4-24-3925/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3925

Kohtunik

Sandra Kallas

Väärteoasi

Timo Nõmmeotsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.

novembri 2024. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2780,24,018407

Menetlusalune isik

Timo Nõmmeots

isikukood: 50006032780; XXX ; e-post: XXX; telefon:

XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kajar Pent

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Timo Nõmmeotsa kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 22. novembri 2024. a kiirmenetluse otsus ning

lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetlus Timo Nõmmeotsa väärteoasjas nr

2780,24,018407 LS § 242 lg 2 järgi, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja

väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik

Kaimar Kalm koostas 22. novembril 2024 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,24,018407

(kiirmenetluse otsus nr 10220192443015) selle kohta, et 22. novembril 2024 kella 17:45 ajal

Timo Nõmmeots juhtis Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 2 juures mootorsõidukit

BMW 335D registreerimisnumbriga XXX XXX viisil, millega tekitas sõiduki ülejuhitavuse,

mis seisnes sõiduki tagarataste teega sidestuse olulises vähenemises ning tagarataste

läbilibisemises. Oma tegevusega tekitas juht liiklusohtliku olukorra, millega ohustas vahetus

läheduses asunud teisi sõidukeid. T. Nõmmeotsale heidetakse ette liiklusseaduse (LS) § 16 lg-s 1

sätestatud nõuete rikkumist.

2. T. Nõmmeotsa karistati 22. novembri 2024. a kiirmenetluse otsusega LS § 242 lg 2 järgi

rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

3. T. Nõmmeots esitas 26. novembril 2024 kaebuse kiirmenetluse otsusele. Kokkuvõtvalt

tunnistab T. Nõmmeots, et väärteokirjelduses etteheidetud ajal ja kohas läks tema auto ühe korra

külglibisemisse ning korra tekkis õrn sõiduki tagaosa võbelus. Teeolud olid kehvad ning sõiduk

läks libisema sõiduki võimsuse, tagarattaveo ja teeolude tõttu. Tema soov ei olnud nn driftida,

autos oli ka kaasreisija. Kiirmenetluse otsuse märgitud „teadlik“ tähendas seda, et ta oli teadlik

teeoludest, tegemist ei olnud tahtlusega. Ütlused pani kirja šokiseisundis ja ametniku

dikteerimisel. Enne juhtunut ei olnud teeoludest teadlik ning samuti ei teadnud, kuidas sõiduk

käitub libedaga. T. Nõmmeotsa sõnul andis ta endast kõik, et saada sõiduk kiirelt ja ohutult

kontrolli alla. Seetõttu palub T. Nõmmeots, et kohus tühistaks väärteootsuse.

4. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 9. detsembril 2024 seisukoha, milles palus jätta T.

Nõmmeotsa kaebus rahuldamata ning kiirmenetluse otsus muutmata. VTMS § 29 järgseid

väärtomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik on oma ütlustega tunnistanud

külglibisemist kahel korral. Rikkumine on toime pandud tahtlikult, s.o kavatsetult.

Politseisõiduki pardakaamera vidosalvestiselt on näha, et peale menetlusaluse isiku juhitavat

sõidukit teised autod manöövril ei libise. BMW juht üritas tagaveolisel sõidukil suurendada

mootori veojõudu tagumistele ratastele ehk tekitada ülejuhitavuse (tagumiste rataste alt viskab

eemale lumepilve). Peale ülejuhitavust süttivad põlema pidurituled, et vältida otsasõitu ees

liikunud sõidukile. Sanktsioon on määratud keskmises määras, kergendavad asjaolud puuduvad.

Kohtu seisukoht

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on

kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja

seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. Kohus leiab tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, politseisõiduki

pardakaamera videosalvestis) kogumis hinnates, et T. Nõmmeotsale ette heidetud tegu leidis

aset.

7.1.

Politseiametnikust tunnistaja S.E kirjeldas ülekuulamise protokollis, et teostas 22.

novembril 2024 kella 17:45 ajal koos paarilise K.Kga Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi

tn 4 juures liiklusjärelevalvet, kui Silla tänavalt Lossi tänav 2 suunas sõitva sõiduki BMW 335D

(tunnistaja ülekuulamises ekslikult märgitud BMW 355D) registreerimisnumbriga XXX XXX

juht läks sõidukiga külglibisemisse. Ka Lossi tänaval sõites läks sõiduk tahtlikult

külglibisemisse. Teo hetkel sõitis kontrollitava sõiduki ees auto ning ka vastu tulid sõidukid.

Sõiduki kontrollimisel tuvastati juhina T. Nõmmeots. T. Nõmmeots tunnistas, et esimene kord

juhtus kogemata, kuid teine kord tegi meelega.

7.2.

Menetlusalune isik T. Nõmmeots on kiirmenetluse otsuses väärteo kohta kirjalikult

selgitanud, et „juhtisin autot ja esimene kord läks auto külglibisemisse, aga teine oli teadlikult“.

Need ütlused on menetlusalune isik omakäeliselt allkirjastanud. Väide, et politseiametnik

dikteeris ütluseid, on paljasõnaline, liiati, et kiirmenetluse otsuses on veel arvestataval määral

ruumi teistegi selgituste andmiseks. Igasugused viited sellele, et politseiametnik oleks takistanud

menetlusalusel isikul kirjalikke selgitusi andmast, puuduvad. Kohtu hinnangul on T. Nõmmeots

oma ütlused andnud vabatahtlikult ja selliselt, nagu ta ise sel hetkel soovis. Lisaks on T.

Nõmmeots allkirjastanud õiguste ja kohustuste osa kiirmenetluse otsusest, milles samuti on

selgitatud õigust anda ütlusi. Seega on kohtu hinnangul kiirmenetluse otsuses antud ütlustega T.

Nõmmeots tunnistanud, et kahel korral läks tema juhitud sõiduk libisemisse.

7.3.

Politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt on tuvastatav, et 22. novembril 2024 kella

18:45 paiku (videos kellaaeg 1 tund ees, tegelik aeg 17:45) sattus T. Nõmmeotsa juhitav sõiduk

BMW parempööret sooritades külglibisemisse ning edasi kurvist vasakule poole liikudes sattus

sõiduk samuti libisemisse. Nii on videolt näha, et paremalt liigub politseisõiduki pardakaamera

vaatevälja valget värvi mootorsõiduk, mis teeb parempöörde (videos vahemik 00:37 – 00:40).

Seejärel ei ole hetkeks sõidukit näha. Kui mootorsõiduk taas kaamerapildile jõuab, on näha,

kuidas sõiduk satub külglibisemisse (video vahemik 00:41 – 00:43). Edasi on näha, kuidas

politseiauto sõidab BMW-le järele ning video vahemikus 00:55 – 00:56 libiseb mootorsõiduk

taas ning näha on tagumiste rataste alt lund lendamas. Seejärel sõiduk pidurdab.

7.4.

Videolt on näha, et ükski teine liikluses sel ajal osalenud sõiduk ei satu libisemisse ning

ühelgi sõidukul ei ole probleeme ei tee- ega ka ilmastikuoludega. T. Nõmmeotsa juhitud auto

puhul on näha, kuidas vahetult enne esimest libisemist sõidukit paremale pöörates kiirendatakse

(seda on näha võrreldes teiste sõidukite liikumisega), mis tingiski külglibisemise, kuivõrd

lumised teeolud andsid selleks head eeldused. Kurvis vasakule pöörates on aga näha, kuidas

rataste alt viskab lund õhku. Seegi näitab, et T. Nõmmeots juhtis sõidukit viisil, mis tingis

libisemise.

7.5.

Kuigi kiirmenetluse otsuses märgitud väärteokirjelduses ei ole toodud välja eraldi kahte

osategu (libisemist), ei ole vaidlust selles, et T. Nõmmeots ei oleks aru saanud, mida temale ette

heidetakse. Nii on ta kiirmenetluse otsuses antud selgituses kirjeldanud kahte libisemist. Ka

väärteokaebuses on ta eristanud kahte erinevat libisemist, millised on kooskõlas ja on nähtavad

ka politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt. Seetõttu ei leia kohus, et väärteokirjelduse

alusel ei ole võimalik T. Nõmmeotsa süüdi tunnistada või karistada.

7.6.

Kohtuväline menetleja on T. Nõmmeotsale ette heitnud, et ta ohustas oma käitumisega

teisi läheduses olevaid sõidukeid (LS § 16 lg 1), seega tekitas liiklusohtliku olukorra. Kohus

nõustub kohtuvälise menetlejaga, sest politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt on selgelt

nähtav, et külglibisemisse sattudes T. Nõmmeotsa juhitava sõiduki ees sõitis auto ning ka

vastassuunast tuli vastu auto. Eessõitva auto tõttu oli menetlusalune isik sunnitud pidurdama.

Külglibisemine juba oma olemuselt on selline manööver, mida üldjuhul on väga raske

kontrollida, mistõttu selle vältel on ohustatud tegelikult kõik läheduses viibivad liiklejad. Ka

teisel korral libisemisse sattumisel on näha, et mootorsõiduk peab pidurdama eessõitva auto

tõttu.

7.7.

T. Nõmmeots tunnistas, et tema juhitav sõiduk kiirmenetluse otsuses kirjeldatud ajal ja

kohas sattus külglibisemisse ning seda kinnitavad ka politseiametnikust tunnistaja ütlused ja

politseisõiduki pardakaamera videosalvestis. Sellega tekitas T. Nõmmeots liiklusohtliku

olukorrad. Seetõttu leiab kohus, et tuvastamist on leidnud LS § 242 lg 2 objektiivne koosseis.

7.8.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik sooritas rikkumise tahtlikult, s.o

kavatsetult. Menetlusalune isik on aga selgitanud, et tema tahtlikult külglibisemisse ei sattunud.

T. Nõmmeots on seda põhjendanud teadmatusega tee libedusest ja alles hiljuti soetatud auto

tehnilistest eripäradest. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 4 mõttes. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo

toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda. Kohtu jaoks ei ole veenvad menetlusaluse isiku väited, nagu ta ei osanud

ilmastikuolude ja tee libedusega arvastada ning ei teadnud, kuidas tema juhitav sõiduk sellistele

ilmaoludele reageerib või et millised on sõiduki omadused. T. Nõmmeots on omandanud

juhtimisõiguse ning ta peab olema kursis liiklusseaduse nõuetega ja oma auto eripäradega.

Autokoolis läbitakse ka libedasõit ning lumiseid teeolusid on samuti varem esinenud. Samas ei

saa nentida, et menetlusalusele isikule ette heidetud rikkumine oleks sooritatud kavatsetult.

Kohtu hinnangul ei seadnud T. Nõmmeots eesmärgiks liiklusohtliku olukorra tekitamist, s.o ei

seadnud eesmärgiks, et asetab teised kaasliiklevad sõidukid ohtu.

7.9.

Oleks T. Nõmmeots järginud liiklusseaduses sätestatud nõudeid, oleks ta enda juhitava

sõiduki külglibisemisse sattumise riski viinud miinimumini. Paraku aga politseisõiduki

pardakaameera videosalvestiselt on nähtav menetlusaluse isiku tahtlik tegevus külglibisemisse

sattumisel – ta valis parempöörde sooritamisel sellise sõidukiiruse, mille raames ta pidas

võimalikuks, et satub külglibisemisse ja ka möönis seda. Ka kurvis vasakule pööramisel on

videolt näha, et T. Nõmmeots möönis, et võib sattuda libisemisse ning kasutas sõidumanöövrit,

mille osas pidas võimalikuks, et auto satub libisemisse. Liiklusseaduse rikkumine oli T.

Nõmmeotsa jaoks välditav.

7.10.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Juhi võimalik kogenematus

liikluses ei välista tema karistamist rikkumise eest. T. Nõmmeots on süüdi temale ette heidetud

väärteo toimepanemises. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud T. Nõmmeotsa väärteo

õigesti – menetlusaluse isik vastutab LS § 242 lg 2 järgi.

8. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

8.1.

Kohus leiab, tuginedes eelkõige politseisõiduki pardakaamera videosalvestisele, et

menetlusaluse isiku T. Nõmmeotsa süü liiklusrikkumises ei ole suur. T. Nõmmeots vähendas

sõiduki kiirust koheselt pärast külglibisemisse sattumist, vastassuunast tulnud sõiduk ei olnud

külglibisemise asetleidmise ajal T. Nõmmeotsa sõidukiga kohakuti ning läheduses olnud

ülekäigurajal ei olnud jalakäijaid. Samuti ei olnud kiirused suured ning T. Nõmmeots ei ole ka

eitanud, et ta libisemisse kahel korral sattus. Kohus möönab, et kuigi menetlusalune isik leiab, et

tegu ta tahtlikult toime ei pannud, ei suurenda see asjaolu tema teosüüd.

8.2.

Kuigi T. Nõmmeotsa on varem väärteokorras karistatud, on karistatus praeguseks hetkeks

kustunud. Tegemist oli küll liiklusseaduse rikkumisega, täpsemalt LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritav tegu, kuid aset leidis see enam kui kolm aastat tagasi – 28. juuni 2021.

Rahatrahvi tasus menetlusalune isik samuti vahetult pärast teo toimepanemist. Kohtu hinnangul

näitab see, et T. Nõmmeots on suuremalt jaolt olnud eeskujulik liikleja ning ühe varasema

väärteokaristuse olemasolu ei peaks tingima olukorda, kus T. Nõmmeotsa suhtes ei saaks

lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

8.3.

Kohus leiab, et asjas puudub ka avalik menetlushuvi. T. Nõmmeotsa õigusvastane

käitumine päädis vaid abstraktselt ohtu asetamisena, ükski võimalikest tagajärgedest ei

realiseerunud. Liikluskuriteod abstraktselt ohustavad kõiki teisi liiklejaid. Samas ei ole

liiklussüütegude puhul välistatud menetluse lõpetamine oportuniteediga. Arvestades teo olemust

ja toimepanemise asjaolusid, ei ole põhjendatud jaatada avalikku menetlushuvi. Seetõttu

esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

9. Kokkuvõtvalt tühistab Tartu Maakohus Politsei- ja Piirivalveameti 22. novembri 2024. a

kiirmenetluse otsuse ning lõpetab VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse T. Nõmmeotsa

väärteoasjas LS § 242 lg 2 järgi, kuna tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi.

10. VTMS § 30 lg 13 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse

lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Kohtule teadaolevalt selles väärteoasjas

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

kohtunik