2-24-138151/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-138151

Tsiviilasi

K Re hagi J E L vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4631,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K R (isikukood xxx; elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: S R (xxx)

Kostja: J E L (isikukood xxx; elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista kostjalt J E Llt hageja K Re kasuks välja põhinõue summas 4031,40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 106,60 eurot.

3. Mõista kostjalt J E Llt hageja K Re kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Mõista kostjalt J E Llt hageja K Re kasuks välja menetluskulud summas 780 eurot.

Hageja õigusabikulu on vähendatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 1

alusel.

8. Mõista kostjalt J E Llt hageja K Re kasuks välja viivis hageja menetluskuludelt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulu täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus

selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Harju Maakohtu menetluses on K Re hagi J E L vastu võla ja viivise nõudes.

2.

20.01.2025 esitas kostja vastuse, milles kinnitab, et on allkirjastanud võlatunnistuse

ning tunnistab oma süüd, et on K Rele võlgu. Võlatunnistuse alusel nõuab hageja

laenulepingus märgitud leppetrahvi ja viivist. Kostja ei ole neid seni tasunud, sest kostja

hinnangul on laenust 98% moodustav leppetrahv liiga kõrge. 21.01.2025 esitatud vastuses

märgib kostja, et mõistab hagi õigeks ja tunnistab, et on võlgu K Rele hagiavalduses

väljatoodu alusel.

3.

24.01.2025 esitas hageja menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt mõista välja

riigilõiv summas 560 eurot ja õigusabikulu summas 2475 eurot tunnihinnaga 180 eurot

(käibemaksuta).

4.

29.01.2025 esitas kostja seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale.

5. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus

teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Kohus selgitab, et kuigi hageja on hagiavalduse resolutsiooni märkinud hageja nõudeks

4462,20 eurot, mis oli hageja arvutuste kohaselt ka hagihind, on hagiavalduse sisus hageja

siiski välja toonud, et hageja nõuab kostjalt käesolevas kohtuasjas võlasumma (põhinõue ja

intress) tasumist summas 4031,40 eurot. Samuti taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt

välja viivise kindla summana perioodi 11.09.2024 kuni 28.11.2024 eest kokku summas

106,60 eurot ning viivise alates 29.11.2024 kuni kohtuotsuse täitmiseni vastavalt VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määrale. Seega rahuldab kohus hageja nõude hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega otsuse resolutsioonis toodud sõnastuses.

7. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nimetatu kohaldub üldjuhul ka hagi õigeksvõtu puhul

(TsMS I kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 796, p 3.6). Üldreeglist sätestab erandi

TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe

õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohtu hinnangul ei ole täidetud TsMS § 168 lg 6 eeldused selle sätte kohaldamiseks, kuivõrd

kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei täitnud kostja võlasuhtest tulenevaid

kohustusi. Hoolimata kostja vastuväitest, et ta ei ole nõudele kunagi vastu vaielnud, ei ole

kostja 04.08.2023 sõlmitud võlatunnistuse alusel võla osamakseid tasunud alates 23.07.2024.

Hageja on saatnud kostjale võla tasumise kohta korduvalt meeldetuletusi, millele kostja ei

reageerinud, mistõttu ei jäänud hagejal muud üle, kui pöörduda oma õiguste kaitseks

kohtusse. Kohus lisab, et kuigi kostja on võlgnevust tunnistanud, ei ole kostja siiski astunud

samme võlgnevuse tasumiseks. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Vastavalt hageja 24.01.2025 menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv

560 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 13,75 tunni eest kokku summas 2475 eurot.

Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud eelkõige

hagiavalduse koostamise ja lisade komplekteerimisega ning menetluskulude nimekirja

koostamise ja esitamisega. Lähtudes hagi sisust ja mahust on kohtu hinnangul hagiavalduse

koostamise ajakulu 12 tundi ülemäärane. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu

hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud

seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega. Võttes arvesse menetlusdokumentide mahtu ja

sisu, siis menetlusse võtmise määrusega ja kostja vastusega tutvumisele ning menetluskulude

nimekirja koostamisele ja esitamisele kulunud aeg ei saa kohtu hinnangul ületada kokku 0,5

tundi (30 minutit).

Tsiviilasjas nr 2-21-10648 on Tallinna Ringkonnakohus 28.02.2023 määruses (punkt 57)

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt ka Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Samas tsiviilasjas nr 2-23-7969 on

Tallinna Ringkonnakohus 19.12.2024 määruses (punktis 10) märkinud, et lepingulise esindaja

tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele

tasumäärale.

Hageja on tunnitasuna märkinud 180 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohus märgib, et

kuivõrd hageja esindaja ei ole vandeadvokaat, siis hageja lepingulise esindaja tunnitasu 180

eurot tund (käibemaksuta) on põhjendamatult kõrge. Lähtudes käesoleva vaidluse sisust, mis

ei ole keeruline, peab kohus mitteadvokaadist esindaja põhjendatuks tunnitasuks 110 eurot

(käibemaksuta). Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks kokku 220 eurot ((1,5+0,5) x 110)) käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 780 eurot (560+220). Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 780 eurot.

Samuti on põhjendatud viivise väljamõistmine menetluskuludelt. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik