3-24-3399/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3399

Määruse kuupäev

31.01.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagama

kaebajale kambris tahvelarvuti laadimise võimalus ning vangla

13.12.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/266-2 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 14.10.2024 Tartu Vanglale pöördumised

(registreeritud nr-tega 6-24/24/4470-1 ja 2-3/24/2455-1), milles taotleb teises üksuses

paiknevate tahvelarvutite kasutamist ning kambrisse tahvelarvuti laadija andmist. Kaebaja

leiab, et tahvelarvuti laadija kambrisse väljastamine on põhjendatud juhtudel, kui isiku

vajadus tahvli kasutamisel on suurem kui tahvelarvuti aku vastupidavusvõime.

1.1. Tartu Vangla jättis 02.11.2024. a otsusega nr 6-24/24/4470-2 taotluse rahuldamata.

Kinnipeetavatele on olenemata paiknemisest tagatud võimalus tahvelarvutite kasutamiseks

ning nende töökõlbmatuks muutumisel need asendatakse või saadetakse remonti. Esitatud

taotlus ja pöördumiste suur arv, mida kaebaja on esitanud vanglale läbi vangiportaali, viitab

asjaolule, et kaebaja saab olenemata paiknemisest kasutada piisaval määral tahvelarvutit.

Tartu Vangla direktori 16.09.2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla

kodukorra (edaspidi kodukord) punkt 7.1.2 keelab kinnipeetavatele juhtmed, kaablid, paelad

ja muud sarnased esemed või eseme, mis neid elemente sisaldavad. Analoogne keeld tuleneb

ka vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p-st 1. Seetõttu on tahvelarvutite laadijate

väljastamine kinnipeetavatele keelatud.

1.2. S. Grossberg esitas 14.11.2024 vaide vangla otsusele. Vangla otsus on õigusvastane ja

selle põhjendused ei ole kaebaja hinnangul asjakohased. Kaebaja vajab tahvelarvutit

3-24-3399

igapäevaselt, et tegeleda kohtudokumentidega tutvumisega ja nendele vastamisega. Kaebaja

jõuab enda asjadega tegeletud, kui ta saab tahvelarvutit kasutada terve päeva, aga selleks on

vaja arvutit ka vahepeal laadida. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 annab kaebajale

õiguse pöörduda kohtusse, aga kui kaebaja õigust tahvelarvuti kasutamisel piiratakse, siis

tähtaja ületus tähendab, et ta kaotab kaebeõiguse ja kaebuse tähtaegasid ei ennistata

põhjendusel, et tal sai tahvelarvuti aku tühjaks. Riigiasutuste poole pöördumise õiguse tagab

PS § 46.

1.3. Tartu Vangla jättis 13.12.2024. a otsusega nr 1-11/24/266-2 vaide rahuldamata.

Kodukorra p 7.1.2 ja VSkE § 641 p 1 keelavad otseselt erinevate seda tüüpi esemete lubamise

kinnipeetavale kambrisse, k. a tahvelarvuti laadimiseks vanglas kasutatavad juhtmed ning

adapterist koosnevad laadijad. Seega ei saa nõustuda kaebaja hinnanguga, et vangla

sellekohane põhjendus on asjakohatu. Kuna VSkE § 641 p-s 1 nimetatu puhul on tegemist

määratlemata õigusmõistega ning sisekorraeeskirjas on näitena kasutatud juhtmetele

analoogseid esemeid, siis saab lugeda tahvelarvutite laadijad tulenevalt nende osaks olevast

juhtmest keelatuks lisaks kodukorra punktile 7.1.2 ka VSkE § 641 p-st 1 tulenevalt. Kaebaja

subjektiivne arvamus mingi eseme vajalikkuse kohta temale ei muuda eset vanglas vähem

keelatuks ega neid keelavaid õigusnorme asjakohatuteks. Vangla otsus on tehtud kehtiva

õiguse alusel ning sellega kooskõlas. Vastav keeld on imperatiivne. Lisaks ei ole VSkE § 522

lg 1 kohaselt kinnipeetavatel elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus vältimatult tagatud,

mis tähendab, et vanglateenistusele on jäetud kaalutlusõigus, kas ja mis määral võimaldada

kinnipeetavatele sellel eesmärgil tahvelarvutite kasutamist. Kinnipeetavatel on endiselt

säilinud võimalus vangla või teiste asutuste poole pöördumiseks kirjalikult.

2. S. Grossberg esitas 17.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks.

Tahvelarvuti kasutamise keelamine/piiramine kambris laadimise võimaluse puudumise läbi

riivab oluliselt kaebaja põhiõigusi. Kaebaja hinnangul alandavad kinnipidamistingimused

kogumis tema inimväärikust. Kaebaja on seisukohal, et tema taotlus kambris tahvelarvuti

laadimiseks tuleb rahuldada. Kaebaja vajab tahvelarvutit igapäevaselt, et tegeleda

kohtudokumentidega tutvumisega ja nendele vastamisega ning lisaks on kaebajal vaja

tegeleda vanglale pöördumiste esitamise ja neile vastamistega. Kaebaja vajab selleks

tahvelarvutit terve päev, kuid selleks on vaja ka võimalust samal ajal tahvelarvutit laadida.

Kaebaja on tahvelarvutist igapäevaselt sõltuv ja selle kasutamise mistahes piiramine piirab

kaebaja põhiõigusi, mistõttu on tahvelarvuti laadija omamine kambris vajalik. Kaebaja leiab,

et tahvelarvuti laadija kambrisse mitteandmisega piiratakse tema PS §-dest 15, 45 ja 46

tulenevaid põhiõigusi. Kaebaja leiab, et vanglal on kohustus tagada kaebajale tahvelarvuti

kasutamine talle vajamineval määral. Kaebaja põhilised kaebused tahvelarvuti kasutamise

takistamisel on, et tahvelarvuti aku tühjenemisel pannakse arvuti laadima, kuid tagasi seda

üldjuhul ei tooda, kaebaja juba saab tahvelarvuti tühja akuga, tahvelarvutid on hõivatud ja

tahvelarvuti kasutamist piiratakse kahele tunnile. Kaebaja mõlemal käel on närvikahjustus ja

seetõttu võtab tal tahvelarvutis asjaajamine kauem aega. Kaebaja soovib kasutada

tahvelarvutit igapäevaselt, et koostada kohtudokumente ja muid dokumente enda kaebeõiguse

realiseerimiseks. Kaebaja on vastustajale korduvalt teatanud, et ta ei saa käsikirjalisi

pöördumisi koostada, kuna kaebaja kätel esineb närvikahjustus. Tahvelarvuti kasutamise

piiramine takistab kaebajal pöördumiste esitamist ja seetõttu ka vastuste saamist. Kaebaja

selline põhiõiguste riive on inimväärikust alandav ja tekitab stressi. Kaebaja palub vabastada

end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja palub anda talle riigi õigusabi korras esindaja.

Kaebaja ei suuda ennast ise esindada kuna tema esitatud kaebuste hulk on suur ja tal on raske

adekvaatselt materjalides orienteeruda.

KOHTU SEISUKOHT

3-24-3399

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja

vaidluse eseme. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna ta ei

nõustu Tartu Vangla vaideotsusega nr 1-11/24/266-2 ning leiab, et tema taotlus kambris

tahvelarvuti laadija saamiseks tuleb rahuldada. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS

§ 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastama talle kambrisse tahvelarvuti laadija

ning HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Tartu Vangla 13.12.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/266-2

tühistamist. Kuigi kaebaja kirjeldab kohtule esitatud kaebuses ka talle põhjustatud kannatusi

ja toob välja kinnipidamistingimustega inimväärikuse alandamise, siis ei ilmne kohtule, et

kaebaja nõuaks talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti ei ole

kaebaja taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist kohtueelses menetluses 14.11.2024 vanglale

esitatud vaides. Kaebaja ei ole eraldiseisvat nõuet kahju hüvitamiseks esitanud. Kaebuse

eesmärgiks on vangla tegevuse vaidlustamine seonduvalt kaebajale tahvelarvuti laadija

kambrisse mitteandmisega.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.

5. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kaebaja ei saa tahvelarvutit enda kambris laadida, vaid

see viiakse ametniku poolt laadima, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.

Kaebaja ei ole märkinud, et ta ei saa üldse tahvelarvutit kasutada, vaid, et selle aku tühjaks

saamisel viib ametnik selle laadima. Kohtule teadaolevalt on kaebaja kogenud

menetlusosaline ja on saanud enne tahvelarvutite kasutusele võtmist nii kohtule kui ka

vanglale edukalt pöördumisi esitada kirjalikult. Kirjalikult pöördumiste esitamise võimalus on

säilinud kaebajal ka ajal, mil vanglas on kasutusel tahvelarvutid. Seega ei pea kaebaja enda

pöördumisi kohtule ja/või vanglale igal juhul esitama tahvelarvuti kaudu. Samuti nähtub

kohtute infosüsteemist, et kaebaja kohtusse esitatud pöördumiste arv on suur, millest saab

järeldada, et kaebaja on saanud piisaval määral kasutada tahvelarvutit ja pöördumiste

esitamist ei ole seni takistanud tahvelarvuti kambris laadimise võimaluse puudumine. Seega,

kambris tahvelarvuti laadimise võimaluse puudumine ei saa põhjustada kaebajale selliseid

ülemääraseid ebamugavusi, mis saaksid talle tuua kaasa intensiivseid kannatusi.

6. Kodukorra punkt 7.1.2 keelab kinnipeetavale juhtmed, kaablid, paelad ja muud sarnased

esemed või esemed, mis neid elemente sisaldavad. Analoogne keeld tuleneb VSkE § 641 p-st

1. Eeltoodud õigusnormidest tulenevalt on kaebajale tahvelarvuti laadija kambrisse andmine

välistatud. Tahvelarvuti andmine ametnikule laadimiseks ei saa kohtu hinnangul

ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi riivata. Kaebajale on tagatud tahvelarvuti kasutamise

võimalus, küll aga soovib kaebaja tahvelarvutit kasutada pikemalt ja seda teha terve päeva

vältel. Kohus nõustub vanglaga selles, et kaebaja subjektiivne arvamus temale tahvelarvuti

kasutamise vajalikkuse kohta ei muuda eset (praegusel juhul tahvelarvuti laadijat)

vähemkeelatuks ega seda keelavaid õigusnorme asjakohatuteks. Lisaks, VSkE § 522 lg 1

kohaselt ei ole kinnipeetavatele elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus vältimatult

tagatud, mis tähendab, et vanglateenistusele on jäetud kaalutlusõigus, kas ja millisel määral

võimaldada kinnipeetavatele sellel eesmärgil tahvelarvutite kasutamist. Kaebusest nähtub, et

kaebajale on tahvelarvuti kasutamise võimalus olnud piisavalt tagatud ka ilma, et kaebaja

saaks tahvelarvutit kambris laadida. Eelnevat arvestades ei saa Tartu Vangla 02.11.2024. a

otsust nr 6-24/24/4470- 2 ja 13.12.2024. a vaideotsust nr 1-11/24/266-2 õigusvastasteks

pidada. Seega peab kohus väga vähe tõenäoliseks, et kaebaja saavutab vastavate seaduses

sätestatud keeldude põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise, kehtestatud keelu

tühistamise või endale erandi tegemise alusel, et kaebaja vajab tahvelarvuti kasutamise

3-24-3399

võimalust terve päeva vältel, kuna tal on palju kohtuasju ning haldusmenetlusi vanglaga.

Sellest tulenevalt on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

Riigi õigusabi

10. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

10.1. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused

ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses

arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Üksnes 2024. aastal on kaebaja esitanud

Tartu Halduskohtule 91 kaebust. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kaebaja väljendatud raskused ei ole

sellised, mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. Asjaolu, et kaebajal on kohtus suur hulk

kaebuseid ning ta ei suuda iseseisvalt neid adekvaatselt hallata, ei anna iseseisvalt õigust riigi

õigusabile. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole

erinevate kaebustega pöörduda.

10.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S. Grossbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS §

7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)