3-24-2767/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedY (õpilane) võeti Rapla Gümnaasiumisse vastu direktori 01.09.2023 käskkirjaga ja ta asus perioodi lõpus olid tal õpitulemused omandamata 4 kursuses, 2. perioodi lõppedes 8
Legislator headnote
AI generated3-24-2767/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: perioodi lõppedes 8
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2767
Haldusasi
X ja Y kaebus Rapla Gümnaasiumi direktori 06.09.2024
käskkirja „Õpilase koolist väljaarvamine“ tühistamiseks ja
Y G2 tasemele üle viimiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y, esindaja X
Vastustaja – Rapla Gümnaasium, esindaja Eve Mikson
Kaasatud haldusorgan – Haridus- ja Teadusministeerium,
esindajad Indrek Kilk ja Merilin Vipper
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3. Asendada kohtuotsuse avalikustamisel kaebajate nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 03.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates
või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel
korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Y (õpilane) võeti Rapla Gümnaasiumisse vastu direktori 01.09.2023 käskkirjaga ja ta asus
õppima 10. klassis.
1. perioodi lõpus olid tal õpitulemused omandamata 4 kursuses, 2. perioodi lõppedes 8
kursuses, 3. perioodi lõppedes 5 kursuses.
3-24-2767
8 kursuse tulemused parandas ta positiivseks 11.06.2024 õppenõukogu toimumiseks ajaks.
Õppenõukogu toimumise ajaks oli õpilasel puudulik kursusehinne seega 9 kursuses.
Õppenõukogu otsustas puudulike kursusehinnetega õpilasi 11. klassi mitte üle viia.
Õppevõlgnevuste likvideerimise tähtajaks määrati 19.06.2024.
20.06.2024 õppenõukogu koosoleku toimumise ajaks olid õpilasel puudulikud kursusehinded
neljas kursuses. Õppenõukogu otsustas puudulike kursusehinnetega õpilasi 11. klassi mitte üle
viia. Õppenõustaja tegi ettepaneku anda võimalus õppevõlgnevuste likvideerimiseks augustis
õpilastele, kellel on kuni kaks (kursust) õppevõlgnevust. Arutati iga õppevõlgnevustega
õpilase õpitulemuste saavutamist ja edasijõudmise võimalikkust. Õppevõlgnevuste
likvideerimise tähtajaks määrati 29.08.2024.
Määratud ajaks olid õpilasel õpitulemused saavutamata kokku kolmes kursuses. Õppenõukogu
otsustas teda 11. klassi mitte üle viia.
2. Rapla Gümnaasiumi direktor andis 06.09.2024 käskkirja, millega arvas õpilase
nimekirjast alates 31.08.2024 välja.
3. Kohus võttis õpilase ema X ja õpilase ühise kaebuse 18.10.2024 ja täiendavalt 03.01.2025
määrustega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1. Kaebuses nõutakse Rapla Gümnaasiumi direktori 06.09.2024 käskkirja nr 4-
2/24/28 „Õpilase koolist väljaarvamine“ tühistamist ning kooli kohustamist Yi üle
viimiseks G2 tasemele. Põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
1)
Kooli on tunnustatud sportliku kooli tiitliga ning kooli väärtuseks on ka sportlikud
väärtused. Y valis Rapla Gümnaasiumi haridustee jätkamiseks teadmisel, et tegu on sporti
toetava kooliga. Ka tema võistkonnakaaslasest sõber esitas kooli sisseastumise avalduse ja
kohapealsel vestlusel saadi koolilt nõusolek, et tippspordiga tegelemine ei ole takistus ja kool
toetab seda igati õppetöö korraldamisel.
2)
Õpilane avaldas õppima asumisel kirjalikult soovi valida kitsa matemaatika õppekava,
kuid seda ei avatud. Ta pidi enda soovi vastaselt õppima laia matemaatika õppesuunal.
Vastustaja ei järginud gümnaasiumi riikliku õppekava § 11 lg-st 4 tulenevat kohustust
võimaldada valikut kitsa ja laia matemaatika vahel. Vastustaja võttis õpilase kooli 10. klassi
(Tertia G1 tasemel), teadvustades, et vastavalt tema esitatud avaldusele on kohustus
võimaldada õpilasel õppida kitsa matemaatika õppekaval. Tagantjärgi (30.08.2024) põhjendas
kooli direktor, miks ei avatud kitsast matemaatikat, tuginedes väheste soovijate (12 õpilast)
arvule. Ka nende õpilaste sooviga oleks tulnud arvestada. Uus küsitlus kitsa matemaatika
soovijate kohta tehti alles maikuus ja Y ei vastanud sellele, kuna õppeaasta oli praktiliselt läbi.
Õpilane eelistas kitsast matemaatikat, kuna ta on oma vanusegrupi tippsportlane jalgpallis,
mistõttu on tal suur füüsiline koormus ja ajanappus. Ta on pingutanud laiema matemaatika
õppekavaga toimetulemisel ning läbinud õppeaasta jooksul kõik ained ja kursused, mis
annavad õiguslikult aluse õpingutega jätkamiseks 11. klassis. Õppeaasta lõpus, 29.08.2024
seisuga oli õpilasel negatiivse tulemusega üks kursus keemias ja üks matemaatikas. Prantsuse
keele ja kultuuri kiirkursust samal õppeaastal enam ei võimaldatud ja algselt ei saanud õpilane
sellel tervislikel põhjustel osaleda.
3)
Koolist välja arvamine on vastuolus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 28 lg 1 p-
s 7 sätestatud välja arvamise tingimustega – negatiivse tulemusega hinnati ainult 2 kursust,
mille osakaal ei ületa PGS kohast kolme ja enamat õppeainet üle poolte kursuse hinnetest
2(8)
3-24-2767
„nõrgad“ või „puudulikud.“ Vastustaja ei ole järginud PGS-s sätestatud koolist väljaarvamise
tingimusi ning põhjendatud on Yi haridustee jätkamine 11. klassis, kus tal on võimalik
negatiivse tulemusega hinnatud kursused järele teha. Vastustajal puudub õigus kehtestada
seaduses sätestatud tingimustest rangemaid tingimusi, seega on vastutaja kehtestatud
madalama astme tingimused õigustühised. Käskkirja viide Rapla Gümnaasiumi õppekavale,
mille järgi juhul, kui õpilane ei ole hiljemalt õppeaasta viimase (augustikuu) õppenõukogu
koosoleku ajaks võlgnevusi likvideerinud, siis teda järgmisse klassi üle ei viida, ei ole
vastavuses õppetöö tegeliku korraldusega juhtudel, kus ainekursuse korduvat toimumist kool
samal õppeaastal ei võimalda. Selle mittevõimaldamise tõttu õpilase karistamine pole
põhjendatud, asjakohane ega õiguslikult korrektne.
Vastustaja muutis 20.06.2024 otsuses viidatud alust (PGS § 28 lg 1 p 7), kuna õpilane ei
kvalifitseerunud sel alusel koolist väljaarvamisele. Vastustaja võttis oma otsuses õpilase
koolist väljaarvamise aluseks Rapla Gümnaasiumi direktori 21.09.2023 käskkirjaga nr 1-
2/23/20 kehtestatud Rapla Gümnaasiumi õppekava, mille järgi tuleb õpilastel
õppevõlgnevused likvideerida hiljemalt järgmise kursuse või trimestri jooksul samal
õppeaastal; õppeperioodi lõpuks (kolmanda trimestri lõppemisel) ei tohi õpilasel olla
õppevõlgnevusi; kui õpilane ei ole hiljemalt õppeaasta viimase (augustikuu) õppenõukogu
koosoleku ajaks võlgnevusi likvideerinud, siis õpilast järgmisse klassi üle ei viida.
Täiendavad tingimused koolist väljaarvamiseks ei ole põhjendatud, kuna sellega rakendab
vastustaja PGSi § 28 lg 1 p-st 7 rangemaid tingimusi, mida ei saa kuidagi mõista õpilase
õpingute toetamisena. Vastustaja on rakendanud täiendavaid meetmeid koolist
väljaarvamiseks ja hoopi soodustanud haridustee katkemist.
4)
Vastustaja on käitunud õpilase suhtes ebaõiglaselt ja juba alates 20.06.2024 survestanud
teda omal soovil koolist lahkumise avaldust kirjutama, ähvardades teda direktori käskkirjaga
välja arvamisega. Seejuures viidati algselt PGS § 28 lg 1 p-le 7. X taotles pojale võimalust
augusti lõpus kursused järele vastata. Ta esitas ka vastuse ja selgitas, et arvesse ei võetud
prantsuse keele valikainelt puudumise asjaolusid ning aineõpetajatega järeletegemiste osas
tehtud kokkuleppeid. Vastustaja kinnitas 21.06.2024 vastuses, et prantsuse keele aine osas on
mitterahuldav hinne põhjendatud meditsiiniliste näidustustega ja et järeletegemine toimub
vastavalt eelnenud kokkulepetele. 26.08.2024 käis poeg keemia ja matemaatika tegemata töid
järele tegemas, mõlemal jäid napid punktid positiivsest tulemusest puudu. Ema palus
negatiivselt hinnatud tööd endale saata ja leiab, et kool käitud poja suhtes kiuslikult ning on
sihilikult punktisummasid vähendanud. Matemaatika töö hindamissüsteem jätab
ebakompetentse ja ebausaldusväärse kuvandi. Napid punktid alla positiivse tulemuse on
ajendatud subjektiivsest hinnangust.
Koostöö aineõpetajatega on olnud väga hea ja kõik õppekavas ettenähtud ainekursused said
läbitud. Valitud kursuste (matemaatika ja keemia) aineõpetajate poolne mitteaktsepteerimine
püüdmiste osas on olnud siiski tajutav. See väljendub selles, et matemaatikas ja keemias on
hinnatud Yi töid negatiivse tulemusega, jättes positiivsest hindest puudu matemaatikas 1,25
punkti ja keemias 3%. Jooksval õppeaastal ei olnud puudumised probleemiks, kuna
puudumiste tõttu tegemata tööd on saanud kokkuleppel aineõpetajatega tehtud. Tagantjärele ei
saa puudumisi ette heita. Üllatav oli lennujuhilt 20.06.2024 teavituse saamine, et Y võidakse
välja arvata, sest tegemata tööde järgi vastamine oli tal aineõpetajatega kokku lepitud
augustikuusse.
Väited õpilase edasijõudmatusest ei ole põhjendatud, sest Y sooritas kogu õppeaasta kursused
positiivsele tulemusele (va 1 kursus matemaatikas ja 1 kursus keemias). Samuti ei ole
vastustaja kaalutletult põhjendanud, mis kahe kursuse negatiivse tulemusega üleviimisel 11.
3(8)
3-24-2767
klassi oleks Yil takistanud kursuseid järele teha. Tegu on subjektiivse otsusega. Kuskil ei ole
sätestatud hindamise tõlgendamise aluseid, kui ainekursus sooritatakse positiivsele tulemusele
teisel katsel. Kui korralduslikult on võimalus ainekursust järele sooritada, siis peavad need
tulemused olema samaväärsed, võrreldes esmakordselt läbitud positiivse tulemusega.
5)
Vastustaja sihikindel tegevus kindlal eesmärgil Y kooli nimekirjast välja arvata ei toeta
riigi hariduspoliitika üldist suunda, mille kohaselt tuleks soodustada ning toetada
kõikvõimalike paindlikkuse reeglid arvesse võttes noorte kooliskäimist ja hariduse
omandamist ning vältida noorte koolitee katkestamisi. Y ei ole koolikohustustest
kõrvalehiilija, vaid tippsportlane, kes on pingutanud selle nimel, et ühildada oma tegevuses nii
koolikohustused kui ka sport.
6)
Vastustaja otsus muudab õpingutega jätkamise tingimused keeruliseks sõltumata sellest,
kas Y soovib jätkata Rapla Gümnaasiumis või mõnes muus gümnaasiumis. Y soovib jätkata
11. klassis.
2. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1)
Y võeti Rapla Gümnaasiumisse vastu direktori 01.09.2023 käskkirjaga nr 4-2/23/6 ja ta
asus õppima Tertias (10. klassis). Õpilasel oli õppeaasta vältel igal õppeperioodil raskusi
nõutavate õpitulemuste saavutamisega. Lisaks matemaatikale on Yil olnud suuri raskusi
enamikus õppeainetes: 31 kursusest 13 on sooritatud positiivsele hindele, ülejäänud 18 on
hinnatud puudulikuga, mida on vaja olnud järele või kordusvastata.
2)
Kaebajale on selgitatud, miks otsustas kool kitsa matemaatika grupi avamata jätta. Laia ja
kitsa matemaatika puhul on küll kursuste arvus erinevus, aga aine läbimise tempo
õpitulemuste saavutamiseks on mõlemal juhul intensiivne ja eeldab lisaks tunnitööle ka
iseseisvat õppimist ning koduste ülesannetega tegelemist. Õpitulemuste saavutatust hinnatakse
igal kursusel. Yi tulemus põhikooli matemaatikaeksamil oli 22% (koolieksamina sooritatud
järeleksamil 50%), mis eeldab väga suurt lisatööd. Kool pakkus neile õpilastele, kelle
põhikooli lõpueksami tulemus oli alla 60%, valikkursust „Matemaatika AB“ eesmärgiga
korrata põhikoolis õpitut ja kujundada oskus rakendada õpitud reegleid ja valemeid. Mentor
oma vestluses Yiga seda kursust talle soovitas, kuid õpilane seda valikut ei teinud. Uus
küsitlus kitsa matemaatika soovi osas korraldati märtsis ja Y sellele ei vastanud.
3)
Kui „Prantsuse keele ja kultuuri kiirkursus“ oleks jäänud ainsaks puudulikuks hindeks, ei
oleks see takistanud üleviimist 11. klassi. Samas ei andnud õpilane eelnevalt sellelt puudumise
kohta koolile teada. Kuna 20.06.2024 õppenõukogu toimumise ajaks oli Yil lisaks „Prantsuse
keele ja kultuuri kiirkursus“ ainele kolm puudulikku kursusehinnet, teavitati teda võimalusest
ise dokumendid välja võtta, et Eesti Hariduse Infosüsteemi ei jääks märget koolist
väljaarvamise kohta edasijõudmatuse tõttu.
4)
Vastustaja andis Yile võimaluse vastata augustikuus järele puudulikuga hinnatud
matemaatika ja keemia kursused, tõendamaks õpitulemuste saavutatust. Matemaatika 4.
(pärast neljandat järeltööd) ja keemia 2. kursus jäid puudulikuks. Selle alusel andis direktor
06.09.2024 välja käskkirja nr 4-2/24/28 Yi koolist väljaarvamiseks.
5)
Matemaatika töö hinde kujunemist on selgitatud, sh selle hindamist konkreetsel juhul
õpilase kasuks.
6)
Vastustaja on lähtunud kehtestatud reeglitest, tulles õpilasele vastu ja andes lisavõimalusi
kursusehinnete parandamiseks. Iga õpilase jaoks on õppetöös eduelamuse saavutamine väga
oluline, Y pidi aga pidevalt tegelema järele- ja kordusvastamistega. Õpilast toetasid tema
õpingutes lisaks aineõpetajatele isiklik mentor ja õppenõustaja. Viimane hakkab õpilasega
4(8)
3-24-2767
tegelema siis, kui õpiraskused süvenevad. Kool on õpilast järjepidevalt toetanud ja püüdnud
leida võimalusi õpiraskuste vähendamiseks. Õpilase jaoks võiks olla parim lahendus leida
kool, kus saab spordi ja õppimise edukalt ühendada. Kool ei saa teha järeleandmisi hariduse
kvaliteedis. Tingimused järgmisse klassi üleviimiseks on kooliti erinevad.
3. Kaasatud haldusorgani arvates tuleb kaebus jätta rahuldamata järgmistel
põhjustel.
1)
PGS ei anna ammendavaid koolist väljaarvamise tingimusi, sest PGS § 28 lg 2
kohaselt võib gümnaasiumi kodukorras sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist
välja arvamiseks. Rapla Gümnaasium on kodukorras täiendavad alused
väljaarvamiseks sätestanud kooskõlas PGS § 28 lg-s 2 antud volitusega. PGS
volitusnorm ei keela kehtestada rangemaid nõudeid. Seega ei pidanud Rapla
Gümnaasium väljaarvamise käskkirjas tuginema vaid PGS § 28 lg-s 1 toodud
punktidele, vaid kool tugines korrektselt kodukorras toodud alusele. Kool peab kogu
õppeprotsessis läbivalt arvestama õpilaste huvidega ning olukorras, kus õppeaasta
tulemustest nähtuvalt puudub perspektiiv kool lõpetada, on õigustatud õpilase
tähelepanu sellele asjaolule juhtida.
Tulenevalt PGS § 71 lg-st 1 juhib kooli direktor ning lg 3 kohaselt on tal õigus anda oma
pädevuse piires käskkirju. Rapla Gümnaasiumi direktor andis väljaarvamise käskkirja oma
pädevuse piires, järgides seejuures PGS §-s 28 sätestatut, mille lg-s 1 on toodud küll
väljaarvamise juhud, kuid mille lg 2 alusel on gümnaasiumil lubatud rangemaid tingimusi
kehtestada. Gümnaasiumis õppimine on vabatahtlik ning seetõttu on lubatud kehtestada ka
rangemaid tingimusi õppetöös osalemiseks.
2)
Gümnaasiumi riikliku õppekava § 11 lg-s 11 on sätestatud võimalus, et
riigikooli õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõikes 4 sätestatud kohustust
pakkuda õpilasele võimalust valida laia ja kitsa matemaatika vahel.
3)
Isegi juhul, kui Y üle viia 11. klassi, ei oleks realistlik sel aastal 11. klassi
lõpetamine, sest käesoleval ajal on Rapla Gümnaasiumi kodulehel toodud
informatsiooni kohaselt I õppeperiood läbi saanud. See tähendab, et pojal tuleks 11.
klassi võlgnevusi likvideerida ligi 4 kuu ulatuses ning samal ajal omandada ka
järgneva õppeperioodi materjale. Seejuures tuleks arvestada sellise tegevusega
kaasnevat koormust vastustajale, sest kohtupraktikas on gümnaasiumi puhul arvestatud
argumenti, et ühe õpilase suure mahajäämuse tõttu võib kannatada ka teiste õpilaste
õppekvaliteet (Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 otsus nr 3-20-1264 p 8). Õpilas(t)e
järgmisesse klassi üleviimine ei saa toimuda soovi korral, vaid ainult siis, kui eelneva
klassi õpitulemused on saavutatud ning õppenõukogu on õpilase otsustanud
järgmisesse klassi üle viia.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
5. Riigikohus on selgitanud, et pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline
kohtulik kontroll on võimalik piiratud ulatuses ning õpiväljundite hindamisel on koolil
kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum (Riigikohtu 04.03.2013
otsus nr 3-3-1-68-12, p 24). Seega juhul, kui lõpptulemus ei ole ilmselgelt
meelevaldne või suvaline, hindamisel ei ole lähtutud ilmselgelt ebaõigetest
kaalutlustest, jäetud olulist asjaolu arvestamata või tehtud muid kaalutlusvigu, ei saa
kohus vastavatesse pedagoogilistesse hinnangulistesse otsustesse sekkuda. Kohus ei
5(8)
3-24-2767
saa otsustada kooli asemel ka nt otstarbekuse, inimlikkuse vms alusel täiendava
võimaluse andmist, vaid kontrollida üksnes kaalutlusõiguse järgimist selle piirides.
6. Praegusel juhul tähendab see seda, et kui vastustaja ei ole hindamisel lähtunud
ilmselgelt ebaõigetest kaalutlustest, jätnud mõnd olulist asjaolu arvestamata või teinud
muid kaalutlusvigu, ei saa kohus vaidlustatud käskkirja tühistada.
7. Kaebajate väitel astus poeg konkreetsesse kooli mh selle sportlikele väärtustele
tuginedes ja arvestades kokkulepet, et kool toetab tippspordiga tegelemist õppetöö
korraldamisel. Kaebajad ei selgita täpsemalt, mida nad selles kontekstis õppetöö
korraldamise all silmas peavad.
8. Kohtule nähtub asja materjalidest ja vastustaja selgitustest, et kool on pakkunud
õpilasele pidevalt õppetöös tuge (vt väljavõtted mentori ja õppenõustaja märkmetest ja
kirjavahetusest õppeaasta algusest alates dtl 97; valikkursuse Matemaatika AB
võimaldamine selleks, et tasandada võimalikke õpilünki). Xile on ühtlasi juba
õppeaasta kestel (26.03.2024) selgitatud, et sportimist on võimalik arvestada
valikkursusena kuni kolm kursust aastas (maksimaalselt 9 kursust kolme aasta jooksul,
mille võrra saab vastavalt vähendada oma koormust valikainete valimisel). Samuti on
emale selgitatud õppekoormuse vähendamise võimalust sel teel, et jagada õpingud
pikema aja peale kui kolm aastat, selgitades, et koolil on olnud õpilasi, kes enne
lõpetamist õppisid 4 aastat.
9. Õpilase puudumistele on kirjavahetusest nähtuvalt õppeaastal nii õpilase kui ka
tema ema tähelepanu juhitud korduvalt, kuid seda mitte peamise eesmärgiga
puudumisi kui selliseid ette heita, vaid ennekõike tulenevalt asjaolust, et vastustaja
arvates tingisid puudumised ka õppevõlgnevusi ja puudulikke õpitulemusi. Nii on
26.03.2024 emale selgitatud, et õpilase puudulikud tulemused on ilmselt suures osas
tingitud puudumistest, viidatud vajadusele leida tasakaalukoht õppimise ja sportimise
vahel ja uuritud lapsele ka muude õppimisvariantide, sh vajadusel e-õppe kaalumise
osas. Seega ei ole asjakohased kaebajate väited, justkui õpetajad lihtsalt ei
aktsepteeriks puudumisi. Kaebusele vastates on vastustaja selgitanud, et puudumised
ei oleks probleemiks, kui nendest olenemata saavutaks õpilane õpitulemused, kuid ta
ei tulnud iseseisva õppimisega toime. Kohtul puudub alus selles seisukohas kahelda.
Õpilasele pole ette heidetud koolikohustusest kõrvalehoidmist. Ta pole ka
koolikohustuslik.
10. Eelnevast tulenevalt ja nagu kohtumenetluses juba varem ka märgitud, et nähtu
kohtule esitatud materjalide ja seisukohtade pinnalt, et õpilane oleks koolis jäetud
vajaliku toeta või et sõnamurdlikult ei oleks tema sportimisega arvestatud. Siiski ei
anna ka tipptasemel spordiga tegelemine õpilasele õigust nõuda koolilt enda suhtes
õppekavast leebemat hindamist või õppevõlgnevuste likvideerimise osas leebemat
korda. Samuti ei saa vastav nõue põhineda riigi üldistel hariduspoliitilistel
eesmärkidel.
11. Esitatud asjaoludest nähtub, et õpilasele on õpitulemuste saavuramise osas
tuldud vastu ning antud talle lisavõimalusi kursusehinnete parandamiseks. Sellest
olenemata olid tal 2024. a augusti lõpuks lisaks prantsuse keele ja kultuuri
kiirkursusele, mis vastustaja selgitustest nähtuvalt ei oleks eraldiseisvalt õpilase
järgmisse klassi üleviimist takistanud, õpitulemused saavutamata keemia 2. ja
matemaatika 4. kursuses (st kokku kahes kursuses). Kaebajad ei vaidle, et neid
õppevõlgnevusi õpilasel likvideerida ei õnnestunud. Küsimus sellest, kui palju
konkreetselt jäi vastava aine läbimiseks vajalikest miinimumnõuetest puudu, ei oma
6(8)
3-24-2767
tähtsust. Seejuures nähtub, et näiteks matemaatika töö puhul toimus hindamine niigi
õpilase kasuks. Õppevõlgnevused ei puudutanud ka ainult matemaatikat, vaid lisaks
keemiat, mistõttu ei oma asjas määravat tähtsust see, miks ei võimaldatud matemaatika
ainevaldkonnas õppida kitsast matemaatikat. Kohtul puudub eelnevat arvestades
praegusel juhul alus kooli pedagoogilistesse hinnangulistesse otsustesse sekkuda.
12. PGS § 28 lg 2 lubab gümnaasiumi kodukorras sätestada täiendavaid aluseid
gümnaasiumist väljaarvamiseks ja praegusel juhul on Rapla Gümnaasium seda oma
kodukorras ka teinud. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud nii Rapla Gümnaasiumi
kodukorrale kui ka Rapla Gümnaasiumi direktori 21.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/20
kehtestatud Rapla Gümnaasiumi õppekavale, mille kohaselt tuli õpilastel
õppevõlgnevused likvideerida hiljemalt järgmise kursuse või trimestri jooksul samal
õppeaastal; õppeperioodi lõpuks (kolmanda trimestri lõppemisel) ei tohtinud õpilasel
olla õppevõlgnevusi ning kui õpilane ei ole hiljemalt õppeaasta viimase (augustikuu)
õppenõukogu koosoleku ajaks võlgnevusi likvideerinud, siis õpilast järgmisse klassi
üle ei viida. Sellist korraldust ei ole alust pidada ilmselgelt meelevaldseks. Nagu
kaasatud haldusorgan viitab, on Tallinna Halduskohus ka varasemalt selgitanud, et
ebapiisava õppeedukusega õpilaste gümnaasiumist väljaarvamisega tagatakse teiste
õpilaste õppe kvaliteeti, sest vastasel juhul ei ole materjaliga võimalik läbimiseks
vajaliku kiirusega edasi minna ning õpetaja on õpetamise asemel hõivatud nende
õpilaste järeleaitamisega, kelle oskused või motivatsioon ei pruugi olla
gümnaasiumihariduse omandamiseks piisavad (Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 otsus
nr 3-20-1264, p 8). Seega on käskkirjast arusaadav, millisele normile on selle andmise
tuginetud ning ära on toodud ka otsustuse faktilised alused. Kaebajate väited õigusliku
aluse puudumisest või vastuolust PGS-ga ei ole eelnevast tulenevalt põhjendatud.
13. Käskkirjast nähtuvalt ei ole õpilase välja arvamise otsuse tegemine toimunud
automaatselt, vaid arvestatud on tema välja arvamise tinginud õppevõlgnevuste
parandamisega seotud asjaolusid. Väide, et samaväärselt ei arvestata kursuse
esmakordset läbimist ja kordusvastamisel saadud tulemust, ei ole asjassepuutuv.
Vaidlustatud käskkirjas on viidatud küll ka varasematele kordusvastamistele teiste
kursuste puhul, kuid seda ennekõike asjaolude kirjeldamise kontekstis. Käskkirja
põhjendustest nähtub arusaadavalt, et õpilast ei arvatud praegusel juhul välja seoses
kursustega, milles ta on kordusvastamisel võlgnevused parandanud, vaid õppetöös
edasijõudmatuse tõttu, kuivõrd osad õppevõlgnevused jäid likvideerimata ka
mitmendal kordusvastamistel.
14. Käskkirjas õigusliku aluse muutmine võrreldes 20.06.2024 teates avaldatuga ei
muuda käskkirja õigusvastaseks. 20.06.2024 õppenõukogu koosoleku ja samal päeval
teate saatmise ajal olid Yil puudulikud hinded lisaks prantsuse keele valikkursusele
veel kahes matemaatika ja ühes keemia kursuses. Käskkirja andmise ajaks olid
puudulikud hinded lisaks valikkursusele veel ühes matemaatika ja ühes keemia
kursuses. Seega olid asjaolud muutunud. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti
andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus,
suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vaidlustatud
käskkiri koos viitega õiguslikule alusele saadeti eelnevalt tutvumiseks ja arvamuse
avaldamiseks ka Xile, kes seda lugeda või selles osas seisukohta esitada ei soovinud.
15. Väited õpilase survestamisest või tema suhtes ebaõiglasest käitumisest alates
20.06.2024 ei ole põhjendatud. 20.06.2024 kiri on saadetud pärast õppenõukogu
koosoleku toimumist. Koosoleku protokollist nähtuvalt arutati õppenõukogul iga
õppevõlgnevustega õpilase õpitulemuste saavutamist ning õppenõukogu otsustas teha
7(8)
3-24-2767
direktorile ettepaneku Yi välja arvamiseks õpilaste nimekirjast. Seejuures otsustati, et
õpilasi ja lapsevanemaid teavitatakse vastavast otsusest eraldi kirja ja edasiste
ettepanekutega. Kool on põhjendanud, et lennujuht kirjutas õpilasele kirja ja andis
teada võimalusest ise dokumendid välja võtta, et Eesti Hariduse Infosüsteemi ei jääks
märget koolist väljaarvamise kohta edasijõudmatuse tõttu. Seega puudub alus käsitada
teadet õpilase survestamisena. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et ka
pärast 20.06.2024 teate saatmist võimaldati õpilasel õppevõlgnevuste osas siiski
kordusvastamisi – vastustaja andis Yile võimaluse vastata augustikuus järele
puudulikuga hinnatud matemaatika ja keemia kursused, kuid matemaatika 4. kursus
(pärast neljandat järeltööd) ja keemia 2. kursus jäid puudulikuks ning selle alusel
andiski direktor 06.09.2024 välja käskkirja Yi koolist välja arvamiseks.
16. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.
17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus
tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Poolte
menetluskulud jäävad seega nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
18. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb Xi ja Yi nimed asendada tähemärkidega
(HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)