2-24-3609/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3609

Kohtuasi

X ja Y avaldus Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu

vastu korteriomanike 28. jaanuari 2024. a

üldkoosoleku otsuse nr 2 kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. aprilli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXX)

Avaldajate lepinguline esindaja Lia Niitaru

Puudutatud isik Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu

(registrikood 80141909), lepinguline esindaja Merike

Roosileht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-3609

osas, millega maakohus tunnistas kehtetuks Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu 28.

jaanuari 2024. a hääletusprotokolli otsuse nr 2 (täiendada põhikirja p-ga 2.4.1

leppetrahv). Teha tühistatud osas uus määrus, millega tuvastada Tallinn, Elektri

tn 2 korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsuse nr 2 (täiendada

põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv) tühisus. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, Elektri tn 2

korteriühistu kanda.

4. Määrata X ja Y ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 230,67 eurot

ja mõista need Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistult solidaarselt X ja Y kasuks

välja.

5. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

2-24-3609

5.1. Rahuldada X ja Y avaldus ja tuvastada Tallinn, Elektri tn 2 korteriomanike

28. jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsuse nr 2 (täiendada põhikirja p-ga 2.4.1

leppetrahv) tühisus.

5.2. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Elektri

tn 2 korteriühistu kanda.

5.3. Määrata X ja Y maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 50 eurot ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 230,67 eurot ning mõista

nimetatud summad Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistult solidaarselt X ja Y

kasuks välja.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja I) ja Y (avaldaja II) (koos avaldajad) esitasid 4. märtsil 2024 Harju Maakohtule

avalduse Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu korteriühistu

28. jaanuari 2024. a hääletusprotokolli otsuse nr 2 kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud

palusid avaldajad jätta puudutatud isiku kanda.

1.1. Avalduse kohaselt võeti korteriühistu 28. jaanuari 2024. a hääletusprotokolliga vastu

otsus nr 2 täiendada põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv. Juhatuse poolt esitatud otsuse eelnõu

kohaselt pandi hääletusele leppetrahvi rakendamise võimalus korteriühistus selliselt, et

ühistuliikme kohustuste täitmata jätmisel või nende mittenõuetekohasel täitmisel on

korteriühistul õigus kohaldada leppetrahvi. Avaldajad esitasid üldkoosolekul vastuväite.

1.2. Avaldajad vaidlustavad põhikirja muutmise otsuse, kuna selles ei ole üheselt ja selgelt

kirjas, milliste kohustuste rikkumise eest ja kui suure leppetrahviga saab korteriomanikke

trahvida. Kuna vaidlustatud otsusega on leppetrahvi kohaldamise õigus antud korteriühistule,

keda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 24 lg 1 esimese lause kohaselt esindab ja

juhib juhatus, siis otsusega on juhatusele antud õigus oma äranägemise ja suva järgi trahvida

korteriomanikke, otsustades ise, millise kohustuse rikkumise eest ja kui suures summas trahvi

kohaldada. Avaldajate hinnangul on vaidlustatud otsus vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS §

12 lg 2). Samuti on korteriühistu enamuses olevate korteriomanike poolt vähemuses oleva

korteriomaniku trahvimine vastuolus hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) mõistes.

1.3. Puudutatud isiku tuginemine Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 2-17-9989 ei ole antud

asjas asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta.

2-24-3609

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.

2.1. Avaldajad on meelevaldselt asunud seisukohale, et neid kui vähemuses olevaid

korteriomanikke hakatakse trahvima. Hääletamisele on pandud täiendada põhikirja p-ga 2.4.1,

mille kohaselt võib korteriühistu kohaldada leppetrahvi, kui ühistu liige ei täida oma

kohustusi nõuetekohaselt või jätab need täitmata. Kui avaldajad on seisukohal, et korteriühistu

soovib leppetrahvi nende suhtes kohaldada ja neil tekib seeläbi majanduslik kahju, siis saab

eeldada, et avaldajad ei kavatsegi täitma hakata korteriomanike vastu võetud otsuseid ja

eiravad neid.

2.2. Avaldusest ei nähtu, millise seaduse või põhikirja punktiga on põhikirja täiendamine

vastuolus. Iseenesest on õige, et korteriühistus tuleb üksteise huvidega arvestada. Seega

peavad korteriühistu liikmed ja juhatus juhinduma oma tegevuses korteriomanike

üldkoosolekul vastu võetud otsustest, täitma oma põhikirjalisi ja seadusest tulenevaid

kohustusi. Leppetrahvi kohaldamise vajaduse ja selle suuruse otsustab korteriomanike

üldkoosolek.

2.3. Olukorras, kus avaldajad hääletavad kõikidele otsustele vastu (sh põhikirja täiendamine),

ei ole Riigikohtu praktikast tulenevalt avaldajad ise käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega.

Praegusel juhul on avaldajad vaidlustanud kõik otsused, mis on vastu võetud korteriomanike

häälteenamusega, ja kõikides tsiviilasjades on avaldajad seisukohal, et vastu võetud otsused

on vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldajate tegevuse tõttu on reaalne oht, et korteriühistule

(teistele korteriomanikele) võib tekkida kahju. Ka Riigikohus on rõhutanud, et TsÜS § 138 lg

2 järgi ei ole õiguse teostamine mh lubatud selliselt, et selle teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule.

2.4. Kuna avaldajad on kõik korteriomanike otsused vaidlustanud pahatahtlikult, takistavad

teiste korteriomanike huvides vastavate otsuste elluviimist ja kahjustavad teiste

korteriomanike huve, siis on avaldajatele esitatud KrtS § 32 alusel korteriomandi

võõrandamise nõue. Ka seda kohustust ei ole avaldajad täitma asunud, mistõttu on

korteriühistu sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtusse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 12. aprilli 2024. a määrusega avalduse ja tunnistas korteriühistu

28. jaanuari 2024. a hääletusprotokolli otsuse nr 2 (täiendada põhikirja punktiga 2.4.1

leppetrahv) kehtetuks. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis

puudutatud isikult avaldajate kasuks välja menetluskulud 50 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:

-

avaldajad on Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu liikmed;

-

korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosolekul pandi hääletusele küsimus

leppetrahvi rakendamise võimalusest korteriühistus. Ettepanek oli lisada põhikirja p

2.4.1 leppetrahv: „Ühistu liikme kohustuste täitmata jätmisel või nende

mittenõuetekohasel täitmisel on korteriühistul õigus kohaldada leppetrahvi“;

-

vaidlustatud otsusega nr 2 otsustati täiendada põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv;

-

avaldaja I vastuväited otsusele nr 2 on lisatud protokolli.

2-24-3609

3.2. Maakohus viitas KrtS § 12 lg-dele 1 ja 2, § 17 lg-le 2 ja § 31, samuti võlaõigusseaduse

(VÕS) § 158 lg-le 1 ning TsÜS §-le 32 ja § 38 lg-le 1 ja leidis, et vaidlustatud otsus nr 2,

millega täiendati põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv, ei ole seadusega kooskõlas ja on seetõttu

kehtetu.

3.3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tingimus, millega nähakse korteriühistule ette

õigus kohaldada ühistu liikme kohustuste täitmata jätmisel või nende mittenõuetekohasel

täitmisel leppetrahvi, vastuolus seadusega. Leppetrahv on kahe või enama isiku vaheline

kokkulepe maksta lepingut rikkunud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuseid leppetrahvi määramiseks ei saa lugeda

kaasomanike vaheliseks kokkuleppeks. Lisaks on otsuse sõnastus vastuolus KrtS § 12 lg-ga 2,

sest kindlaks ei ole määratud, milliste kohustuste täitmata jätmisel või nende

mittenõuetekohasel täitmisel ja kui suurt leppetrahvi on korteriomanik kohustatud tasuma.

3.4. Korteriomanikud on omavahel seotud ühise kaasomandi eseme kaudu ning teostavad oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. KrtS ei näe ette

võimalust otsustada põhikirjaga korteriühistu liikmele leppetrahvi kohaldamise küsimusi.

Korteriomaniku kohustuste rikkumise korral ei ole välistatud korteriomaniku vastu kahju

hüvitamise nõude esitamine. Isegi kui KrtS võimaldaks näha põhikirjaga ette korteriühistu

liikmele leppetrahvi kohaldamise võimaluse, siis antud juhul on vaidlustatud otsus vastuolus

hea usu põhimõttega, sest ei ole konkretiseeritud, milliste kohustuste täitmata jätmisel või

mittenõuetekohasel täitmisel on korteriühistul õigus kohaldada korteriühistu liikmele

leppetrahvi ja mis summas.

3.5. Maakohus ei andnud hinnangut avaldajate teistes tsiviilasjades esitatud avaldustele ega

hinnanud nende väidetavat pahatahtlikkust, jättes vastavad vastuväited tähelepanuta. Samas ei

saa seadusest tulenevate õiguste kasutamine olla leppetrahvi määramise põhjuseks.

3.6. Kuna maakohus rahuldas avalduse, jättis kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel

puudutatud isiku kanda. Kuna avaldajad kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja

ei esitanud, määras maakohus avaldajate menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 1

teise lause alusel kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. Avaldajad on tasunud avalduse

esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis on TsMS § 138 kohaselt põhjendatud menetluskulu ja tuleb

puudutatud isikult välja mõista.

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha

asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.

4.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitanud

leppetrahvi kohaldamise asjaolusid.

4.2. Maakohus asus seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas seadusega, kuid

vaidlustatud määrusest ei nähtu, millise seadusega on vastuolus põhikirjas ettenähtud

leppetrahvi kohaldamise võimalus.

4.3. Puudutatud isik nõustub kohtuga, et korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsust

leppetrahvi määramiseks ei saa lugeda kaasomanike vaheliseks kokkuleppeks. Ka on

korteriühistu teadlik, et leppetrahvi konkreetsel määramisel on vajalik leping, kuid praegusel

2-24-3609

juhul ei ole korteriühistu kohaldanud avaldajatele leppetrahvi ja seega ei ole vajalik ka

lepingu olemasolu.

4.4. Puudutatud isik ei nõustu maakohtuga selles, et vaidlustatud otsus on vastuolus hea usu

põhimõttega. Seejuures on Riigikohus varasemalt selgitanud, et üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist saab nõuda eelkõige formaalsetele rikkumistele

tuginedes. Kuivõrd avaldajad ei ole tuginenud formaalsetele rikkumistele, s.o et oleks rikutud

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, siis on avaldajate nõue alusetu.

4.5. Ka on maakohus põhjendamatult jätnud menetluskulud korteriühistu kanda.

Menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Samuti ei

andnud maakohus menetlusosalistele põhjendamatult võimalust esitada oma lõplikud

seisukohad ja taotlused (sh menetluskulude nimekiri) enne kohtulahendi tegemist.

4.6. Puudutatud isik kordas täiendavalt maakohtus esitatud seisukohti.

5. Avaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus

tühistada osas, millega maakohus tunnistas kehtetuks Tallinn, Elektri tn 2 korteriomanike 28.

jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsuse nr 2 (täiendada põhikirja p-ga 2.4.1 leppetrahv).

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega tuvastab sama otsuse

tühisuse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS §

654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

8. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas Tallinn, Elektri

tn 2 korteriomanike 28. jaanuari 2024. a otsus nr 2, millega korteriomanikud otsustasid

täiendada korteriühistu põhikirja p-ga 2.4.1, mis võimaldab korteriühistul korteriomanikele

kohaldada leppetrahvi, on kehtiv. Avaldajate hinnangul on vaidlusalune otsus vastuolus KrtS

§ 12 lg-ga 2, mistõttu tuleb see tunnistada kehtetuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

lõppjäreldusega avalduse rahuldamise osas, kuid leiab, et vaidlusalune otsus on tühine,

mistõttu ei saanud maakohus seda kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus põhjendab oma

seisukohta alljärgnevalt.

8.1. KrtS § 17 lg 2 esimese lause kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha tingimusi,

mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Riigikohus on leidnud, et

korteriühistu ja selle liikmete vaheline õigussuhe on tehingulaadne (vt nt RKTKo 22.11.2018,

2-14-53081, p 17). Seejuures ei näe KrtS korteriühistu liikmele ette kohustust tasuda

leppetrahvi, kui ta rikub üldkoosoleku otsuse või korteriomanike kokkuleppega kehtestatud

kohustusi või ka seadusest (KrtS-ist) tulenevaid kohustusi. Arvestades korteriühistu seadusest

tulenevaid eesmärke (KrtS § 12 lg 1, s.o korteriomanike korteriomandist tulenevate õiguste

teostamine ja kohustuste täitmine) ja täidetavaid ülesandeid (eelkõige korteriomandi

kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise korraldamine (KrtS § 35) ja selle

ajakohastamine (KrtS § 39) ning sellega seotud tulude ja kulude haldamine ja jagamine (KrtS

2-24-3609

§ 41)), ei ole korteriomanike üldkoosoleku otsus (põhikirja muutmise kohta), millega nad

annavad korteriühistule õiguse kohaldada liikme suhtes (leppe)trahvi, kooskõlas korteriühistu

eesmärkide, ülesannete ja seadusest tuleneva pädevusega. Õiguskaitsevahendid, mida

korteriühistu saab korteriomanike suhtes kasutada, on sätestatud seaduses. Kirjeldatud

tingimuse ettenägemine põhikirjas ei ole seega KrtS § 17 lg 2 järgi lubatav.

8.2. Küll aga võivad korteriomanikud KrtS § 13 lg 1 kohaselt kokkuleppel korraldada

korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid ka KrtS-is sätestatust erinevalt, v.a

juhul, kui seadus selle otse välistab. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista KrtS otsesõnu

korteriomanike võimalust leppida kokku, et oma kohustuste rikkumise korral tuleb neil tasuda

(korteriühistule) leppetrahvi. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma. Arvestades korteriühistu ja selle liikmete tehingulaadset õigussuhet, ei

ole kolleegiumi hinnangul välistatud, et korteriomanikud lepivad kokku leppetrahvi tasumise

kohustuses. Leppetrahvi olemusest tulenevalt peab see aga olema ette nähtud kokkuleppeliselt

(s.o kohustatud isik peab olema leppetrahvi tasumise kohustusega nõustunud) ning

kokkuleppes peab olema määratletud leppetrahvi summa, samuti peab kokkuleppest selguma,

milliste kohustuste rikkumise korral tekib õigustatud isikul õigus kohustatud isikult

leppetrahvi nõuda.

8.3. Siinsel juhul ei ole korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsus nr 2 käsitatav

KrtS § 13 lg 1 järgse korteriomanike kokkuleppena. Asja materjalidest nähtuvalt hääletas üks

korteriomanikest otsusele vastu ning üks hääl loeti kehtetuks (dtl 8). Kuna leppetrahvi

maksmise kohustuse kehtestamine eeldab osapoolte kokkulepet, sh kohustatud isikute

nõustumist sellega, ei saa seda kohustust ette näha üldkoosoleku otsusega, kui otsuse

vastuvõtmisel ei osale ja sellega ei nõustu kõik korteriühistu liikmed. Samuti ei ole

leppetrahvi tasumise kohustus siinsel juhul piisavalt määratletud, kuna sellest ei selgu, milliste

kohustuste rikkumise korral ja mis summas on korteriomanikul kohustus maksta

korteriühistule leppetrahvi.

8.4. Riigikohus on selgitanud, et kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega

vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline

otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine (vt RKTKm 13.02.2024, 2-22-100795, p

13.4). Seetõttu on ka korteriomanike 28. jaanuari 2024. a üldkoosoleku otsus nr 2 tühine.

Kuigi avaldajad ei ole avalduses esitanud vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, ei

ole kohus TsMS § 477 lg 5 tõttu hagita asjas avaldajate taotlusega seotud. Seejuures pole

kohtul ka üldisemalt takistust juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

korral tuvastada selle tühisus (vt nt RKTKo 05.06.2019, 2-16-19017, p 17.1). Kuna

vaidlusalune otsus on algusest peale tühine, ei saanud maakohus seda kehtetuks tunnistada

(RKTKm 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 14).

9. Vastuseks määruskaebuse menetlusõiguse normide rikkumist puudutavatele väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. Kuigi puudutatud isik avaldas vastuses avaldusele, et soovib asja läbivaatamist

kohtuistungil, võis kohus siinses vaidluses TsMS § 477 lg 2 järgi asja läbi vaadata ja

lahendada kohtuistungit pidamata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et istungi korraldamise

vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud menetlusosaliste vastava taotlusega (TsMS III

komm (2018), § 477, p 3.4.2.b). Siinsel juhul ei pidanud maakohus kohtuistungi korraldamist

vajalikuks (vaidlustatud määruse p 6). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses esile toonud,

2-24-3609

kuidas kohtuistungi korraldamata jätmine tema õigusi rikkus. Puudutatud isik on saanud oma

seisukohad esitada kirjalikult.

9.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita ka lõplike seisukohtade

esitamiseks tähtaja andmata jätmist. Sellist kohustust kohtule TsMS-ist ei tulene. Hagita

menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte. Uurimispõhimõtte esmane

tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ja tõendite otsimises, vaid selle

eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata

ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt

RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080, p 11). Siinsel juhul on maakohus kõik asja lahendamiseks

olulised asjaolud välja selgitanud. Ka määruskaebusest ei nähtu, kuidas lõpliku seisukoha

esitamiseks võimaluse andmata jätmine puudutatud isiku õigusi rikkus. Seejuures ei ole

puudutatud isik määruskaebuses võrreldes maakohtule esitatud seisukohaga midagi täiendavat

esile toonud.

10. Eeltoodud põhjendustel on avaldajate avaldus põhjendatud ning määruskaebuse väited ei

anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Määruskaebus jääb selles osas rahuldamata.

11. Puudutatud isik on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse, leides, et menetluskulud

tulnuks jätta avaldajate kanda, sest lahend tehti nende huvides (TsMS § 172 lg 1 esimene

lause). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud

puudutatud isiku kanda. Ka Riigikohus on selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita

menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend

tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses

selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise

menetlus vms (vt nt RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Muid asjaolusid, miks

menetluskulud tuleks jätta avaldajate kanda, ei ole puudutatud isik kohtute ette toonud. Seega

tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ka menetluskulude jaotust puudutavas osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb selle esitamisest tingitud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

13. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 3 määrab ringkonnakohus kindlaks

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13.1. Avaldajate 18. detsembri 2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajate

määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu kokku 230,67 eurot.

Nimekirja kohaselt on avaldajatele osutatud õigusabi tunnihinnaga 99 eurot ja esindaja tegi

õigusabitoiminguid kokku 2,33 tunni ulatuses. Avaldajad kinnitasid, et menetluskulu on

seotud siinse menetlusega. Puudutatud isik avaldajate menetluskuludele vastuväiteid ei

esitanud.

13.2. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldajate menetluskulude nimekirjas toodud toimingud

ja nende ajakulu põhjendatud. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on

määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud kulunimekirjas

esitatud mahus, s.o 2 tundi. Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise

2-24-3609

ajakulu 0,33 tundi. Esindaja tunnitasu 99 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga.

Seega on avaldajate põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 230,67

eurot, mis tuleb solidaarselt avaldajate kasuks puudutatud isikult välja mõista.

14. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib sama paragrahvi 2. lõike kohaselt edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)