lihtmenetluse

(TsMS § 405) regulatsioon. Maakohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud

korras, märkides otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused.

15. Hageja esitas kostja vastu järelmaksulepingust (dtl 136-139) tuleneva nõude. Tegemist

on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

16. xxx AS ja kostja sõlmisid 24.09.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 136-139).

Lepingudokumendil on kostja digitaalne allkiri. Kostja on tuginenud väitele, et lepingus

märgitud aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress ei olnud tema omad ning tema

lepingut ei sõlminud. Vastuseks sellele märgib maakohus, et kui isiku nimel antakse

tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab

isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (RKTKo 16.12.2019, nr 2-16-124450, p

22). Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud

ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Maakohus selgitas kostjale 15.11.2024, et tema

argumentidest lepingu sõlmimise eelduse ümberlükkamiseks ei piisa ning andis talle

võimaluse selgitada ja tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid on tema valdusest

läinud välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.

Seega eeldab maakohus, et tahteavalduse andis kostja ning tuvastab, et 24.09.2022

järelmaksuleping on sõlmitud just kostjaga.

17. Lepingu eritingimuste p 5 kohaselt jõustub leping kauba üleandmisel. Maakohus

selgitas hagejale 10.10.2024 (dtl 145), et temal lasub lepingu jõustumise tõendamise koormis.

See tähendab, et hageja pidi tõendama, et kaup on tellijale üle antud. Hageja esitas 18.10.2024

esialgse krediidiandja vastuse (dtl 149), mille kohaselt saadeti tellitud kaup DPD-ga. DPD

süsteemi andmetel jõudis kaup pakiautomaati 26.09.2022 kell 10:58 ning selle kohta on

saadetud sõnum pakiautomaadi uksekoodiga lepingus märgitud telefoninumbril. Kuna

3/5

2-23-145459

tegemist on liiga vana tarnega, ei saanud DPD anda kinnitust, kas saaja võttis automaadist

paki välja. Esialgse krediidiandja enda süsteemis on näha, et pakk on 26.09.2022 kell 12:52

kätte saadud. 18. Hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist, mis ühtlasi tähendab, et

tõendamata on järelmaksulepingu jõustumine. Kuigi esialgse krediidiandja väitel on nende

süsteemis näha, et pakk on kätte saadud, ei nähtu see kohtule esitatud kirjast (dtl 149). Kohus

tuvastab kirja alusel, et 26.09.2022 on numbrile +xxx saadetud sõnum uksekoodiga ning see

sõnum on adressaadile kohale toimetatud (märge „delivered“). Sama number on

järelmaksulepingus märgitud kostja kontaktnumbrina (dtl 136). Eelnevast siiski ei järeldu, et

kaup on saajale üle antud. Seda järgmistel põhjustel.

19. Esiteks on hageja esitanud kohtule laenutaotluse (dtl 54), milles on kostja

kontaktnumbriks märgitud +xxx. Lepingus on kostja kontaktnumber teine (+xxx, dtl 136).

Hageja 19.08.2024 selgitus, mille kohaselt on lepingus teistsuguse telefoninumbri märkimise

põhjuseks süsteemiviga ning tegelikult oli kostja laenutaotlusel telefoninumber +xxx, ei ole

veenev. Isegi kui laenutaotluse andmed ajas muutuvad, nagu hageja väidab, ei ole hageja

tõendanud, et kostja märkis oma kontakttelefoninumbriks +xxx, kuhu hiljem saadeti sõnum

uksekoodiga.

20. Teiseks on DPD on teatanud, et nad ei saa kinnitada, kas saaja võttis automaadist paki

välja (dtl 149). Tarbijalemüügi korral kohaldub VÕS § 209 lg-st 4 tulenev eriregulatsioon,

mille kohaselt ei loeta üleandmiskohustust täidetuks enne, kui müügilepingu esemeks olev

kaup on üle antud tarbija valdusesse. See regulatsioon on VÕS § 237 lg-st 1 tulenevalt

imperatiivne. Hageja esitatud kirjaga ei ole tõendatud, et kostja sai kauba füüsiliselt enda

valdusesse. 21. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist, ei saa kohus järeldada, et

poolte vahel sõlmitud leping jõustus ning laenusumma on kostja kasutusse antud. Kohtule

esitatud tõendite alusel ei saa välistada, et paki võttis välja telefoninumbri +xxx kasutaja,

kelleks ei pruukinud olla kostja. Samuti on võimalik, et pakk tagastati saatjale, kuna keegi

seda automaadist välja ei võtnud. Eelnevast tulenevalt ei ole raha tagastamise nõude

rahuldamise eeldused täidetud. Kohus jätab hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud

kauba üleandmist saajale.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

22. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

23. Kostja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 750 eurot

(lepingulise esindaja kulu ajalise arvestusega 7,5 tundi, tunnitasuga 100 eurot).

24. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud:

24.1.

kliendi nõustamine, volikirja koostamine, kohtudokumentidega tutvumine – 2

tundi;

24.2.

vastuse koostamine hagiavaldusele, lisade komplekteerimine – 4 tundi;

24.3.

kohtunõudega tutvumine ja 10.11.2024 menetlusdokumendi koostamine – 0,5

tundi;

24.4.

hageja vastustega tutvumine – 0,5 tundi;

24.5.

menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi.

25. Hageja vaidlustas eelnevast kahe esimese toimingu ajakulu, kostja esindaja hinnangul on

dokumentidega esmase tutvumise põhjendatud aeg 1 tund ning hagiavalduse koostamine

mitte rohkem kui 1,5 tundi, kuna tekst sisaldab pikki tsitaate seadusest ja hagiavaldusest.

Ülejäänud toimingute ajakulu hageja ei vaidlusta.

4/5

2-23-145459

26. Maakohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on olnud

vajalikud, kuid neile kulunud aeg osaliselt ülemäärane. Asi ei olnud õiguslikult ega

faktiliste asjaolude poolest mahukas. Maakohus vähendab kliendi esmase nõustamise ning

kostja vastuse koostamise eest hüvitamisele kuuluvat ajakulu kokku nelja tunnini (TsMS §

175 lg 1). Kui esindaja oli kliendi esmaseks nõustamiseks ja dokumentidega tutvumiseks

kulutanud 2 tundi, siis ei ole kostja vastuse koostamisele kulunud aeg täies ulatuses

põhjendatud. Kuna asjaolud olid juba välja selgitatud, siis peab maakohus vastuse

koostamiseks kulunud ajast põhjendatuks 2 tundi. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja

toimingud on olnud vajalikud ning neile kulunud aeg on kooskõlas toimingute mahuga.

27. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Hageja sellele vastu ei vaidle ning ka

maakohus peab seda põhjendatuks. Kohtupraktikas peetakse mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK

28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kostja käibemaksu hüvitamist taotlenud ei ole.

28. Kostja lepingulise esindaja tasu on eeltoodust tulenevalt põhjendatud ja vajalik 5,5 * 100

=

550 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

5/5