1-11-8952/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 10. oktoober 2011 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-11-8952 (kohtueelses menetluses nr 11260102958) riik

versus L.B kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Aino Männik Prokurör Küllike Taits Süüdistatav L.B (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx

xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; ilma kindla t ; omab kriminaalkaristatust) öökohata Süüdistus KarS

§ 121 järgi Kaitsja advokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS) 121

L.B süüdi karistusseadustiku järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) 74 lg 1 ja lg 3 5 kuud kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.Bile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.B 5 kuud ei pane katseajal toime

uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis õuded; 75 lg-s kontrolli n määrata L.B käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks ile xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx

datud elukohast ; tühistada L.B-le tõkendina kohal lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenet

luses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu välja mõista L.Bilt sundraha 417 ( 38 ( ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks

kolmkümmend kaheksa € 36 senti ) € 70 senti

riigi kasuks; määrata kriminaalm 458,09 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) enetluse kulud

alates 2011 novembri kuust igakuise menetluskulu osa 38 ( 18 a kolmkümmend kaheksa) €

senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev - ;

2

2.2 L.B õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu € jätta riigi kanda; ile 72,26

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu

63 senti arvestada riigi selleks 33 (kolmkümmend kolm) € otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Otto Preem . ile Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi

tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P - angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-8952

“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude 189 lg 3 hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS §

kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale - Tartu Maakohtu on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuva L.B lt on toime pannud kuriteona teise inimese tervise

kahjustamise 121 selles, et tema 03. juulil 2011.a. kella 23 paiku KarS § järgi, mis seisnes Viljandi maakonnas xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx talus sauna juures tungis kallale oma endisele elukaaslasele K.Mle , hakkas teda oma autosse tirima ja noaga ähvardades

selleks sundima ning tekitas rüseluse käigus K.M.le noahaavad peopessa ning kriimustuse käsivarrele.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav nõustunud on kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi 121 ja karistamiseks vangistusega 5 kuud; KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei

pöörata, kui L.B jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab 2 aastase katseaja

talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima

-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused,

et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et

kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemee asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

rahalise karistu § 121 näeb ette süüdlase karistamise se või kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. p 9 o 417,03 €.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimis e kaitsjat valinud, kuid on asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endal

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p riigi õigusabi seaduse -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kr RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi iminaalmenetluses.

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud

tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning

kulude hüvitamisse ulatus.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 76,99 € Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus . aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on

riigi õigusabina € aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, 33,63 . Kaitsja kohtus esitatud vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

4

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 38,36

€ ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €. Sõiduga

72,26

seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei

kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva

advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise

õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi

saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb

õigusabi andmiseks tehtud sõi € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. kulutused tudele 72,26

Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi

kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata.

KrMS § 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks 175 lg 1 p menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põ € hjendatud ja vajalikus ulatuses 38,36 . KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu . – 2,70 €

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude

hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb L.B välja mõista ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 38,36 (19,18 + 19,18 ja 417,03 €, riigi õigusabi tasu ) €

muu kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et 2,70 €

menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apel või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme latsioonipäeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik