3-25-109/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-109

Määruse kuupäev

31.1.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Menetlusosalised

Karl Koiva kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks

Kaebaja Karl Koiva

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Karl Koiva tuvastamiskaebus.

2. Tagastada hüvitamiskaebus.

3. Jätta Karl Koiva taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta Karl Koiva taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates

Määrus toimetatakse kaebajale kätte Tartu Vanglasse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Karl Koiva nimel esitas Siim Grossberg esitas 15.1.2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles soovib talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja õigusvastasuse

tuvastamist (Mälupulga keeld USB-liidesega telekate omanikele ja liideste kasutamise

absoluutne keeld).

2. Kaebaja teatas 15.1.2025, et ta on esitanud Tartu Vanglale volikirja 03.04.2024 nr 2-24/2-

2/2191, et Siim Grossberg (39006282722) esindab teda antud haldusasjas ning omab õigust

tutvuda kõigi dokumentidega mida antud menetluses esitatakse ning kasutatakse.

3. Tartu Vangla teatas 31.1.2025 vastuseks kohtunõudele, et 2024 /2025aastal ei esitanud Karl

Koiva isiklikult vastava sisuga kahju hüvitamise taotlusi. Kõik taotlused olid esitatud esindaja

kaudu.

4. Tartu Halduskohtu 22.1.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta ning puuduste kõrvaldamiseks

anti aega seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse isiklikult kätte

22.1.2025. Kohus selgitas kaebajale ka, et seadus ei võimalda valida halduskohtumenetluses

esindajat piiramatult. Isikud, kes võivad halduskohtumenetluses olla volitatud esindajaks, on

sätestatud HKMS § 32 lg-s 1. Näiteks võib volitatud esindajaks olla advokaat, õigusteadusliku

3-25-109

kõrgharidusega isik või kaebaja teise kaebaja volitusel. Seega kolmas isik, kes pole advokaat

või kellel pole õigusteaduses magistrikraadi, ei saa üldjuhul esindajaks olla. Kohtule ei nähtu,

et Siim Grossberg oleks isik, kes saab olla kaebaja volitatud esindajaks käesolevas haldusasjas

jj.

5. Kaebaja esitas kohtule 22.01.2025 arvamuse.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada alljärgneval põhjusel. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Vastavalt 22.1.2025 määrusele pidi kaebaja kaebuse puudused kõrvaldama seitsme päeva

jooksul pärast määruse kättesaamist. Kaebaja pidi hiljemalt 29.1.2025 kaebuse puudused

kõrvaldama, kuid kaebaja pole kohtumäärust täitnud. Kohtule esitatud arvamus pole antud

määruse täitmine.

7. HKMS § 45 lg 1 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole

tuvastamiskaebus lubatud, kuna selle tõhusaks õiguskaitsevahendiks on hüvitamisnõude

esitamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse

õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas.

8. Haldusasja materjalide kohaselt kaebaja sooviks on heastada rahaliselt vangla õigusvastase

tegevusega (mälupulga kasutamise keeld) talle tekitatud mittevaraline kahju. Tartu Vangla

31.1.2025 vastuse kohaselt pole aga kaebaja isiklikult vanglalt taotlenud kahju hüvitamist.

Kohus selgitas puuduste määruses kaebajale, et HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt tuleb kaebuses

märkida kaebuse faktiline põhjendus. Kaebajal tuleb kohtule kirjeldada puuduste kõrvaldamise

avalduses lühidalt ja selgelt (maksimaalselt 2 leheküljel) mittevaralise kahju põhjustanud

haldustegevust (kuupäeva täpsusega) ja märkida haldusorgan, kes talle väidetava kahju tekitas.

HKMS § 38 lg 1 p 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt sama seaduse §-le

37. Kohus mõistab praegu, et K. Koiva soovib kohtule esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37

lg 2 p 4 kohaselt, kusjuures hüvitamiskaebus on hõlmatud õigusvastasuse kindlakstegemise

nõudega. Kaebaja märgib kaebuses, et on vastustajale esitanud kahju hüvitise nõude 3000

eurot. Kaebajal tuleb kohtule esitada võimalusel tõendid, mis kinnitavad kohtueelse menetluse

läbimist, st esitada asjakohane kahju hüvitamise taotlus ja taotluse kohta tehtud otsus. HKMS §

39 lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, kes

pole advokaat, kaebusele lisada volikiri. Kaebaja ei ole volikirja kohtule esitanud. Halduskohus

selgitas kaebajale, et HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul

puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus

menetlustoiminguid. Kuna kohus ei pea S.Grossbergi volikirja puudumise tõttu K. Koiva

volitatud esindajaks, ei luba kohus teha Siim Grossbergil kaebaja nimel menetlustoiminguid.

Seepärast tuleb kaebajal kaebuses esinevad puudused ise kõrvaldada.

Kaebaja 22.1.2025 kohtumäärust ei täitnud.

9. Kirjeldatu alusel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja esitatud

hüvitamiskaebus tuleb ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Selle normi kohaselt tagastab

3-25-109

kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

10. Kuna kohus tagastas kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

11. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul välistab taotlejale riigi õigusabi andmise ka see, et

RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta reeglina riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks. Taotluses kirjeldatud asjaoludest ei nähtu tungivat avalikku huvi, mis õigustaks

erandina riigi õigusabi andmist.

12. Kohus jätab seega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

13. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)