2-23-131404/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-131404

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. R. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

224,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa, XXX)

lepinguline

esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja: M. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi M. R. vastu.

2. Välja mõista M. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja

kostja vahel 20.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX võlgnevus 142,46

eurot (millest 131,28 eurot põhivõlgnevus; intress 0,48 eurot, 10,70 eurot perioodi

23.02.2023 kuni 13.11.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista M. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 131,28 eurot) perioodi eest 14.11.2023 kuni

29.01.2025 k.a summas 19,48 eurot.

4. Välja mõista M. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15% aastas) arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 131,28 eurot) alates 30.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M. R. vastu intressi 35,29 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 13,56 euro ja sissenõudmiskulude 30,00 euro

väljamõistmiseks.

6. Menetluskulud jätta 70,09% ulatuses M. R. kanda ja 29,91% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 270 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 euro, 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest

189,24 eurot mõista M. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-23-131404

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. R. kohustatud tasuma Aktiva Finance

Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava

otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat

otsust (TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. R. (kostja) 230,40 euro saamiseks. Kohus tegi

09.08.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 11.10.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 13.11.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

131,28 euro, intressi 35,77 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 24,26 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 14.11.2023 kuni põhinõude

täitmiseni määraga 25% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja

lepingulise esindaja kulud summas 253,50 eurot.

3. Kohtu nõudel hageja 27.03.2024 täpsustas lepingu ülesütlemise põhjendusi, nõude

loovutamisega seonduvat ning sissenõudmiskulude nõude alust.

4. Pärnu Maakohus võttis 12.04.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte 01.11.2024.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

5. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-131404

5.1. Hagiavalduse kohaselt Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 20.05.2022

järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja soetada kauba järelmaksuga. Lepinguga on

pooled kokku leppinud täismaksepuhkus alates 20.05.2022 kuni 15.11.2022. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja poolt jäi tasumata 15.11.2022, 15.12.2022

ja 15.01.2023 maksetähtpäevaga osamaksed. Krediidiandja 02.02.2023 edastas kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14

päeva. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset, ehk kostjal on tasumata alates esimesest

osamaksest. 22.02.2023 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas

27.02.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

5.2.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Samuti võttis krediidiandja arvesse kostja poolt laenutaotluses kostja

poolt esitatud andmed. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud sh

analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o

sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on

tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt

teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei

rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.

5.3. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 25% aastas so 0,07% päevas. Intressi

arvestamisel lähtus krediidiandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest

aastast. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1 osamaksest 15.11.2022 kuni ülesütlemiseni s.o

22.02.2023 summas 35,77 eurot.

5.4. Üldtingimuste p 11.1 ja 11.2 on märgitud hinnakirjas kokku lepitud tasud. Seega on

sissenõudmiskulude hüvitamine kostjaga kokku lepitud. Hageja palub kostjalt välja mõista

sissenõudekulude 30,00 eurot: 13.04.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot;

24.04.2023. teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 24.05.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel;

võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 5 eurot.

5.5. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 131,28 eurot lepingu lõppemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

13.11.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 25% aastas

so 0,07% päevas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva

seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 24,26 eurot.

5.6. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

6. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

6.1. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 15.11.2024 kell 24.00. Kostja

vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-131404

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi

peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata

(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 20.05.2022

sõlmitud järelmaksulepingust XXX tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on krediidiandja

lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja tagastada

krediit. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg

1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

10. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

11. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-131404

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

12. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta.

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt

RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

13. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem

kohtule selliseid asjaolusid esile toonud.

14. Lepingu nr XXX alusel sai kostja krediiti 131,28 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja

tagasimakseid teinud ei ole. Kuna kohtu hinnangul oli laenulepingu ülesütlemine kehtiv, siis

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse. Kostja põhivõlgnevus on 131,28,

mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

15. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6 ja

selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära. Alates 01.01.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.02.2023 oli intressimäär

4,00% aastas. Kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et krediidi andmisel oli rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis 15.01.2023 osamakse tasumise ajal oli kostja

võlgnevuse jääk 131,28 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi kokku 0,48

eurot.

Periood

Maksetähtaeg

Põhiosa jääk

Intress

15.12.2022-14.01.2023

15.01.2023

131,28

0,13

15.01.2023-14.02.2023

15.02.2023

131,28

0,28

15.02.2023-22.02.2023

22.02.2023

131,28

0,07

KOKKU

0,48

16. Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas

30,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud

VÕS § 1132 lg 2 p 1. Hageja selgitas täiendavalt, et hageja on tõendanud meeldetuletuste

edastamist, seega on sissenõudmiskulud põhjendatud. Hagiavalduse lisana 4 on lisatud

üldtingimused, mille p 11.1 ja 11.2 kohaselt hinnakirjas kokku lepitud tasud. Seega on hageja

hinnangul sissenõudmiskulude hüvitamine kostjaga kokku lepitud. Kohus selgitab, et VÕS §

1132 lg 2 p 1 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-131404

sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise

nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev

kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115,

127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132 alusel saab toimuda üksnes tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel. Kostjaga on kokku lepitud üksnes hinnakirjas, kuid hagiavaldusest

ega selle täiendusest ei nähtu, et kostjaga oleks kokku lepitud sissenõudmiskulude

hüvitamises. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja

sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab

kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded summas 30,00 eurot.

17. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 25%

aastas s.o 0,007% päevas alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast alates s.o

23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.11.2023. Arvestades, et poolte sõlmitud

laenuleping on tarbijakrediidileping ning kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda

kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses

sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.

Viivise arvutamisel tuleb lähtuda viivisekalkulaatori abil arvutatud viivisest ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla (131,28 eurot) tasumisega viivitamise eest ajavahemikus

23.02.2023 kuni 13.11.2023 viivis 10,70 eurot.

19. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 14.11.2024 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 19,48 eurot ning alates 30.01.2025 protsendina

VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15%).

20. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb

põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja

menetluskulud 20,00 eurot.

21. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 273,50

eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja maksnud esindajale tasu 273,50 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ

osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-131404

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja

mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot, kuid kohus

võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100

eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150

eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 70,09% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

189,24 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

23. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

7 (7)