2-23-15476/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

Otsuse tegemise aeg ja koht

2-23-15476

31.01.2025, Jõhvi

Heleen Jääger Osaühingu Barliman hagi Kohtla-Järve

linna vastu kahju hüvitamiseks

33 074,40 eurot

Hageja

Osaühing

Barliman

(registrikood

11219380), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Rainer Kuulme

Kostja Kohtla-Järve linn (registrikood 75001017),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Kirjalik menetlus

Kohtunik

Kohtuasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised

ja

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

nende

1. Rahuldada Osaühingu Barliman hagi.

2. Mõista Kohtla-Järve linnalt (registrikood 75001017) Osaühingu Barliman (registrikood

11219380) kasuks välja kahjuhüvitis 33 074,40 eurot.

3. Jätta menetluskulud Kohtla-Järve linna kanda.

4. Välja mõista Kohtla-Järve linnalt Osaühingu Barliman kasuks menetluskulud 4685

eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4685 eurot) tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

2-23-15476

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Osaühing Barliman (hageja) esitas 01.11.2023 Viru Maakohtule Kohtla-Järve linna (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 33 074,40 eurot. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale XXX külas asuv kinnisasi (registriosa nr XXX).

Kinnisasjal asuvas hoones toimus 27.09.2022 tulekahju, milles hävines täielikult hoone katus.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas, et hoone pani põlema tol ajal 13-aastane alaealine A S

. PPA tuvastas A S tegudes karistusseadustiku (KarS) §-s 203 sätestatud kuriteokoosseisu

tunnused, kuid jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest A S ei olnud teo toimepanemise ajal

süüvõimeline. Hageja kahju seisneb katuse hävimises. Kahjuks ei ole raudbetoonist

kandekonstruktsioonide kahjustamine või hoones saeprussi materjali hoidnud külaelaniku R T

vara kaotus. Kahju tekkis A S teo tulemusena. Hageja on hagi esitanud eestkostja vastu. A S

ajutiseks eestkostjaks oli põlengu toimepanemise ajal Viru Maakohtu 03.06.2022. a määrusega

määratud kostja. Kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg 1 järgi hagejale tekitatud

kahju eest oma süüst olenemata. Hageja võib esitada nõude nii vanemate kui eestkostja vastu.

Eestkostja ja vanemad vastutavad solidaarselt. Kahju hüvitamisel on kostjal võimalik esitada

regressinõue A S isa vastu. Ajutise eestkostja vastutuse määr ei erine eestkostjaks määratud

isiku vastutuse määrast. Seda enam, et praegu määrati kostja ka lõpplahendiga A S eestkostjaks.

Menetluse käigus A S tunnistas, et tema põhjustas tulekahju. A S ütluste kohaselt pani ta

põlema tiku, mis maha kukkudes süütas paberi. Selle kustutamine ei õnnestunud. Hoones oli

põlengu tekkimise ajal puitmaterjal. Põlengu tekkimine nendel asjaoludel on üldteada. Kostja ei

ole esitanud tõendeid, kust võiks järeldada, et A S ei saanud menetleja küsimustest aru või et

tema ütlused ei oleks tõesed. Päästeameti vastuse järgi ei olnud tulekahju avastaja tulekahjuga

seotud, vaid üritas seda käsikustutuga kustutada.

Hageja palub hüvitada katuse taastamise maksumuse (VÕS § 132 lg 3). Katuse taastamine

maksab C OÜ hinnapakkumise järgi 33 074,40 eurot (käibemaksuta). Kostja kohtuväliselt

hageja nõuet ei rahuldanud. Hinnapakkumine kajastab üksnes töid ja kulutusi, mis on vajalikud

hoone taastamiseks. See ei kajasta raudbetoonist kandekonstruktsioonide parandamist ega

tõsteseadme müüki. Hageja ei pea nõude esitamiseks olema asja korda teinud ning võib tugineda

ka üksnes kalkulatsioonile. Hageja ei pea esitama rohkem kui ühe hinnapakkumise. Kostja väited

hoone taastamise kohta on paljasõnalised.

Kostja ei nõustu kahju suurusega, kuid katuse taastamise maksumuse ümberlükkamiseks peaks

kostja esitama omapoolsed tõendid. Ta ei ole seda teinud. Hävinud katus oli pehmekattega

ruberoidkatus, kuid odavam on taastada plekk-katus. Pehmekattega ruberoidkatuse taastamise

puhul kulub ehitusmaterjale rohkem. Katuse väärtus ei olnud põlengu toimumise ajaks

märkimisväärselt vähenenud. Hoone katus oli enne põlengut heas seisukorras. Katuse taastamise

maksumus ei ole ilmselgelt väiksem kinnistu koguväärtusest. Kinnisasjal asub veel kaks hoonet.

Hageja ei ole kahju suurendanud, sest kahjustada ei saa eset, mida ei ole.

2(11)

2-23-15476

Asjaolu, et hoonel ei olnud ees uksi ega aknaid, ei anna alust hagejale hooletust ette heita. Hageja

on vaid selgitanud PPA-le, et tulekahju võis puhkeda tikkudega mängimise tulemusena, mis on

hageja seadusliku esindaja arvamus tulekahju võimalike põhjuste kohta. Tegemist on avatud

laohoonega ning hagejal ei olnud mõistlikult võimalik takistada isikute juurdepääsu hoonele.

Hageja ei saanud eeldada, et hoonet kahjustatakse põhjusel, et see on avatud. Hagejal on õigus

eeldada, et kõik isikud käituvad õiguskuulekalt ega kahjusta teiste isikute omandit. Hagejale ei

saa ette heita tuletõrjevoolikusüsteemi, kaugjuhtimisega luukide ja aknate, ventilatsioonipõhise

süsteemi ja sprintlersüsteemi puudumist, sest need ei olnud hoone otstarvet arvestades

kohustuslikud. Hageja ei ole puiduettevõte, vaid rendib maaehitusega seotud masinaid. Seega ei

ole tal ka mingeid kõrgendatud riske, mida ta peaks maandama. Hoone ei olnud kindlustatud,

seega on kostja kahtlustused ja väited kindlustusrahade saamise kohta naeruväärsed. Üksiti, kui

hoone oleks kindlustatud olnud, oleks kindlustusandjal regressinõue kostja vastu.

Kostja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, esitades ebaõigeid väiteid ja alusetuid

kahtlustusi ning omistades hagejale väiteid, mida ta ei ole esitanud.

Hageja ei ole esitanud viivisenõuet.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et hagi ei ole esitatud õige isiku vastu. On arusaamatu, miks esitas hageja hagi

eestkostja vastu, kui A S on isa ja vanaema. Isalt on hooldusõigus täielikult ära võetud, kuid

temalt ei ole ära võetud kohustust alaealist last ülal pidada ja alaealise tekitatud kahju eest

vastutada. Laps saab riiklikke toetusi. Eestkostetava varahooldusõigus tähendab ennekõike

eestkostetava vara valitsemist, säilitamist ning võimaluse korral suurendamist. See ei hõlma

eestkostetava tekitud kahju eest vastutamist ega tähenda automaatselt kohustust vastutada

eestkostetava eest materiaalselt. Ajutise eestkostja vastutuse määr ei ole selge. Põlengu

toimumise ajal oli A S eestkostja tema vanaema V P .

A S süü ei ole tõendatud. Lapse ütlusi ei saa võtta ülestunnistusena. Ülekuulamisele eestkostjat

ega sotsiaalosakonda ei kaasatud. Eestkostetava arusaamisvõimes võib tema tervislikku seisundit

arvestades kahelda. Eestkostetav ei suitseta. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise järgi

ei viidud süüdlase kindlakstegemiseks läbi põhjalikku menetlust. Puudub teave, kas

territooriumil võis olla teisi isikuid. Seega ei ole õige väita, et kahju tekitamises oli süüdi A S .

Tulekahjust teavitanud isik võis olla süütaja või põlengu põhjustanud või jäänud tegevusetuks. Ta

oleks saanud kustutada põlengu autos oleva tulekustutiga. Alaealine on süüdi lavastatud või

valetab, kuid pole tõendatud, et ta tegelikult seal põlengu toimumise ajal viibis. Kostja hinnangul

ei saa välistada, et põleng tekitati tahtlikult kindlustusrahade saamiseks või kolmandate isikute

kulul vana hoone asemel parema hoone ehitamiseks. Arusaamatuks jääb, miks hoone ei olnud

kindlustatud.

Arusaamatu on, kuidas üks paberileht saab tekitada niivõrd suure põlengu. Põlengu põhjuste ja

ulatuse kohta tulnuks teha ekspertiis. Isegi kui hoones hoiti puitu, ei ole usutav, et sellest süttis

kogu katus. Ehitusmaterjale ei süüdatud põlema, vaid süttis maas olnud paberitükk. Muud

põlemismaterjali ümber ei olnud.

Kahju ulatus on ebaselge. Laohoone näol oli tegemist betoonist seintega laohoonega, kus ei

olnud uksi ning ei ole usutav, et laohoone hävis täielikult. Hageja kinnitas oma kahju hüvitamise

nõudes kostjale, et tegelikult hävis vaid hoone katus. Hagiavalduses väidab hageja samuti, et

hävines täielikult hoone katus.

3(11)

2-23-15476

Süüteoteate kohaselt hävis tulekahjus varjualune ning ettevõttele tekitati kahju 25 000 eurot.

Seega on algne kahju 10 000 euro võrra väiksem kui hinnapakkumises kajastatu. Samuti väideti

PPA-le, et hoones saeprussi materjali hoidnud R T sai kahju umbes 6 000 eurot. Kogukahju oli

PPA menetluses 31 000 eurot. Katuse parandamise hind ei saa olla 33 074,40 eurot.

Hinnapakkumine on võetud enne, kui hoone seisukorda käis hindamas ehituse ülevaataja. Ühtegi

teist hinnapakkumist ei ole esitatud. C OÜ näol on tegemist kohaliku ettevõttega, kus töötab

kaks inimest ning 2021. a majandusaasta eest maksis ettevõte töötajatele palka koos maksudega

26 182 eurot, 2023. a kolmandas kvartalis 1373,44 eurot. Hinnapakkumises kajastatud

tööjõukulu 14 280 on järelikult ülemäärane. Hinnapakkumise kohaselt on 342,18 m² ehitusaluse

pinnaga hoone katuse ehitamise tööjõutasu 14 280 eurot, mis moodustab hinnapakkumisest

suurema osa. Ei ole usutav, et ettevõte maksab töötajatele niivõrd suurt palka. Katuse

parandustööd saavad kesta ka vaid paar nädalat, mitte terve aasta. Õige ei ole maksta töötasu

ruutmeetri hinna järgi. Hinnapakkumises märgitud tõsteseade ei ole töödega seotud. Võib arvata,

et hagejal on tõsteseadmed endal olemas.

Ehitise ülevaatuse aktist nähtuvalt hävis turbahoidla puidust pehmekattega viilkatus. Tõrvapapist

katusekate ei ole samastatav tänapäevaste materjalide ja hindadega. Arvesse tuleb võtta, millal

katus paigaldati, st kui vana ja mis olukorras oli katus põlengu tekkimisel. Hinnapakkumine on

tehtud plekk-katuse paigaldamiseks. Tõrvapapp on kordades odavam kui plekk. See on

kättesaadav rullidena, tõmmatakse üle katuse ning paigaldatakse kas klambrite või naeltega,

milleks tänapäeval kasutatakse naelpüstolit või klambripaigaldajat. Sellist katust on võimalik

paigaldada päevaga ning selle kulu on u 5000 eurot, kohaliku tööjõu kasutamisel 2000–3000

eurot. Hageja on võtnud kõige kallima pakkumise ja soovib enda senise vana katuse asemel

saada uue ja kvaliteetse plekk-katuse. Hiljem esitatud täiendavates hinnapakkumistes kajastatud

erinev hind samaväärsete tööde eest kinnitab, et esmane hinnapakkumine ei pruugi olla

usaldusväärne. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole kannatanu rikastumine. Hageja on esitanud

tõendid, kust nähtub, et hoone on taastatud. Seega jääb arusaamatuks, miks on nõude suuruse

aluseks kalkulatsioon. Kostja ei saa esitada alternatiivset hinnapakkumist, sest ta ei saa minna

hageja territooriumile ekspertiisi tegemiseks ja hoone ülevaatamiseks. Hageja ei ole kordagi

teinud kostjale ettepanekut töid ise teostada.

Hageja oli ise hooletu ning rikkus tavapärast nõuetekohast omaniku hoolsuskohustust. Hageja

seaduslik esindaja kinnitas PPA-le, et ei ladusta selles hoones enda asju. Hoone jäi kaamerate

vaateväljast välja. Hageja oli teadlik, et lapsed käivad hoones tikkudega mängimas, ka

kriminaaluurimise käigus leidis kinnitust, et juurdepääs hoonele oli vaba. Vastutustundetu on

ladustada puitu lahtisel territooriumil lahtise katusealuse all, teades, et seal käivad lapsed

suitsetamas ja hängimas. Seega põhjustas hageja ise teadlikult ja tahtlikult ohtliku olukorra,

võimaldades lastele juurdepääsu järelevalveta hoonesse. Hoones puudus tuletõrjevoolikusüsteem,

puudusid kaugjuhtimisega luugid ja aknad ning ventilatsioonipõhine süsteem. Välistatud ei ole,

et hageja on lasknud kahjul suureneda, hoides hoonet avatuna vihmale, tuulele ja külmale. Kahju

hüvitist tuleb VÕS § 139 ja § 140 alusel vähendada.

Kostja hinnangul puudub alus viivise nõudmiseks. Ei ole selge, millele viivise nõue tugineb ning

mis põhjusel peaks kostja tasuma viiviseid alates 03.09.2023. Hagiavaldusest ei nähtu, millal

nõue sissenõutavaks muutus ning mis summa pealt peaks viivist igapäevaselt arvestatama.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi.

4(11)

2-23-15476

4. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude, mille alusena tugines sellele, et kostjale etteheidetava

teo tulemusena sai kahjustada tema omand. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS

§-s 1043, 1045 ja 1050 sätestatud deliktilise vastutuse üldsätete alusel. VÕS § 1043 kohaselt

peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on

eelduslikult õigusvastane muu hulgas juhul, kui see tekitati omandi rikkumisega (VÕS § 1045

lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS §

1050 lg 1). Deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on:

1) objektiivne teokoosseis, mille alaelementideks on omakorda:

a) tegu,

b)

kahjulik tagajärg (kahju) ning

c)

teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos; 2) õigusvastasus

(§-d 1045–1049); 3) süü (§ 1050, § 1052).

Kui puudub objektiivne teokoosseis, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Kui

esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust (vt

nt RKTKo 14.10.2008, 3-2-1-75-08, p-d 6, 12; vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, § 1043 komm 3.2). Hageja peab üldjuhul tõendama

kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja

on tõendanud, et talle on põhjustatud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest (st kahju

hüvitamise kohustusest), kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-tes 2 ja 3 sätestatud õigusvastasust

välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka RKTKo 23.05.2012, 3-2-1-53-12, p 14;

12.12.2016, 3-2-1-132-16, p 14).

5. Praegusel juhul on kostjale etteheidetavaks teoks põlengu põhjustamine hagejale kuuluvas

hoones. Vaidlus puudub, et hagejale kuuluval XXX külas asuval kinnisasjal (registriosa nr

XXX) asuvas hoones toimus 27.09.2022 põleng, milles hävis hoone katus. Pooled on eri

meelt selles, kas tegu on kostjale etteheidetav, kas ta on kahju tekitamises süüdi ning kahju

ulatuses.

6. Kohtu hinnangul tõendab PPA 11.10.2022. a teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise

kohta (dtl 17–19), et põlengu põhjustas A S . Teatisest nähtub, et PPA viis läbi

uurimistoimingud, mille tulemusel jõudis järeldusele, et hoone pani põlema alaealine A S .

Järelduse tegemisel tugines PPA A S 10.10.2022 antud selgitustele. Selgituste järgi läks A

S 27.09.2022 õhtusel ajal XX asuva laoruumi juurde, sest lootis sealt leida enda sõpru, keda

ta oli seal varem suitsetamas näinud. Ta nägi maas valget joonelist paberit ja tikukarpi. Karbi

sees oli kaks tikku ja ta tahtis karbi tühjaks teha. Ta pani esimese tiku põlema ja tahtis selle

kohe kustutada. Ta tegi käega liigutusi ning tikk läks peopesa vastu. Tal hakkas valus ning ta

lasi tikul maha kukkuda. Seetõttu läks maas olnud paber põlema. A tahtis tuld kustutada

ning ta proovis jalaga paberile peale astuda, kuid see ei aidanud. Ta jooksis õue, võttis puu

otsast oksa ning proovis sellega tuld kustutada. Ta lükkas oksaga kogemata paberi eemale,

ehmus ja jooksis koju, et vett võtta. Kodus tuli tema juurde kasvataja K , kes ütles, et ta peab

kodutööd tegema hakkama. A kartis talle öelda, mis juhtus ning jäi koju ja rohkem õue ei

läinud. A tunnistas, et tema tegu on vale. PPA leidis, et A S teos olid KarS §-s 203

sätestatud kuriteo tunnused, kuid jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest A S ei olnud teo

toimepanemise ajal süüvõimeline. A S oli põlengu toimumise ajal 13-aastane (sünd. XXX)

(dtl 17–19). Järeldust, et teo pani toime A S , ei kummuta Päästeameti 05.11.2024. a

vastuses toodud väide, et alaealine ilmselt valetas või tulekahju tekkepõhjus on Päästeameti

5(11)

2-23-15476

poolt kindlaks tegemata. Uurimist viis läbi PPA, mitte Päästeamet. Kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, millest võiks järeldada, et põlengu oleks põhjustanud keegi teine. Päästeameti

vastuse järgi püüdis põlengu avastaja põlengut kustutada auto tulekustutiga. Isikutel on

üldine kohustus tulekahjust teatada hädaabinumbril ning rakendada tulekahju kustutamiseks

esmaseid meetmeid (tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p-d 8 ja 10). Kellelgi ei ole kohustust enda

eluga riskides ja võimeid ületades tulekahju kustutama asuda. 6.1. Kohus peab PPA teatist

lubatavaks tõendiks ning A S selgitusi usaldusväärseks. Kohus on PPA 11.10.2022. a teatise

lubatavust käsitlenud 28.10.2024. a määruses (p 12) ning jääb sellele seisukohale. Minetused

kriminaalmenetluse toimetamisel ei ole etteheidetavad hagejale.

Kohtule arusaadavalt on kostja püüdnud A S terviseseisundit kajastavate tõenditega A

S ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seada. Tervisetõenditest ei ole siiski võimalik järeldada,

et terviseprobleemid takistasid A S menetleja küsimustest arusaamist või talle oleks omane

fantaseerida ja valetada. Anamneesidest võib järeldada, et A S on probleeme agressiivse

käitumisega ning tal on vähesed raskused eestikeelsest kõnest arusaamisel. Ta on õigesti

orienteeritud ja rahuldava kontaktiga; mõttekäik on seoslik ja häireteta. Vaimse tegevuse tase on

ebaühtlane ning ta vajab eakaaslastega võrreldes rohkem suunamist ja juhendamist (dtl 125–

137). Puuet ei ole tuvastatud (dtl 138–140). A S ülestunnistus on tehtud lühikest aega pärast

sündmuse toimumist. Ütlustes on üksikasjalikult kirjeldatud toimunut. See on piisavalt detailne,

et eluliselt on selline sündmuste jada usutav. Seejuures võib selgitustest järeldada, et A S

mõistis oma teo õigusvastasust, asudes tulekahju kustutama (proovis jalaga paberi peale astuda,

otsis oksa, jooksis koju vett tooma) ehk tegutsedes mõistlikule inimesele omaselt. A S

selgitustes toodud ajamäärang „õhtusel ajal“ riimub ka Päästeameti 05.11.2024. a vastusele

lisatud sündmuse kirjelduse ja tulekahjust teavitaja pildiga (dtl 204–206, 211). Asjaolu, et PPA

esitatud toimikus ei ole kirjeldatud, kuidas PPA A

S jõudis, ei tähenda, et menetlus oleks läbi viidud kiirustades või et selle tulemused ei oleks

usaldusväärsed. Teave uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta on asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teave (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 51).

6.2.

Kostja ei ole taotlenud A S selgituste ümberlükkamiseks isikuliste tõendite

kogumist, kuigi oli sellest võimalusest teadlik. Kohus selgitas eelistungil kostjale

vajadust esitada konkureerivad tõendid (31.01.2024. a eelistung 11.35–12.24).

6.3.

Põhjendamatud on kostja etteheited selle kohta, et küsitav on niivõrd suure

põlengu tekkimine paberi süttimisest. Kohus jääb 28.10.2024. a määruses (p 14)

väljendatud seisukohale, et on üldtuntud, et põlengud saavad alguse materjali süttimisest

ja väikesest koldest ning kasvavad ümbritseva materjali ja hapniku mõjul suuremaks.

Asjas esitatud tõenditest (dtl 12, 17–19, 211) nähtub, et hoone oli avatud, selle katuse

konstruktsioonid olid puidust ning hoones hoiti puitmaterjali ja rehve, mis on kergesti

süttivad ja mille võib süüdata ka paberitükk. Seega võib nendel asjaoludel niivõrd suurt

põlengut pidada eluliselt usutavaks. Selle tõendamiseks ei tule korraldada ekspertiisi.

7. Teo tagajärjel hävis hagejale kuuluva hoone katus ehk talle tekkis kahju. Hageja ei ole

väitnud, et kahju seisneb kogu hoone hävimises. Endise olukorra taastamiseks peab hageja

katuse asendama. Teo ja kahju vahel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose kindlakstegemiseks

uuritakse, kas kahju tekitaja tegu on hagejal tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Kui A S

ei oleks tikkudega mänginud ja põlengut tekitanud, ei oleks hageja hoone katus hävinud ja ta

kahju kannatanud (VÕS § 127 lg 4). Kui eemaldada A S tegu, ei oleks kahju tekkinud.

Tähtsust ei ole sellel, kui edukad olid tulekahju avastaja kustutustööd. A S oma teoga lõi

põhjusahela.

6(11)

2-23-15476

8. Kuna teo tagajärjel hävis hagejale kuuluva hoone katus, on tegu VÕS § 1045 lg 1 p-s 5

sätestatud eelduse kohaselt õigusvastane. VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust

välistavaid asjaolusid ei esine.

9. Delikti alusel kahju hüvitamine eeldab kahju põhjustaja süüd. Süü puhul kontrollitakse, kas

õigusvastase teo toimepanemist saab kahju põhjustanud isikule ette heita. VÕS § 1052 lg 1

järgi ei vastuta alla 14-aastane isik enda tekitatud kahju eest. Alla 14-aastase isiku poolt

teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad VÕS § 1053 lg 1 järgi sõltumata

oma süüst tema vanemad või eestkostja.

10. A S oli teo toimepanemise ajal 13-aastane. Seega ei vastuta ta enda tekitatud kahju eest.

Tema tekitatud kahju eest vastutavad tema vanemad või eestkostja. A S isalt on

hooldusõigus ära võetud ning tema ema on surnud. Kohus tuvastab, et kostja oli põlengu

toimumise ajal A S eestkostja. Kostja esitatud Viru Maakohtu 13.10.2022. a määrusest

tsiviilasjas nr 2-13-60889 (dtl 41–46) nähtub, et kohus rahuldas 03.06.2022 määrusega

(põhjenduste p 1) kostja esialgse õiguskaitse taotluse, peatas senise eestkostja V P volitused

kuni kohtulahendi jõustumiseni ning määras A S ajutiseks eestkostjaks kostja. Volituste

peatamise tõttu ei vastutanud senine eestkostja ülesannete täitmise eest ning neid ülesandeid

täitis kostja. Ajutine eestkostja on lapse seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). Kannatanul on

õigus valida, kelle vastu ta nõude esitab. Vanemate ja eestkostja vastutus on solidaarne (vt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16, p 19). Eestkostjal on hüvitise väljamõistmisel võimalik

esitada regressinõue vanema vastu. Seadusest ega kohtupraktikast ei ole võimalik järeldada,

et ajutise eestkostja ja eestkostja vastutuse määr võiks erineda. Üksiti määrati kostja

praegusel juhul A S eestkostjaks ka lõpplahendis.

11. Eestkostja vastutus eeldab, et lapse tegu oleks objektiivselt tinglikult etteheidetav ehk laps

oleks väliselt hooletu (VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1). Kahju põhjustanud lapse välise

hooletuse hindamisel on lähtekoht see, kas juhul kui tegemist oleks olnud deliktivõimelise

isikuga, oleks tegu olnud sellele isikule etteheidetav. Hooletus on käibes vajaliku hoole

järgimata jätmine. Vastutuse välistamiseks peab kahju tekitaja lükkama ümber hooletuse

eelduse. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis hooletuse eelduse ümber lükkaks.

12. Hüvitamisele kuulub muu hulgas hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

vara väärtuse vähenemine (VÕS § 128 lg 3). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).

Omandiõiguse rikkumise korral on kaitse eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõttest tulenevalt

piiritletud VÕS § 132 sätestatud hüvitisnõude ulatusega. VÕS § 132 lg 3 järgi on

hüvitatavad mõistlikud asja parandamise kulud ning võimalik väärtuse vähenemine. Kui asja

parandamine on ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist, mis vastab samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hüvitisnõude esitamiseks piisab seejuures

kalkulatsioonist. Kannatanu ei pea olema taastanud asja, mille parandamiseks ta hüvitist

nõuab (vt RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16).

13. Hageja nõuab katuse taastamise maksumuse hüvitamist (VÕS § 132 lg 3). Hageja sõnul ei

sisalda nõutav hüvitis hüvitist kandekonstruktsioonide kahjustamise ega saeprussi materjali

hävimise eest. Hageja on asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse

tõendamiseks esitanud C OÜ 28.02.2023. a hinnapakkumise (dtl 16), mille järgi maksab

katuse taastamine 33 074,40 eurot. Kostja kahtleb kahju suuruses ning C OÜ

hinnapakkumise usaldusväärsuses.

7(11)

2-23-15476

13.1.

Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et hoone on taastatud, mistõttu tuleks lähtuda

taastamise tegelikust maksumusest. Kostja väited on jäänud paljasõnaliseks. Kohus on

kostjale selgitanud tõendamiskoormust 28.10.2024. a määruses (p 15). Kui hageja on

esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendid, tuleb kostjal nende ümberlükkamiseks

esitada omapoolsed tõendid (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 20 ja sealsed viited).

Kohus tuvastab, et hoone on taastamata.

Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ehitise ülevaatuse akti, millele on lisatud fotod ehitisest

enne põlengut ja pärast põlengut (dtl 10–14). Ülevaatuse aktile lisatud asendiplaanilt on näha, et

maaüksusel asub 342,18 m2 pinnaga väiksem ristkülikukujuline hoone ning pikk

ristkülikukujuline hoone. Põlengu asukohana on märgitud väiksem riskülikukujuline hoone (dtl

15). Hageja 26.02.2024. a menetlusdokumendile lisatud aerofotost (dtl 151) nähtub, et 342,18 m2

pinnaga hoone on katuseta. 26.02.2024. a menetlusdokumendi lisa 2 pildilt 3 (dtl 155) nähtuvast

avatud uksest on näha põlenud hoone konstruktsioonid. Sarnased konstruktsioonid nähtuvad

ehitise ülevaatuse aktile lisatud fotodelt põlenud hoone kohta (dtl 13–14). Seega puudutavad

hageja 26.02.2024. a menetlusdokumendile lisatud pildid uuest hoonest üksnes pikka

ristkülikukujulist hoonet, mitte põlenud hoonet. Kostja väited on ka vastuolulised. Ühelt poolt on

ta väitnud, et hoone on taastatud, kuid teiselt poolt, et hageja on kahju suurendanud, jättes

põlenud hoone avatuks vihmale, tuulele ja külmale.

13.2.

Kohus loeb kahju suuruse C OÜ hinnapakkumise alusel tõendatuks.

Hinnapakkumine sisaldab materjali- ja tööjõukulu. Kohtule ei nähtu, et kalkulatsioon

sisaldaks ebamõistlikke või ebavajalikke töid või kulutusi. Arvestades hoone kõrgust,

võib tõsteseadme renti (400 eurot) pidada vajalikuks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et hagejal on katuse taastamiseks vajalikud tõsteseadmed olemas. Arvestades, et

katus hävis täielikult, võib eeldada, et katuse taastamine on materjali- ja tööjõumahukas.

Sellist maksumust tõendavad ka hageja esitatud teised hinnapakkumised, mis sisaldavad

sarnaseid töid ja tööjõukulu ning on samas suurusjärgus. L E OÜ hinnapakkumise järgi

maksab katuse taastamine plekiga 33 342 eurot (dtl 161) ja OÜ N hinnapakkumise järgi

45 166,78 eurot (dtl 163). Hageja on selgitanud, et pehmekattega viilkatuse taastamine on

kallim kui plekk-katuse taastamine. Selle väite kinnituseks on ta esitanud L E OÜ

hinnapakkumise pehmekattega ruberoidkatusele. Hinnapakkumise järgi maksab

ruberoidkatuse taastamine 34 934,80 eurot (dtl 162). Sellest võib järeldada, et

pehmekattega katus on kallim kui plekk-katus. Kostja kahtlused hinnapakkumise

usaldusväärsuse kohta ei ole põhjendatud. C OÜ põhitegevusalaks on üldehitustööd (dtl

52). Katuse taastamist võib pidada tööjõumahukaks ning C OÜ-l on võimalik otsustada

palgata töödeks lisatööjõudu. Hinnapakkumise usaldusväärsust ei mõjuta see, et see on

koostatud enne, kui kohalik omavalitsus on ehitise üle vaadanud. Hinnapakkumise saab

teha eelkõige katuse taastamise töid tegev ettevõte, vaadates ise ehitise üle. Kuskilt ei

tulene, et hinnapakkumise tegemine eeldab kohaliku omavalitsuse ehitise ülevaatust.

13.3.

See, et PPA menetluses hindas hageja seaduslik esindaja kahjuks 25 000 eurot, ei

tähenda, et kahju ei ole tõendatud või hinnapakkumine on ebausaldusväärne. Päästeameti

ja PPA 05.11.2024. a vastustest nähtuvalt andis hageja seaduslik esindaja sellise hinnangu

vahetult pärast tulekahju toimumist. Sellele summale on viidatud päästesündmuse logis

(dtl 240), päev pärast tulekahju toimumist esitatud süüteoteates (dtl 223) ja 10.10.2022

toimunud seadusliku esindaja küsitlusel (dtl 225). On ilmne, et tegemist oli esialgse

hinnanguga, mille andmisel ei ole võimalik arvestada kõiki hinnapakkumise tegemisel

arvestatavaid asjaolusid (nt materjal, tööjõukulud). 13.4. Kostja vastuväited kahju

suurusele on jäänud paljasõnaliseks. Kui kahjustatud isik on tõendanud asja

8(11)

2-23-15476

kordategemiseks vajaminevaid kulutusi, peab kahjuhüvitist maksma kohustatud isik

esitama tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkusele vastu (RKTKo 03.04.2013, 3-

2-1-19-13, p 13). Kohus on selgitanud kostjale tõendamiskoormust ning teinud

ettepaneku esitada oma väidete kinnitamiseks omapoolsed tõendid (28.10.2024. a

määruse p 18). Kostja ei ole eelnevale vaatamata esitanud mitte ühtegi taotlust ega

tõendit. Paljasõnaline on kostja 09.01.2025. a vastuses esitatud väide, et tal ei ole

võimalik hageja kinnisasjale siseneda ehitusettevõtjaga hinnakalkulatsiooni

koostamiseks.

13.5.

Kohtu ette ei ole toodud ka VÕS § 132 lg 3 teises lauses nimetatud asjaolusid, st

parandamine on võrreldes väärtuse hüvitamisega ebamõistlikult kulukas. Ehitis on

kinnisasja oluline osa (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1). Hageja on näidanud, et

kinnisasjal asub teine renoveeritud hoone (dtl 151). Seega võib eeldada, et katuse

taastamise maksumus ei ületa kinnisasja väärtust. Samuti ei ole kostja tõendanud, et

katuse väärtus oli enne põlengut oluliselt vähenenud (VÕS § 132 lg 1 teine lause). Hageja

sõnul oli katus enne põlengut heas korras. Sama võib järeldada ehitise ülevaatuse aktile

lisatud pildilt enne põlengut (dtl 12) ning ka Päästeameti 05.11.2024. a vastusele lisatud

pildist (dtl 211).

13.6.

Kohtu hinnangul puudub põhjus kahju suurusest arvata maha võimalikku kasu

(VÕS § 127 lg 5). Kasu saamise tõendamise kohustus on kahju tekitajal (RKTKo

11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 27). Kostja ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud.

Hageja sõnul ei olnud hoone kindlustatud ning ta ei ole saanud kindlustushüvitisi.

Asjaolul, et hageja ehitist aktiivselt ise ei kasutanud, ei tähenda, et ta saaks katuse

taastamisest kasu. Kohus on tuvastanud, et hageja omand sai kostja tegevuse tõttu

kahjustada. Hagejal ei ole võimalik kasu saamist vältida. Taastada ei ole võimalik vana

katust.

14. Kostja hinnangul tuleks kahju hüvitist VÕS §-des 139 ja 140 alusel vähendada. Tema arvates

oli hageja ise hooletu, võimaldades noortel avatud hoonele juurde pääseda ja seal tulega

mängida. 14.1. VÕS § 139 alusel kahju vähendamine eeldab, et kannatanu jättis tähelepanu

pööramata kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või tegemata

toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult oodata (RKTKo

25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12). Kohus võib kahju hüvitist vähendada VÕS § 140 alusel ka

juhul, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane

või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Aluseid võib kohaldada korraga (RKTKo

17.06.2015, 3-2-1-65-15, p 13). 14.2. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid kahju

vähendamiseks. Kostja ei ole usutavalt näidanud, et hageja jättis täitmata mingisuguse

käibekohustuse või oli ise hooletu. Kinnisasi oli ümbritsetud aiaga. Päästeameti vastusest

nähtuvalt pidi päästeauto tee vabastamiseks aia läbi lõikama (dtl 207). Aed nähtub ka hageja

esitatud piltidelt (dtl 154, 156, 157). Arvestades, et hoone oli avatud, ei saa hagejalt eeldada

selle sulgemist uksega vms. Hageja võib eeldada, et inimesed käituvad õiguskuulekalt ning

ei pane teise inimese omandit põlema (TuOS § 3 lg 1 p 5). Kostja ei ole tõendanud, et hoone

oleks pidanud vastama mingisugustele täiendavatele tuleohutusnõuetele. Kostja ei ole

esitanud konkureerivaid hinnapakkumisi, mis tõendaks, et hageja esitatud hinnapakkumine

on kallis. Hageja esitatud hinnapakkumistest võib järeldada, et nõutav hüvitis on nendest

kõige väiksem. Kostjal on võimalik esitada regressinõue A S isa vastu.

15. Hageja ei ole nõudnud kahjuhüvitiselt viivist. Kostja vastuväited viivisenõudele on seega

põhjendamatud.

9(11)

2-23-15476

16. Eelneva põhjal rahuldab kohus Osaühingu Barliman hagi ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 33 074,40 eurot.

17. Kuna kohus rahuldas hagi, on otsus tehtud kostja kahjuks ning menetluskulud jäävad TsMS

§ 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja kanda jäävad tema enda menetluskulud ja hageja

menetluskulud.

18. Kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse

vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja on palunud kindlaks määrata

menetluskulud 4685 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot, kütusekulud 35 eurot ja esindaja

õigusabikulud

3250 eurot. Hageja palub kohustada kostjat maksma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg-s 2 sätestatud määra järgi.

19. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on muu

hulgas riigilõiv, ning kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud ja menetlusega

kantud sõidukulud (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 144 p-d 1 ja 2). Menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks esitatakse kohtule nimekiri, kus näidatakse kulude koosseis.

Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176

lg-d 1 ja 5).

20. Menetluskulude nimekirjade (dtl 266, 283) järgi on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel

tasutud riigilõiv 1400 eurot, kulutused kütusele suunal Tartu–Jõhvi–Tartu 35 eurot ja

õigusabikulud 3250 eurot (2937,50 + 312,50 = 3250). Esindajal on kulunud toimingute

tegemisele maakohtus 26 tundi (23,50 + 2,5 = 26). Hageja on osutanud õigusteenust

tunnihinnaga 125 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud

on kantud seoses kohtumenetlusega, ning palub õigusabikulud määrata kindlaks ilma

käibemaksuta.

21. Taotlus vastab TsMS § 176 lg-tes 1 ja 5 sätestatud nõuetele.

22. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1400 eurot (dtl 26). Riigilõiv on vajalik ja

põhjendatud menetluskulu.

23. Taotletav sõidukulude hüvitis 35 eurot on kooskõlas justiitsministri 26.07.2016. a määrusega

nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 17

lg-tega 1 ja 2 (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12). Kaarditarkvara GoogleMaps

andmetel on advokaadibüroo Tartu esinduse ja Jõhvi kohtumaja vaheline vahemaa ühes

suunas 130 km. Seega on sõidukulu 35 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

24. Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimustele vastav esindaja. Esindaja

allkirjastas ja esitas dokumente kohtule, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja

kaudu.

25. TsMS § 175 lg-s 1 sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma

eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus ei pea hindama iga kuluartiklit eraldi. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab

kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja

10(11)

2-23-15476

mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-

124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Lepingulise esindaja kulu saab välja mõista

ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).

26. Kohus peab neid põhimõtteid arvestades hageja menetluskulusid põhjendatuks. Tegemist on

tüüpilise deliktiõigusliku vaidlusega, mis taandub suuresti tõendite hindamisele. Samas võib

tõendite hindamist pidada ajamahukaks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esindaja on

suurendanud enda avaldustega hageja menetluskulusid, esitades korduvalt põhjendamatuid

ja vastuolulisi väiteid ja taotlusi, millele hagejal on tulnud vastata. Seda, et hageja

menetluskulud on mõistlikud, näitab ka see, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulud on

2,38 korda hageja lepingulise esindaja kuludest suuremad.

27. Põhjendatud ajakulu on seega kokku 26 tundi. Esindaja 125 euro suurust tunnihinda võib

õigusabi osutajate keskmist tunnihinda arvestades pidada mõistlikuks. Arvestatud esindaja

tunnihinda, on esindaja vajalik ja põhjendatud tasu 3250 eurot. Sellele lisandub hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 1400 eurot ja sõidukulud 35 eurot. Kuna hageja on kinnitanud, et

ta ei saa käibemaksu maha arvata, tuleb hüvitatava menetluskulu summa mõista välja

käibemaksuta, s.o kokku 4685 eurot (1400 + 35 + 2937,50 + 312,50 = 4685).

28. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik

11(11)