2-22-151707/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-151707

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi J. G. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

5635.66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post XXX);

kostja J. G. (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja J.

G. (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt J. G.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlgnevus summas 3919.68 eurot, intress 349.75

eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ja viivis 624.35 eurot.

3. Mõista kostjalt J. G.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx

põhinõude summas 830.95 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 18,90% aastas.

4. Mõista kostjalt J. G.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx

põhinõude summas 1315.92 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas.

5. Mõista kostjalt J. G.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx

põhinõude summas 1772.81 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas.

2-22-151707

6. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi J. G. ’i (isikukood

XXX) vastu rahuldamata sissenõudmiskulu 40 eurot osas.

7. Jätta menetluskulud J. G. (isikukood XXX) kanda.

8. Mõista kostjalt J. G.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 1 610 eurot, millest 1190 eurot on

riigilõivud, 400 eurot on õigusabikulud ning 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu.

9. Mõista kostjalt J. G.-lt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

10. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

2-22-151707

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Aktiva Finance Group osaühing esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 06.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 09.02.2023

määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 01.03.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva

võla väljamõistmiseks.

Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas

3919.68 eurot, intress 241.70 eurot, sissenõudmiskulu 140 eurot ja viivis 624.35 eurot, viivised

alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 830.95 eurot täitmiseni lepingujärgses

määras 18,90% aastas, viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 1315.92

2-22-151707

eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas ja viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu

xxxx põhinõude summas 1772.81 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas,

menetluskulud ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja S AS 12.11.2020 lepingu xxxx, mille alusel väljastati

laen 4000 eurot, 16.08.2021 lepingu xxxx, mille alusel väljastati laen 2000 eurot ja 29.06.2021

lepingu xxxx, mille alusel väljastati laen 3000 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi

korrapäraselt ei täitnud, ütles S AS 14.04.2022 lepingu üles. S AS loovutas 15.08.2022 kostja

vastased nõuded Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 13.03.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

24.04.2023 kohustas kohus hagejal täpsustada hagi alust ning määras selleks hagejale tähtaja

04.05.2023.

16.05.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt on intressi suuruseks 349.75

eurot, mitte 241.70 eurot. Lisaks esitas hageja taotluse tõendi kogumiseks.

06.06.2023 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse tõendi kogumiseks. Kohus

andis hagejale võimaluse tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või

täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta.

06.07.2023 esitas hageja seisukoha kohtunõudele.

Harju Maakohus tegi 12.09.2023 kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Hageja esitas 12.09.2023 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. 31.10.2023 kohtuotsusega rahuldas

Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 12.09.2023

kohtuotsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

11.03.2024 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hageja tõendite kogumise taotluse käiguta.

25.03.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele.

13.06.2024 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse tõendite kogumiseks ning kohustas S

aktsiaseltsi esitama tõendid mis on kogutud enne J. G.-ga (XXX) laenulepingute nr. xxxx, xxxx

ja xxxx sõlmimist, sh J. G. ’i (XXX) pangakonto väljavõte ning selgitus selle kohta, kuidas S

aktsiaselts jõudis järelduseni, et J. G. on krediidivõimeline.

21.06.2024 esitas S aktsiaselts kohtule kostja konto väljavõtted ning täiendava selgituse

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Kohtul ei õnnestunud kostjale J. G.-le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu on menetlusdokumendid kostjale toimetatud kätte teate avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes.

2-22-151707

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS §

416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva

tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus

on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi

kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-

17677/33, p 13);



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

2-22-151707

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja on saatnud kostjale peale lepingute ülesütlemist meeldetuletuskirjad. Hageja nõuab

lepingu xxxx alusel esimese kirja eest 20 eurot ning järgneva 4 kirja eest 5 eurot kirja kohta.

Lepingu xxxx alusel nõuab hageja esimese kirja eest 25 eurot ning järgneva 5 kirja eest 5 eurot

kirja kohta. Lepingu xxxx alusel nõuab hageja esimese kirja eest 25 eurot ja järgneva 5 kirja eest

5 eurot kirja kohta.

Kohus selgitab, et VÕS § 113² lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro

ja kuni 1000 eurot ning kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, võib sissenõudmiskulude

hüvitist nõuda kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

VÕS § 113² lg 2 p 2 näeb ette, et hüvitist võib nõuda kolme tasulise meeldetuletuskirja eest.

Hageja nõuab aga tasu 5-6 meeldetuletuskirja eest.

Seega on hageja sissenõudmiskulu põhjendatud lepingu xxxx alusel summas (20+5+5) 30 eurot,

lepingu xxxx alusel summas (25+5+5) 35 eurot ja lepingu xxxx alusel (25+5+5) 35 eurot. Kokku

on hageja põhjendatud sissenõudmiskulude nõue (30+35+35) 100 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 3919.68

eurot, intress 349.75 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ja viivis 624.35 eurot, viivised alates

02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 830.95 eurot täitmiseni lepingujärgses määras

18,90% aastas, viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 1315.92 eurot

täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas ja viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx

põhinõude summas 1772.81 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas.

Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja nõude suurus kokku oli 5033.78 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla, intressi, viivise, sissenõudmiskulu, kokku 4993.78 eurot. Seega rahuldas kohus hageja

nõuetest ligi 99%.

Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda, kuna kohus

rahuldas sisuliselt kogu hageja nõude, vähendades sissenõudmiskulude nõuet vaid 40 euro võrra.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja 20.04.2023 menetluskulude nimekirja

kohaselt on tasutud riigilõiv summas 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Lisaks on hageja

tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 595 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

maksekäsu kiirmenetluses 170 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 425 eurot, ehk

kokku 595 eurot. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 595 eurot. Nimetatud

2-22-151707

summas tasutud riigilõivud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on

põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis

on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169

eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates

õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole

keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu

suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd

ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatuks 4 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (4 x 100)

400 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595 + 595 + 20 + 400) 1610 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik