3-25-110/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-110

Haldusasi

T.D kaebus Eesti Töötukassa 08.01.2025 otsuse nr 7-

8.1/25/0020 „Ettevõtluse

alustamise

toetuse

mitteandmineˮ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.D

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.D määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse T.D määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.01.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-110 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta T.D määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.01.2025 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata. Muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.D esitas 27.11.2024 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse

saamiseks.

2. Eesti Töötukassa jättis 08.01.2025 otsusega nr 7-8.1/25/0020 taotluse Vabariigi

Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024‒2029“ § 29 lg 8 p 6 alusel

rahuldamata, kuna T.D äriplaan on suure riskiga.

3. T.D esitas 15.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 08.01.2025

otsuse nr 7-8.1/25/0020 tühistamiseks.

3-25-110

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.01.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

puuduse kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada

vormikohane menetlusabi taotlus koos teatisega kaebaja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja

majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral muud dokumendid, mis seda seisundit

tõendavad, samuti filtreerimata pangakonto väljavõte kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu

osas.

5. T.D esitas 23.01.2025 halduskohtule menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end

riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest. Kaebaja on töötu ja elab sügavas vaesuses. Kaebaja

sissetulek on töövõimetoetus 656,82 eurot, kaebaja maksab igakuiselt elatist 225 eurot. Tema

vältimatud püsikulutused ühes kuus on transpordikulud 75 eurot, kulutused toidule 250 eurot,

ravimitele 80 eurot ja telefonile 11 eurot ning muud kulud 15,82 eurot.

6. Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2025 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks aega

10 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2).

Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid (filtreerimata kontoväljavõtteid) oma sissetulekute ja

väljaminekute kohta. Kuna kaebaja pole esitanud usaldusväärseid andmeid oma sissetulekute

ja väljaminekute kohta, ei saa kohus võtta lõplikku seisukohta kaebaja majandusliku seisundi

kohta. Arvestades aga seda, et kaebaja igakuine sissetulek on 656,82 eurot, millest ta maksab

ära elatise 225 eurot, jääb talle kasutamiseks iga kuu 431,82 eurot. Arvestuslik

elatusmiinimum on praegusel hetkel 345,80 eurot. Seega ei ole kaebaja majanduslik seisund

selline, mille tõttu poleks kaebaja suuteline tasuma 20 euro suurust riigilõivu.

Lisaks on menetlusabi andmise eeldus kavandatava menetluse edukus. Praeguses asjas

teadaolevate asjaolude põhjal ei saa teha järeldust, et vaidluse eduväljavaated oleksid kaebaja

suhtes ülemäära suured. Toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetust saada. Toetuse

andmise/mitteandmise otsuste puhul on töötukassal küllaltki laialdane kaalutlusõigus,

mistõttu ei saa kohus kohtumenetluse tulemusel teha töötukassa eest sisulist otsust toetuse

andmise või sellest andmisest keeldumise kohta. Kohus saab vaid hinnata, kas töötukassa on

kaalutlusõigust õigesti kasutanud ning kas töötukassa on oma kaalutlusi piisavalt ja kohaselt

põhjendatud. Vaidlustatud otsuses on töötukassa oma kaalutlused välja toonud ja põhjendused

taotluse rahuldamata jätmise kohta esitanud ning käesolevas menetlusstaadiumis ei ole

põhjust asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuses toodud kaalutlused oleksid ilmselgelt

asjakohatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. T.D palub 29.01.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.01.2025

määrus ja rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus.

Kaebajal ei ole hetkel üldse raha. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebaja läbis töötukassas

ettevõtluskoolituse ja vestles paljude töötukassa spetsialistidega, kes kõik pidasid kaebaja

ettevõtlust edukaks. Kaebaja on teinud eelkokkulepped firmadega, et pärast toetuse saamist

töödega alustada. Kaebaja firma juba töötaks, kui ta oleks saanud toetuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda

üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

2(4)

3-25-110

osalemine on edukas. Vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed

ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks on võimalik arvata isiku sissetulekust

maha sättes nimetamata vältimatuid kulutusi (sh toidule) ning üldjuhul katab sellised

igakuised vältimatud kulutused pool töötasu alammäärast (vt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr

3-3-1-35-15, p-d 49‒51).

9. Kaebajal n-ö kättejääva sissetuleku kindlaksmääramisel tuleb võtta seega aluseks kaebaja

menetlusabi taotlusele eelnenud nelja kuu sissetulekute põhjal leitud keskmine kahekordne

kuusissetulek ning arvata sellest maha maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest

tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud

eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused igakuiselt poole töötasu

alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 järgi oli 2024. a-l

töötasu alammäär 820 eurot. Halduskohus on vaidlustatud määruses ekslikult järeldanud, et

kaebajale jääb igakuiselt kasutamiseks 431,82 eurot ja tuginenud arvestuslikule

elatusmiinimumile 345,80 eurot. Menetlusabi taotluse lahendamisel hinnatakse taotleja

majanduslikku võimekust kindla valemi alusel (HKMS § 112 lg 1 p 1).

10. Kaebaja on menetlusabi taotluses välja toonud, et ta on töötu ja tema sissetulek on

töövõimetoetus 656,82 eurot. Kaebaja maksab elatist 225 eurot kuus, kulutused toidule on

250 eurot, transpordile 75 eurot ravimitele 80 eurot ja telefonile 11 eurot kuus ning muud

kulud on 15,82 eurot. Kaebaja ei ole esitanud enda pangakonto väljavõtet, kuid menetlusabi

taotlusest ja vaidlustatud töötukassa otsusest nähtub, et kaebaja pangakonto on arestitud ja

tema suhtes on 2024. a-l algatatud kaks täitemenetlust. Võttes arvesse taotluses esitatud

andmeid ja HKMS § 112 lg 1 p-s 1 toodud alust menetlusabi taotleja majandusliku võimekuse

hindamiseks, ei võimalda kaebaja taotluse esitamisele eelnenud keskmine kahekordne

kuusissetulek, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, 20 euro suurust riigilõivu tasuda.

Seega on kaebaja puhul täidetud HKMS § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud

menetlusabi andmise majanduslik eeldus.

11. Menetlusabi andmine (sh riigilõivu tasumiseks – HKMS § 110 lg 1 p 1) ei ole HKMS §

111 lg-te 1–3 järgi põhjendatud mh olukorras, kus puudub piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja

menetluskulude riigi kanda jätmine peab alati olema põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et praegusel juhul puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. Kaebaja on vaidlustanud töötukassa otsuse, millega jäeti rahuldamata

tema taotlus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Vastustaja keeldus toetuse

rahuldamisest määruse nr 90 § 29 lg 8 p 6 alusel. Viidatud sätte järgi ei anta ettevõtluse

alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Kaebajal puudub

subjektiivne õigus toetust saada. Halduskohus on õigesti selgitanud, et toetuse andmise või

sellest keeldumise otsuste tegemisel on töötukassal kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse

kasutamise üle on kohtulik kontroll piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas

kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist

otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole

tehtud kaalutlusvigu. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Töötukassa on

08.01.2025 otsuses toonud välja kaalutlused ja põhjendused taotluse rahuldamise jätmise

kohta. Ringkonnakohus nõustub, et esile toodud kaalutlusi ei ole põhjust pidada

asjakohatuteks. Kuna kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada kuigi suureks, ei ole

3(4)

3-25-110

menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud. Seega jättis halduskohus kokkuvõttes

õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.01.2025

määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)