2-19-5023/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-5023

Kohtuasi

Saaremaa valla avaldus X eestkoste pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 77000306), lepinguline esindaja Ervin

Raudsik

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam

Frey

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja materjalide juurde Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse

kaudu) 19. juuni 2024. a seisukohale lisatud pildid.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus osas, millega maakohus

rahuldas avalduse eestkostja ametiaja pikendamiseks viie aasta võrra ja pikendas

eestkostja Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) ametiaega viie aasta

võrra 3. juunini 2029 (määruse resolutsiooni punktid 1 (osaliselt), 3 ja 4

(osaliselt)). Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus osaliselt

ja pikendada eestkostja Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu)

ametiaega kolme aasta võrra 3. juunini 2027. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jätta riigi kanda.

5. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

5.1. Avaldus rahuldada osaliselt.

5.2. Tuvastada, et eestkoste jätkumine X üle on tema huvide kaitseks vajalik.

2-19-5023

5.3. Pikendada eestkostjaks oleva Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse

kaudu) ametiaega kolme aasta võrra 3. juunini 2027.

5.4. Kohus kontrollib hiljemalt 3. juunil 2027, kas eestkoste jätkumine X üle on

tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada

või kitsendada.

5.5. Eestkostjana on Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) X seaduslik

esindaja ja on kohustatud:

-

kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti

hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi-,

rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuseid (perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg

1);

-

hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma

tegevuses eestkostetava huvidest;

-

tegema tehingud ja esindama eestkostetavat kõigis õigustoimingutes

ametiasutustes.

5.6. Keelata Xl iseseisvalt mistahes varaliste kohustuste võtmine (lepingute

sõlmimine, millega kaasnevad rahalised kohustused). Jätta Xle iseseisev

tehingute tegemise õigus 85 euro ulatuses kuus.

5.7. Tuvastada, et Xl on valimisõigus.

5.8. Tuvastada, et X ei saa aru perekonnaõiguslikest tehingutest ja toimingutest.

5.9. Saaremaa vallal (Saarema Vallavalitsuse kaudu) tuleb esitada kohtule

aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta hiljemalt iga aasta 1. jaanuaril.

5.10. Kohus selgitab, et eestkostja on kohustatud teatama kohtule asjaoludest, mis

võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada

(PKS § 206 lg 2).

5.11. Jätta Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning

maakohtus määratud ekspertiisi kulud riigi kanda ning muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu Maakohtu 14. juuni 2019. a määrusega seati X (puudutatud isik) üle eestkoste ja

määrati tema eestkostjaks Saaremaa Vallavalitsus (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, avaldaja)

tähtajaga 14. juuni 2024.

2. Avaldaja esitas 7. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule avalduse puudutatud isikule seatud

eestkoste pikendamiseks viie aasta võrra.

2-19-5023

2.1. Avalduse kohaselt vajab puudutatud isik endiselt eestkostjat ning eeskoste seadmise

alused ei ole ära langenud. Puudutatud isik vajab igapäevaelu toimingutega ja

enesehügieeniga toime tulemiseks igapäevaselt tegevusjuhendaja poolset motiveerimist ja

suunamist. Kõige keerulisem on suunata puudutatud isikut enda tuba koristama ja

mittevajalikke asju ära viskama. Emotsionaalselt on puudutatud isik sageli tasakaalutu ja oma

arvamustes väga jäik. Sageli on esinenud konflikte kaaselanikega.

2.2. Puudutatud isiku suhtlemisoskused ja enda emotsioonide juhtimise oskused on Ruubi

Kodu teenusel mõnevõrra paranenud. Suur edusamm on olnud puudutatud isiku tööle

asumine. Samas töögraafikujärgsetest kellaaegadest on puudutatud isikul väga raske kinni

pidada. Tegevusjuhendaja peab puudutatud isikut iga kord motiveerima ja suunama.

2.3. Raha kasutamisega tuleb puudutatud isik väikeste summade piires toime. Samas on

puudulik tema võimekus hinnata oste ja planeerida eelarvet kooskõlas enda vajaduste ja

rahaliste võimalustega. Puudulik on ka oskus teha ostudeks otstarbekohaseid valikuid. Kuna

puudutatud isiku iseseisev toimetulek vajalike sotsiaalteenuste ja ravi kättesaamiseks ning

varaliste ja isiklike õiguste kaitsmiseks on vähene, on vajalik talle jätkuvalt eestkoste ravi- ja

sotsiaalteenuste taotlemiseks ning vara- ja rahaasjade korraldamiseks.

2.4. Puudutatud isiku huvisid ei saa kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või

muude abiliste kaudu. Kuna avaldajale ei ole teada ühtegi füüsilist või juriidilist isikut, kes

võiks hakata puudutatud isiku eestkostjaks, on avaldaja nõus jätkama eestkostjana.

3. Maakohus võttis avalduse 19. veebruari 2024. a määrusega menetlusse ning määras

puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

4. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 4 nähtuvalt tuleks puudutatud isiku eestkostet

pikendada. Eestkostja ülesanneteks jääks isiku huvide igakülgne kaitse, tema esindamine

rahalistes ja varalistes küsimustes ning talle vajalike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamine.

4.1. Kohtupsühhiaatri arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isikul vaimuhaigust, vaid tal

esineb sünnitrauma tagajärjel tekkinud vaimse arengu peetus kerge astme vaimse alaarengu

(F70.1), epilepsia (G 40.0) ja orgaanilise isiksushäirega (F07.0). Antud häired avalduvad tal

üldistus- ja abstraktsioonivõime puudulikkuses, konkreetses mõtlemises, emotsionaalses

ebaküpsuses, afektlabiilsuses, jäikades põhimõtetes, oma võimete ülehindamises,

ebareaalsetes plaanides, teatud olukordade paranoilises hindamises. Kuna analüüsivõime on

puudulik, võib puudutatud isik lasta end nii materiaalses kui ka isiklikus plaanis ära kasutada.

4.2. Vaimse alaarengu tõttu ei ole puudutatud isik võimeline täiel määral oma tegude

tähendusest aru saama, neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama ega suuda langetada

otsuseid ja teha tehinguid (v.a pisitehingud). Puudutatud isik ei ole oma vaimse seisundi tõttu

täiel määral võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isik ise on eestkoste pikendamisele vastu, kuid vaimse

alaarengu tõttu pole ta võimeline adekvaatselt hindama oma võimeid, oskusi ja igapäevaeluga

toimetulekut. Puudutatud isiku vaimne seisund võimaldab tal teostada valimisõigust.

5. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas 9. aprilli 2024. a

seisukohas, et kuigi puudutatud isik ei soovi eestkoste jätkumist, tuleks meditsiiniliste

dokumentide alusel asuda seisukohale, et eestkoste jätkumine on õigustatud. Esindaja

hinnangul peaks kaaluma, kas puudutatud isikule tugiisiku võimaldamine parandaks tema

olukorda sedavõrd, et ta oleks võimeline iseseisvalt sotsiaalkorteris elama ja oma

2-19-5023

igapäevaseid toimetusi tegema. Võimalik, et eestkostet võiks samm-sammu haaval kitsendada

ja harjutada puudutatud isikut iseseisvalt hakkama saama, sest see on isiku tahe.

Esindaja külastas puudutatud isikut tema elukohas Ruubi Kodus. Puudutatud isik rääkis oma

tulevikuplaanidest oma kodumaja renoveerimisel, töökoha otsimisel ja elus iseseisvalt

hakkama saamisel. Puudutatud isik avaldas, et käib praegu tööl, kus tegeleb vilttoodete

valmistamisega. Enda sõnul pöördus ta Pädaste mõisa poole, et saada seal tööd koka

abilisena. Kokana on töötanud tema ema ja vanaema. Puudutatud isik avaldas, et kui ta saab

Pädaste mõisa töökoha, siis elaks ta nädala sees seal ja nädalavahetustel oleks oma kodumajas

Kabunal. Puudutatud isik loetles nimeliselt isikud, kes aitaks teda kodumaja renoveerimisel.

Seniks kuni kodumaja elamiskõlblikuks saaks, sooviks puudutatud isik elada sotsiaalkorteris.

Isiklikest suhetest tõi puudutatud isik välja poiss-sõbra Ameerikas, kes on temast noorem.

Puudutatud isik soovib temaga abielluda ning see on ka üheks põhjuseks, miks ta soovib

eestkoste lõpetamist. Puudutatud isik on sõbraga rääkinud ka kokku elama kolimisest.

Puudutatud isik avaldas, et tema penison peaks olema 400 eurot. Puudutatud isik arvas, et

eestkoste määrati talle katsetuste pärast Pihlakal, mis leidsid aset viis aastat tagasi.

6. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 8. mail 2024. Ärakuulamise juures viibis puudutatud

isiku tegevusjuhendaja-tugiisik.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus rahuldas 3. juuni 2024. a määrusega avalduse. Maakohus tuvastas, et

eestkoste jätkumine puudutatud isiku üle on tema huvide kaitseks jätkuvalt vajalik, ning

pikendas eestkostjaks oleva avaldaja ametiaega viie aasta võtta, s.o 3. juunini 2029.

Maakohus jättis puudutatud isikule iseseisva tehingute tegemise õiguse 85 euro ulatuses kuus.

Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on valimisõigus. Kohus tuvastas, et puudutatud isik ei

saa aru perekonnaõiguslikest tehingutest ja toimingutest. Lisaks määras kohus avaldaja

ülesanded eestkoste teostamisel. Kohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda ja

puudutatud isiku menetluskulud riigi kanda.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isiku eestkostevajadus ära

langenud ja tema üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Maakohus tugines puudutatud isiku

suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiisile, AS HOOLEKANDETEENUSED 25.

jaanuari 2024. a iseloomustusele ja puudutatud isiku ärakuulamisel tajutule.

7.2. Maakohus leidis, et kuigi asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku

sotsiaalsed oskused tänu kogukonnas elamise teenusele ja töötamise toetamise teenusele

paranenud, ei ole puudutatud isik võimeline täielikult oma tegudest aru saama või neid

juhtima. Teenuseosutaja, kelle töötajad puudutatud isikuga igapäevaselt suhtlevad, on välja

toonud, et puudutatud isik vajab endiselt igapäevast tuge, motiveerimist ja suunamist. Ka

ärakuulamisel tajus kohus, et puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma võimet

iseseisvalt toime tulla ega oma tegudest aru saada. Muu hulgas ei suuda puudutatud isik

adekvaatselt hinnata sotsiaalmeediast leitud väidetavalt Ameerikas elava salatseva kallimaga

seonduvaid ohte, plaanides peatselt abielluda.

7.3. Maakohus leidis, et puudutatud isikule iseseisvalt tehingute tegemise õiguse andmine

kuni 85 euro ulatuses on õigustatud. Samuti säilib puudutatud isikule valimisõigus. Samas

tuvastas kohus, et puudutatud isikule ei ole võimalik jätta alles teovõimet mis tahes

perekonnaõiguslike tehingute mõistes, sest tervislikust seisundist tulenevalt ei saa ta aru

perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest.

2-19-5023

7.4. Kohtule ei ole teada ühtegi füüsilist või juriidilist isikut, kes võiks hakata puudutatud

isiku eestkostjaks. Avaldaja on nõus puudutatud isiku eestkostjana jätkama. Puudutatud

isikule määratud esindaja eestkostja isiku osas vastuväiteid ei esitanud. Seega on põhjendatud,

et avaldaja jätkab puudutatud isiku eestkostjana. Eestkostet ja eestkostjaks oleva avaldaja

ametiaega tuleb pikendada viie aasta võrra, s.o kuni 3. juunini 2029. Eestkoste pikendamine

maksimaalses tähtajas on eestkostetava huvides.

Määruskaebus

8. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata.

8.1. Puudutatud isik ei ole nõus eestkoste jätkumisega ning soovib selle vaidlustada. Esindaja

kohtus puudutatud isikuga 6. juunil 2024 tema elukohas. Puudutatud isiku peamiseks mureks

on võimatus abielluda oma poiss-sõbraga, kes peaks teda külastama sel suvel Kuressaares.

Poiss-sõber on pärit USA-st ja on vene keelt kõnelev. Samuti avaldas puudutatud isik, et ta

soovib lõpuks saada emaks poiss-sõbra 8-aastasele tütrele. Puudutatud isik selgitas, et ta ei

soovi olla lihtsalt sõber, vaid soovib luua pere. Abielu on tema jaoks ainus õige pere loomise

viis. Puudutatud isik palub kohtul anda talle võimalus näidata, et ta saab aru abielu sõlmimise

tagajärgedest ja suudab perekonnaõiguslikes suhetes teha õigeid otsuseid.

8.2. Ka avaldas puudutatud isik esindajale, et ta tunneb end eestkoste all olles vangistatuna,

tal ei ole vabadust teha otsuseid enda elu kohta, sealhulgas elukoha valiku osas. Ta soovib

naasta oma kodumajja Kabunas Iruste külas. Puudutatud isik kavatseb koos poiss-sõbraga

kodu korrastada ja sinna perekodu luua.

9. Avaldaja määruskaebust ei toeta.

9.1. Puudutatud isik on rääkinud oma poiss-sõbrast kogu eestkoste perioodi ajal. Puudutatud

isik ei ole kunagi kellelegi öelnud oma sõbra nime ning keegi ei tea, kas selline isik on ka

päriselt olemas. On teada, et puudutatud isik suhtleb vabalt inglise, soome ja vene keeles ning

ta vestleb kellegagi tundide viisi telefonis. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata ohte,

mis tulenevad võõraste inimestega sotsiaalmeedias suhtlemisest, ning seetõttu esineb

eestkoste seadmata jätmisel oht, et puudutatud isik võib sattuda kelmuse ohvriks.

9.2. Puudutatud isiku soov asuda koos poiss-sõbraga elama Kabunasse ning üheskoos maja

korda teha, on ebarealistlik. Kabunas asuv kodu on elamiskõlbmatu, seal ei ole elektrit ega

kaevu. Enne eestkoste seadmist on puudutatud isikule antud erinevaid võimalusi ja teda on

püütud abistada läbi erinevate sotsiaalteenuste. Enne Ruubi Kodu elas puudutatud isik

sotsiaalkorteris, mille ta muutis elamiskõlbmatuks, korjates korterisse prügi. Puudutatud isik

arvab, et tal on võimalik 600 euroga maja korda teha, osta mööbel ja raha jääb ülegi.

Puudutatud isik ei saa aru raha väärtusest ning tal ei ole adekvaatset arusaama maja

kordategemisega seonduvatest hindadest ja töö mahust.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga

659) alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse täies ulatuses ja pikendas

2-19-5023

eestkostja ametiaega viie aasta võrra. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega rahuldab avalduse osaliselt ja pikendab eestkostja ametiaega kolme aasta võrra. Muus

osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses vaidlustatakse eestkostetava eestkoste vajadust, kuid vaidlustatud ei ole

eestkostja isikut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust osas,

milles maakohus tuvastas eestkoste jätkumise vajalikkuse, sh määras selle ulatuse ja pikkuse.

13. TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel võtab ringkonnakohus tõenditena asja materjalide

juurde avaldaja 19. juuni 2024. a seisukohaga esitatud pildid.

14. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS §

203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on

eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või

kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse TsMS

§ 528 lg 1 järgi eestkostja määramise kohta sätestatut.

Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi

osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega

isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu

tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st

millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui

kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis

eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja.

Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis

eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt

RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21).

15. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et puudutatud isiku eestkostevajadus ei ole

ära langenud ning eestkoste jätkumine puudutatud isiku üle on tema huvide kaitseks vajalik.

Puudutatud isikul on jätkuvalt piiratud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8

lg 2 tähenduses ning ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. Samuti nõustub

ringkonnakohus määratud eestkoste ulatusega. Maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub

selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies

ulatuses ei korda. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et eestkostja

ametiaega tuleks pikendada viie aasta võrra. Arvestades siinse juhtumi asjaolusid, on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud pikendada eestkostja ametiaega kolme aasta võrra.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

15.1. Puudutatud isikul esineb kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi sünnitrauma tagajärjel

tekkinud vaimse arengu peetus kerge astme vaimse alaarengu (F70.1), epilepsia (G 40.0) ja

orgaanilise isiksushäirega (F07.0). Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik vaimse

alaarengu tõttu võimeline täiel määral oma tegudest aru saama, neid juhtima ja oma elu

iseseisvalt korraldama ning langemata otsuseid ja tegema tehinguid (v.a pisitehingud). Ka ei

ole puudutatud isik oma vaimse seisundi tõttu täiel määral võimeline aru saama abielu

sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Samas on

puudutatud isik suuteline teostama valimisõigust (dtl-d 458 ja 459).

2-19-5023

15.2. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik vajab igapäevaelu toimingute ja

enesehügieeniga toime tulemiseks igapäevaselt motiveerimist ja suunamist. Kõige keerulisem

on suunata puudutatud isikut enda tuba koristama ja mittevajalikke asju ära viskama. Ka ajal,

mil puudutatud isik elas veel Kabunas oma majas, oli puudutatud isikul probleeme prügi

kogumise ja selle ära viskamisega (maja muudeti täiesti elamiskõlbmatuks). Pärast seda anti

puudutatud isikule sotsiaalkorter, mille ta muutis samuti elamiskõlbmatuks, korjates korterisse

taaskord prügi (dtl-d 415, 504). Ka puudutatud isik ise on eksperdile avaldanud, et

sotsiaalkorteris tekkisid tal vallaga lahkhelid koristamise teemal (dtl 458). Ka on avaldaja

esile toonud, et puudutatud isiku sooviks on korda teha Kabunas elav maja ja minna sinna

elama. Samas tõendavad avaldaja esitatud pildid, et kõnealune maja on elamiskõlbmatu (dtl-d

506–509). Krundil puudub elekter ja kaev. Puudutatud isiku arusaam, et maja on võimalik

600 euroga teha elamiskõlblikuks ja raha jääb ülegi, on ebarealistlik. Kuigi puudutatud isiku

soov on maja korda teha, ei ole ta avaldaja sõnul suviti krundil käies suutnud seal midagi

korda teha (dtl 504). Seega ei mõista puudutatud isik elamiseks sobiva eluaseme vajalikkust

ega suuda seda endale ise tagada. Samuti kinnitab eelnev, et puudutatud isik ei mõista raha

väärtust, mistõttu ei oleks ta ilmselt suuteline oma sissetulekut kasutama iseseisvalt eluks

vajaliku hankimiseks. Lisaks on puudutatud isikul raskusi töögraafikujärgsetest kellaaegadest

kinni pidamisega, sest ta ei ärka hommikuti ning tööle minemist tuleb korduvalt meelde

tuletada, teda selleks suunata ja motiveerida (dtl-d 415, 505). Ka kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi aktis on esile toodud, et puudutatud isikul on raskused kellaaegadest ja

kokkulepetest kinnipidamisega (dtl 458). Samuti nähtub avaldaja 2024. a aruandest, et

puudutatud isikul on olnud probleeme ravimite võtmisega („Rohud võtab enda kätte ja

keeldub töötaja juuresolekul neid võtmast, tal on omad kellajajad millal tema peab rohtusid

võtma.“, dtl 550). Eelnevast nähtub, et puudutatud isik vajab igapäevaelu toimingutes pidevat

ja ulatuslikku abi ning suunamist.

15.3. Avaldaja on väljendanud ka muret puudutatud isiku väidetava poiss-sõbra osas.

Puudutatud isik väidab, et tal on Ameerika Ühendriikides elav poiss-sõber, kellega ta suhtleb

internetis (Skype’i ja WhatsAppi kaudu). Puudutatud isik soovib temaga abielluda ja saada

tema lapse emaks. Ka määruskaebusest nähtuvalt on puudutatud isiku suurimaks mureks soov

oma poiss-sõbraga abielluda. Samas ei ole avaldajale teada, kas väidetav poiss-sõber ka

päriselt eksisteerib, sest keegi ei ole teda näinud ega temaga suhelnud. Maakohtule avaldas

puudutatud isik, et poiss-sõber on temast noorem (34-aastane), räägib vene keelt ja elab

California osariigis. Puudutatud isik avaldas, et poiss-sõber ei luba turvakaalutlustel täpsemat

linna avaldada (dtl-d 473 ja 474). Avaldaja väitel on puudutatud isik viimase viie aasta

jooksul öelnud erinevaid kuupäevi, mil poiss-sõber teda Eestis külastab. Viimane vahejuhtum

leidis aset 2024. a märtsis, mil väidetav poiss-sõber helistas puudutatud isikule ja teatas, et on

Tallinna lennujaamas, kuid tema pagas jäi kinni. Väidetav poiss-sõber soovis, et puudutatud

isik kannaks talle raha. Samuti soovis puudutatud isik osta bussipileteid, et minna Tallinnasse

poiss-sõbrale vastu. Avaldaja eeltooduga nõus ei olnud (dtl 503). Ringkonnakohus nõustub

avaldaja ja maakohtuga, et puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata ohte, mis võivad

tuleneda võõraste inimestega sotsiaalmeedias suhtlemisest. Lisaks nähtub maakohtu

ärakuulamise protokollist, et kuigi puudutatud isiku sooviks on väidetava poiss-sõbraga

abielluda, ei mõista ta selle tähendust („Juriidiliselt tähendab abielu, et mõlematel on võrdsed

õigused, st kas tema võib majandada kinnisvara või on ainult sinu nimel. Võrdsed õigused

tähendab, et rahaliselt kõik klapiks ja et majapidamises oleks kõik korras.“, dtl 473).

15.4. Eeltoodust kogumis nähtub, et puudutatud isik ei ole oma vaimse alaarengu ja

isiksusehäire tõttu suuteline ise oma elu korraldama ja teda võidakse ära kasutada, sh on tal

ebarealistlikud arusaamad oma hakkamasaamisest ja ka raha väärtusest. Puudutatud isik

orienteerub küll isikus, ajas ja kohas, kuid ta vajab toimetulekuks pidevat abi suunamise,

2-19-5023

juhendamise ja meeldetuletamise näol. Ringkonnakohtu hinnangul aitab eestkoste jätkumine

puudutatud isiku üle tagada eestkostetava õiguste ja huvide kaitse, sh tagada eestkostetavale

vajalikud elutingimused. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku huve võimalik

kaitsta volituste andmise ja abiliste kaudu. Puudutatud isiku vanemad on surnud ja

eestkosteasutusele ei ole teada ka muid lähedasi isikuid, kes võiks saada ja suuta teda aidata

nendes küsimustes, mille osas tema enda teovõime on piiratud. Seejuures on avaldaja enne

eestkoste seadmist püüdnud puudutatud isikut abistada erinevate sotsiaalteenuste kaudu, kuid

see ei ole olnud piisav (dtl 504).

15.5. Samas nähtub asja materjalidest, et puudutatud isiku hakkamasaamine on viimase viie

eestkoste all oldud aasta jooksul paranenud. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isiku

suhtlemisoskused ja enda emotsioonide juhtimise oskused on Ruubi Kodus kogukonna

elamise teenusel mõnevõrra paranenud. Suur edusamm on olnud puudutatud isiku tööle

asumine Sihtasutuse Hea Hoog töökeskusesse (dtl 415). Kuigi puudutatud isiku iseseisev

hakkamasaamine ei ole paranenud määral, mis võimaldaks eestkoste lõpetada või piirata

eestkoste ulatust, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hinnata puudutatud isiku

eestkostevajadust uuesti kolme aasta pärast. Ka puudutatud isikule riigi õigusabi korras

määratud esindaja leiab, et tulevikus võib olla võimalik hakata eestkoste ulatust kitsendama

(dtl 466). Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud pikendada

eestkostja ametiaega kolme aasta võrra. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse

osas, millega pikendati eestkostja ametiaega viie aasta võrra. Kohtul tuleb otsustada eestkoste

lõpetamine või pikendamine ning vaadata üle eestkostja ülesannete ulatus hiljemalt 3. juunil

2027. Juhul kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta

sellest teatama kohtule. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid

piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2).

16. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt

menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt

riigi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määrata. Puudutatud isikule määratud esindaja tasu ja kulud määrab ringkonnakohus

kindlaks eraldi määrusega, kui esindaja vastava taotluse esitab.

17. TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja § 532 lg 1 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti (siinsel juhul puudutatud isik),

eestkostjaks määratu (avaldaja), samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti,

abikaasa, registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik

(usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

(allkirjastatud digitaalselt)