2-23-101600/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-101600

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. J.-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1628,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood

11919806, asukoht XXX-601, XXX-i) lepinguline

esindaja Tarvo Ilves

Kostja: L. J. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i )

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. J.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra

ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

Tsiviilasi nr 2-23-101600

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (RKTKm 31.10.2012, 3-2-1-113-12, p 9; RKTKm

10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult L. J. (kostja) 1316,65 euro saamiseks. Kohus tegi

16.01.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 06.04.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 10.04.2023 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh krediidikulukuse määr ja

selle arvutamiseks kasutatud osised, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi

kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;

esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034

sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja

lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks

laekumisi arvestati); tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama

kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatama kohtule kostja andmed,

mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

3. Hageja esitas 28.04.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse ksotja vastu põhivõlgnevuse

1073,51 euro, intressi 91,06 euro, lepingu haldustasu 6 euro, viivise 155,99 euro,

sissenõudmiskulude 35 euro ja viivise kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, määras

24,90% aastas, alates 29.04.2023 väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot, õigusabikulu summas 420 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu nõudel hageja 12.02.2024 täiendas hagiavaldust

asjaoludega.

4. Pärnu Maakohus võttis 13.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte 29.06.2024.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

5. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

5.1. Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 26.04.2018 laenulepingu nr XXX, mille

alusel sai kostja laenu 2200,00 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks

24,90% aastas või 0,08% päevas, krediidikulukuse määr 30,95%. Kostja kohustus tagasi

maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena.

5.2. Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja EMTA

päringu alusel. Samuti kasutas laenuandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii

sisemisi kui ka laenuandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS

maksehäireregistrit).

5.3. Kostja täitis lepingut kuni 20.05.2022 osamakseni kogusummas 2983,61 eurot, millest

1126,49 eurot arvestati vastavalt maksegraafikule igakuiste maksetena põhiosa katteks kokku

1126,49 eurot, 1783,62 eurot intresside katteks ning 73,50 eurot lepingu haldustasu katteks.

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-23-101600

Alates 20.06.2022 kostja lepingut ei täitnud. Laenuandja teavitas kostjat lepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni

28.09.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu

28.09.2022 üles ning loovutas samal päeval oma nõuded kostja vastu hagejale.

5.4. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 1073,51

eurot (laenusumma 2200 eurot - tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 1126,49 eurot).

5.5. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku 91,06 eurot, mis tuleneb

lepingu tasumata jäänud maksegraafikujärgsest intressi osamaksetest alates 20.06.2022 kuni

lepingu ülesütlemiseni 28.09.2023.

5.6. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 p 3, lepingu p-le 9.3 ja laenuandja

hinnakirja alusel sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse

nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on

toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile

XXX: 12.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 07.11.2022 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 20.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega

5 eurot.

5.7. Vastavalt Lepingu põhitingimustele on viivisemäär 24,90% aastas või 0,0667% päevas.

Hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemise päevast 28.09.2022 kuni hagiavalduse

esitamiseni 28.04.2023 ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivise 155,99 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1073,51 euro jäägi

täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 24,90% aastas, alates 29.04.2023.

5.8. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

6. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

6.1. Dokumendid toimetati kostjale kätte 29.06.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 15.07.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud

tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi

peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata

(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 26.04.2018 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja

lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

laenulepingust. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-23-101600

rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 396 lg 1). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

10. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

11. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Laenuandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi

pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja.

12. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-23-101600

võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-

14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

13. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses selliseid

asjaolusid esile toonud. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et laenuandja

oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on laenuandja rikkunud VÕS § 4034

lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus laenulepingu nr XXX VÕS § 4034 lg 7 järgi

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates laenulepingu

sõlmimisest kuni laenulepingu nr ülesütlemiseni oli intressimäär 0% aastas. Hagiavalduse

kohaselt on kostja saanud laenulepingu alusel laenu 2200,00 eurot ning on teinud

tagasimakseid kokku 2983,61 eurot. Kuivõrd kostjal puudub põhiosa võlgnevus, siis kostjal ei

saa tuleneda laenulepingust ka muid võlgnevusi. Seetõttu kohus jätab hagi täies ulatuses

rahuldamata.

14. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus

TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt

osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust

kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

5 (5)