2-23-150361/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-150361

Tsiviilasi

Medicredit osaühingu hagi Y vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6718.69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Medicredit osaühing (registrikood 12533115);

hageja seaduslik esindaja X (isikukood XXX, xxx).

kostja Y (isikukood XXX, e-post xxx, xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata hageja Medicredit osaühingu (registrikood 12533115) hagi kostja Y

(isikukood XXX) vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2-23-150361

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

Medicredit osaühing esitas 12.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 14.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

05.01.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Y esitas 10.01.2024

nõudele aegumise vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.01.2024 kohtumäärusega anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Medicredit osaühing esitas 05.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu, millega

Medicredit osaühing palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3500 eurot, intress 931.09 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 2287.60 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja hageja vahel 25.05.2015 sõlmitud

sihtotstarbeline väikelaenu leping nr 270315-3, mille alusel väljastati laen summas 2600

eurot, maksetähtajaga 25.05.2019. Pooled sõlmisid lepingu lisa, mille alusel väljastati laen

1300 eurot, maksetähtajaga 25.08.2019. Kostja tasus oluliste viivitustega hagejale kokku

400 eurot. Hoolimata kirjalikest meeldetuletustest ja telefonikõnedest kostja võlgnetavat

summat hagejale ei tasunud. 15.04.2021, pöördus kostja ise hageja poole sooviga siiski

võlgnevusi hageja ees tasuma hakata, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. 23.11.2023 edastas

hageja kostjale hoiatuse kohtumenetluse algatamise kohta, tasumistähtajaga 07.12.2023.

24.05.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

14.06.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse.

Harju Maakohus võttis 23.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

19.12.2024 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 180 eurot,

mille hageja tasus 20.12.2024.

Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 314¹ lg 1 alusel 14.10.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

2-23-150361

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja

lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad

andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);

2-23-150361



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras

võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas

järjekorras muude kohustuste katteks;



ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud

(VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele

järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava

tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole

nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416

lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-

17677/33, p 13);



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja aegumise vastuväite. Hageja on seisukohal, et nõude

aegumine katkes vastavalt TsÜS §-le 158, kuivõrd kostja pöördus hageja poole saamaks

teada oma nõude saldot. Viimane on käsitletav nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lõike 2

mõistes. Seega aegumine katkes ja hakkas uuesti kulgema 15.04.2021.

Kohus selgitab, et nõude tunnustamine TsÜS § 158 alusel võib toimuda kahel viisil:

tehingulise tahteavaldusena või muu teo/toiminguna (RKTKo 16.02.2022, 2-18-8695, p 17;

RKTKo 16.02.2022, 2-18-8699, p 15). Lisaks tehingutele hõlmab TsÜS § 158 lg 2 aga ka

muid tegusid või toiminguid (käitumist), millega võlgnik väljendab võlausaldajale oma

teadlikkust võla olemasolust. Sellisel juhul ei pruugi tegu olla tehingulise tahtega (TsÜS §

67 jj mõttes), vaid nõude tunnustamiseks piisab ka võlgniku ühepoolsest mittetehingulisest

kinnitusest, millega võlgnik konstateerib (tunnistab) kohustuse olemasolu, soovimata

õiguslikku siduvust. Nõude tunnustamine TsÜS § 158 tähenduses väljendub eeskätt

võlgniku tahteavalduses (TsÜS § 68), millest järeldub sõnaselgelt tahe nõude olemasolu

tunnistada (RKTKo 16.02.2022, 2-18-8695, p 17).

Hagiavalduse kohaselt lõppesid lepingud 25.05.2019 ja 25.08.2019 maksetähtaegade

saabumisega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm

aastat. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude

aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku

kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja

viimaste osamaksete aegumistähtaeg algas 31.12.2019 ning nõuded aegusid 01.01.2023.

Hageja on kohtule esitanud kirjavahetuse kostjaga, mida ta peab nõude tunnustamiseks.

15.04.2021 kirjutab kostja: „Soovin seisu?“. 19.04.2021 vastas hageja: „Vastavalt telefoni

vestlusele saadame hetkeseisu ja ootame tagasisidet hiljemalt 21.04.21“. 20.04.2021 kirjutas

kostja: „Kahjuks ma ei saanud täna konsulteerida elukaaslasega ja ta saabub homme pärast

lõunal. Ta on olukorrast teadlik aga soovime kindlasti koos seda arutada. Seega ma

2-23-150361

teavitan teis, et kui hommseks ei saabu minu poolset vastust siis ülehomme kindlasti.“

22.04.2021 palus kostja saata lepingud, mille hageja saatis samal päeval (dtl 113-120).

Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud tõenditest võlgniku tahteavaldust, millest järeldub

sõnaselgelt tahe nõude olemasolu tunnistada. Kostja küsib vaid seisu, kuid ei kinnita talle

saadetud saldot. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et nõude aegumine ei katkenud

vastavalt TsÜS §-le 158. Seega aegusid hageja nõuded 01.01.2023. Hageja esitas 12.12.2023

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes ehk ajal, kui tema nõuded

olid aegunud.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata, kuna need on

aegunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS §

162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud,

määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik