2-24-130307/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista C.Z-ilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 457 eurot 38 senti, millest Mõista C.Z-ilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas
Legislator headnote
AI generated2-24-130307/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista C.Z-ilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 457 eurot 38 senti, millest Mõista C.Z-ilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Susann Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tartu, 31. jaanuar 2025
Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post
tartumk.info@kohus.ee)
Tsiviilasja nr
2-24-130307
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C.Z vastu 457
euro 38 sendi saamiseks
Hagi hind
542 eurot 75 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806, asukoht XXX-i 83– 601, 10115
Tallinn), volitatud esindaja Marjana Šestel (e-post
XXX)
Kostja C.Z (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht
XXX, elukoht xxxx, XXX, xxxxx XXX)
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista C.Z-ilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 457 eurot 38 senti, millest
põhivõlg on 359 eurot 87 senti, 15.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 72
eurot 51 senti ja sissenõudmiskulud 25 eurot, mis põhinevad TKM Finants AS ja C.Z
vahel 27.11.2023 sõlmitud ostulimiidilepingul nr 359682-1.
3. Mõista C.Z-ilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas
põhivõlalt (359 eurot 87 senti) alates 16.10.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4. Jätta menetluskulud C.Z kanda.
5. Mõista C.Z-ilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 622 eurot
(sh km) ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis
menetluskuludelt (622 eurot) käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada
tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale
kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis
hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib
esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui
kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja
ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata
jätmist.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu
määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada
tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud
Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 22.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse
C.Z (kostja) vastu 553 euro 53 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 23.08.2024 määrusega
kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 11.09.2024 määrusega maksekäsu
kiirmenetluse ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses,
sest kostja oli 29.08.2024 esitanud nõudele vastuväite, kus tõi välja, et tunnustab nõuet 480
euro osas, millest ta on tasunud 113 eurot ning ta ei ole seetõttu nõus temalt välja mõistetud
summa suurusega. Tartu Maakohus jättis 30.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis
hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2. Hageja esitas 15.10.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista
põhivõlg 359 eurot 87 senti, sissenõudmiskulu 25 eurot, 15.10.2024 seisuga sissenõutavaks
muutunud viivise 359 eurot 87 senti ja viivise 0,065% päevas põhivõlalt alates 16.10.2024
kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud ja seadusjärgse
viivise neilt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue TKM Finants AS (võlausaldaja) ja kostja vahel
27.11.2023 sõlmitud ostulimiidilepingust nr 359682-1 (Partner Kuukaart), millega kostjale
võimaldati ostulimiit 500 eurot, et seda kasutada TMK Group AS-le kuuluvates poodides
(Selver, Kaubamaja, ABC King, SHU, I.L.U ja L´Occitane) (leping). Kostja kohustus lepingu
kohaselt tagastama kasutatud ostulimiit ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu
alguses seitsme kalendripäeva jooksul talle esitatud arve alusel. Lepingu osaks olevate Partner
Kuukaardi ostulimiiditingimuste (tingimused) p 4.5 kohaselt oli viivisemäär 0,065% päevas.
Kostja kasutas perioodil 01.11.2023–30.11.2023 ostulimiiti 469 eurot 87 senti. Kostja rikkus
tingimuste p 4.1.2 ega tasunud Partner Kuukaardiga sooritatud ostude eest arvet nr 695550,
mille tasumiseks oli antud tähtaeg kuni 10.12.2023. Tingimuste p 7.1 järgi oli võlausaldajal
õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist, teatades tingimuste p 7.1.2
kohaselt lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis ette vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Tingimuste p 7.3.1 järgi oli
võlausaldajal sealjuures õigus öelda leping erakorraliselt üles etteteatamistähtaega järgimata,
kui võlgnevust ei ole tasutud 50 päeva jooksul. Eeltoodut arvestades ütles võlausaldaja
lepingu üles ning teavitas kostjat 24.02.2024 lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse
loovutamisest hagejale.
Kuivõrd kostja tasus pärast nõude loovutamist hagejale 110 eurot (60 eurot 09.04.2024, 50
eurot 27.06.2024), palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlana 359 eurot 87 senti. Hageja
palub kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivis 72 eurot 51 senti (11.12.2023–
15.10.2024) ja edasiulatuvat viivist alates 16.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni, arvestades
seda, et viivisemäär on 0,065% päevas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista
sissenõudmiskuludena 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt. Kostjale on saadetud pärast
lepingu lõppemist meeldetuletuskirjad 11.03.2024 (15 eurot), 29.03.2024 (5 eurot) ja
24.04.2024 (5 eurot). Hageja selgitas, et ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu
sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudus
lepingul ka krediidikulukuse määr (see on 0%).
Hageja palus teha tagaseljaotsuse, kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta ning palus kostjalt
enda kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse
avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot.
3. Tartu Maakohus võttis 23.10.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja toimetas määruse
koos hagimaterjalidega kostjale kätte. Kostja kinnitas 18.11.2024 kl 16.57 kohtule e-kirjas, et
on määruse ja hagimaterjalid kätte saanud, kuid tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja
on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus rahuldada
hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja jätab
tähtaegselt vastamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi
otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses.
5. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda
ning määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja
on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot
ning õigusabikulu 427 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega
TsMS § 175 lg 1 mõttes ning need tuleb kostjalt välja mõista.
Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb
seadusest, seega on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hageja
saab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 järgi nõuda ka 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis
tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6. Õigusabikulude kohta on Riigikohus leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea
kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude
nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele
tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule
keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid,
kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust ning menetlusdokumentide sisu ja
mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse
keskmist hinda. Riigikohus on pidanud põhjendatuks muuhulgas 135–180 euro (+ km) suurust
tunnihinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80,
p 17 jj).
Kohus leiab, et õigusabikulu 427 eurot (sh km) on TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja
põhjendatud, tunnihind 122 eurot (sh km) ei ületa sarnase õigusteenuse hinda, kogukulu ei
ületa mõistlikku keskmist sarnast õigusteenuse hinda ning kulu on põhjendatud arvestades
kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust ning
menetlusdokumentide sisu ja mahtu.
7. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista menetluskulu 622 eurot
(175+20+427), milles sisaldub käibemaks. Hageja pidi TsMS § 174 lg 10 järgi kinnitama
menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks, et ta ei ole käibemaksukohustuslane
või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on
kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse § 25 lg 1 mõttes,
kes ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt ka kostja taotluse mõista hagejalt kostja kasuks
välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates käesoleva
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Susann Liin