1-24-3492/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-3492

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-3492 (23210000044)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Tõlk

Aleksander Minin

Kriminaalasi

Oleg Talv süüdistuses KarS § 119 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Kalmer Kask

Süüdistatav

Oleg Talv

isikukood 37809033718; Eesti Vabariigi kodanik;

elukoht XXX; XXX; emakeel vene keel; töökoht

XXX; eelnevalt kriminaalkorras karistamata;

tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

vandeadvokaat

Jaanika

Reilik-Bakhoff

ja

vandeadvokaadi abi Kelli Varov (kokkuleppel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 310, 311, 314 ja 315 maakohus

otsustas:

Mõista Oleg Talv süüdistuses KarS § 119 lg 1 järgi õigeks.

Kannatanu O.C tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

Rahuldada kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning mõista Eesti Vabariigilt

Oleg Talve kasuks välja 14 379,59 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

kohtuarstliku ekspertiisi (22.09.2023 ja 19.04.2024 ekspertiisiakt) kulu summas 239 eurot

ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 672,26

eurot.

1-24-3492

Asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib

esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kaudu.

Süüdistuse sisu

1. Oleg Talve (Talv) süüdistatakse selles, et ta pani toime kuriteo KarS § 119 lg 1 mõttes,

s.o raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest.

17.04.2023. a kella 18:45 paiku XXX linnas, aadressil XXX asuva ühiselamu fuajees patrull-

politseinikuna väljakutset lahendades tekitas Oleg Talv võimaliku väärteo toime pannud isiku

– O.C – kinnipidamisel viimasele ettevaatamatusest kannatanu vasaku sääreluu murru.

Nimetatud vigastuse näol oli antud juhul tegu rohkem kui 4 kuud kestva tervisehäirega,

mistõttu on tegemist kannatanule tekitatud raske tervisekahjustusega.

O.C-le raske tervisekahjustuse tekitamine O. Talv poolt leidis aset järgmisel moel:

Takistamaks O.C lahkumist eelnevalt viidatud aadressil asuva ühiselamu fuajeest ning

soovides O.C kinni pidada, haaras O. Talv kinni O.C kaelast ning üritas naist kinnipidamise

lihtsustamiseks maha viia. Kasutades kannatanu neutraliseerimise läbiviimiseks enda

kehamassi ja hoides kannatanust samal ajal ümbert kinni, püüdis O. Talv O.C-d maha suruda,

tehes seejuures mõned sammud tahapoole. Samas ei veendunud O. Talv tema poolt maha

viidava naisterahva kehaasendis, eirates ühtlasi O.C-d maha viies ka talle väljaõppes õpetatud

ja isiku maha viimiseks ning võimalike vigastuste vältimiseks kohaseid võtteid / tehnikaid.

O. Talv eelkirjeldatud ja hooletusest toime pandud tegevuse tulemusel koondus kannatanu

keharaskus naise vasakule jalale ning toimus kannatanu vasaku põlveliigese ülemäärane

jõuline painutus külgsuunas. O.C kehaasend muutus O. Talv eelkirjeldatud tegevusest

vahetult tingituna sedavõrd, et kannatanu vasak sääreluu murdus.

Kohtuistung

2. Süüdistatav O.Talv ei tunnistanud ennast süüdi. Ta kinnitas, et, 17.04.2023 ta saabus

väljakutsele XXX asuvasse ühiselamusse ja püüdis pidada kinni O.C-d, kes väidetavalt

tulistas ühiselamu juurde pargitud sõidukisse õhupüstolist. O.C ei allunud politsei

korraldustele, käitus agressiivselt, millega seoses ta kasutas tema suhtes füüsilist jõudu, mille

tulemusena O.C sai jalaluumurdu. Ta ei tahtnud sellist tulemust ja kõik juhtis ettenägematult.

Prokuratuur on seisukohal, et O.Talve tegevus vastab KarS § 119 lg 1 ettenähtud kuriteo

koosseisule.

Kaitsjad on asunud seisukohale, et antud asjas puuduvad KarS § 119 lg 1 objektiivne ning

subjektiivne koosseis ning esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

3. Asjas puudub igasugune vaidlus selles osas, et 17.04.2023. a kella 18:45 paiku XXX,

aadressil XXX asuva ühiselamu fuajees patrullpolitseinikuna väljakutset lahendades tekitas

Oleg Talv võimaliku väärteo toime pannud isiku – O.C – kinnipidamisel viimasele

ettevaatamatusest kannatanu vasaku sääreluu murru.

Puudub vaidlus ka asjaolus, et O.C kinnipidamine oli vajalik, seaduslik ning süüdistataval oli

vastav pädevus kinnipidamist teostada.

1-24-3492

4. Narva Haigla esitatud dokumentidest (KoTo lk 9-19) ning ekspertiisiaktist nr XX (KoTo lk

22-25) nähtub, et O.C-le kinnipidamisel oli tekitatud vasaku sääreluu proksimaalse (e

lähimise) osa liigespinda haarav nihkega kinnine killunenud murd. Vigastus võis olla saadud

ajal kui kannatanu toetus põlveliigesest veidi painutanud ja põlvega veidi sissepoole

roteerunud vasaku jala peale, tingimustes kui patrullpolitseinik kinnipidamise ajal haaras

kannatanu ülakehast ning tegi mõned sammud taha. Vigastus ei ole eluohtlik ning tavalise

kulu korral põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse rohkem kui 4 kuud. See tähendab, et O.C-

le oli tekitatud raske tervisekahjustus.

5. Tulenevalt tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlustest, O.C-d pidas kinni just

süüdistatav O.Talv, see on nähtav ka kohtuistungil uuritud videosalvestistest (KoTo lk 35-77).

6. Samal ajal kohus asub seisukohale, et KarS § 119 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis O.Talve

tegevuses siiski puudub.

7. Selleks, et tunnistada isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku

käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (vt RKKKo nr 3-

1-1-136-05, nr 3-1-1-88-06, p 10 ja nr 3-1-1-90-06). Selleks, et tuvastada objektiivse

hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku

ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav

käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks süüdistatava (menetlusaluse

isiku) asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik (vt

RKKKo nr 3-1-1-90-06, p 31 ja nr 3-1-1-83-08, p 13).

8. Kohus on seisukohal, et antud olukorras raske tervisekahjustuse tekitamine oli

ettenägematu. Ülalnimetatud videosalvestistest on nähtav, et O.C vehib kätega, käitub

agressiivselt (niimoodi ta käitus isegi kohtuistungil) ja püüab põgeneda sündmuskohalt.

Nimetatud olukorras, kus isik ei allu politseiniku seaduslikule korraldusele ja püüab põgeneda

seisukohalt, füüsilise jõu kasutamine politseiniku poolt on igati põhjendatud. Kohus asub ka

seisukohale, et O.Talv kasutas füüsilist jõu võimaliku õiguserikkuja kinnipidamiseks

proportsionaalselt.

9. Asjatundja M.T turvataktikalises sündmuse kokkuvõttes (KoTo lk 89-95) leidis, et „Kas

füüsilise jõu kasutamine oli vajalik, siis tuleb tõdeda, et füüsiline jõud on üldjuhul vähimat

kahju tekitavam vahend, seega võib öelda, et see oli vajalik põgenemise vältimiseks. Kas jõu

kasutamine oli ka mõõdupärane ehk vahend (jõu kasutamine) ei tohi tekitada suuremat kahju,

kui ära hoitakse, siis arvestades, et õhupüstolist tulistamisega võidakse tekitada isikule

tervisekahjustusi ja valu, siis võib öelda, et jõu kasutamine oli mõõdupärane.“

10. Prokuratuur heidab süüdistatavale ette, et O.C kinnipidamisel kasutas süüdistatav vale

võtet ja rikkus sellega hoolsuskohustust. Samal ajal kohtuistungil andis tunnistaja W.A ütlusi

selle kohta, et sellist võtet nagu kasutas O.Talv kannatanu kinnipidamisel on

politseiametnikele õpetatud. Asjatundjad M.F.C ja M.P andsid ütlusi selle kohta, et puuduvad

reeglid, millist võtet tuleb kasutada ja millist mitte.

Asjatundja M.T istungil öelnud, et „turvapraktikas alati soovitame midagi, aga et see on

ainuõige, seda ma ei saa kunagi väita“.

11. Kohus nõustub kaitsjatega, et tunnistaja G.U arvamus, et süüdistatav kasutas O.C

mahasurumisel vale tehnikat, et ole pädev kuna tegemist on isikuga, kes on lõpetanud

1-24-3492

politseiõppe vaid 2024 aastal ning ta ise ei ole kasutanud nimetatud võtet kinnipidamisel

kordagi.

12. Nagu nähtub videosalvestisest, O.C käitus sündmuskohalt agressiivselt ja püüdis

põgeneda, seega asub kohus seisukohale, et O.Talve kasutatud võte O.C kinnipidamisel oli

vastavuses olukorraga ja O.C isiksusega.

13. Samal ajal, isegi siis, kui nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et nimetatud võte ehk

kannatanu mahasurumine oli läbiviidud valesti, see ei anna alust jäätada KarS § 119 lg 1

ettenähtud kuriteo olemasolu O.Talve tegevuses kuna saabunud tagajärg – jalaluu murd – ei

olnud objektiivselt ettenähtav.

14. Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita

üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav (RKKKo

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.11.2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 20). Kohus on

seisukohal, et antud juhul see nõude ei ole täidetud.

15. Nii, asjatundja F.C andis arvamuse, et „mina mõtlesin, et selle võttega just kaela saab

vigastada, et mina üldse ei mõelnud, et jalga võib niimoodi“. Ka asjatundja M.P oli

üllatuseks tekitatud trauma, „et niimoodi, et see trauma tekkis, et minu jaoks oli ootamatult,

kui ma nägin esmakordselt seda videot. Enne seda ma ei teadnud, et niimoodi võiks jalal

tekitada mingeid vigastusi, et enne seda video vaatamist, et mu jaoks oli ootamatult“.

Asjatundja M.T arvamusel taolises olukorras võiks oodata, et kinnipeetav isik kukub maha ja

vigastab pead.

16. Nimetatud olukorras tuleb asuda seisukohale, et süüdistuses nimetatud tagajärg ehk

saareluumurd, ei onud O.Talvele objektiivselt ettenähtav. O.Talv ei teadnud, et selline

tagajärg võib saabuda ega pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral sellise

tagajärje saabumist ka ette nägema. Antud juhul ei ole tegemist KarS § 18 lg 2 ega 3

olukorraga, seega ei ole täidetud ka subjektiivne koosseis ja süüdistatavat tuleb õigeks mõista.

Asjakohane on ka kaitsjate viide Riigikohtu seisukohale, et iga kinnipeetava vastupanu

käigus tekkinud kehavigastus ei saa olla politseiametnike jaoks kriminaliseeritav – sellisel

juhul ei olekski võimalik politseil oma ametikohustusi täita – RKKKo otsus asjas 1-19-31 p

19. 17. Samal ajal, kohus ei nõustu kaitsjate väitega, et sündmuse võiks oli O.Talv olla

hädakaitseseisundis kuna videosalvestistest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et O.C otseselt ei

ole rünnanud politseinikke või teisi sündmuskohal viibinuid isikuid.

Menetluskulud

18. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Vastavalt KrMS §-le 175 lg

1 p 1, 3, 4 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud:

1) Oleg Talve kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini tasu riigi õigusabi eest kohtueelses

menetluses 672,26 eurot (334,32 + 337,94);

2) kohtuarstliku ekspertiisi (22.09.2023 ja 19.04.2024 ekspertiisiakt) kulu summas 239 eurot;

3) valitud kaitsjale tasutud õigusabikulud. Kaitsjad vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff ja

vandeadvokaadi abi Kelli Varov esitasid 28.10.2024 kohtule taotlused hüvitada Oleg Talvele

tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 14 379,59 eurot. Taotluse kohaselt

1-24-3492

on kaitsja ühe töötunni hind 170 eurot (millele lisandub käibemaks). Taotlusele olid lisatud

järgnevad arved:

- 02.07.2024 arve nr XX summas 1638,46 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on

märgitud õigusnõustamine 10 tundi 54 minutit (14.06.2024 materjalidega tutvumine, analüüs,

kõne kliendiga 2h 29m; 17.06.2024 kõne kliendiga 17m; 20.06.2024 taotlus kohtule 7m;

01.07.2024 kaitseakti koostamine 3h 35m; 01.07.2024 tutvumine kirjaga 1m; 01.07.2024

kaitseakti koostamine 3h 35m; 02.07.2024 kaitseakti täiendamine ja esitamine 45m;

02.07.2024 kaitseakti e-toimikus ja e-kirja teel prokurörile edastamine 5m).

- 31.07.2024 arve nr XX summas 307,65 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud

õigusnõustamine 1 tund 29 minutit (08.07.2024 istungiks ettevalmistus, kõned kliendiga 17m;

08.07.2024 istungil osalemine 28m; 09.07.2024 tutvumine kohtuistungi protokolli ja kohtu

alla andmise määrusega 12m; 10.07.2024 õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga 18m; 10.07.2024

tutvumine kliendi kirjaga 4m; 10.07.2024 tutvumine kliendi kirjaga 2m; 11.07.2024 kõne

kliendiga 7m; 12.07.2024 tutvumine kirjaga 1m).

- 30.08.2024 arve nr XX summas 6,92 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud

õigusnõustamine 2 minutit (12.08.2024 tutvumine kliendi kirjaga).

- 09.10.2024 arve nr XX summas 4898,59 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on

märgitud õigusnõustamine käibemaksuvabad bürookulud summas 214,80 eurot ja

õigusnõustamine 22 tundi ja 35 minutit ning 14 tundi summas 3839,17 eurot (02.10.2024

sõidukulu Tartu-Narva-Tartu 358 km ja 04.10.2024 sõit Tartu-Narva-Tartu 358 km;

23.09.2024 istungiks ettevalmistus 1h 19m; 30.09.2024 ettevalmistus istungiks 3h;

30.09.2024 istungiks ettevalmistus, kiri kliendile 18m; 30.09.2024 tunnistajaga suhtlemine,

tunnistajale SMS-kutse saatmine 12m; 30.09.2024 kõne kohtuga 1m; 01.10.2024

ettevalmistus istungiks. Avakõne koostamine, tunnistajatele küsimuste koostamine 7h;

02.10.2024 ettevalmistus istungiks 2h; 02.10.2024 istungil osalemine 3h; 03.10.2024

ettevalmistus istungiks 1h; 03.10.2024 ettevalmistus istungiks 1h; 04.10.2024 istungil

osalemine 3h 45m; 23.09.2024 istungiks ettevalmistus - täiendav õiguslik analüüs 2h;

01.10.2024 õiguslik analüüs, kohtupraktika läbitöötamine ja sarnaste nõuete kohta

õiguskirjanduse läbitöötamine 9h; 03.10.2024 ettevalmistus istungiks 3h).

- 28.10.2024 arve nr XX summas 6905,77 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on

märgitud tunnitasu alusel esindamine kriminaalasjas nr 1-24-3492 32 tundi ja 2 minutit

summas 5445,67 eurot ning sõidukulud Tartu-Narva-Tartu summas 214,80 eurot (05.10.2024

kiri kliendile 1m; 06.10.2024 võimalikeks kohtuvaidlusteks ettevalmistus 3h 32m; 06.10.2024

kliendiga suhtlus enne istungit 35m; 07.10.2024 ettevalmistus istungiks 1h; 07.10.2024

istungil osalemine ja kliendi konsultatsioon pausil seoses süüdistuse muutmisega 4h;

08.10.2024 kohtukõne teeside koostamine 3h 59m; 09.10.2024 02.10.2024. a istungi

protokolli ülekontrollimine 26m; 14.10.2024 02.10.2024. a istungi protokolli ülekontrollimine

20m; 14.10.2024 04.10.2024. a kohtuistungi protokolli ülekontrollimine 43m; 16.10.2024

04.10.2024. a kohtuistungi teise protokolli ülekontrollimine 44m; 21.10.2024 07.10.2024

istungi protokolli kontrollimine 35m; 25.10.2024 07.10.2024. a istungi protokolli nr 2

kontrollimine 30m; 27.10.2024 kohtukõne teeside koostamine 4h 7m; 27.10.2024

kohtuteeside kirjutamine 5h; 28.10.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 30m;

28.10.2024 istungil osalemine 6h; 28.10.2024 sõit Tartu-Narva-Tartu 358 km; 07.10.2024 sõit

Tartu-Narva-Tartu 358 km).

Antud kriminaalasjas on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside

tegemisega tekkinud kulud. Kohtueelse uurimise käigus on tehtud kaks ekspertiisi ja need on

teostatud kriminaalasjas tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil.

Seoses sellega, et kohus mõistab süüdistatava õigeks temale esitatud süüdistustes tuleb KrMS

§ 181 lg 1 alusel jätta ekspertiiside kulud riigi kanda. Niisamuti tuleb riigi kanda jätta ka riigi

õigusabi kulu kohtueelses menetluses.

1-24-3492

Kriminaalmenetluse kulu hulka kuulub ka valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu. Süüdistatava kaitsjad on taotlenud valitud kaitsjatele makstud mõistliku

suurusega tasu hüvitamist riigi poolt. Kohtupraktika kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu

menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on

mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja

kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p

44). Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on

vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKK

1-21-7774, p 42). Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas määratlenud

maksimaalset õigusteenuse tunnitasu määra. Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja

mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu (nt RKKK

20.02.2023, 1-21-8988/133, p 41 ja 09.12.2021, 1-20-2473/58, p 9). Antud menetluses valitud

kaitsjate tunnitasud 170 eurot on ilmselgelt kohtu hinnangul mõistlik. Oleg Talve poolt

valitud kaitsjale makstud 14379,59 eurot saab käsitada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses

mõistliku suurusega tasuna. Tehtud kaitsetoimingud olid kaitsealuse huvides ja vajalikud.

Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Kaitsjatele

makstud tasu suurus ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.

Kaitsjate sõidukulud istungile sõiduks vastavad riigi õigusabi korras hüvitatavale suurusele

0,3 eurot kilomeetri kohta büroo asukohast kohtuni ja tagasi. Seega leiab kohus, et Oleg

Talvele kuulub hüvitamisele 14 379,59 eurot kriminaalasjas osutatud õigusabi eest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik