3-24-2693/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-2693

Otsuse kuupäev

31. jaanuar 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Taristu

Grupp

OÜ

kaebus

Riigihangete

Vaidlustuskomisjoni 16.09.2024.a otsuse nr 158-

24/279312 osalise tühistamise ja vaidlustuskomisjoni

kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Taristu Grupp OÜ, esindaja vandeadvokaat Diana

Minumets

Kolmas isik: Võru linn, esindaja Raul Tohv

Kaasatud haldusorgan: Riigihangete Vaidlustuskomisjon,

esindaja Taivo Kivistik

Kaasatud haldusorgan: Rahandusministeerium, esindaja

Heili Jaamu

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

3. Tagastada kaebajale enam tasutud riigilõiv 1260

eurot. Kui kaebaja ei teata enne otsuse jõustumist

teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu isikule ja kontole,

kust see tasuti.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 03.03.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 24).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Võru linn viis läbi riigihanget „Tänavate korrashoiutööd 2024-2030“, viitenumber 279312.

Riigihange oli jaotatud kaheks osaks, käesolevas vaidluses puutub asjasse osa 1 „Tänavate

hooldus“ (edaspidi hankemenetlus). Pakkumuse esitasid 5 pakkujat, s.h kaebaja.

1.1. Võru Linnavalitsus tunnistas 07.08.2024.a korralduse nr 334 (edaspidi 07.08.2024.a

korraldus, dtl 53) punktiga 1.1 hankemenetluses võitjaks RoadWest OÜ pakkumuse.

Korralduse punktis 2 otsustas linnavalitsus sõlmida võitjaga hankelepingu. Korralduses on

öeldud, et linnavalitsuse riigihanke komisjon kontrollis 06.08.2024 üle esitatud pakkumused,

viis läbi vajalikud menetluslikud toimingud eduka pakkuja väljaselgitamiseks ning tegi

protokollis nr 2-4/23 ettepaneku kinnitada riigihanke tulemus.

1.2. Kaebaja esitas 19.08.2024 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija

otsustele tunnistada RoadWest OÜ pakkumus edukaks ning jätta ta kõrvaldamata ja

kvalifitseerida.

1.3. Võru linn tunnistas 11.09.2024.a korraldusega nr 402 (dtl 14, edaspidi 11.09.2024.a

korraldus) kehtetuks hankemenetluse ja 07.08.2024.a korralduse punkti 1.1. Korralduse põhjal

otsustas Võru Linnavalitsus hankemenetluse korraldamise 13.03.2024. Hankemenetlus

vaidlustati. Hankija küsis vaidlustuskomisjonilt luba lepingu sõlmimiseks, kuid seda ei antud.

Edasisel hankemenetlusel ei ole mõtet põhjusel, et hankemenetluse eesmärk jääks täitmata.

Otstarbekas on tunnistada hankemenetlus kehtetuks. Korraldus antakse arvestades eespool

toodut, vaidlustuskomisjoni 09.09.2024.a protokolliga nr 2-4/27 tehtud ettepanekut ja

riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 alusel.

1.4. Vaidlustuskomisjon jättis 16.09.2024.a otsusega nr 158-24/279312 (dtl 16-18, edaspidi

vaidlustuskomisjoni otsus) kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle.

Vaidlustuskomisjon selgitas, et riigihanke alusdokumentides on imperatiivse tingimusena

kehtestatud, et hankelepingu täitmine algab 01.10.2024. See tähendab, et hankemenetlus,

mille tulemusel ei ole võimalik sõlmida hankelepingut, mille täitmine algab 01.10.2024, tuleb

kehtetuks tunnistada rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel või hankija enda initsiatiivil.

Hankija oleks saanud erinevatel viisidel näha ette võimaluse, et hankemenetluse venimise, sh

vaidlustuse esitamise korral muutub hankelepingu täitmisega alustamise tähtpäev. Seda

hankija teinud ei ole. Vaidlustuskomisjon määras otsuse avalikult teatavaks tegemise päevaks

18.09.2024. RHS § 201 lg 2 sätestatud 14-päevane keeluperiood hankelepingu sõlmimiseks

mööduks 02.10.2024. Seega, hoolimata sellest, millise otsuse vaidlustuskomisjon oleks

teinud, ei oleks hankija saanud sõlmida hankelepingut enne 01.10.2024. Hankija esitas

30.08.2024 vaidlustuskomisjonile taotluse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise

lubamiseks. 06.09.2024 otsusega nr 158-24/279312 jättis vaidlustuskomisjon taotluse

rahuldamata. Seega on õige, et hankemenetluse eesmärk ei ole enam saavutatav - hankijal ei

ole võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni enne 01.10.2024 ning alustada määratud

tähtpäeval hankelepingu täitmist.

Vaidlustuskomisjon selgitas, et kaebajal on õigus saada tagasi riigilõiv, ja selle tagastamise

korda. Kaebaja esindaja kulude osas leidis vaidlustuskomisjon, et puudub alus nende

väljamõistmiseks Võru linnalt. RHS § 198 lg 51 sätestatud koosseis ei ole täidetud, kuna

hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole otseselt tingitud vaidlustuse esitamisest, vaid

sellest, et hankelepingut ei ole võimalik sõlmida riigihanke alusdokumentides ette nähtud

ajaks. Vaidlustuskomisjon möönab, et kaudselt on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

tingitud vaidlustuste esitamisest, kuna sellega kaasnev vaidlustusmenetlus takistas hankijal

hankelepingu sõlmimist. Kuid kaebaja esitas vaidlustuse eesmärgil saavutada võimalus

sõlmida ise hankeleping. Kui hankija ei tunnistanud hankemenetlust kehtetuks seetõttu, et

RoadWest OÜ ja tema pakkumuse suhtes tehtud otsused oleksid õigusvastased, siis ei ole

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus tingitud vaidlustuse esitamisest. Asjaolusid,

mis tõid kaasa hankemenetluse kehtetuks tunnistamise, kaebaja vaidlustuses ei käsitle ning

hankemenetluse kehtetuks tunnistamist ei taotle.

2. Kaebaja esitas 26.09.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

järgmistes nõuetes:

- tühistada vaidlustuskomisjoni otsus osas, milles vaidlustuskomisjon leidis, et puudub alus

mõista kaebaja lepingulise esindaja kulud 3150 eurot välja Võru linnalt,

- kohustada vaidlustuskomisjoni tegema uut otsust menetluskulude jaotamise kohta.

3. Kaebaja seisukohad olid kokkuvõttes järgmised:

- RHS § 198 lg 51 eesmärk on hüvitada pakkujale hankija õigusvastase tegevuse tagajärjel

tekkinud menetluskulud. 11.09.2024.a korralduse andmise tingis just vaidlustuse esitamine

ning sellest tekkinud hankelepingu õigeaegse täitmisega alustamise võimatus. Korralduse

andmine on tingitud vahetult vaidlustusest. Mistahes muud olulised asjaolud ei muutunud.

Kohtupraktikas on menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 6

alusel jäetud hankija kanda, kui hankija tunnistas hankemenetluse otstarbekuse kaalutlustel

kehtetuks kohtumenetluse ajal (Tallinna Halduskohtu 22.06.2023.a määrus asjas 3-23-1225

p 9.2, Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2022.a määrus asjas 3-21-1733 p 17). Kui kaebaja ei

oleks vaidlustust esitanud, siis ei oleks kolmas isik pidanud hankemenetlust kehtetuks

tunnistama. Kolmas isik on hanke kehva planeerimisega (s.h lepingu täitmisega

alustamiseks jäiga kuupäeva määramisega) ise põhjustanud olukorra, kus hankemenetlus

tuleb vaidlustus- või kohtumenetluse korral kehtetuks tunnistada. Ebaõiglane oleks jätta

kaebaja menetluskulud tema enda kanda;

- küsimuses, kas tegemist on hankeasjaga: jah, kuna vaidlus sai alguse hankija otsusest

(pakkuja edukaks tunnistamise, kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsusest) ning

selle põhiesemeks on hankija otsuse õiguspärasus. Hankeasi kestab, kuna

vaidlustuskomisjoni otsus ei ole jõustunud. Hankeasja menetlust tuleb käsitleda sisuliselt

nelja-astmelisena, kus vaidlustusmenetlus on justkui esimene kohtuaste;

- küsimuses, kas asjas on vastustaja: vastustajaks hankija, sest hankija otsuste peale pöördus

kaebaja vaidlustuskomisjoni ja nüüd vastavalt halduskohtusse. Ka kohtumenetluses ei ole

menetluskuludega seotud vaidluse puhul vastustajaks halduskohus.

4. Kolmanda isiku Võru linna seisukohad olid kokkuvõttes järgmised:

- kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata;

- menetlusosalistele esitatud küsimustes nõustus kolmas isik kohtu seisukohtadega ja

omapoolseid seisukohti ei esitanud.

5. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni seisukohad olid kokkuvõttes järgmised:

- küsimuses, kas tegemist on hankeasjaga: jah, kuna vaidlus on tekkinud riigihanke

korraldamisest. Põhiasi kuulus läbi vaatamisele vaidlustuskomisjonis ning hankeasja

lahendamist reguleerivad normid võimaldavad esitada kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse

peale. Ka juhul, kui kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole hankeasjaga, kuuluvad

kohaldamisele HKMS § 268 lg 2 ja § 269 ning ei kohaldu HKMS § 45 lg 4 ja § 17;

- küsimuses, kas asjas on vastustaja: vastustajaks on hankija, kuna vaidlustuskomisjon

tugines põhjendustele, mille esitas Võru Linnavalitsus hankijana. Vaidlustuskomisjon ei saa

vastustajaks olla;

- vaidlustuskomisjon ei esitanud seisukohta kaebusele või küsimuses, kas

vaidlustuskomisjoni otsus on haldusakt.

6. Rahandusministeeriumi seisukohad olid kokkuvõttes järgmised:

- senise kohtupraktika kohaselt on menetluskulud jäänud kaebaja kanda. Kohtuasjas 3-23-

1619 leiti, et menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks HKMS § 108 lg 6 alusel peab

kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel

esinema otsene põhjuslik seos. Piisav ei ole üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on

ka see, et kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud

haldusakti kehtivuse äralangemise (nt menetluse lõpetamise või haldusakti kehtetuks

tunnistamise tulemusena). Oluline tegur on kaebuses toodud põhjendused ja asjaolu, et need

põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks tunnistama. Kuna

praeguses asjas ei tunnistanud hankija hankemenetlust kehtetuks seetõttu, et RoadWest OÜ

ja tema pakkumuse suhtes tehtud otsused oleksid õigusvastased, siis ei ole hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise otsus tingitud vaidlustuse esitamisest ja RHS § 198 lg 51 sätestatud

koosseis vaidlustajale kulude väljamõistmiseks ei ole täidetud;

- küsimuses, kas tegemist on hankeasjaga: jah, sest vaidluse põhiasi kerkis üles riigihanke

korraldamisest ning kuulus lahendamisele vaidlustuskomisjonis. Hankeasja menetluskulude

jaotumine ja suuruse kindlaksmääramine tuleb lahendada sama menetluskorra alusel kui

põhiasi. Kohtuasja määratlus ei sõltu vaidluse ajendiks olnud riigihanke staatusest kaebuse

esitamise ajal. Kohtuasjas 3-17-1410 olid vaidluse asjaolud teised;

- küsimuses, kas asjas on vastustaja: vastustajaks on hankija. Lahendamaks küsimust, kas

vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud

tingitud vaidlustuse esitamisest, tuleb uurida hankija otsuseid ja põhjendusi. Seetõttu toimub

vaidlus kõige tõenäolisemalt kaebaja ja hankija vahel;

- Rahandusministeerium ei esitanud seisukohta küsimuses, kas vaidlustuskomisjoni otsus on

haldusakt.

Kohtu seisukoht

7. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 tähenduses ning asjas ei

kohaldu hankeasja läbivaatamise tähtajad või kord. Hankeasjas kehtivate väga lühikeste

tähtaegade eesmärgiks on tagada riigihanke kiire ja tõhus läbiviimine. See mõjutab küll

negatiivselt kohtusse pöördumise õigust, kuid eeltoodud eesmärgil peetakse seda lubatavaks1.

Praeguses asjas on riigihange lõpetatud ning kaebuse eesmärk ei ole selle jätkamise

saavutamine. Vaidluse esemeks on vaidlustuskomisjoni otsus menetluskulude jagamise kohta.

Kohtu hinnangul on kohaldatav kohtupraktikas väljendatud seisukoht, et kui nõuete objektiks

ei ole hankemenetluse otsused ega toimingud, hankeleping ega selle muutmine, siis ei ole

tegemist hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 mõttes (Riigikohtu 05.11.2018.a otsus asjas 3-17-

1410 p 18). Viidatud asjas ei olnud küll vaidluse esemeks pakkuja menetluskulud vaidlustus-

1 juuraveeb.ee. K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 270

kommentaar A.

menetluses, kuid vaidluse esemeks olid nõuded, mis tekkisid seoses sellega, et toimus

hankemenetlus ja sõlmiti hankeleping (vastustaja/hankija tegevuse õigusvastasuse ja vabaturu

olukorra tuvastamine, riigihanke läbiviimiseks kohustamine, vastustajal/hankijal

jäätmevaldajate mõjutamise keelamine, jäätmevaldajatega sõlmitud jäätmeveolepingute

kolmandatele isikutele üleandmise keelamine).

Ka praeguse asjaga väga sarnases kohtuasjas 3-24-1841 leidis kohus, et tegemist ei ole

hankeasjaga.

8. Õige ei ole kaebaja arusaam, et hankemenetlus kestab edasi käesoleva vaidluse tõttu.

Hankemenetluse lõpetas 11.09.2024.a korraldus. Seda korraldust ei ole vaidlustuskomisjonis

ega kohtus vaidlustatud. Käesolevas asjas menetlusse võetud nõudeks on vaidlustuskomisjoni

otsuse osaline tühistamine. Vaidlustuskomisjoni otsus on jõustunud osas, milles vaidlustus

jäeti läbi vaatamata.

9. Kohus lahendab asja nii, et vastustajat ei ole.

Otsusega lahendatavaks nõudeks on vaidlustuskomisjoni otsuse osalise tühistamise ja

vaidlustuskomisjoni kohustamise nõue. Tegemist on HKMS § 268 lg 2 sätestatud olukorraga

ehk kaebusega vaidlustuskomisjoni otsuse peale ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti

või toimingu vaidlustamiseta, kuna vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata

vaidlustuse esemest. Sarnane regulatsioon sisaldub HKMS § 45 lõikes 4 - vaideotsuse või

muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva

haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi,

sõltumata vaide esemest.

Kui vaidlustatakse kohtueelses menetluses tehtud otsust, siis on reeglina vastustajaks

haldusorgan, kes selle otsuse tegi. Ka HKMS § 269 lg 1 ütleb, et hankija ei ole vastustajaks,

kui vaidlustatakse vaidlustuskomisjoni otsust ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või

toimingu vaidlustamiseta.

Seega peaks vastustajaks olema vaidlustuskomisjon. Kuid HKMS § 269 lg 2 sätestab, et

vaidlustuskomisjon ei saa vastustajaks olla. Kohtu hinnangul on see säte kohaldatav ka

olukorras, kus tegemist ei ole hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 tähenduses, kuna tegemist on

vaidlustuskomisjoni menetluslikke õigusi ja kohustusi reguleeriva üldise põhimõttega.

Õiguskirjanduses on HKMS § 269 lg 2 kohta selgitatud, et tegemist on üldreegliga, mille

kohaselt ei ole vaidlustuskomisjon halduskohtumenetluses menetlusosaline (välja arvatud

HKMS § 24 lg 1 p 2 või 4 alusel) ega oma menetlusosalise õigusi. Selle tagajärjeks on, et kui

hankeasjas vaidlustatakse ainult vaidlustuskomisjoni otsust, puudub vastustaja ehk vastaspool.

Tegemist on hagita asja paralleeliga, kus üldjuhul puudub vastaspool. Seetõttu peab

kaebusega kohtusse pöörduja sellisel juhul arvestama, et tema menetluskulud jäävad tema

enda kanda analoogselt hagita asja menetlusele2.

10. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et hankeasjas on kohtumenetlus sisuliselt nelja-astmeline,

menetlus vaidlustuskomisjonis on käsitletav ühe kohtuastmena ning Võru linn peaks olema

2 juuraveeb.ee. K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 269

kommentaar II.

vastustajaks sarnaselt olukorraga, kus näiteks apellatsioonkaebus esitatakse ainult

menetluskulude jaotuse või kindlaksmääramise peale.

Riigikohus leidis lahendis 3-4-1-7-08 (p 31), et vaidlustuskomisjoni ei saa käsitleda ühe

kohtuastmena. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi

teatud liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole

põhiseadusega vastuolus, ei ole selline haldusorgan osa põhiseaduse §-s 148 kirjeldatud

kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed on oma otsuste langetamisel sarnaselt

kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised kattuvad osaliselt kohtunike omadega,

kuid neid ei saa siiski pidada kohtunikeks põhiseaduse § 147 tähenduses. Vaidlustuskomisjoni

liikmeid ei nimetata ametisse eluks ajaks. Lisaks ei ole nende ametisse nimetamisel tagatud

sõltumatus täitevvõimust, nagu see on põhiseaduse § 150 kohaselt tagatud kohtunike puhul.

Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud

menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega. Kohus nõustub eeltoodud

põhjendustega ning leiab, et nendele tuginedes ei saa vaidlustuskomisjoni ka praegu pidada

üheks kohtuastmeks (viidatud lahend on tehtud ajal, mil pärast vaidlustusmenetluse läbimist

esitati kaebus otse ringkonnakohtule).

Hankeasjad ei ole ainsad, milles kehtib kohustusliku kohtueelse menetluse nõue. Sellised on

ka kaebused PRIA otsuste peale ja kinnipeetavate kaebused vangla vastu (s.h on kinnipeetava

kaebuse puhul võimalik, et vaideorganiks on Justiitsministeerium). Kummaski viidatud

valdkondadest ei aktsepteerita lähenemist, et tegemist on sisuliselt nelja-astmelise

kohtumenetlusega, milles esimeseks astmeks on kohustuslik kohtueelne menetlus. Samuti ei

aktsepteerita seda, et kui haldusakt on kohtueelse menetluse ajal kehtivuse kaotanud

(kehtetuks tunnistatud, kehtivuse tähtaeg on möödunud, ammendunud vms), siis saab kohtule

üheaegselt esitada tühistamiskaebuse ja menetluse lõpetamise taotluse HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel ning jagada kohtueelses menetluses tekkinud kulusid HKMS § 108 lg 6 alusel.

11. Asi allub Tartu Halduskohtule. Algses kaebuses vaidlustas kaebaja nii kolmanda isiku

tegevust / otsuseid kui ka vaidlustuskomisjoni otsust ning esitas kaebuse tema väidetud

vastustaja asukoha järgi. HKMS § 9 lg 3 sätestab, et asjaolude muutumine pärast kaebuse

esitamist ei muuda kohtualluvust. See tähendab, et osade nõuete tagastamise tõttu

kohtualluvus ei muutunud.

12. Kohus viib menetluse lõpule nii, et vaidlustuskomisjoni otsus menetluskulude jaotamise

kohta on käsitletav haldusaktina. Ükski menetlusosaline ei esitanud selle kohta vastuväiteid.

Küsimus ei oma määravat tähtsust, kuna kohustamisnõue on lubatav tühistamisnõudest

sõltumatult.

13. Asja sisuliseks lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, kas vaidlustuskomisjon kohaldas

õigesti RHS § 198 lõiget 51 ehk kas vaidlustuskomisjon õigesti leidis, et hankemenetluse

kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest RHS § 198 lg 51 tähenduses.

RHS § 198 lg 51 kehtib alates 01.06.2022. Sätte seletuskirja3 põhjal on selle loomise

eeskujuks olnud HKMS § 108 lg 6 ning eesmärgiks luua olukord, kus menetluskulude

hüvitamine hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korral oleks ühetaoline

vaidlustuskomisjonis ja kohtus.

3 riigikogu.ee. Seletuskiri riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu juurde. XIV Riigikogu, 491 SE, lk 56.

14. Kohtu hinnangul on õige vaidlustuskomisjoni järeldus, et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest RHS § 198 lg 51 tähenduses. Kohus

põhjendab seda järgmiselt.

15. Võru linn põhjendas 11.09.2024.a korralduses hankemenetluse kehtetuks tunnistamist

sellega, et hankemenetluse eesmärk jääks täitmata. Vaidlustuskomisjon tegi kindlaks, et

riigihanke alusdokumentides on imperatiivse tingimusena kehtestatud, et hankelepingu

täitmine algab 01.10.2024, kuid varaseim võimalus hankelepingu sõlmimiseks oleks olnud

03.10.2024 (lepingu sõlmimise keeluperioodi viimane päev oleks olnud 02.10.2024).

Vaidlustuskomisjon selgitas, et hankemenetlus, mille tulemusel ei ole võimalik sõlmida

hankelepingut, mille täitmine algab 01.10.2024, tuleb kehtetuks tunnistada.

Lisaks sellele, et lepingut ei saanud sõlmida varem kui 03.10.2024, tuleb kohtu hinnangul

arvestada, et hankemenetlus toimus tänavate korrashoiutööde teenuse osutaja leidmiseks kogu

Võru linna territooriumil. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et sellise teenuse osutamiseks

peab ettevõtja omama töötajaid, materjale ja tehnikat. Mõistlik ettevõtja ei soeta tehnikat ja

materjale ning ei palka töötajaid igaks juhuks ette, vaid teeb seda siis, kui temaga on sõlmitud

leping. Tegemist ei ole lepinguga, mida saaks asuda täitma päevapealt.

On küll õige, et hanke oleks saanud edukalt lõpule viia, kui ühtegi vaidlustust ei oleks

esitatud. Kuid kohtu hinnangul on oluline, et mingit mõju ei olnud sellel, kes esitas

vaidlustuse, millist hankija haldusakti või toimingut ja millisel põhjendusel vaidlustati jne.

See, et hankemenetlus võib jääda ajahätta, on üks riigihanke läbiviimisega ja selles

osalemisega kaasnevatest riskidest.

16. RHS § 198 lg 51 eesmärgiks saab pidada seda, et vaidlustuse esitajale hüvitatakse hankija

õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud menetluskulud ka olukorras, kus hankija vaidlustuse

põhjendustega tutvumise ja vaidluse eduväljavaadete hindamise tulemusena otsustab enne

vaidluse lahendamist hankemenetluse kehtetuks tunnistada.

Praeguses asjas puudub otsene seos vaidlustuse põhjenduste ja eduväljavaadete ning

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vahel. Vaidlustuskomisjoni otsus ei käsitle sisuliselt

vaidlustuse esemeks olnud hankija otsuseid (RoadWest OÜ kvalifitseerimine, kõrvaldamata

jätmine ja tema pakkumuse edukaks tunnistamine). Vaidlustuskomisjon ei põhjendanud

menetluskulude jaotust 07.08.2024.a korralduse punkti 1.1 õiguspärasuse või

õigusvastasusega. Vastupidi, vaidlustuskomisjoni otsuses on rõhutatud, et nende otsus

menetluskulude jaotamise kohta ei sõltu hankija otsuste õiguspärasusest. Kohus leidis

eespool, et hankemenetlus tuli kehtetuks tunnistada olenemata sellest, kes ja millise sisuga

vaidlustuse esitas.

17. Võru linna õigusvastase tegevusena RHS § 198 lg 51 kohaldamise tähenduses ei saa

käsitleda seda, et hankemenetluses nähti ette hankelepingu täitmine alates 01.10.2024.

Hankija korraldab hankemenetluse eelkõige oma vajadustest lähtudes. Kaebajale oli teada,

millistel tingimustel riigihange toimub.

Samuti ei saa Võru linna õigusvastase tegevusena käsitleda seda, et hankemenetluse

kavandamisel ei jäetud piisavalt aega vaidluste lahendamiseks. Hankemenetluse korraldamine

ei pruugi võimalik olla nii, et selles on jäetud piisav ajavaru vaidluste lahendamiseks. S.h

arvestades, alates millisest ajast hankija vastavat teenust vajab, ning kohtumenetluse kestust

läbi kolme kohtuastme.

18. Kaebaja esitas vaidlustuse 19.08.2024. RHS § 200 lg 1 alusel teeb vaidlustuskomisjon

vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva jooksul puudusteta vaidlustuse

laekumisest arvates. RHS § 201 lg 2 alusel ei või hankija anda nõustumust hankelepingu

sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist selle otsuse teatavaks tegemise päevast. Kaebajale

pidi juba vaidlustuse esitamise ajal olema arusaadav, et hankelepingu täitmisega alustamine

01.10.2024 (olenemata sellest, kellega hankeleping sõlmitakse) ei ole saavutatav.

Kaebajal oli vaidlustuse esitamise otsustamisel võimalik hinnata, kas reaalne on saavutada

eesmärk, et hankelepingu saab sõlmida kaebaja, ning kas on võimalik või isegi tõenäoline, et

vaidlustuse esitamine toob endaga kaasa hankemenetluse lõpetamise. Kaebajal oli võimalus

aru saada, et valikuteks on olukord, kus hankeleping sõlmitakse RoadWest OÜ-ga või

olukord, kus hankeleping jääb üldse sõlmimata. Kui kaebaja jaoks oli piisavalt oluline, et

hankelepingut ei sõlmita RoadWest OÜ-ga, siis võttis kaebaja ka riski, et selle eesmärgi

saavutamisega seotud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

19. Kohtupraktika toetab kaebuse rahuldamata jätmist. Tallinna Halduskohtu 18.09.2024.a

otsuses asjas 3-24-1841 olid vaidluse asjaolud väga sarnased käesoleva asjaga.

Vaidlustuskomisjon ei mõistnud hankijalt välja vaidlustaja esindaja kulusid, kuna hankija ei

tunnistanud riigihanke menetlust kehtetuks ühelgi vaidlustuses esitatud põhjusel, vaid

seetõttu, et hankija ei saa hankelepingut sõlmida vaidlustusmenetlusest tingitud ajapuuduse

tõttu. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et hankija ei tunnistanud

hankemenetlust kehtetuks seetõttu, et pidas vaidlustust perspektiivikaks. Ka olukorras, kus

vaidlus oleks piirdunud üksnes vaidlustuskomisjoni menetlusega, poleks ettenähtud ajaraami

mahutud. Kuigi kaudselt põhjustas viivituse hankelepingu sõlmimisel vaidlustusmenetlus,

pole tegemist otsese põhjusliku seosega, mis kohtupraktika kohaselt on HKMS § 108 lg 6

(ning RHS § 198 lg 51) üldreegli kohaldamise eelduseks.

Ka olukorras, kus hankemenetlus tunnistati kehtetuks kohtumenetluse ajal, on menetluskulud

vaidlustuse esitaja / kaebaja kasuks jäänud välja mõistmata. Tallinna Ringkonnakohus selgitas

11.10.2023.a määruses asjas 3-23-1619, et vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja

kaebuse esitamise vahel peab esinema otsene põhjuslik seos. Üksnes võimalik kaudne

põhjuslik seos ei anna alust menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks HKMS § 108 lg 6

alusel. Asjas vaidlustatud haldusaktid kaotasid oma toime seetõttu, et vastustaja tunnistas

hankemenetluse kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 alusel. Hankijal on avar otsustusruum

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Hankelepingu sõlmimise ja töödega

alustamise aja möödumist hankemenetluse kestel on peetud põhjendatud vajaduseks

hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel RHS § 73 lg 3 p 6 mõttes (Tartu Ringkonnakohtu

07.06.2019 otsus asjas 3-18-1987 p 14–15; Euroopa Kohtu 08.12.2022 otsus asjas C-769/21 p

31; Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsus asjas C-440/13 p 34–36). Kui vastustaja tunnistas

riigihanke menetluse kehtetuks põhjendusel, et hanke eesmärgi saavutamine muutus

võimatuks, ja tegemist ei ole ilmselgelt otsitud põhjendusega, siis ei saa öelda, et riigihanke

menetluse lõpetamine oleks olnud vahetult tingitud kaebusest ja selles toodud põhjendustest.

Kohus möönab, et kohtupraktikas esineb ka teistsuguseid seisukohti, näiteks kaebaja viidatud

Tallinna Halduskohtu 22.06.2023.a määrus asjas 3-23-1225 p 9.2. Otsuse põhjendusi kogumis

arvestades nõustub kohus asjades 3-24-1841 ja 3-23-1619 toodud seisukohtadega. Kohus

märgib, et viimati nimetatud lahendis juhtis ringkonnakohus tähelepanu, et kohaldada ei saa

kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2022 määruse asjas 3-21-1733 seisukohti,

kuna viidatud lahend on tehtud teistel asjaoludel - kompromissi sõlmimisega tsiviilasjas võttis

vastustaja ühtlasi sisuliselt õigeks haldusasjas esitatud kaebuse.

20. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustuskomisjoni otsus oli õiguspärane osas, milles

vaidlustuskomisjon leidis, et puudub alus mõista kaebaja lepingulise esindaja kulud 3150

eurot välja Võru linnalt. Kaebaja väited ei anna alust selle otsuse tühistamiseks. Sel juhul ei

ole võimalik rahuldada nõuet kohustada vaidlustuskomisjoni tegema uut otsust

menetluskulude jaotamise kohta. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

21. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude

väljamõistmine kaebaja kasuks ei ole võimalik (HKMS § 108 lg 1). Kolmas isik ei ole

menetluskulude nõuet esitanud (HKMS § 109 lg 1).

22. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot. Kuivõrd kohus tegi kindlaks, et

tegemist ei ole hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 tähenduses, siis oli kaebuse esitamisel

tasumisele kuuluva riigilõivu suurus 20 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 1). Kohus tagastab

kaebajale enam tasutud riigilõivu 1260 eurot. Riigilõiv tagastatakse pärast otsuse jõustumist.

Kui kaebaja ei teata enne otsuse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu isikule ja

kontole, kust see tasuti.

23. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline esitab apellatsioonkaebuse ja tugineb selles

väitele, et tegemist on hankeasjaga, siis tuleks tal esitada apellatsioonkaebus HKMS § 278 lg

1 sätestatud tähtajal ehk 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

Vastasel korral võib ringkonnakohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata olenemata

sellest, milliseid selgitusi andis kohus kaebetähtaja kohta käesolevas otsuses (Riigikohtu

05.11.2018.a otsus asjas 3-17-1410 p 17).

24. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks