1-10-7681/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2011 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-7681 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Leonora NÕMMIK Juta JALONEN Vaike HANNI Prokurör Olga DOROGAN Kaitsja vandeadvokaat Irina

ŽURINA Asja läbivaatamise kuupäevad 25.07.2011 26.07.2011 28.07.2011 29.07.2011 06.09.2011 Kriminaalasi Z.V süüdistus KarS §291 järgi üldmenetluses Süüdistatav Z.V

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxx

Kannatanud Z.V Bxxx

sünd. 0.07.1975, isikukood

37507082214, kodakondsuseta, elukoht xxx

Vxxx xxx

sünd. 14.12.1972, isikukood 37212142228, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx

Txxx xxx

2

sünd. 06.01.1983, isikukood 48301062222, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx

Jxxx Txxx

sünd. 23.08.1981, isikukood

48108232231, kodakondsuseta, elukoht xxx

Sxxx Mxxx

sünd. 13.02.1987, isikukood 38702132245, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx

YxxxKxxx

sünd. 23.05.1978, isikukood 37805232223, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Z.V § järgi ja mõista Karistusseadustiku 291

karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 8

(kaheksa) kuud jäetakse Z.V suhtes tingimisi täielikult

kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid.

Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 alusel on Z.V käitumiskontrolli

ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.1 alusel on Z.V käitumiskontrolli ajal hiljemalt katseaja lõpuks kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju.

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.8 alusel on Z.V käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis.

Karistusseadustiku §49 alusel võtta Z.V-lt 3 (kolmeks) aastaks õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõigusliku juriidilise -

3

isiku ettevõttes ametikohal, kus temale on pandud juhtimis või e-, haldamise- järelevalveülesanded või võimuesindaja ülesanded.

Võlaõigusseaduse § 43 ja §1045 lg.1 p.1, 5 alusel välja mõista Z.V-lt 10 tsiviilhagide katteks

- Z.V Bxxx

I kasuks 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti

- Txxx Kxxx

kasuks 67 (kuuskümmend seitse) eurot 07 senti

- Yxxxx Kxxx kasuks 8 (kaheksa) eurot 65 senti.

Z.V Bxxx iis)

I tsiviilhagi summas 3195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend v eurot 58 senti ja Txxx Kxxx tsiviilhagi summas 447 (nelisada nelikümmend seitse) eurot 38 senti

jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata.

Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus, määra

ta tema poolt Z.V-le kus menetluses osalemise osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtuli

eest ja mõista välja riigituludest 1149 (üks tuhat ükssada nelikümmend üheksa) eurot 12 senti (s.h. ettevalmistus kohtuistungiks 159,80 eurot, esinemine kohtuistungil 799 eurot, käibemaks 191,52 eurot).

Välja mõista Z.V-lt tluse seadustiku §179 lg. Kriminaalmene

1 p.2 alusel sundraha seoses teise 417 (nelisada astme kuriteos süüdimõistmisega summas seitseteist) eurot 02 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 ekspertiisitasu

summas 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 79 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale ndeadvokaat Irina ŽURINA (va ) kohtueelses menetluses makstud tasu eest ja kaitsjale 29 (kakskümmend üheksa) eurot 91 senti

(vandeadvokaat Irina ŽURINA 1149 (üks ) kohtulikus menetluses osalemise eest tuhat ükssada nelikümmend üheksa) eurot 12 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 12 (kaksteist) eurot 17 senti riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Z.V tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank

või nr.

221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Asitõend – – jätta kohtuotsuse jõustumisel

-R plaat, mis asub kriminaalasja juures CD

Kriminaalmene alusel kriminaalasja juurde. tluse seadustiku §126 lg.3 p.1

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantselei 11.10.2011. s võimalik tutvuda alates

4 Süüdistus

Z.V on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna politseiametnik, s.t. omades ametiseisundit riigiasutuses, samuti tema, täite Ida Politseiprefektuuri poolt antud pädevuse piires s

temale pandud Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabli ülesandeid, seega

ametiisikuna, kellel on võimuesindaja ülesanded KarS §288 lg.1 mõttes ja kellel

tulenevalt tema ametiseisundist lasusid kuni 01.01.2010 kehtinud Politseiseaduse (edaspidi tekstis PolS) §12 ja §13 sätestatud kohustused ja õigused graafikujärgselt ametiülesannete täitmise ajal, kasutas 16.05.2009 kell 00.30, olles patrulltoimkonnas

koos konstaabel Vxxx Txxx xxx -2 lg.2 p.6 vastaselt, ilma

eluruumis PolS §14

põhjuseta gaasirelva korteris viibinud Z.V i suhtes, jättes Bxxxi ja Vxxx Pxx

seejuures järgimata PolS §14 lg.1, 2 sätestatud sunni kohaldamise tingimusi, ja nimelt

lasi Z.V Pxxx xxx Pxxx palvele selgitada tema ettesirutatud käest vastuseks V

kinnipidamise põhjust viimase näkku gaasijoa, mis sattus ka tagaistuva Z.V , Bxx silma.

Z.V süüdistatakse ka selles, et ta kasutas xxx linnas xxx elumaja xxx hoovis Z.V Bxxx - -

suhtes PolS §14 2 lg.1 ja §14 2 lg.2 p.6 vastaselt füüsilist jõudu,

erivahendit ja relva, jättes seejuures järgimata PolS §14 lg.1, 2 sätestatud sunni

koha xxx lva ldamise tingimusi, ja nimelt lõi Z.V Po korduvalt külmre – teleskoopnuiaga Z.V Bxxx Bxxx

jalgade piirkonda, mille tagajärjel kukkus Z.V maha ja palus oma löömine lõpetada. Seejärel paigutas Z.V põhjuseta Z.V xxx Po

Bxxxi litsei erivahendi kätele po – käerauad, ning käeraudade paigutamise ajal lõi

Z.V rohkem kui kaks korda Alxxxr Boxxx

e külmrelva – teleskoopnuiaga vastu selga ja vasakut jalasäärt, samuti lõi Z.V maas lamavat Z.V Bxxxi mitmel korral jalaga keha piirkonda ning kasutas ilma põhjuseta Alxxx Bxxxi suhtes gaasirelva, ajal, mil Z.V Bxxx

oli pikali maas, käeraudades

ning ei osutanud vastupanu. Lähtuvalt PolS §14 2 lg.1 ja §14 - -2 lg.2 p.6 puudus õigusvastase tegevuse lõpetanud ning politseiametnikule alluvate ja vastupanu

mitteosutavate Vxxx Pxxx ja Alxxr Bxxx suhtes seaduslik alus gaasirelva

kasutamiseks eluruumis. Samuti puudus seaduslik alus korraldusele alluva ja

vastupanu mitteosutava Alxxx xxx Bo suhtes füüsilise jõu, erivahendi ja relva kasutamiseks.

Oma tegevusega tekitas Z.V Z.V B kehavigastuse, mis xx kohtuarstlikul läbivaatusel fikseeriti kui arm vasakul sääre välispinnal, mis on haava

või sügava esmapingsalt kinnikasvanud marrastuse tulemus, is tekitab lühiajalise m tervisehäire.

Oma tegevusega tekitas Z.V Z.V Bxxx ja Vxxx xxle valu

Pl silmades.

Z.V süüdistatakse tema, olles Ida Politseiprefektuuri Jõhvi ka selles, et

politseiosakonna politseiametnik, samuti isikuna, kes Ida Politseiprefektuuri poolt

antud pädevuse piires täitis temale pandud Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabli

ülesandeid, asus 16.07.2009 kell 02.00, politseiteenistusest vabal ajal, ennast kui politseiametnikku esitlemata, xxx juures lahendama avaliku korra rikkumist, kasutades seejuures Txxx Kxxx ja Jexxx xx -2 lg.2 p.6 vastaselt relva,

Ts suhtes PolS §14 jättes seejuures järgimata PolS §14 lg.1, 2 sätestatud sunni kohaldamise tingimusi, ja nimelt

lõi Z.V korduvalt külmrelva – teleskoopnuiaga põõsastes oma

5 loomulikke vajadusi rahuldavat T Kxxx ui Jexxx Tsvetajeva xx t vastu käsi ja jalgu. K

asus Txxx Kxxx

kaitsma, lõi Z.V korduvalt külmrelva – teleskoopnuiaga Jxxx xxx Ts vastu käsi ja jalgu. Seejärel kasutas Z.V PolS §14 Mäeotsa ja -2 lg.2 p.6 vastaselt appikarjetele kohaletulnud Jxxx Kxxx, Sxxx

Jexxx Tsvxx -2 lg.2 p.6

suhtes gaasirelva, lastes neile gaasi näkku. Lähtuvalt PolS §14

puudus politseiametnikul seaduslik alus õigusvastase tegevuse lõpetanud,

politseiametnikule alluvate ja vastupanu mitteosutavate isikute suhtes relva kasutamiseks.

Oma tegevusega tekitas Z.V Txxx Kxxx hulgalisi - ja verevalumeid üla alajäsemetel ning vasaku labajala suure varba põrutuse ja marrastuse; Jexxx Txxx

hulgalisi verevalumeid üla ja alajäsemetel ning marrastuse vasakul küünarliigesel. - Antud vigastused põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestvusega mitte enam kui 4 nädalat (5 – 6 päeva).

Oma tegevusega tekitas Z.V Jxxxi Kxxx ja Sxxx Mxxxe valu

silmades.

Seega pani Z.V ametialaseid ülesandeid täitva ametiisikuna relva, erivahendi ja vägivalla ebaseadusliku kasutamisega toime võimuliialduse, s.o. KarS §291 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav Z.V ei tunnistanud end KarS §291 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi mitte üheski episoodis.

Süüdistatav seletas, et reeglina kasutas ta oma tööülesannete täitmisel erivahenditena

käeraudu, teleskoopnuia ja pisargaasi. Ööl vastu 16.05.2009 oli ta patrullis koos konstaabel Vxxx Txxx xxx , kui tuli väljakutse valju muusika ja lärmi kohta korteris.

Erivahendid olid süüdistataval kaasas. Mõlemad politseinikud läksid korteri ukse taha, kas nad koputasid või helistasid uksekella, seda ta ei mäleta. Kuna keegi uksele ei tulnud, lülitas süüdistatav korteris elektri välja. Seepeale tuli uksele Z.V Bxxx

, hakkas karjuma ebatsensuursete s

õnadega ja lülitas elektri sisse tagasi. Siis liitus Z.V Bxxx Vxxx xxx xxx Kxxx ja hakkasid tema peale karjuma. Pl , mõlemad nägid H

Karjumise vältimiseks astusid nad korterisse sisse. Z.V xxx ja Vxxx xx Bo

Pl

taganesid ja jäid seisma koridori ja köögi vahel olevas läbikäigus. Politseinikud

küsisid, kes on korteri peremees, Vxxx xxx vastas, et tema. Politseiametnikud Pl

seletasid talle, et kuna korteris on kõik isikud joobes, siis tuleb tal paberite vormistami Vxxx Pxx oli antud korraldus panna riidesse ja tulla seks sõita kaasa.

kaasa. Vxxx xxx Pl ei nõustunud, siis püüdsid politseiametnikud teda jõuga kaasa viia,

püüdsid tõmmata, kuid see ei õnnestunud. Siis otsustas süüdistatav kasutada ja kasutas Vxxx xxi suhtes erivahendit gaasi. Kus oli sellel ajal Alxxx Bxxx Pl –

k, süüdistatav ei pannud tähele. Süüdistatav kinnitas, et V ei rünnanud teda xxx Plaxxx

ega ohustanud tema elu. Süüdistatav suunas gaasijoa V e näkku, enne xxx Plxxx

laskmist ei hoiatanud. Peale gaasi kasutamist rahunes Vxxx Pxxx

maha ja oli nõus kaasa tulema, autos oli ta rahulik. Enne lahkumist leppisid politseiametnikud kokku Hxxx Kxxx ulama. , et nad tulevad tagasi teda üle ku

6 Kui nad olid tagasi xxx tulnud, istus Hxxx Kxxx politseiautosse ja süüdistatav hakkas teda üle kuulama. Vxxx xxxistus ka autos, rooli taga. Sel ajal tuli Alxxxr Bxxx ja To

hakkas taguma vastu politseiauto klaasi v kinnitas, et tegeles edasi Hxxxi

. Süüdistata

Kxxxga ja Alxxx Bxxxe reageeris Vxxx xx püüdis teda maha rahustada. Kui süüdistatav lõpetas ülekuulamise, väljus ta autost ning läks Alxxx xxx ja Vxxx Bo

Txxx juurde. Alxxx Bxxxk tegi jalgadega liigutusi nagu märguandeks, et talle ei tasu ligineda. Süüdistatav lõi Z.V kaks korda teleskoopnuiaga külje pealt vastu xx Bo

sääri, see ei aidanud, ta ei olnud nõus autosse tulema. Seejärel hakkasid politseinikud Z.V Bxxx suru

ma vastu maad, sest seistes ei ole võimalik käsi raudu panna, kui isik osutab vastupanu. Politseinikud hoidsid Z.V xxx Bo jõuga kinni, kuid kumbki ei löönud teda. Gaasi kasutamist süüdistatav ei mäleta.

Ööl vastu 16.07.2009 oli süüdistatav kodus koos abikaasa ja kahe lapsega, kõik

magasid. Süüdistatava magamist segas õudne karjumine, ta vaatas aknast välja ja nägi

pingil kahte neiut, kelle käest ta küsis, miks nad karjuvad. Neiud vastasid talle ebatsens b uurselt, see käis süüdistatava lapse kohta. Süüdistatav otsustas, et lähe välja ja

kutsub nad korrale ning läks riietuma. Jalga pandud teksapükste taskutes olid teleskoopnui ja gaas, neid ta välja ei võtnud. Õues ta neide enam ei näinud, nad olid

xxx i otsas, põõsastes ja karjusid. Süüdistatav läks s nna, kuna kartis, et tüdrukud tulevad tema maja juurde tagasi. Süüdistatav ei öelnud neile, kes ta on ja kus töötab. Jekaterina Tsvetajeva hakkas süüdistatavale lähenema, vehkis kätega ja oli oht, et ta

lööb. Süüdistatav tõstis käe üles ja J kukkus vastu betoonist äärt. T xxxa Tsxxx xxx Kxxx jooksis kedagi appi kutsuma. Süüdistatav ei lahkunud kohalt, kuigi võimalus oli, kuna ta tahtis, xxx Kxxx et naised võetaks vastutusele. Kuna T

läks kedagi appi

kutsuma, tegi süüdistatav teleskoopnuia lahti ja kasutas seda tema poole jooksva Sxxx Mxxxsuhtes, kellele ta pihta ei saanud. Süüdistatav sai teleskoopnuiaga pihta

Txxx Kxxx. Kuna Svxxx Mxxx i

jätkas l gemale tulemist, pritsis süüdistatav tema suunas 1 meetri kauguselt gaasi. Enne teleskoopnuia ja gaasi kasutamist süüdistatav sellest ei hoiatanud. Kuna süüdistatava poole jooksis ka Yxxxy Kxxx, kasutas ta taas

gaasi. Kui meesterahvad olid pikali ja rünnak tõrjutud, võttis süüdistatav telefoni ja helistas politseisse. Süüdistatav leidis, et vigastused naistele võisid tekkida sellest, et nad rabelesid kogu aeg tema haardest lahti ja kukkusid vastu trepiastmeid.

Kannatanu Z.V Bxxx xxx

kinnitas maakohtu istungil, et oli 16.05.2009 külas Pl perekonnal, tarvitasid alkoholi, kuid purjus ei olnud. Kella 2 – 3 ajal öösel lülitati elekter välja, ta läks vaatama, milles asi on. Ukse taga seisid politseinikud, kannatanu lülitas elektri tagasi sisse ja politseinikud tulid korterisse. Siis tuli toast välja ka Vxxx xxx i utakse Pl , kelle küsimuse peale seletasid politseinikud, et si n korteris lõh mööblit ja on vali muusika. Seda ütles Z.V Polxxx, kes lasi kohe ka gaasi. Kui Vxxx xxx , kuid ei olnud Pl küsis, miks nad on korteris, liikus ta politseinike poole

agressiivne. Z.V Pxx oli algusest peale agressiivne. Gaasijuga oli suunatud

kõigepealt Va , seejärel otse kannatanu näkku. Kannatanul tuli kaua pesta, et xxx Pxxx gaasi maha saada, hiljem pani ka silmatilku. Peale gaasilaskmist pani Vxxx Pxxx

riidesse ja läks politsenikega kaasa. Samuti kort ütlesid eris olnud Jexxx xxx Po

politseinikud, et võtavad V i kaasa ja kui korteris müra lõpeb, lasevad ta xx xxx Pl lahti. Kannatanu läks koju ja järgmine kord nägi ta politseinikke samal ööl kella 5

paiku, kui ärkas ja nägi väljas politseiautot. Ta läks välja, politseiauto roolis oli Vxxx xxx Kannatanu tahtis saada teateid Vaxxx xxxkohta, Vaxxx xx pani auto akna Pl To

kinni. Kannatanu koputas mitu korda auto aknale ja püüdis umbes 15 minutit teateid

saa Poxxx xxx xxx da. Siis väljus autost Z.V ja küsimuse peale V Pl kohta ütles süüdistatav, et istu autosse, siis saad teada, kus Vxxx Plaxxxon. Kannatanu ei olnud

7 nõus autosse istuma, selle peale pani Z.V n kindad kätte, võttis Pxxx

teleskoopnuia ja gaasi. Z.V Pxxx

ütles kaks korda, et kannatanu peab istuma autosse, kuid miks, seda ei seletanud. Z.V Pxxx hakkas kannatanule kiiresti lähenema ja vehkis nuiaga, et lüüa. Siis laskis ta gaasi, võttis käest kinni ja hakkas nuiaga vastu jalgu peksma. Gaas oli suunatud kannatanu näkku, kuid kannatanu hoidis jopet näo ees, samal ajal lõi Z.V Pxxx kannatanut nuiaga jalgadesse. Enne gaasi ja nuia kasutamist Z.V

Pxxx neid kasutama. Z.V x ei öelnud, et hakkab Po lõi kannatanule vastu vasakut jalga 1 kord kõvasti ja 3 – 4 korda veel samasse kohta. Siis hakkas Z.V Pxxx

kannatanut maha suruma, Vxxx Txxx tuli ka autost välja ja koos surusid nad kannatanu maha ja panid käerauad peale. Siis laskis Z.V kannatanu näkku kolmandat korda gaasi. Kui kannatanu oli juba maas ja käeraudades, löödi

teda nuiaga xxx xxx hoidis veel, tema arvates oli lööjaks Z.V, kuna V To teda jalgadest kinni. Siis pandi kannatanu politseiautosse ja arestimajas koostati tema

suhtes protokoll avaliku korra rikkumise kohta. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas

25 eurot pükste eest ja 50 000 krooni moraalse kahju eest.

Kannatanu Vxxx Plaxxx kinnitas maakohtu istungil, et 16.05.2009 istusid nad tema

korteris ja tarvitasid alkoholi. Kannatanu läks diivani peale magama umbes kella 23 paiku, teised jäid laua taha istuma. Kannatanu abikaasa äratas ta mingi aja pärast

üles, kuna elekter läks ära, Al k oli juba välja vaatama läinud. Kannatanu xxx xx Bo läks koridori, seal olid politseinikud ja ka Al . Politseinikud küsisid, kes xxxr Boxxx on korteri omanik, kannatanu vastas, et tema ja kohe lasi Z.V gaasi. Teine politseinik seisis tema selja taga, hoidis ust, Z.V xx seisis kannatanu selja Bo

taga. Politseinikud ennast ei esitlenud, nime luges kannatanu vormi küljes olevlt nimesildilt. Politseinikud ei seletanud, miks nad teada korterisse tulid, põhjuse sai ta alles arestimajas. Peale gaasi laskmist pesi kannatanu silmi ja läks ise politseiautosse. Kannatanu kinnitas, et Z.V oli väga agressiivselt meelestatud, mingit korraldust ta enne gaasi laskmist ei andnud, küsis vaid, kes on korteri omanik ja ütles, et sõidaks nendega kaasa. Kannatanule tundus, et peale seda ütlemist toimus gaasilaskmine kohe. Z.V rahunes maha peale gaasilaskmist, lubas ka silmi pesta. Arestimajas koostati kannatanu suhtes protokoll avaliku korra rikkumise kohta.

Kannatanu Taxxx xxx xxx Ku kinnitas maakohtu istungil, et oli 16.07.2009 öösel

tänava maja nr.8 juures koos ja nad karjusid akende all sõbranna

xxx xxx Je Ts

nime. Sõbranna karjumise peale ei vastanud, kuid akna peale tuli Z.V ja küsis ebatsensuurselt, miks nad karjuvad. Kannatanu vastas samuti ebatsensuurselt. Seepeale sul xxx Tsvxxx oma ges Z.V akna ja kannatanu läks koos Je

maja juurde. Oma maja juures nad seisid ja suitsetasid, seejärel läks kannatanu põõsastesse, et rahuldada oma loomulikke vajadusi. Kui ta oli põõsastes püksinööbi lahti teinud, tuli Z.V ja hakkas nuiaga peksma. Peale seda ütles ta, et nad ajasid 7 korda nuiaga tema lapse üles. Z.V lõi kannatanule 5 – jalgadesse, varvaste pihta, näkku ja käte pihta, kui kannatanu varjas kätega pead. Nui

oli Z.V käes, ta võttis selle lahti nagu antenni ja lõi. Kannatanu kukkus maha, peale seda lõi Z.V teda veel 3- 4 korda, kannatanu vastu ei lõõnud, peksmine oli intensiivne. Jexxx xxx hakkas mehi appi kutsuma, selle Ts

peale lõpetas Z.V peksmise. Kas Z.V peksmise ajal midagi rääkis, kannatanu ei mäleta, kuna oli šokis. Lapse ülesajamisest rääkis Z.V

alles Kui Z.V

siis, kui kannatanu abikaasa oli juba välja tulnud.

kanatanut peksis, püüdis Je teda kaitsta ja süüdistatavat xxxa Tsxxx eemale tõugata. Selle peale sööstis Z.V Jek poole ja lõi xxx Tsvxxx

8

teda ka. xxx xxx siis Z.V enam ei Esimesena tuli majast välja Sv

peksnud. Svxxx xxx Mä tahtis tema juurde minna ja küsida, mis lahti, aga Z.V laskis talle kohe peale küsimist gaasi. Kannatanu tahtis tuppa minna, aga Z.V ei lasknud, tõukas ta tagasi põõsastesse. Kannatanu ei kuulnud, et Z.V oleks enne gaasi kastamist sellest hoiatanud. Svxxx xx istus v Mä

maha, siis tuli kannatanu abikaasa välja ja samuti küsis, milles asi. Z.V

ei vastanud midagi, laskis samuti gaasi. Kannatanu nägi kahte gaasi

laskmist Z.V poolt. Et tegemist oli politseiametnikuga ja Z.V-ga

, sai kannatanu teada hiljem politseijaoskonnas. Kannatanul olid sinikad ja haavad kätel, jalgadel ja puusal, raviks määrati käis psühhiaatri juures.

salvi ja ta Kannatanu toetas maakohtu istungil varemesitatud tsiviilhagi rikutud pükste, kampsuni ja ravimite eest.

Kannatanu JexxxTsvxxx kinnitas maakohtu istungil, et

16.07.2009 öösel oli ta koos

Taxxx xxx xxx Ku

juures ja Tatiana hüüdis 3 korda sõbranna nime. Sõbranna ei vastanud, aga üks meesterahvas tuli aknale ja ütles, et ärge karjuge, ajate lapse üles.

Selle peale vastasid nemad, et lähevad ära, vestlus oli ebatsensuursete sõnadega.

Kannatanu koos Taxxx Kxxx

läksid ära maja nr.6 poole, mille juures seisid ja suitsetasid. Seejärel läks Ta maja kõrval põõsastesse ja jõudis xxx xxx Ku

olevatesse vaid püksinööbi lahti teha, kui põõsastest tormas välja Z.V, karjus, et tapab nad ära ja hakkas Taxxx xxt nuiaga peksma. Z.V ei olnud Ku vormis ja ei öelnud, et on politseinik. Z.V lõi Tat

xxx xxx tugevate Ku

löökidega jalgadesse ja puusa piirkonda, siis hakkas kannatanu süüdistatava peale

karjuma, mille peale Z.V lükkas ta eemale ja lõi ka nuiaga. Kannatanu kutsus akna kaudu appi oma meest Svxxx xx kes tuli välja ja küsis, mis lahti. Z.V

midagi ei vastanud ja lasi gaasi, mille peale mees istus maha. Kuna

kannatanu karjus Z.V-le, mis ta teeb, lasi süüdistatav gaasi ka

kanna xxx Kxxa politsei poole, tanule. Kannatanu pöördus järgmisel päeval koos Ta nad kirjutasid avaldused

ja käisid ekspertiisis.

Kannatanu Svjxx xxx kinnitas xxxe Mä

maakohtu istungil, et oli 16.07.2009 öösel Ku korteris, naised läksid välja suitsu ostma. Kella 2 paiku öösel kuulis ta lahtisest aknast naiste appikarjeid, karjusid mõlemad naised. Kannatanu tormas kohe välja ja

nägi, et Z.V peksab maas lamavat Taxxx Kuzxxxnuiaga jalgade

piirkonda. Kann , mis ta teeb ja tahtis ta atanu läks Z.V poole, karjus Taxxx xxx 2 meetri pealt talle Ku eemale tõugata, süüdistatav lasi vasaku käega 1 – gaasi näkku. oli tal juba käes, ta ei hoiatanud selle kasuta Gaasiballoon mise eest. Seda, et tegemist oli politseiametnikuga, sai ta teada järgmisel päeval.

Kannatanu xxx xxxkinnitas maakohtu istungil, et ta oli 16.07.2009 oma korteris Yu Ku koos Svjxxx xxx

kuna naised olid läinud baarist suitsu ostma. Kella 2 paiku öösel kuulis ta aknast, et Jekxxxa Tsvxxx xxxv hüüab appi. Selle peale väljus esimesena Sv xxx see u. Kui kannatanu xxx xxx maas, Jexxx järel kannatan välja jõudis, lamas Sv v Mä Tsxxx

xxx oli maja nurga juures, Z.V ei põlvitas seal kõrval, Taxx Ku

lasknud teda edasi. Kannatanu küsis, mis juhtus, Z.V vastas, et nad ajasid tema lapse üles. Kannatanu tegi ettepaneku asi ära lahendada, aga

rahulikult

Z.V tegi mõned sammud tema poole ja lasi gaasi näkku. Z.V ei öelnud, et ta on politseinik, samuti ei hoiatanud ta gaasi kasutamise eest. Seda, et tegemist oli politseinikuga, sai kannatanu teada järgmisel päeval. Seoses

varasema silmapõletiku põdemisega pöördus kannatanu silmaarsti poole ja sai

9 ravimeid. Kannatanu toetas maakohtu istungil oma tsiviilhagi summas 135,40 krooni, mis on ravimite maksumus.

Tunnistaja Jexxx Plaxxx seletas maakohtu istungil, et nende korteris olid 16.05.2009

külalised. Tunnistaja abikaasa Va läks umbes kell 23.30 diivanile magama. xxx xxx Pl Umbes kell 01.30 läks valgus ära, Ale läks trepikotta vaatama. Tunnistaja xxx Bonxxx

oli köögis ja kui valgus süttis, seisis koridoris Z.V koos oma

paarimehega. Kuna köögil ei ole vaheseina, on kõik koridori hästi näha. Z.V küsis, kes on korteri peremees, tunnistaja abikaasa liikus toast koridori ja ütles liikumise ajal, et peremees on tema ja mis lahti on. Tunnistaja abikaasa jäi seisma Alxxx Bonxxx

i kõrvale. Siis suunati talle gaas näkku. Kuna mehed seisid

kõrvuti, sattus gaas näkku mõlemale. Mehed läksid silmi pesema ja peale seda tunnistaja abikaasa lahkus xxx xxx

koos politseinikega, oli ära hommikuni. Jev Po öeldi,

et toovad abikaasa tagasi umbes tunni aja pärast, tunnistaja ootas oma korteris. Umbes kella 3 paiku öösel nägi tunnistaja väljas politseiautot ja läks sinna, et küsida oma mehe kohta. Autos istus juhi kohal Vaxxx xxx , To ja kõrval Z.V

tagaistmel naaber Hxxx xxx Kuna nad rääkisid omavahel, tunnistaja midagi ei küsinud. Mõne aja pärast tuli välja ka Al os küsisid nad Vad xxx xxx ja ko Bo xx Toxxxlt Vaxxx xx kohta. Pl

Kuna vastust nad ei saanud, ootasid nad auto kõrval, kuni

politseinikud lõpetavad oma töö. Seejärel väljus autost Z.V , liikus Alexxx xxx Bo poole ja löögivalmis nui oli tal käes. Tunnistaja nägi, kuidas Z.V

lõi Al le nuiaga jalgadesse, et ta kukkuks, seejärel hakkas xxx Bonxxx

peksma, lõi veel mitu korda. Ale vastu ei hakanud, vastu ei löönud, ainult xxx xxx Bo

karjus, et tal on valus. Pek xxx xxx kes hakkas Aleksandr smise ajal tuli välja ka Va

Bo Bo xxx xxx käsi väänama. Samal ajal lõi Z.V Ale

xxxi edasi. Tunnistajal oli hirm, ta nuttis ja läks koju.

Tunnistaja Irixxx xxx seletas maakohtu istungil, et ta oli 16.05.2009 Plaxxx Ma

korteris, kui öösel läks ära elekter. Ale läks vaatama, tunnistaja oli sel ajal xxx xxx Bo

köögis. Al väljus ja kui tagasi tuli, tulid tema järel politseinikud. xxx xxx Bo

Anxxx xxx eremees, Vaxxx Plaxxx Po küsis, kes on korteri p

tõusis diivanilt, läks koridori ja küsis, milles asi. Z.V ei vastanud talle midagi, lasi kohe gaasi, seda oli kuulda. Tunnistajale jäi mulje, et ka Va ei saanud üldse xxx xxx To

aru, mis toimus ja oli ka ehmunud gaasi kasutamisest. Tunnistaja kinnitas, et Z.V

ei andnud mingit korraldust enne gaasi kasutamist, alles peale silmade pesemist ütles, et peremees peab nendega kaasa minema. Kuna politseinikud ütlesid

Jexxx xxx et Vaxxx xx Pl tuuakse tunni aja pärast tagasi, jäi tunnistaja ka teda

ootama. Umbes 03.30 paiku nägi Je väljas politseiautot ja läks välja, xxx xxx Pl tunnistaja tegi lahtise akna peal suitsu. Aken ei olnud politseiauto poole, ta ei näinud

midagi, ainult kuulis, kuidas Alexxx xxx karjus, et tal on valus. Siis tahtis Bo

tunnistaja ka välja minna, talle tuli vastu Jel ja ütles, et politseinikud xxx Plaxx peksavad Alxxx xxx unnistaja, et Alexxx xxx Bo i. Väljas nägi t Bo lamas murul näoga

vastu maad, teine politsenik oli põlvili ja hoidis Ale käsi kinni, An xxx xxx Bo xxx Z.V peksis Alexxx Bonxx nuiaga jalgade piirkonda. Tunnistaja hakkas karjuma, et mis nad teevad, seepeale pööras Z.V ringi, sööstis tema poole ja laskis talle gaasi ning tõukas eemale. Tunnistaja kinnitas, et Al käsi hoiti xxx

Boxx peksmise ajal kinni xxx xx

, ta lamas näoga vastu maad ja karjus. Politseinikud Al Bo midagi ei seletanud.

Tunnistaja Jexxx Potxxx seletas maakohtu istungil, et xxx

ta oli 16.05.2009 külas Pla korteris. Mingil ajal läks Va v diivanile magama ja öösel läks elekter ära. xxx Plaxx

10 Alexxx Bxxx

läks koridori vaatama, milles asi. Tunnistaja istus laua taga küljega koridori poole, mingil momendil nägi Z.V korteri koridoris, aga mida ta rääkis, tunnistaja ei kuulnud. Samuti ei näinud tunnistaja gaasilaskmise momenti,

ainult selle tagajärgi. Tunnistaja küsis politseinike käest, kuhu nad Vaxxx Plaxxxviivad ja Anxx Z.V vastas, et kui korteris on vaikne, siis toovad nad ta tunni aja pärast tagasi.

Tunnistaja Z.V Pusxxx 009 magas ta seletas maakohtu istungil, et ööl vastu 16.05.2 oma korteris, kui karjumine ta üles ajas. Ta läks aknale vaatama ja nägi, et üks mees lamab maas ja politseinikud on kahel pool, peksavad maasolijat jalgadega. Siis võtsid nad mehel kätest ja jalgadest kinni, tõs a sõitsid minema. Mingit tsid autosse j rääkimist tunnistaja läbi akna ei kuulnud, kuid näha ja karjumise hääli kuulda oli

hästi. Politseinikud lõid mõlemad, lõid maas selja peal lamavale mehele jalgadega

külgedesse, intensiivselt, nagu jalgpalli. Nende juures käis ka peksmise ajal naine. Tunnistaja kinnitas, et ta helistas politseisse ja teatas, et kaks politseinikku peksavad meest.

Tunnistaja xxx xxx seletas maakohtu istungil, et tema oli 16.05.2009 koos Z.V-ga om

xxx tööl, kui tuli väljakutse kuna muusika mängis korteris valjusti ja

rikuti öörahu. Kui politseinikud kohale jõudsid, oli muusikat kuulda ka õue ja politsei väljakutsuja ootas trepikojas. Politseinikud koputasid korteri uksele ja andsid uksekella, lõpuks tegi ukse lahti V , kellelt tunnistaja küsis, kes on korteri axxx Plaxxx

peremees. Kas politseinikud elektri lülitasid välja või mitte, tunnistaja ei mäleta. Vaxxx xxx vastas tunnist ja Pl

ajale, et tema on korteri peremees, neil on sünnipäev teevad, mis tahavad. Tunnistaja koos Z.V-ga sisenesid korteri koridori, seal olid ka Alxxx xxxk ja Vaxxx axxx Bo Pl , naised olid köögis. Tunnistaja seletas, et kui on alust arvata, et isik paneb jätkuvalt toime väärtegusid, siis on neil õigus isik kaasa viia. Kuna Vaxxx Plaxx

kinnitas, et kavatseb muusika uuesti mängima panna, võtsid politseinikud tal kahelt poolt kätest kinni ja proovisid kaasa võtta, Vadim Plakhov osutas vastupanu, rabeles lahti. Kuna füüsiline jõud ei andnud tulemust, andis Z.V gaasi, kas see oli korteris, tunnistaja ei mäleta. Samuti ei mäleta tunnistaja, kas enne gaasi kasutamist hoiatati sellest või kas politseinikud leppisid omavahel kokku, kes kasutab gaasi. Tunnistaja ei tea, et ka Alexxxr Boxxx oleks

kaevanud gaasi saamise üle, ta ei näinud, kus Alxxxr Bonxxx oli Vaxxx xxx gaasi

Pl laskmise momendil. Vxxx Plaxxx

rahunes maha ja oli nõus sellega, et politseinikud

viiksid ta kainenema. Seejärel läksid politseinikud tagasi, et üle kuulata avaldaja

Hexx Kxxx. Siis tuli politseiauto juurde Alexxxr Boxxxk, hakkas ropendama, koputas aknale. Tunnistaja kinnitas, et ütles Alexxx xxx, et ta ei karjuks, kuna inimesed Bo magavad, samuti andis tunnistaja Alxxxr Bxxx korralduse lõpetada korrarikkumine. Vxxx Pxxx Bxxx sai antud korraldus minna

abikaasat tunnistaja ei näinud. Z.V

politseiautosse. Kuna tunnistaja tundis enda kui juhi suhtes ohtu, oli vaja Z.V Bxx

peale panna käerauad, kuid Z.V Bxx osutas vastupanu ja tunnistaja ei saanud seda

teha. Z.V Pxxx tajale appi. Politseinikud proovisid Alxxx

tuli autost välja tunnis Bxxx , alles siis panna kõhuli, tõukasid, Z.V koputas nuiaga paar lööki õnnestus tunnistajal käerauad peale panna. Kas keegi nägi seda pealt või oli juures,

tunnistaja ei näinu maha, kuna oli väsinud. d. Politseiautos rahunes Alxxx Bxxx

Tunnistaja kinnitas, et Z.V lõi Z.V Bxxx ainult kaks korda, selleks, et

panna teda kõhuli.

Kohtueelses menetluses kog tulikus menetluses: utud tõenditest uuriti ja avaldati koh

11

- isiku 19.01.2010 ekspertiisiakt nr.134 Alxxx Bxxx kohta (I

kd. t.l.23- Boxxxl esines 25), millest nähtub, et Z.V kohtuarstlikul läbivaatusel arm vasaku sääre välispinnal, mis on haava või sügava esmapingsalt kinnikasvanud marrastuse

tulemus, mis omakorda võis tekkida kõva tömbi piiratud

kontaktipinnaga eseme toimel, löögist või kukkumisele järgneva löögiga vastu sellist eset

- -66), millest

asitõendi 01.04.2010 vaatlusprotokoll (I kd. t.l.60

nähtub, et uuriti CD-R plaati, kuhu on salvestatud 16.05.2009 algusega kell 03.04 ja pikkusega 3 minutit 15 sekundit kõne juhtimiskeskuse vanemspetsialisti Hxxx Sxx ja

Z.V xxx vahel Pu

- l

Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 väärteoprotokol nr.AB1126108 Vxxx xxx Pl kohta KarS §262 rikkumise osas (I kd. t.l.71)

- Vxxx Pxxx 16.05.2009 kinnipidamisprotokoll (I kd. t.l.72)

- Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 protokoll alkoholijoobe

tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel Vxxx Pxxxi kohta (I kd. t.l.73)

- Ida Politseiprefektuuri 02.06.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,006396 Vadim Plahhovi karistamise kohta KarS §262 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 krooni (I kd. t.l.82)

- Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 väärteoprotokoll nr.AB1136109 Vxxx Pxx

i kohta KarS §276 rikkumise kohta (I kd. t.l.85)

- Ida Politseiprefektuuri 02.06.2009 otsus väärteoasjas

nr.2440,09,006400 Vxxx Pxx karistamise kohta K

arS §276 järgi rahatrahviga 19 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1140 krooni (I kd. t.l.93)

- Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 väärteoprotokoll

nr.AB1126110 Alexxx Bxxx

i kohta KarS §262 rikkumise osas (I kd. t.l.96)

- Ida Politseiprefektuuri 16.05.2009 protokoll alkoholijoobe

tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista

kasutamisel ja tehiolude kirjeldus alkoholijoobe kontrollimisel Z.V Bxxx kohta (I kd. t.l.97-98)

- Ida Politseiprefektuuri 02.06.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,006401 Z.V Bxxx karistamise kohta KarS

§262 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 krooni (I kd. t.l.104)

- Viru Maakohtu 16.09.2009 otsuse resolutiivosa väärteoasjas

nr.4-09-10916, millest nähtub, et Ida Politseiprefektuuri 02.06.2009 otsus Z.V xxx Bo i karistamise osas KarS §262 järgi tühistati ja asja menetlus lõpetati (I kd. t.l.110)

- -

Viru Maakohtu 08.04.2010 otsuse lõpposa vääretoasjas nr.4

09- et Ida Politseiprefektuuri 10919, millest nähtub,

02.06.2009 otsus VaxxxPxxx karistamise osas tühistati ja asja menetlus lõpetati (II kd. t.l.121)

12

- kannatanute Txxxx Kxxx ja Jxxx Txxx

a ülekuulamise 16.07.2009 protokollidele lisatud fototabelid (II kd. t.l.3 p.7 ja t.l.11 p.7)

- isiku 21.07.2009 ekspertiisiakt nr.90 Txxx Kxxx kohta (II

kd. t.l.28- xxx Kxxx esinesid 31), millest nähtub, et T

kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised vigastused: hulgalised verevalumid üla ja alajäsemetel ning vasa - ku labajala suure varba põrutus ja marrastus, mis tekkisid kõva tömbi eseme

toimel, võimalik, et määruses kirjeldatud ajal ja asjaoludel ning tunnistuse kohaselt

- isiku 21.07.2009 ekspertiisiakt nr.89 Jxxx Txxx kohta (II kd.

t.l.33- xxx xxxl esinesid 36), millest nähtub, et Je Ts

kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised vigastused: hulgalised

verevalumid üla ja alajäsemetel, marrastus vasakul -

küünarliigesel, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel,

võimalik, et määruses ning tunnistuse kohaselt kirjeldatud ajal ja asjaoludel

- distsiplinaarjuurdluse materjalid (II kd. t.l.73-84), mille

kohaselt ei olnud vanemkonstaabel Z.V käitumine kooskõlas PolS §14 lg.2 ja §14-2 lg.1 ning Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi p.10

- seks esitamise 09.11.2009 protokoll (II kd. t.l.56-

äratundmi

58), millest nähtub, et Y tunneb ära Z.V xxx Kxxx

- esitamise 10.11.2009 protokoll (II kd. t.l.59-

äratundmiseks

61), millest xxx Kxxx nähtub, et T va tunneb ära Z.V

- sitamise 16.11.2009 protokoll (II kd. t.l. 62-

äratundmiseks e

64), millest nähtub, et Sv unneb ära Z.V xxx xxx

- sitamise 16.11.2009 protokoll (II kd. t.l.70-

äratundmiseks e

72), millest nähtub, et J tunneb ära Z.V xxxa Tsxxx

- i 29.04.2010 vaatlusprotokoll (II kd. t.l.107-109),

asitõend

millest nähtub, et vaadeldi CD-R plaati, millele on salvestatud 16.07.2009 algusega kell 02.10.00 ja lõpuga kell 02.59.52 kaheksa Ida Politseprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskusesse sissetulnud telefonikõnet.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosalised, leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et Z.V pani toime talle inkrimineeritud kuriteod KarS §291 järgi.

Karistusseadustiku §291 näeb ette vastutuse alaseid ülesandeid täitva ametiisiku ameti poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest.

K

arS §291 koosseisu subjektiks saab olla üksnes ametiisik KarS §288 lg.1 mõttes.

13

Vastavalt KarS §288 lg.1 on ametiisikuks isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik õiguslikus juriidilises isikus, -

kui temale on pandud haldmis- - , järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.

Ametiseisundi mõiste tunnused on õiguspädevus ja teatud ülesannete täitmine.

Z.V oli 16.05.2009 Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabel. Seega oli ta politseiametnik, kes omas ametiseisundit riigiasutuses ja täitis temale pandud võimuesindaja ülesandeid. 16.05.2009 täitis Z.V

PolS §12 ja §13 sätestatud ametialaseid õigusi ja kohustusi graafikujärgses patrulltoimkonnas.

Eeltoodu alusel oli Z.V 16.05.2009 kell 00.30 ja kell 03.xxx linnas

toimepandud kuriteoepisoodides käsitletav ametiisikuna.

Z.V oli 16.07.2009 Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabel. Seega oli ta politseiametnik, kes omas ametiseisundit riigiasutuses ja täitis temale pandud võimuesindaja ülesandeid. 16.07.2009 kell 02.00 oli Z.V politseiteenistusest vaba aeg.

Vastavalt PolS §12 lg.3 kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud

politseikadett osutub õiguserikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.

Vastavalt PolS §13 lg.1 p.1 on politseil õigus nõuda isikutelt avaliku korra järgimist

ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest ning kannatanute Txxx Kxx ja Jxxx Txxx

ütlustest nähtub, et eelnimetatud kannatanud karjusid 16.07.2009 öösel elumaja akende all, mille peale ärkas üles ja läks aknale tol hetkel kodus magav Z.V , kes pidas sellist teguviisi teisi häirivaks avaliku korra rikkumiseks. Sellise korrarikkumise tõkestamiseks ja lõpetamiseks otsustas Z.V riietuda ja

minna välja õiguserikkujate juurde. Seda asjaolu kinnitavad ka süüdistatava enda väited, mille kohaselt pidas ta öösel karjumist avaliku korra rikkumiseks ja mille lõpetamiseks ta otsustas välja minna. Selgapandud riiete (teksapükste) taskutes olid Z.V politseiametniku erivahendid gaasiballoon ja teleskoopnui. –

Seega, minnes küll teenistusest vabal ajal tõkestama ja lõpetama avaliku korra

rikkumist ning võttes sealjuures teadlikult kaasa politsei erivahendid, asus Z.V täitma PolS §12 lg.3 nimetatud teenistuskohustusi.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et Z.V oli ka 16.07.2009 Jõhvi linnas toimepandud kuriteoepisoodis käsitletav ametiisikuna.

KarS §291 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub kaks ebaseaduslikku tegu: relva või erivahendi kasutamine ja vägivalla kasutamine.

14 Kuriteoepisood 16.05.2009 Vxxx Pxxx korteris

Käesoleva kriminaalasja materjalidest, kannatanute Vxxx xxx ja Alxxxr Bxxx Pl

, tunnistajate Jxxx xxx Ixxx Mxxx, Jxxx Pxxx ja Vxxx Txxxa ning

süüdistatava enda ütlustest nähtub, et Z.V kasutas

xxx Vxxx Pxxxi korteris gaasirelva,

lastes ettesirutatud käest V näkku gaasijoa selliselt, et see sattus ka xxx xxx Pl

tagaseisva Z.V Bxx

i näkku.

Vastavalt PolS §14 1 lg.7 on politsei relvadeks elektrišoki , külm - - -, pneumo-, gaasi- ja

tulirelvad.

Vastavalt Relvaseaduse (edaspidi tekstis RelvS) §11 p.2 on gaasirelv ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga.

Vastavalt PolS §14 2 lg.2 p.6 on politseiametnikul õigus kasutada teenistusülesannete - täitmisel aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-, pneumo- või gaasirelva isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning isiku kinnipeetud või vahi alla võetud suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda, või isik võib tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale.

Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas Z.V oli 16.05.2009 kell 00.30 Vadim Plakhovi suhtes õigus kasutada gaasirelva ja kas tema tegevus seejuures oli õiguspärane.

Z.V eitas antud kuriteoepisoodis oma süüd. Samas leiab maakohus, et

süüdistatava poolt maakohtu istungil antud ütlused on vastuolulised, samuti on kohtuistungil antud ütlused vastuolus tema poolt varasemalt antud ütlustega.

Seega on tegemist erinevate ütustega. Sellises olukorras, kus hilisemad ütlused

erinevad varasematest ütlustest, ei pea maakohus võimalikuks süüdistatava ütlusi

tõendina hinnata ja jätab süüdistatava poolt nii kohtueelsel uurimisel kui ka

kohtulikus menetluses antud ütlused tõendite hulgast välja (vt. ka Riigikohtu 15.09.2003 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-89-03).

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud Vxxx xxx Z.V Bxxxk, tunnistajad Jxxx

Pxxxa, Ixxx Mxxxa ja Jxxx Pxxx xx Pxx korteris.

kinnitanud, mis toimus öösel V

Nimetatud menetlusosalised on ühiselt kinnitanud, et Vxxx Pxxxi poolt ei olnud

p Maakohus leiab, et olitseiametnikele vastuhakkamist või vastupanu osutamist. küsimust, miks peab isik politseiametnikega kaasa tulema, ei saa kindlasti pidada

politseile vastuhakkamiseks. Tulenevalt kannatanute ja tunnistajate ütlustest leiab

maakohus, et Vxxx Pxxx

käitus rahulikult, ei eiranud politseiametnike korraldust ja

ei osutanud vastupanu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et Vxxx xxxv oleks Pl kuidagi ohustanud Z.V Z.V. Vastupidi, asja materjalide kohaselt oli Vxxx

Pxxx just diivanil maganud ning alles üles ärganud. Maakohus leiab, et vast unest

ärganud tavainimene ei saa ilmselgelt olla kahele teenistuskohustes relvastatud politseiametnikule mingil viisil ohtlik.

15 Maak xxx Txxx. Maakohus ei pea antud ohtu istungil andis tunnistajana ütlusi ka V

tunnistaja ütlusi selles kuriteoepisoodis usaldust väärivateks. Tegemist on süüdistatava endise paarimehega patrullteenistusest, kes ilmselgelt soovib süüdistatava käitumist ja teguviisi õigustada ning toimepandut pisendada. Tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega.

Vastavalt PolS §14 lg.1 on sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga või relvaga. Sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu.

Vastavalt PolS §14 lg.2 on politsei enne sunni kohaldamist kohustatud hoiatama isiku valduses olev t, kelle suhtes või kelle omandis või a looma või asja suhtes ta kavatseb sundi kohaldada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik õigusrikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.

Käesoleva asja materjalide kohaselt ning kannatanute ja tunnistajate ütluste kohaselt ei hoiatanud Z.V Vxxx Pxxx ega teisi korteris viibijaid gaasirelva

kasutamisest. Maakohus ei leia, et tegemist oli õigusrikkumise kiire vajadusega. Tunnistajate ütluste kohaselt muusika korteris enam ei mänginud, s.t. õiguserikkumine oli lõppenud. Ka nähtub politseiametnike küsimisest korteri omaniku järele, et mingit kiiret enam ei olnud.

Maakohus leiab, et Z.V kasutanud on käesolevas kuriteoepisoodis

Vxxx Pxxx

suhtes gaasirelva ilma vajaduseta. Seda kinnitab ka jõustunud otsus väärteoasjas.

Kuriteoepisood xxx hoovis

Käesoleva kriminaalasja materjalidest, kannatanu Alxxx Bxxx ning tunnistajate Jxxxa r

Pxxxa, Ixxx Mxxx, xx Pxxx ja Vxxx Txxx

An

ütlustest nähtub, et Z.V paigutas 16.05.2009 kell 03.00 Z.V Bxx

i kätele käerauad, lõi teda rohkem kui kaks korda teleskoopnuiaga vastu selga ja vasakut jalasäärt, mitmel korral jalaga keha piirkonda ning kasutas Alxxr Boxxxi suhtes gaasirelva.

Vastavalt PolS §14 1 lg.3 p.1 on politsei aktiivse kaitse vahendid käerauad, mille - kasutamist reguleerib eelpoolviidatud PolS §14-2 lg.2 p.6.

Vastavalt Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektori 07.05.1992 käskkirjaga

nr.177 kinnitatud Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi (edaspidi

tekstis Juhend) p.12.2 on keelatud kasutada kumminuia

isikute vastu, kes küll rikuvad avalikku korda, kuid ei märatse ega osuta füüsilist vastupanu.

Seega tuleb käesolevas kuriteoepisoodis tuvastada, kas Z.V kasutas Aleksandr Bondaruki suhtes politsei erivahendit, külmrelva ja vägivalda ning kas see tegevus oli õiguspärane.

Süüdistatav eitas oma süüd ka nimetatud kuriteoepisoodis. Kuna ka selles episoodis on süüdistatava ütlused vastuolulised, ei pea maakohus käesolevas otsuses ülaltoodud põhjendustel võimalikuks hinnata süüdistatava ütlusi tõenditena.

16 Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Z.V Bxxx ning tunnistajad Jxxx Pxxxa,

Ixxx

Maxxx ja Z.V Pxxx andnud ütlusi selle kohta, mis toimus öösel maja hoovis. Kannatanu ütluste kohaelt soovis tema saada teavet oma samade politseinike poolt äraviidud sõbra V elleks läks ta politseiauto juurde ja koputas xxx xxx kohta. S Pl

vastu akent. Kannatanu kinnitas, et koputas korduvalt, kuna autos istuvad politseinikud ei reageerinud. Nimetatud ütluseid kinnitavad ka tu a ütlused, kes nnistaja Jexxx Plxxx

oli sealsamas juures. Kannatanu ja tunnistaja ütlused edasise asja kulu kohta on samuti ühesugused, loogilised ja haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Nii nähtub nende ütlusest, et politseiautost väljunud Z.V hakkas koheselt peksma talle vastupanu mitteosutavat Alxxxr xxxx hiljem tuli talle appi ka Vaxxx Txxx

. Antud episoodis peab maakohus e Pxxxxi riti usaldust väärivateks tunnistaja Z.V ütlusi, kes oli täiesti kõrvaline ja võõras isik kohtumenetluses osalejatele. Tunnistaja Z.V Pu t, see xx ütluste kohaselt nägi tema hoovis toimunut oma korteri aknas

šokeeris teda sedavõrd, et ta helistas politseisse, kinnitades telefonikõnes, et kaks

politseinikku peksavad meesterahvast. Tunnistaja Z.V xxx Pu oli aknast näha, kuidas

meesterahvas oli murul lamavas asendis, kaks politseinikku seisid tema kohal ja peksid jalgadega mehele külgedesse, küllaltki intensiivselt, nagu jalgpalli. Tunnistaja Ixxx

Mxxx ütlustest nähtub, et tema väljus majast ja läks maja hoovi ning nägi, et Alxxx xx a hoidis Alxxx Bxxx Bo lamab maas, teine politseinik oli põlvili j

i käsi kinni ning Z.V lõi Z.V Bxxx nuiaga jalgade piirkonda. Tunnistaja

hüüdmise peale pööras Z.V ringi, sööstis tunnistaja poole ja laskis talle gaasi näkku.

Antud kuriteoepisood xxx Txxx. Maakohus ei pea is on üle kuulatud ka tunnistaja V

selle tunnistaja ütlusi Z.V ja enda tegevuse osas õigeteks. Need ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja ei haaku teiste samas episoodis ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Maakohus möönab, et tõe mitterääkimine või osa poolt võib olla seotud sellega, et ka tema tegevus line varjamine Vxxx xxx To ei olnud kohapeal lõpuni õiguspärane.

Kannatanu Z.V Bxxx ütluste õigsust kinnitavad ka isiku ekspertiisiakti järeldused,

mille kohaselt on Z.V Bxxx

l veel 7 kuu möödudes näha arm vasaku sääre välispinnal.

Maakohus leiab, et käesolevas kuriteoepisoodis on tõendatud, et Z.V lõi Z.V Bxxx korduvalt nuiaga jalgade piirkonda, et viimane maha k

ukuks, seejärel pani Z.V Bxx Bxx nuiaga ning kasutas pikali maas ja

käerauad, lõi veel Z.V käeraudades oleva Z.V xxx suhtes gaasirelva. Bo

Maakohus leiab ka, et Z.V

ei olnud mingit põhjust kasutada Z.V

Bxxxi suhtes kõiki kolme sunni vahendit. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et

Alxxxr Boxxxk oleks eiranud mingit politseiametnike korraldust või osutanud

vastupanu. Vastupidi, tunnistaja Jexxx Pxxx xxx Bxxk

ütluste kohaselt liikus Al Z.V eest kogu aeg ära. k karjus valust, palus lõpetada ja Z.V Bxxx kinnitas, et istub ise vajadusel politseiautosse. Seda Alxxr Bxxxi karjumist kuulsid

tunnistajad Ixxx Mxxxja Anxxx xxx

Maakohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis oleks tinginud Alxxx B xx kinnipidamise ja politseijaoskonda toimetamise antud ööl. Põhjendamatu oli ka käeraudade panemine Z.V Bxxxe ning pikali maas oleva ja juba käeraudades Z.V suhtes gaasi kasutamine. Asjaolu, et Z.V Boxx

leidis, et Z.V Bxxx rikkus avalikku korda, ei andnud talle siiski õigust nuia kasutamiseks, kuna Juhendi p.12.2 sätestatud märatsemine ja füüsiline vastupanu ei

17

ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Antud asja kohta annab kinnitust ka maakohtu otsus väärteoasja lõpetamise kohta.

Kuriteoepisood xxx6 juures

Käesoleva kriminaalasja materjalidest, kannatanute Txxx xxx Jekaterina Tsxxx, Sxxxav

Mxxx ja Yxxx Kxxx

ütlustest nähtub, et Z.V lõi korduvalt teleskoopnuiaga TxxxKxxx ja Jexxx Txxx

vastu käsi ja jalgu ning kasutas Yury Kxxxi, Sxxx Mxxxja Jexxx Txxx suhtes gaasi.

Nuia kasutamist reguleerib muuhulgas eelpoolviidatud Juhend ning gaasi kasutamist PolS §14.2 lg.2 p.6 ja RelvS §11 p.2.

Seega tuleb käesolevas kuriteoepisoodis tuvastada, kas Z.V kasutas Txxx Kxxx ja Jexxx Txxxa suhtes teleskoopnuia ning Yxxx Kxxxi, Svxxx xxx ja

Mä

Jxxx Txxxa suhtes gaasi.

Süüdistatav eitas nimetatud kuriteoepisoodis oma süüd. Kuna ka selles episoodis on süüdistatava ütlused vastuolulised, jätab maakohus need tõendite hulgast välja.

Käesolevas kuriteoepisoodis on kannatanud T andnud ütlusi xxx Kxxx ja Jxxx Txxx

selle kohta, mis toimus 16.07.2009 öösel , kõigepealt ja seejärel maja nr.6 xxx xxx

juures. Kannatanud kinnita xxx juur sid, et nad karjusid öösel

es sõbranna nime mitmel korral. Kui selle karjumise peale tegi meesterahvas akna lahti ja käskis neil karjumine lõpetada, siis peale vastamist nad ka lõpetasid ja liikusid xxx maja xxx

juurde, mis on ühtlasi Txxx K kodumaja. Liikumise ajal ja xxx maja nr.6 juures xx

nad enam ei karjunud. Seega oli kannatanutepoolne õigusvastane tegevus (avaliku

korra rikkumine) lõppenud. Sellegipoolest nähtub asja materjalidest, et Z.V väljus oma majast ja läks kannatanutele nende maja juurde järele, kus ta

sõnagi lausumata hakkas nuiaga peksma T läks xxx Kxxx ning kui Jxxx Txxx

viimasele appi, lõi Z.V ka teda. Kannatanute ütlused selles osas ei ole vastuolulised ning on kooskõlas muude asja materjalidega. Isegi kui kannatanud olid tol hetkel joobes, peab maakohus nende ütlusi usaldusväärseteks ja leiab, et nad rääkisid kohtus tõtt. Mõlemad kannatanud kinnitasid, et Z.V ilmus välja neile ootamatult, hakkas kohe nuiaga peksma ja nemad ei seostanud teda mehega aknalt, kes neid korrale kutsus. Samuti ei tutvustanud Z.V ennast kui politseiametnikku. Nende kannatanute ütlustega on kooskõlas ka kannatanute Sxxx

Mxxx ja Yxxx Kxxx xxx Mxxx

ütlused. Nii nähtub Sv

ütlustest, et tema tormas korterist välja e appihüüete peale ja nägi, et naist Txxx xxxlamas maas ja A i Ku xx

Z.V lõi teda nuiaga jalgade piirkonda. xxx Mxxx karjumise peale lasi Sv

Z.V talle gaasi näkku. Kannatanu Y ütlused kinnitavad seda. xxx Kxxx Nii nähtub nendest ütlustest, et kui tema välja jõudis, lamas Svxxx Mäxxx juba

maas. Yxxx Kxxxkinnitas, et tema küsis Z.V-lt rahulikult asja lahendamise võimalikkuse kohta, mille peale kasutas Z.V taas gaasi.

Eelpooltoodud kannatanute ütlusi kinnitavad ka muud asjas kogutud tõendid. Nii

nähtub Z.V enda kolleegide poolt läbiviidud distsiplinaarjuurdluse materjalidest, et Z.V käitumine ei olnud kooskõlas PolS §14 lg.2 ja

§14 2 lg.1 ning Juhendi p.10 nõuetega. - Isiku ekspertiisiaktidest Txxx xxx ja Jxx Ku

Tsxx suhtes nähtub, et neile tekitatud ning kohtuarstlikus ekspertiisis fikseeritud

18 vigastused võisid tekkida kannatanute kirjeldatud ajal ja asjaoludel. Seega toetavad

ka muud asjas kogutud tõendid kannatanute ütlusi ja kinnitavad nende usaldusväärsust.

Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et antud juhul on nuia ja gaasi kasutamine Z.V poolt tõendatud. Samuti leiab maakohus, et Z.V selline teguviis ei olnud seaduspärane ja adekvaatne tekkinud olukorraga. Isegi juhul,

kui Z.V tõepoolest otsustas väljuda oma korterist avaliku korra

tagamiseks, oli tema väljajõudmise ajaks õiguserikkumine lõppenud. Mõlemad kannatanud olid Z.V maja juurest lahkunud, mingisugust karjumist enam ei toimunud. Vastupidi, kannatanud Txxx Kxxx ja Jexxx Txxx siirdusid koju.

Maakohus leiab, et, minnes kannatanutele nende maja juurde järele ning võttes seejuures teadlikult kaasa nuia ja gaasi, ei hinnanud Z.V olukorda ilmselgelt adekvaatselt, käitus kontrollimatult ning ei lähtunud kehtivatest normidest.

Selline käitumine on politseiametnikule igal juhul lubamatu. Maakohus leiab, et Z.V kasutas kannatanute Sxxxv xxx Yxxx Kxxx ja Jxxxa Txxx suhtes

gaasi samuti alusetult. Maakohus ei tuvastanud, et nimetatud kannatanud oleksid

eiranud korraldust, osutanud vastupanu või ohustanud mingil viisil Z.V

. Vastupidi, kannatanute ütlustest nähtub, et mõlemad mehed küsisid süüdistatava käest, mis toimub ja sellele vastuseks kasutas Z.V gaasi. Lisaks nähtub asja materjalidest, et Sxxx Mxxx ja Yxxx Kxx ei tulnud korterist

välja ja Z.V juurde kahekesi koo jõudis välja alles siis, s. Yxxy Kxxx kui Z.V oli Sxxx Mxxx suhtes juba gaasi kasutanud ja viimane lamas maas. Samuti lamas peale peksmist maas kannatanu Txxx xxx ja kannatnu Jxxx Ku

Tsxxxa oli Sxxx xxx juures. Yxxx Kxxxx Mä

pakkus välja jõudes asja lahendmise võimalikkust rahulikul teel. Maakohus leiab, et sellises situatsioonis ei ohustanud

ükski kannatanu Z.V ning tema poolt gaasi kasutamine oli põhjendamatu.

Maakohus nõustub asja materjalides oleva distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega selles osas, et Z.V, eirates kehtivat korda, ei hoiatanud kannatanuid enne nuia ja gaasi kasutamist ning ei tutvustanud ennast kui politseiametnikku, kuigi kasutas

politseiametnikule teenistuskohustuste täitmiseks eraldatud vahendeid.

Vastavalt PolS §3 tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide

seaduslikke huvisid, uurimist, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset määrab ja viib täide karistuse oma pädevuse piires.

Vastavalt PolS §4 lg.1 lähtub politsei õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna

kindlustamisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse, otstarbekuse ja humanismi põhimõtetest.

Maakohus leiab, et kõigis kolmes kuriteoepisoodis ei ole Z.V oma

tegevuses lähtunud eeltoodust. Ta on kõigil kolmel juhul kasutanud sundi

põhjendamatult ja kahjustanud sellega isikuid suuremal määral, kui see oli konkreetsel juhul vältimatu. Maakohus leiab, et Z.V käitumine kolmes

kuriteoepisoodis oli ilmselgelt vastuolus kujunenud olukorraga ja ta ei suutnud

kohapeal tekkinud situatsiooni hinnata. PolS-st ei tulene politseiametnike õigust

kasutada jõudu muudel juhtudel, kui politseiametnike ohutuse tagamiseks ja ka

erivahendi kasutamine on põhjendatud üksnes siis, kui leebemate vahendite

19

kasutamise võ Maakohus möönab, et korrakaitselises imalused on ammendatud. tegevuses võib praktiline vajadus jõu kasutamiseks olla ulatuslikum, kuid see ei saa

olla õigustatud igasuguste teenistusülesannete täitmisel. Vägivalla ja erivahendite

ka isikupuutumatuse riivet. Selline sutamine kujutab endast isiku põhiõiguse – – põhiõiguse riive on võimalik ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Maakohus ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas, et vägivalla, erivahendi ja gaasi kasutamise vajaduse oleks tinginud kannatanute käitumine. Kannatanute Vxxx xxx ja Z.V Pl

Bxxx ellise intensiivsusega, et kaks käitumisest tulenev oht ei olnud niivõrd kõrge ja s

politseiametnikku ei oleks korteris hakkama saanud. Kohus ei tuvastanud, et kannatanud ohustasid politseinikke reaalselt ning et politseinike elu ja tervis oleksid olnud ohustatud. Maakohus leiab, et kaks politseiametnikku oleksid pidanud korteri omanikuga toime tulema ka ilma vahendite kasutamiseta. Kannatanute Taxxx Kxxxa

ja Jexxx xxxx puhul oli Ts

õigusvastane tegevus juba lõppenud, kannatanud olid rahunenud, saanud oma õigusvastasest tegevusest aru ning lahkunud sündmuspaigalt. Z.V oli siinkohal vajadusel võimalik välja kutsuda politseipatrull ja mitte ise minna lahendama juba lõppenud avaliku korra rikkumist. Maakohus leiab,

et olukorda arvestades oli Z.V võimalik kõigis kolmes

kuriteoepisoodis tarvitusele võtta leebemaid meetmeid ning tema poolt vägivalla, erivahendi ja gaasi kasutamine oli õigusvastane. Z.V valis enda jaoks

kergemad võimalused ja ei arvestanud õiguserikkumiste iseloomu, õiguserikkujate isikuid ja konkreetset situatsiooni.

Maakohus leiab, et süüdistus KarS §291 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja leidnud

tõendamist. Subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas Z.V puhul tegemist teo toimepanemisega otsese tahtlusega.

Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Z.V on toime

pannud KarS §291 sätestatud kuriteo ja tema süü on kohtus täielikult leidnud

tõendamist. Toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas Z.V poolt ei esine. Z.V ei tegutsenud

hädakaitse või hädaseisundis. -

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Z.V puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele ja laadile arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid.

Z.V on kriminaal-

ja väärteokorras karistamata.

20

KarS §291 näeb karistusena ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase

vangistuse.

Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud, kuna see ei avalda süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist

liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Z.V puhul on tegemist isikuga, kelle majanduslik seisund on välja kujunenud ja piisavalt kindel. Maakohus

leiab, et Z.V karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse

eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste

kaitsmisest huvitatud. Z.V puhul on tegemist politseiametnikuga. Käesoleval juhul on politseinik, kes tegelikkuses on kohustatud kindlustama isikute

õigusi ja vabadusi ning hoiduma liigse kahju tekitamisest, kasutanud vägivalda,

erivahendit ja gaasi ilma piisava põhjenduseta. Oma teoga – isikupuutumatuse riivega – kahjustas Z.V ka politsei üldist main

et. Maakohus leiab, et Z.V

karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes.

Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et Z.V ei näidanud kogu

kohtuliku arutamise käigus üles mingit taunivat suhtumist oma käitumisse ja ei avaldanud kahetsust.

Eeltoodu alusel tuleb Z.V-le mõista karistuseks vangistus.

KarS §291 näeb ette võimalus mõista vangistus ühest kuni viie aastani. e Arvestades

kolme kuriteo e - ja pisoodi, süüdistatava isikut ning karistuse mõistmise üld eripreventiivseid eesmärke peab maakohus põhjendatuks mõista Z.V-le

karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust, see on lähedal sanktsiooni keskmisele määrale.

Arvestades seda, et kuriteod on toime pandud 2009, lühikese ajavahemiku jooksul, samuti süüdistatava käitumist ja elukäiku enne ning peale kuritegude toimepanemist, leiab maakohus, et põhjendatud ei ole vangistuse reaalne kandmine. Maakohus peab võimalikuks, et Z.V puhul ei pöörata vangistust KarS §74 lg.1 alusel tingimisi täitmisele 3-aastase katseajaga, kui ta ei pane eelnimetatud katseaja jooksul toime uut kuritegu. Maakohus peab põhjendatuks, et katseajal on Z.V kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja täidab KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud

kontrollnõudeid.

Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks kohustada Z.V katseaja jooksul hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud ning osalema sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus peab siinkohal eelkõige silmas neid programme, mis on seotud agressiivsuse asendamise ja viha juhtimisega.

Käesolevas asjas on põhjendatud ka Z.V-le lisakaristuse mõistmine, mille kohaselt on Z.V keelatud 3 aasta jooksul - töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõttes ametikohal,

kus temale on pandud juhtimise-, haldamise- või järelevalveülesanded või võimuesindaja ülesanded.

21 Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Z.V Boxxx esitanud tsiviilhagi summades 25,56 , kannatanu eurot (teksapükste maksumus) ja 3195,58 eurot (moraalne kahju) Txxx Kxxx summades 67,07 eurot (teksaste, kampsuni ja ravimite maksumus) ja

447,38 eurot (tuusiku maksumus sanatooriumisse) ning kannatanu Yxxx Kxxx

summas 8,65 eurot (ravimite maksumus).

Võlaõigusseaduse §127 lg.4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kannatanu

isikliku õiguse rikkumisega ja sama sätte p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kannatanu omandi rikkumisega.

Maakohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses eelpool Z.V tegevuses õigusvastasuse. Selle õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud otsesed kulud on tegevusega põhjuslikus seoses. Kahju tekitajaks on Z.V ja ta on kahju tekitamises süüdi.

Eeltoodu ja ülalpoolviidatud sätete alusel peab maakohus põhjendatuks rahuldada Z.V Bxxxi tsiviilhagi summas 25,56 eurot, Txxx Kxxxa tsiviilhagi summas 67,07

eurot ja Yxxx Kxxx tsiviilhagi summas 8,65 eurot. Z.V xxx tsiviilhagi summas

Bo 3195,58 eurot ja Txxx xx Ku tsiviilhagi summas 447,38 eurot tuleb jätta KrMS §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata.

Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on tekkinud järgmised kriminaalmenetluse kulud: sundraha 417,02 eurot, ekspertiisitasu 352,79 eurot, tasu kaitsjale kohtueelses

menetluses 29,91 eurot ja kohtulikus menetluses 1149,12 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 12,17 eurot.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kuna Z.V on käesoleva kohtuotsusega mõistetud süüdi, siis eeltoodud sätte alusel kuuluvad ülalnimetatud kriminaalmenetluse kulud väljamõistmisele Z.V-lt .

Käesolevas asjas on asitõendiks CD R plaat, mis käesoleval ajal asub kriminaalasja - juures.

Maakohus peab põhjendatuks, et nimetatud asitõend jääb kriminaalasja juurde ka edaspidi ja kohaldab KRMS §126 lg.3 p.1.

22

Anne PALMISTE Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 30.12.2011 kohtuotsusega Juhindudes KrMS § st 1 jätta Viru Maakohtu 16. septembri 337 lg 1 p-

2011 kohtuotsus kriminaalasjas muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ

Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu eurot, sealhulgas käibemaks 345,11

57,52 eurot, vandeadvokaat Irina Žurina poolt Z.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 alusel mõista lg 2 Z.V-lt välja

menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat poolt Irina Žurina osutatud õigusabi eest 345,11 eurot riigituludesse.

Z.V

tasuda väljamõistetud summa

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või

Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Z.V , 1-10-7681 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2011. a ja Tartu

Ringkonnakohtu 30. detsembri 2011. a otsused Z.V-le KarS § 49 alusel lisakaristuse mõistmise osas.

2. KarS § 49 alusel võtta Z.V-lt lisakaristusena õigus

töötada töö või ametikohal, mis seondub vahetu sunni kohaldamise, - erivahendi või relva kasutamisega.

3. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata ning kaitsja kassatsioon rahuldamata.

4. Määrata OÜ Viru Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu -le Ida-

suuruseks Z.V-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi

23

õigusabi eest 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Ärakiri õige №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 22.06.2012

№oremreferent

Liivi Õun