3-23-2516/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

2516

Haldusasi

X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 06.09.2023 menetluse

lõpetamise teate nr 2.1.-1/23/376-2261- 1 ja 10.10.2023

vaideotsuse nr 2.1.-1/23/376-2261-1 tühistamiseks ja

Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks vaadata kaebaja

21.04.2023 avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja

Andres Kudrjavtsev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu

puudutavaid andmeid vastavalt kohtu 12.12.2024 määrusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.04.2023 esitas X kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) seoses tema isikuandmete

avaldamisega Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) Facebooki lehel. Kaebuse kohaselt avaldas ELL

19.04.2023 enda Facebook`i lehel postituse, kus avalikustas Xi nime, elukoha-aadressi ja

pildi.

2. Kaebuse peale alustas AKI järelevalvemenetluse ning 06.09.2023 menetluse lõpetamise

teatega nr 2.1.-1/23/376-2261-1 (dtl 19-24) lõpetas AKI järelevalvemenetluse.

3. 05.10.2023 esitas X vaide AKI 06.09.2023 menetluse lõpetamise teatele nr 2.1.- 1/23/376-

2261-1, mis jäeti 10.10.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/1034-2570-2 (dtl 12-15) rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 08.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 06.09.2023 otsuse nr 2.1.-

1/23/376-2261-1 ja 10.10.2023 vaideotsuse nr 2.1.-3/23/1034-2570-2 tühistamiseks ja AKI

kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi.

5. Tallinna Halduskohus võttis 14.11.2023 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. 12.12.2024

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

6.1. AKI ei ole taganud menetluse lõpetamise teate ja vaideotsuse nõuetekohast

kättetoimetamist. AKI ei kontrollinud, kas kaebaja sai teate ja vaideotsuse kätte. Kaebaja

avastas need juhuslikult rämpsposti hulgast. Kaebajal ei jäänud seetõttu aega piisavalt oma

seisukohti põhjendada.

6.2. Rikutud on kaebuse esitaja ärakuulamisõigust. Menetluse käigus ei antud talle võimalust

esitada täiendavaid seisukohti ega määratud selleks tähtaegu. Kaebajat ei teavitatud ELL

poolsete seisukohtade esitamisest, kaebajale ei tutvustatud vastavaid dokumente. Kaebajale ei

ole võimaldatud tutvuda haldusmenetluse toimikuga.

6.3. AKI ei ole ELL-i faktiväiteid kontrollinud. Näiteks ei kontrollitud ELL väidet, et

pöördutud on politsei ja PTA poole ja kas vastavad avaldused võeti menetlusse või mitte.

Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne kui selle kohta on jõustunud kohtuotsus.

AKI toetas alusetust süüdistamist ja kaebaja õiguste rikkumist seoses delikaatsete

isikuandmete ja valefaktiväidete avaldamisega rikkudes sellega kaebaja põhiõigusi.

6.4. Menetlus oli ebaproportsionaalselt pikk, 60 päeva lühikese ELL kirja analüüsimiseks ei

olnud vajalik. Kaebajal oli ootus, et tema isikuandmete avaldamine lõpetataks võimalikult

kiiresti.

Menetleja ei olnud erapooletu ja esineb menetleja taandamise alus. Menetleja juhendas ELL

andmete avaldamisel, mis ei ole AKI ülesanne. Selle tulemusel eemaldati kaebaja elukoha

aadress ja fotod elukohast ja täiendati postitust 31.08.2023. AKI ülesanne ei ole andmete

avaldajat toetada. Taandamise aluste esinemisest sai kaebaja teada alles menetlust lõpetavast

teatisest, kuivõrd kaebajale ei antud vahepeal võimalust omapoolseid seisukohti avaldada.

Otsus oli kaebajale üllatuslik. 03.08.2023 olid kõik andmed aga avalikult kättesaadavad –

kaebaja nimi, elukoht, pildid sh kaebaja täisnimi ja kaebaja elukaaslase nimi, kes ei ole üldse

koera omanik. Enne olid veel avaldatud ka laste andmed.

2(7)

6.5. Täitmata on IKS § 4 kohaldamise eeldused. AKI põhjendused ülekaaluka avaliku huvi

osas on vastuolulised ja põhinevad kontrollimata faktiväidetel. Milles on vastav avalik

ülekaalukas avalik huvi, ei ole selge. Kaebaja ei ole saanud kaitsta oma subjektiivseid õigusi.

Kaebaja reputatsioon on rikutud. Kaebaja suhtes algatati vaenuaktsioon ja omakohus. Rikutud

on kõikide pereliikmete ohutus. Süüdistamine on toimunud ilma tõenditeta. Menetluse käigus

ei lastud kaebuse esitajal tutvuda kõikide andmetega.

6.6. Loomadega seotud haigestumised ei ole alati silmaga tajutavad. Perelemmiku eest

hoolitseti. Koer ei olnud alati ketis, vaid ainult siis kui pererahvast kodus ei olnud, sest muidu

hüppas koer üle aia.

6.7. Kaebaja leiab, et tegemist võib olla kellegi isikliku kättemaksuga. Kaebaja leiab, et AKI

menetlus ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, menetlus oli pealiskaudne ja kallutatud.

6.8. Kaebaja ei nõustu ka vaideotsusega ega selles toodud seisukohtadega.

Mis puudutab menetluse aega, siis kaebajale ei ole teada, milliseid kaebusi AKI sama

pöördumise raames menetles, vastav väide on üllatuslik. Avalikku huvi ei ole endiselt

põhjendatud. AKI on seejuures muutnud oma seisukohta ja leidnud, et piisab üksnes avaliku

huvi olemasolust.

Kaebaja delikaatsete isikuandmete jätkuv levitamine kahjustab ebaproportsionaalselt kaebaja

õigusi. Kaebaja andmed tuleb täielikult eemaldada.

AKI ei ole teavitanud kaebajat, mis dokumente koguti, seega ei pidanud kaebaja ka taotlema

eraldi toimikuga tutvumist, vaid kaebajat oleks tulnud AKI-l endal informeerida vastavate

dokumentide olemasolust.

Soovitused tsiviilkahju nõude esitamiseks pole asjakohased, kuna tegemist on delikaatsete

isikuandmete avaldamise rikkumisega, milline kompetents on AKI pädevuses. Kaebaja

taotleb kõikide isikuandmete täielikku eemaldamist tagamaks kaebaja ja tema pereliikmete

turvalisus ja elukvaliteet.

6.9. ELL ei taganud hea ajakirjandustava nõudeid, kaebaja poolset seisukohta ei küsitud.

6.10. AKI soodustas oma tegevusetega ELL omavoli. Kaebaja nimi on jätkuvalt avalikult

ELL poolt loodud postituses kättesaadav.

6.11. Kaebaja leiab, et nüüd kus uudishimu on ammendunud, oleks AKI pidanud keelama

ELL kodulehel ja mujal portaalides (Delfi) avaldamast jätkuvalt kaebaja delikaatseid

isikuandmeid.

6.12. Kaebaja esitas kohtule Y nõusolekul väärteoasjas nr xxxxxxx tehtud kohtulahendi

kasutamiseks käesolevas haldusasjas. Eeltoodud tõenditega soovib kaebaja tõendada, et Eesti

Loomakaitse Liidu väited faktiliste asjaolude kohta kaebaja suhtes on täiesti ebaõiged ning

Andmekaitse Inspektsiooni tegevusetus ja tegevus kaebaja suhtes on jätkuvalt õigust riivav

(siiani ebaõiged faktilised andmed kaebaja suhtes avaldatud veebis, sh kaebaja nimi ja kaebaja

laste pildid. Kaebaja ei ole väärteoasjaga seotud). Tegemist on inimõiguste rikkumisega,

millega on põhjustatud varaline kahju, mittevaralise kahju on pöördumatu. Eeltoodud

tõenditest nähtub, et ELL süüdistused on ebaõiged, tõendamata, politsei on loobunud kaebaja

suhtes menetlust läbi viimast. Kaebaja palub viivitamatult tagada kaebaja põhiõiguste kaitse.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade juurde

ja palub kohtul arvestada ka menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses toodut.

7.1. Kaebuses esinevad mõned ebaõiged faktiväited. Esiteks kaebaja märgib, et ELL ei ole

täitnud AKI 21.07.2023 ettekirjutust. Teiseks, et vaideotsuses on AKI märkinud justkui on

3(7)

tuvastatud ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumine. Need faktiväited ei vasta tõele, AKI ei

ole kõnesolevas asjas ettekirjutust teinud ning samuti ei ole AKI tuvastanud ka

ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist (seda on ka vaideotsuses kirjutatud).

7.2. Kaebaja väidab, et ei vasta tõele, et ELL avaldatud postitusest on isikuandmed

eemaldatud. Keegi ei olegi kunagi kaebajale väitnud, et kõik isikuandmed on postitusest

eemaldatud. Menetluse lõpetamise teates on selgitatud, et järelevalvemenetluse käigus

eemaldati ELL-i postitusest 31.08.2023 seisuga kaebaja elukoha-aadress ja pildid. Postituses

on kaebaja nimi jätkuvalt avaldatud ning AKI on nõustunud ELL-iga, et vaidlusalune postitus

ei riiva kaebaja privaatsust ülemääraselt. ELL Facebooki avalikul lehel on postitus muudetud

kujul jätkuvalt alles ning selle sisu on näha ka ELL-i 31.08.2023 vastuses AKI-le.

7.3. Kaebaja heidab AKI-le ette, et AKI ei ole kaebajat teavitanud tõendite kogumisest enne

järelevalvemenetluse lõpetamist. AKI viis järelevalvemenetluse läbi ja menetluse lõpetamise

teates selgitas põhjalikult kaebajale, miks otsustati menetlus lõpetada. Haldusorganil ei ole

kohustust kaebajat eraldi informeerida kõigist menetluse käigust tehtud toimingutest.

Kaebajal oli igal ajal võimalik haldustoimikuga tutvuda. Järelevalvemenetluse käigus ega ka

menetluse lõpetamise teate saamisel ei esitanud kaebaja taotlust toimikuga tutvumiseks.

Toimikuga tutvumise taotluse esitas kaebaja esmakordselt 15.10.2023, mille järgselt kaebajale

edastati toimik 17.10.2023.

7.4. Vaideotsuse p-s 2 on märgitud, et ühise järelepärimise raames lahendati kahte erinevat

kaebust seoses ELL-iga. Kaebaja ei mõista, milliseid kaebusi AKI silmas peab. Selgitame, et

teine kaebus on täiesti eraldiseisev järelevalvemenetlus ja ei puuduta kuidagi kaebajat. Seda,

mis põhjusel esitati andmetöötlejale korraga ühine pöördumine kahes erinevas haldusasjas,

oleme selgitanud kaebajale 17.10.2023 vastuses teabenõudele. Muus osas jääb AKI oma

varasemalt menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses kujundatud seisukohtade juurde ning

ei hakka neid täiendavalt üle kordama.

7.5. Kõike eelnevat arvesse võttes ning tuginedes vaidlustatud menetluse lõpetamise teates ja

vaideotsuses väljendatule, on vastustaja seisukohal, et nii menetluse lõpetamise otsus kui ka

vaideotsus on õiguspärased, kaalutlusvigadeta ja nende tühistamiseks puudub alus.

7.6. Kaebaja on tõendina lisanud koopiad 02.12.2023 avaldustest Eesti Loomakaitse Liidule

(ELL) ja Delfi Meedia AS-ile. Avaldustest nähtuvalt soovib kaebaja, et ei avaldataks tema

nime ja ühtegi temaga seotud fotot. Kaebaja märgib oma 02.12.2023 seisukohas, et jätkuvalt

on avaldatud kaebaja ees- ja perekonnanimi ning ELL-i postituse alusel on andmeid edasi

avaldatud Delfis. Vastustaja on IKS § 4 kohaldumise osas oma seisukohti menetluse

lõpetamise teates juba väljendanud. Jääb arusaamatuks, mida kaebaja nende avaldustega

tõendada soovib. Kaebaja poolt tõenditena lisatud 02.12.2023 avaldustel pole käesolevas

haldusasjas tähtsust ja vastustaja palub kohtul jätta need tõendina arvestamata.

7.7. Kaebaja räägib läbivalt ekslikult enda ees- ja perekonnanimest kui delikaatsetest

isikuandmetest. Andmesubjekti ees- ja perekonnanime puhul ei ole tegemist eriliigiliste ehk

delikaatsete isikuandmetega (IKÜM art 9 lg 1).

7.8. Kaebaja on oma kaebuse täiendusele lisanud tõendina kokku 18 kuvatõmmist ja ühe

video. Esitatud tõenditest nähtub, et kuvatõmmised on kõik tehtud vahetult peale esialgse

postituse avaldamist aprillis 2023. Video ja valdav enamus kuvatõmmised ei sisalda

isikuandmeid. Kaebaja argumentatsioonist nähtub läbivalt, et ta heidab AKI-le ette seda, et

AKI ei sekkunud piisavalt kiiresti viisil, mis oleks ära hoidnud kahju põhjustamist kaebajale.

Samuti märgib kaebaja, et täiendavate tõendite esitamisega mõtles ta tõendada isikuandmete

ebaproportsionaalset avaldamist, millega on kaebajale juba kahju põhjustatud.

4(7)

Enamus esitatud kuvatõmmistelt nähtuvad ELL-i postituse alla postitatud kommentaarid, mis

on pigem tõendiks tsiviilvaidluses juhul, kui kaebaja leiab, et teda on laimatud või solvatud

ning ta soovib kahju hüvitamist. Vastustaja rõhutab veelkord, et täitevvõimu ülesanne ei ole

lahendada kõiki isikutevahelisi tülisid. Seega palub vastustaja jätta kaebaja poolt esitatud

tõendid arvestamata kuna neil pole haldusasjas tähtsust.

Vaidlus puudub selles, et algses ELL-i postituses sisaldusid isikuandmed, mis kahjustasid

kaebaja õigusi ülemääraselt. Vaidlus puudub ka selles, et ELL-i postituses on jätkuvalt

avaldatud kaebaja ees- ja perekonnanimi. Kaebaja leiab, et tema täisnime avaldamine ELL-i

postituses kahjustab teda ülemääraselt, ELL ja AKI sellega ei nõustu ning seda on menetluse

lõpetamise teates piisavalt käsitletud.

7.9. 17.12.2024 esitas kaebaja kohtule täiendava seisukoha ja tõendi (kohtulahend

väärteoasjas). Vastustajale jääb arusamatuks, mida kaebaja esitatud kohtulahendiga tõendada

soovib. Kaebaja ise märgib, et ei ole väärteoasjaga seotud. Käesolev vaidlus puudutab

haldusmenetlust. Väärteoasjas on märgitud, et koera omanikuks oli Y, kes pani toime looma

suhtes lubamatu teo. Sellise väite esitab kaebaja esmakordselt alles nüüd kohtumenetluse

lõppstaadiumis. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega ka käimas olevas kohtumenetluses seni

kordagi teatanud, et koer ei ole tema oma (erinevalt näiteks kaubikut kujutavast fotost, mille

kohta ütles kaebaja kohe, et see kaubik kuulub elukaaslasele). Nii sekkumistaotluses kui ka

vaides on kaebaja rääkinud koerast kui temale kuuluvast koerast. ELL-i Facebooki postituses

nimetati koera omanikena Y ja Xi. Kaebuses kohtule nimetab kaebaja koera perelemmikuks.

05.10.2023 vaides märkis kaebaja samuti, et ELL avaldab lisaks tema nimele ka tema

elukaaslase nime, kes ei ole koera omanik üldse (vaide lk 2, 3. lõike 2. lause). Täpselt sama

on kinnitanud kaebaja ka oma kaebuses halduskohtule. Kaebaja esitatud tõend tõendab, et

looma suhtes pandi toime lubamatu tegu (kuigi kaebaja on seda terve menetluse kestel eitanud

ja nimetanud valeväiteks), mis täiendavalt kinnitab avaliku huvi olemasolu käesolevas

juhtumis, sh isikute suhtes, kes on väärkohtlemise juhtumiga seotud (vt ka menetluse

lõpetamise teate p-d 15-20). Vaatamata sellele, et väärteokorras sai karistada vaid Y, oli koera

näol tegemist perelemmikuga, kelle hooldamisega olid seotud nii Y kui ka kaebaja.

Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise

aja seisuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud menetluse lõpetamise teadet (dtl 19-24) ja

selle suhtes tehtud vaideotsust (dtl 12-15), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke

seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on

seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et

vaidlustatud menetluse lõpetamise teade ja selle suhtes tehtud vaideotsus rikuks kaebaja

õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele.

HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata

jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba

põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses

kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub vastustaja

argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud menetluse lõpetamise teates (dtl 19-24) ja

selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 12-15). Samuti nõustub kohus nende vastustaja

vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele.

Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust

piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega.

5(7)

Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb samadel põhjustel rahuldamata ka

kohustamisnõue. Kaebus tuleb seega tervikuna jätta rahuldamata.

9. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida lühidalt järgmist.

Kohtule nähtub, et kaebaja ei ole endiselt mõistnud kaebuse eseme piire. Nagu kohus ka juba

menetlusse võtmise määruses selgitas, siis halduskohus ei saa kohustada ELL isikuandmete

avaldamise lõpetamiseks, kuivõrd halduskohtu pädevuses ei ole eraõiguslike isikute vaheliste

vaidluste lahendamine. Samuti ei saa kohus kohustada AKI-t, et viimane kohustaks ELL

isikuandmete avaldamise lõpetamiseks. AKI on täiesti asjakohaselt kaebajal soovitanud

pöörduda oma õiguste kaitseks vajadusel tsiviilkohtusse ning kaebaja kõik vastupidised väited

on asjakohatud. Põhjendatud on AKI selgitus, et kõige tõhusamaks kaebaja õiguste kaitse

viisiks on pöörduda vastava nõudega Harju Maakohtusse otse ELL vastu. AKI ülesanne ei ole

lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi. AKI pädevuses on üksnes teostada järelevalvet ning AKI-

il on selles osas väga lai kaalutlusõigus. Seevastu maakohtus on kaebajal võimalik taotleda

võlaõigusseaduse alusel enda isikuandmete eemaldamist, andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist ning vajadusel kahju hüvitamist. Lisaks on AKI kaebajale asjakohaselt

selgitanud, et korrakaitseseaduse § 4 lg 2 kohaselt ei ole mitte kõigi isikutevaheliste tülide

lahendamine täitevvõimu ülesanne. Järelevalveasutus täitevvõimuna peab sekkuma siis, kui

seda nõuab avalik huvi. Antud juhul selline avalik huvi puudub.

Antud juhul on AKI õiguspäraselt asunud seisukohale, et vastav järelevalvemenetlus tuleb

lõpetada, kuivõrd menetluse käigus ELL korrigeeris vastavalt AKI poolt antud juhistele

kaebaja isikuandmete avaldamist ning avalik huvi menetluse jätkamiseks puudub. Samas on

andmete korrektseks avaldamiseks jätkuvalt olemas avalik huvi. Kaebaja ei ole kaebuses neid

kahte erinevat avalikku huvi eristanud ja sellest tulenevalt on leidnud ekslikult, et AKI

seisukohad on vastuolulised.

Teiseks Andmekaitse Inspektsioon kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse

alusel. Seega piirdub sisuline kohtulik kontroll hindamisega, kas Andmekaitse Inspektsioon

on oma otsuste langetamisel kaalutlusreeglitest kinni pidanud. Ka Riigikohus on oma lahendis

haldusasjas nr 3-3-1-85-15 selgitanud, et: „Kolleegium on varasemas praktikas (vt nt 13.

oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-

29-13, p 17; 22. otsus nr 3-3-1-42-14, p 12) leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik

(isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve.“

Käesoleva juhul tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikel eesmärkidel on

proportsionaalne isiku subjektiivsete õiguste riivega. Kohus nõustub AKI poolt avaldatud

seisukohtadega, et antud juhul ei ole vastavat nõuet rikutud. AKI vastavad põhjendused

esitanud menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses, milliseid seisukohti ei pea kohus

vajalikuks korrata.

Seega ei kontrolli kohus antud asja raames, kas ELL poolt avaldatud väited on õiged või

mitte. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ka vastavate tõendite hindamiseks. Lisaks

kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kõik kaebaja poolt esitatud tõendid, mida ei

olnud esiteks esitatud AKI-le järelevalvemenetluse taotluse lahendamise seisuga, kuivõrd AKI

ei saanud nendega otsuse tegemisel arvestada. Samuti jätab kohus tähelepanuta kõik tõendid,

6(7)

mis puudutavad väidetavaid valeväiteid ELL poolt. Kokkuvõtvalt jätab kohus tähelepanuta

tõendid dtl 146-157, 106-107 ja 111-133).

10. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte

menetluskulud nende enda kanda.

11. Avaldatavas kohtulahendis tuleb vastavalt kohtu 12.12.2024 määrusele asendada kaebaja

nimi tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

7(7)