2-24-124917/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 31. jaanuar 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-24-124917

Tsiviilasi

B2

Impact

OÜ

hagi

C.Q

vastu

tarbijakrediidilepingutest tulenevalt 5719 euro 74 sendi

saamiseks

Hagi hind

5719 eurot 74 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ)

(registrikood 11542046, aadress XXX, 10617, XXX),

lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post XXX),

Kostja C.Q (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista C.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 4163 eurot 67 senti, mis hõlmab järgmiseid

komponente:

2.1. ESTO AS ja C.Q vahel 17.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 344117141372

tulenev põhivõlg 441 eurot 59 senti ning viivis 9 eurot 26 senti 16.04.2024–

08.10.2024 eest;

2.2. ESTO AS ja C.Q vahel 18.09.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 4260714873

tulenev põhivõlg 3602 eurot 33 senti, viivis 75 eurot 49 senti 16.04.2024–08.10.2024

eest ning sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Jätta B2 Impact OÜ hagi C.Q vastu rahuldamata 1556 euro 7 sendi osas, mis hõlmab

järgmisi komponente:

3.1. ESTO AS ja C.Q vahel 17.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 344117141372

tulenevast põhinõudest 37 eurot 70 senti, intressist 29 eurot 62 senti, viivisest 13

eurot 56 senti ja haldustasu 11 eurot 60 senti.

3.2. ESTO AS ja C.Q vahel 18.09.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 4260714873

tulenevast põhinõudest 200 eurot 98 senti, intressist 593 eurot 73 senti ja viivisest

668 eurot 88 senti.

4. Jätta C.Q menetluskulud tema enda kanda. Jätta B2 Impact OÜ menetluskuludest

75% C.Q kanda ja 25% B2 Impact OÜ enda kanda.

5. Mõista C.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 461 eurot 25 senti.

6. Mõista C.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (461 eurot 25 senti) alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse tähtaeg on TsMS § 632 lg 1

järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile

tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja,

siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see

oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja

kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab

kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega

seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, hageja) esitas 02.07.2024 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse C.Q (kostja) vastu 5118 euro 15 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 03.07.2024

määrusega kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 10.09.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses,

sest kostja oli esitanud makseettepanekule 28.08.2024 tähtaegselt vastuväite. Tartu Maakohus

jättis 30.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase

hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 08.10.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista kahe

tarbijakrediidilepinguga seoses 5719 eurot 74 senti. Hagiavalduse kohaselt loovutas ESTO AS

(krediidiandja) hagejale 30.04.2024 nõude loovutamise lepinguga enda nõuded kostja vastu.

Krediidiandja oli kostjaga sõlminud kaks tarbijakrediidilepingut VÕS § 402 lg 1 mõttes:



17.09.2023 sõlmisid nad järelmaksulepingu nr 344117141372 (järelmaksuleping), mille

kohaselt sai kostja krediidiandjalt krediiti 499 eurot. Aastane intressimäär oli 9,9%,

lepingutasu 0 eurot, igakuine haldustasu 2 eurot 90 senti, krediidikulukuse määr 32,24%,

tagasimaksmine 48 osamaksena, igakuise makse suurus 17 eurot 47 senti;



18.09.2023 sõlmisid nad krediidilepingu nr 4260714873 (krediidileping), mille kohaselt

sai kostja tähtajatult krediiti 4000 eurot. Aastane intressimäär oli 40,7%, krediidikulukuse

määr 49,22%, igakuine tagasimakse 15. kuupäeval minimaalselt 1/60 eelnenud viimase

päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.

Kostja rikkus järelmaksulepingust ja krediidilepingust tulenevaid kohustust, olles mõlema

lepingu puhul viivituses vähemalt 15.01.2024, 15.02.2024 ja 15.03.2024 osamaksete tasumisega.

Krediidiandja hoiatas kostjat 01.04.2024 teatisega ning andis võlgade tasumiseks täiendava

tähtaja, kuid kostja võlga ei tasunud. Krediidiandja luges järelmaksulepingu ja krediidilepingu

teenuse üldtingimuste peatüki VII punkti 4.2 alusel ja kooskõlas VÕS §-ga 416 ülesöelduks

15.04.2024 seisuga. Hageja, kellele krediidiandja nõuded loovutas, palub kostjalt välja mõista:



543 eurot 33 senti seoses järelmaksulepinguga, millest põhivõlg on 479 eurot 29 senti,

intress 29 eurot 62 senti, viivis 22 eurot 82 senti ja haldustasu 11 eurot 60 senti ning



5176 eurot 41 senti seoses krediidilepinguga, millest põhivõlg on 3803 eurot 31 senti,

intress 593 eurot 73 senti, viivis 744 eurot 37 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

Hageja esitas juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja on rikkunud lepinguid

sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet, tagasimaksete ümberarvestuse, milles võttis

aluseks intressimäära 0%, sest VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärg lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p

24–26).

Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda ning palunud juhul, kui kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõista kostjalt välja menetluskuludena

riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 järgi.

Samuti on hageja palunud mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

viivis menetluskuludelt.

3. Tartu Maakohus võttis 29.10.2024 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale hagile vastuse

esitamiseks tähtaja 21 päeva alates kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte 18.11.2024. Kostja saatis kohtule selle kohta kinnituse e-

kirjaga 18.11.2024 kl 16.33, kuid kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud

faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ulatuses, milles on

põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist

ja menetluskuludega seostuvat.

5. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi

omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud,

sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu

05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal

on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet

omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab

tühiseks, kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna

(VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka

tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad.

Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult

põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma

rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN,

p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

6. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kohustatud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks omandama enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi

maksma, samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Kohtu sõnul on

sellise kohustuse eesmärk tagada, et krediidiandja ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega

annaks krediiti tarbijatele, kes ei ole krediidivõimelised, ning kaitsta tarbijat ülemäärase

võlgnevuse ja maksejõuetuse tekkimise ohu eest (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr

C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 20 ja 21).

7. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut,

teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju. Krediidiandja peab määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse lähtudes

tarbija kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise

kohustuse suurusest. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid. Krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt.

Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on

selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama,

et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga

tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8. Käesolevas asja on hageja olnud seisukohal, et ta täitis kõiki eelnimetatud kohustusi, järgis

nõuetekohase hoolsusega vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS § 4034 nõudeid. Hageja

kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal.

Hagiavalduse kohaselt tugines hageja nii järelmaksulepingu kui ka krediidilepingu sõlmimisel

kostja esitatud andmetele oma sissetuleku ja väljaminekute kohta ning andmetele, mis nähtusid

vastustest päringutele Maksu- ja Tolliametile (MTA), maksehäireregistrist ja taust.ee-st.

Krediidiandja lähtus sellest, et kostja netosissetulek on 800 eurot, võttes aluseks MTA päringute

vastused. Hageja arvestas, et kostja igakuised kohustused on 100 eurot, sest kostja oli märkinud,

et tema finantskohustused on 0 eurot. Hageja arvestas majapidamiskuludeks 285 eurot. Hageja

leidis, et eeltoodu oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei tuvastanud, et

kostjal oleks olnud täiendavaid kohustusi, lähtudes andmetest registrites, päringute vastustest,

kostja esitatud vastustest ning maksehäireregistri ja taust.ee andmetest.

9. Kohus leiab, et hageja rikkus kostjaga järelmaksulepingut ja krediidilepingut sõlmides

vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3

mõttes, sest ta märkis kostja igakuisteks kohustusteks abstraktselt 100 eurot ega kogunud

piisavalt teavet kostja kohustuste kohta.

Hageja oleks pidanud kostja kohustuste hindamiseks küsima kostja pangakonto väljavõtet,

lähtudes eespool viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast. Kostja sissetulekute ja

kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning MTA

päringute, maksehäireregistri ja taust.ee vastustest, sest need ei võimalda hinnata kostja

kohustusi. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave oli kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav ning ta ei

küsinud kostja pangakonto väljavõtet, on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja

hagejale sellisel juhul ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 järgi. Hageja on esitanud kohtule tagasimaksete

ümberarvutuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud ning palunud sellisel juhul kostjalt enda kasuks välja mõista ümberarvutustes

kajastuvad summad. Kohus lähtub seejuures asjaolust, et hageja on arvestanud intressimääraks

0%. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu ja krediidilepingu

kostja kohustuste rikkumise tõttu pärast mõistliku tähtaja andmist üles 15.04.2024. Hagejal on

lepingute ülesütlemise tõttu VÕS § 196 lg 5 ja §-de 189–191 kohaselt õigus nõuda üleantu

tagastamist.

11. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab järelmaksulepingust tulenevalt kostjalt hageja

kasuks ümberarvutuste kohaselt välja põhivõla 441 eurot 59 senti ja viivise 9 eurot 26 senti

alates lepingu ülesütlemisest kuni ümberarvutusi sisaldava hagi esitamiseni (16.04.2024–

08.10.2024). Kohus jätab VÕS § 4034 lg 7 järgi rahuldamata intressi 29 eurot 62 senti ja

haldustasu 11 eurot 60 senti.

Kohus mõistab krediidilepingust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja ümberarvutuste kohaselt

põhinõude 3602 eurot 33 senti ja viivise 75 eurot 49 senti alates lepingu ülesütlemisest kuni

ümberarvutusi sisaldava hagi esitamiseni (16.04.2024–08.10.2024). Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista ka 35 eurot sissenõudmiskuludena VÕS § 1132 lg 2 p 3 mõttes, sest VÕS § 4034 lg 7

kõrvaldab seadusjärgset intressimäära ületava intressimäära ja muud tasud, kuid ei kõrvalda

makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustust, leppetrahvinõudeid ega sissenõudmisel

tekkivaid sissenõudmiskulusid (VÕS-II Komm/Käerdi/Õunpuu § 4034, p 3.3). Rahuldamata jääb

intressinõude 593 eurot 73 senti.

12. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning

hageja menetluskuludest jääb 75% kostja kanda ja 25% hageja kanda.

13. Hageja on menetluskulude nimekirjas palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista 615

eurot, mis hõlmab hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb

seadusest, seega on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Hagejal on õigus nõuda ka maksekäsu kiirmenetluse kuluna 20 eurot TsMS § 162 lg 1, § 172 lg

9 ja § 4842 kohaselt, millest tulenevalt arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks

ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka ning

võimaldatakse nõuda riigilõivu ja 20 eurot menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluses.

14. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 461 eurot 25 senti

ning TsMS § 177 lg 4 järgi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin