2-22-14056/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-14056

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus V.

L. vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

8383,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepingulised esindajad S.R. ja A. J.

Iseseisva nõudeta kolmas isik (hageja poolel): Rediem

Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697),

lepinguline esindaja S. R.

Kostja: V. L. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

istungimenetlus, kohtuistungite toimumise aeg 29.10.2024

ja 10.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB 13.11.2024 taotlus ja lubada tal menetlusse astuda

iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

2. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus V. L. vastu osaliselt. Jätta

rahuldamata intressi, laenuhaldustasu, lepingujärgse viivise ja sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

3. Mõista V. L.lt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlg 2615,58 eurot ja viivis

põhivõlalt (2615,58 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

11.09.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta maakohtu menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja kanda.

5. Mõista V. L.lt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulud 610,74 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Rediem Capital AB-le viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

2-22-14056

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 22.09.2017 laenulepingu, mille alusel

sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule

tagasi maksma.

2. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 11.09.2018 laenulepingu, mille alusel sai

kostja täiendavat laenu 6600 eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud

maksegraafikule tagasi maksma. Selle lepinguga refinantseeriti ka 22.09.2017 laenulepingu

järgne võlgnevuse jääk.

3. Kostja rikkus 11.09.2018 lepingust tulenevaid kohustusi, viimane makse kostjalt laekus

17.03.2020. Krediidiandja ütles lepingu 24.07.2020 avaldusega üles.

4. Kostja on teinud tagasimakseid kahe lepingu alusel kokku 6599,75 eurot (esimese lepingu

alusel 756,95 eurot ja teise lepingu alusel 5842,80 eurot).

5. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5008,19 eurot), intressi (321,82 eurot),

laenuhaldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot) ja hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (2044,97 eurot) tasumist, samuti viivist alates

22.09.2022 põhivõlalt (5008,19 eurot) 18,9% aastas.

6. Maakohus selgitas 27.03.2023 kohalduvat õigust ning tegi hagejale ettepaneku esitada

selgitus ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

7. Hageja esitas 05.04.2023 seisukoha ja tõendid, olles seisukohal, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek teise laenu

taotlemise ajal 1600 eurot kuus ning igakuised kohustused 621 eurot. Krediidiandja

2/9

2-22-14056

arvestuse kohaselt jäi kostja kasutusse igakuiselt 945,60 eurot, mille arvelt oli 324,60 euro

suuruste kuumaksete tegemine talle jõukohane. Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid.

8. Maakohus selgitas 04.09.2023 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi rikkuda

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada

alternatiivne nõudearvestus.

9. Hageja esitas 13.09.2023 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus peaks jääma

seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel

juhul nõuab hageja põhivõla tasumist summas 3028,21 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2021.

10. Kohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kostjale avalikult

kätte. Kostja hagile ei vastanud.

11. Kohtuistungil (29.10.2024) jäi hageja kirjalikult esitatu juurde. Vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud. Kui kohus asub vastupidisele seisukohale, on kogu

põhinõue sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses

ulatuses alates lepingu maksegraafiku viimasele päevale järgnevast päevast. Kostja

istungile ei ilmunud. Maakohus selgitas hagejale vajadust tõendada nõudearvestust, kuna

teise laenulepinguga refinantseeriti esimese laenulepingu järgne võlgnevus ning tegi

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

12. Rediem Capital AB esitas 13.11.2024 taotluse astuda hagejana menetlusse senise

hageja asemel, kuna ta on omandanud menetluse esemeks olevad nõuded kostja vastu.

Alternatiivselt taotleb Rediem Capital AB menetlusse kaasamist kolmanda isikuna hageja

poolel. Rediem Capital AB esitas 13.11.2024 seisukoha, puuduolevad tõendid ning

täpsustas alternatiivset nõudearvestust. Enne esimese laenu väljaandmist kontrollis

krediidiandja kostja kontoväljavõtet ja veendus, et laen vastab tema majanduslikule

olukorrale. Juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

laenuandja poolt, nõuab hageja 2000,25 euro suuruse põhivõla tasumist ning viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2021.

13. Teisele kohtuistungile (10.01.2024) kostja ei ilmunud. Hageja kinnitas, et soovib

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral üksnes 2000,25 euro ja

seadusjärgse viivise väljamõistmist kostjalt. Juhul, kui vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud vaid teise lepingu sõlmimisel, on hageja põhinõude suurus 2615,58

eurot. Ka sellisel juhul nõuab hageja viivist seadusjärgses määras alates 11.09.2021.

14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

riigilõivust (700 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (1296,80 eurot, käibemaksuta ning

hageja ei taotle kuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist). Hageja taotleb kostja

kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud

ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusosalised

15. Esialgne hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on menetluse ajal loovutanud nõude

Rediem Capital AB-le (dtl 113-114). Maakohus loeb õigusjärgluse tõendatuks nõude

loovutamise teate alusel. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse VÕS § 170 esimese lause kohaselt, et loovutamine on võlgniku

suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.

3/9

2-22-14056

16. Maakohus jättis 10.01.2025 kohtuistungil rahuldamata Rediem Capital AB avalduse

hageja asemel menetlusse astumiseks. TsMS § 210 lg 3 esimese lause kohaselt eeldab see

kostja nõusolekut, mida praegusel juhul ei ole.

17. Rediem Capital AB alternatiivne taotlus kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna

hageja poolel kuulub TsMS § 210 lg 3 teise lause ja § 213 alusel rahuldamisele. TsMS § 210

lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hagi esitamine ja selle üle toimuv menetlus ei piira vaidlusaluse

eseme võõrandamist. Vaidlusaluse eseme võõrandamine või loovutamine ei mõjuta iseenesest

asja menetlemist. See tähendab, et menetlust ei katkestata ning eseme võõrandanud isik ei

kaota oma staatust poolena. Kuigi materiaalõiguslikult ei ole võõrandaja enam vaidluse eseme

suhtes õigustatud isikuks, jääb võõrandaja õigustatuks menetlust oma nimel poolena jätkama.

Tegemist on seega erandliku juhtumiga, kus menetluse poolel on õigus ajada võõrast asja.

Omandaja protsessuaalsed võimalused menetluses osaleda on seetõttu TsMS § 210 lg 3

kohaselt oluliselt piiratud.

18. Nõude loovutamise tagajärjel ei ole TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalil enam

nõudeõigust kostja vastu. Esialgne hageja säilitab küll õiguse menetlust jätkata, ajades

sisuliselt õigusjärglase asja, ent ta peab üldjuhul hagiavaldust muutma. Hagi esemeks on

rahaline nõue, mille hageja on pärast menetluse algatamist loovutanud. See tähendab, et hagi

rahuldamiseks tuleb seda muuta selliselt, et väljamõistetud summa kuuluks maksmisele nõude

loovutamise teel omandanud õigusjärglasele (TsMS I komm. vlj § 210 komm. 3.3.2.d). Seda

on hageja oma 13.11.2024 menetlusdokumendis teinud (koos 10.01.2025 kohtuistungil antud

täpsustustega) ning kohus on selle menetlusdokumendi ja istungiprotokolli kostjale avalikult

kätte toimetanud. Sellisel viisil hagiavalduse muutmist ei loeta hagi muutmiseks ning hageja

on õigustatud seda tegema TsMS § 376 lg 4 p 3 alusel. Seetõttu ning kuigi hagejana jätkab

menetluses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, mõistab kohus kostjalt rahalised vahendid välja

Rediem Capital AB kasuks. Maakohus mõistab hageja 13.11.2024 ja 10.01.2025 avaldusi

selliselt, et ka menetluskulude hüvitamise nõue on loovutatud Rediem Capital AB-le. Seetõttu

mõistab maakohus ka menetluskulud välja Rediem Capital AB kasuks.

Nõude lahendamine

19. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt Rediem Capital AB kasuks välja

põhivõla 2615,58 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 11.09.2021. Hageja intressi-,

haldustasu, sissenõudmiskulude hüvitamise ja lepingujärgse viivise nõuded jäävad

rahuldamata, kuna 11.09.2018 lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

20. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 22.09.2017 laenulepingu, mille alusel

sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud

maksegraafikule tagasi maksma. Hageja on tõendanud laenu väljamaksmise (dtl 18).

Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 756,95 eurot (dtl 120-121), mis on arvestatud

intressi, laenuhaldustasu ja osaliselt põhivõla katteks.

21. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 11.09.2018 laenulepingu, mille alusel

sai kostja täiendavat laenu 6600 eurot (dtl 8-16). Kostja kohustus laenu vastavalt kokku

lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Laenusummale lisati 1858,38 eurot eelmise

laenulepingu jäägist ja uue lepingu sõlmimise tasu 330 eurot (dtl 10). Kokku oli

11.09.2018 lepingu järgseks laenusummaks 8788,38 eurot.

22. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

23. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2017 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

4/9

2-22-14056

18,92% (kohaldus alates 01.07.2017 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks esimese lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 18,92% =

57,76%.

24. Kostjale 22.09.2017 antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 33,5% (dtl 125). Sarnase tulemuse (34,5%) annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

25. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2018 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

19,97% (kohaldus alates 01.07.2018 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks teise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 19,97% =

59,91%.

26. Kostjale 11.09.2018 antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 24,8% (dtl 10). Sarnase tulemuse (24,97%) annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

27. Kostja on teinud kahe lepingu alusel tagasimakseid kokku summas 6646,65 eurot (dtl

120-

121). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5008,19 eurot), intressi (321,82 eurot), lepingu

haldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot) ja hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (2044,97 eurot) tasumist, samuti viivist alates 22.09.2022

põhivõlalt (5008,19 eurot) 18,9% aastas.

28. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17). 29. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja

peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg

13).

30. Hagiavaldusest ning 05.04.2023 ja 13.11.2024 vastusest ning kohtule esitatud

tõenditest ilmneb, et esimese lepingu sõlmimine oli kooskõlas vastutustundliku laenamise

põhimõttega, kuid teise lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli

ebapiisav.

30.1.

Esimese lepingu puhul kontrollis esialgne krediidiandja kostja krediidivõimet

pangakonto väljavõtte alusel (dtl 133-147) ning tuvastas, et kostja keskmine

sissetulek oli 650,09 eurot ning väljaminekud olid väiksemad. Maakohus,

kontrollinud kontoväljavõtet, on seisukohal, et kostja seitsme kuu keskmine

sissetulek enne esimese laenu väljastamist oli 864,16 eurot. Maakohus võtab

seejuures arvesse järgmisi laekumisi (töötasu, avanss, töövõimetushüvitised):

5/9

2-22-14056

08.03.2017 summas 467,85 eurot, 07.04.2017 summas 668,47 eurot,

26.04.2017 summas 380 eurot, 09.05.2017 summas 677,91 eurot, 26.05.2017

summas 400 eurot, 26.06.2017 summas 347,04 eurot, 07.07.2017 summas

1116,21 eurot, 28.07.2017 summas 416,88 eurot, 02.08.2017 summas 125,22

eurot, 09.08.2017 summas 497,10 eurot, 25.08.2017 summas 150 eurot ja

08.09.2017 summas 802,61 eurot).

30.2.

Kostja kasutas esimese lepingu sõlmimisele eelnevalt pidevalt I-Makse OÜ

teenust, mille käigus laenas väiksemaid summasid (summad 23-98 eurot), kuid

tagastas need lühikese aja jooksul või tasus pikenduste eest. Lisaks võttis

kostja 22.06.2017 Placet Group OÜ-lt 1000 euro suuruse väikelaenu, kuid

tasus ka neid makseid 30.07.2018 ja 13.08.2017. Kontoväljavõtte kohaselt oli

kostja lepingu sõlmimisele eelnenud seitsmel kuul võtnud laene kokku 2737

eurot ja tagastanud 2586,67 eurot. Maakohtu hinnangul järeldub nendest

andmetest kogumis, et 2000 euro suurune laen vastas kostja majanduslikule

olukorrale ja ta sissetulekule.

30.3.

Teise lepingu puhul lähtus krediidiandja hageja selgituse kohaselt kostja

taotlusest ning veendus maksehäirete puudumises Kostja sissetulekuks loeti

1600 eurot, tema kohustuste kindlaksmääramisel arvestati kostja avaldusi (621

eurot). Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist

taust.ee andmete põhjal. Maakohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et ta

laenutaotluses esitatud teavet üldse kuidagi kontrollis. Väljavõte taust.ee

süsteemist on tehtud 05.04.2023 seisuga (dtl 69), seega ei saanud see dokument

olla osa kostja krediidivõime kontrollist.

30.4.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

30.5.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei

kontrollitud laenutaotluses esitatud väidet 1600 euro suuruse sissetuleku kohta.

30.6.

Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja

nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda

need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.

30.7.

Kostjalt ei küsitud teise laenu väljastamisel pangakonto väljavõtet. KAVS § 50

lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte

alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

6/9

2-22-14056

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

30.8.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud teise

laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku

teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt

nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal

oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid

andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda

ei tehtud.

31. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

32. Hageja on 13.11.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Juhul, kui

mõlema laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhivõla jääk

2000,25 eurot. Kohtuistungil täpsustas hageja, et juhul kui esimese lepingu puhul on

vastustundliku laenamise põhimõtet järgitud, kuid teise puhul mitte, on hageja põhinõue

2615,58 eurot.

33. Hetkel, kui teine laen anti, oli esimese laenu jääk 1858,38 eurot (8788,39 – 330 – 6600

eurot, dtl 10). Kuna esimese laenu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet ei rikutud, on

hagejal õigus seda summat nõuda. Pärast teise laenulepingu sõlmimist on kostja teinud

tagasimakseid 5842,80 eurot (dtl 50-51). Kostja poolt tagastamata põhiosa on 2615,58 eurot

(1858,38 + 6600 – 5842,80 eurot).

34. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 2615,58 eurot. Lepingute ülesütlemine 24.07.2020 avaldusega ei olnud

kehtiv, kuna kostja ei olnud sel hetkel maksetega viivituses. Kohtuotsuse tegemise ajaks on

kõik lepingujärgsed osamaksed muutunud sissenõutavaks (dtl 14). Lisaks põhivõlale mõistab

maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

11.09.2021 (lepingujärgse maksegraafiku viimase osamakse tähtpäevale järgnevast päevast)

vastavalt hageja taotlusele. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja

13.09.2023, 13.11.2024 ja 10.01.2025 kinnituste alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

35. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

7/9

2-22-14056

36. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla (5008,19 eurot), intressi (321,82 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot),

sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise (2044,97 eurot) tasumist, samuti viivist alates 22.09.2022 põhivõlalt

(5008,19 eurot) 18,9% aastas. Maakohus mõistab kostjalt välja 2615,58 eurot ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2021. Nõude rahuldamise

ulatus on ligikaudu 49% (arvestuse aluseks olev tehe: 2615,58 / 5391,61 * 100% =

48,51%)

37. Seega jäävad menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ning 51% ulatuses hageja kanda.

38. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1996,80 eurot,

sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv (700 eurot) ja lepingulise esindaja kulu (1296,80 eurot,

käibemaksuta ning hageja ei taotle kuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist).

39. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ning on põhjendatud.

40. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1296,80 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 157):

40.1. alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule ajalise

arvestusega 4 tundi;

40.2. hageja 05.04.2023 menetlusdokumendi koostamine ajalise arvestusega 1 tund;

40.3. hageja 13.09.2023 menetlusdokumendi koostamine ajalise arvestusega 45 minutit;

40.4. kohtuistungiks (16.10.2024) ettevalmistumine ja sellel osalemine ajalise

arvestusega 45 minutit.

40.5. hageja 13.11.2024 menetlusdokumendi koostamine ajalise arvestusega 1 tund;

40.6. kohtuistungiks (10.01.2025) ettevalmistumine ja sellel osalemine ajalise

arvestusega 1 tund;

40.7. menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine ajalise arvestusega 20

minutit.

41. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid hagiavalduse

koostamisele kulunud aeg on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö

piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste

asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule

on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Lisaks ei olnud hagile lisatud esimest

laenulepingut (mis on ka põhjus, miks asja ei saanud esimesel kohtuistungil lõpuni

arutada). Maakohus vähendab hagiavalduse koostamise eest hüvitamisele kuuluvat

ajakulu 2 tunnini (TsMS § 175 lg 1). Ülejäänud hageja menetlusdokumentide

koostamisele kulunud aeg vastab dokumentide mahule, samuti on põhjendatud

kohtuistungite ettevalmistumiseks ja neil osalemisega seotud ajakulu.

42. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas

menetluses 6 tundi ja 50 minutit.

43. Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et

käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest)

mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus,

8/9

2-22-14056

on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 6,83 * 80 = 546,40 euro ulatuses

(TsMS § 175 lg 1).

44. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 700 + 546,40 = 1246,40

eurot.

45. Kohus jättis menetluskuludest 49% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt välja 0,49

* 1246,40 = 610,74 eurot. Menetluskulud mõistab kohus välja Rediem Capital AB kasuks,

kuna nii vaidluse esemeks olev nõue kui menetluskulude hüvitis on viimasele loovutatud.

Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida

hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.

46. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

9/9