4-11-3840/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-11-3840

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoobril 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3840 (2330,11,007690) Väärteoprotokolli number AB1294281 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina Väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik N.I

isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodanik, emakeel – vene keel, töökoht „xxx Kohtuvälise menetleja esindaja

Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik vanemväärteomenetleja

Irina Reino RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada N.I süüdi 02.10.2011.a mootorsõiduki juhtimise eest seisundis,

mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on mitte väiksem kui

0,47 milligrammi (0,52+/- 0,05 mg/l), s.o Liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 5 (viis) päeva aresti.

Karistuse alguseks lugeda 02.10.2011.a kell 00.47.

V™S § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel võtta lisakaristusena N.I-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 6 (kuus) kuud kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 04.oktoobrist 2011.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata

soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 19.

oktoobrist 2011.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva

2

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

1. MAAKOHUS TUVASTAS

Väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 02.10.2011.a kella 01.35 paiku Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Puškini 49 maja juures, juhtis N.I mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui N.I väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0.47 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 (lk 2).

Seega rikkus menetlusalune isik N.I Liiklusseaduse §69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §224 lg 2 järgi.

Vastavalt kinnipidamisprotokollile (lk 3), peeti N.I kinni 02.10.2011 kell 00.47 V™S §44 lg 1 p 3,4 alusel.

Ida Politseiprefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 1).

1.1 Kohtuistung

Kohtuistungil taotles politsei esindaja N.I suhtes aresti määramist ja lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamist, motiveerides seda sellega, et N.I on varem

mitu korda karistatud väärtegude toimepanemise eest ning viimased rahatrahvid on jäetud maksmata.

Kohtuistungil tunnistas N.I ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning põhjendas joobeseisundis auto juhtimist sellega, et, et tal oli vaja sõbra koju viia. Palus tema suhtes aresti ning lisakaristuse mitte kohaldada, sest ta töötab ning tema töö on seotud auto juhtimisega.

Kohus avaldas ka asja materjalid:

• väärteoprotokoll (lk 2)

• isiku kinnipidamise protokoll (lk 3)

• indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 6)

• sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 7)

• väljavõte politsei andmebaasist (lk 8-10)

• väljavõte karistusregistrist (lk 12-15) 1.2 Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas

Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et N.I

tegevus on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud ning Liiklusseaduse §224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine N.I poolt on tõendamist leidnud.

N.I süü on eelkõige tõendatud väärteoprotokolliga ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga.

Väärteoprotokolli kohaselt, 02.10.2011.a kella 01.35 paiku Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Puškini 49 maja juures, juhtis N.I mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui N.I väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0.47 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 (lk 2).

3

Nagu nähtub indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 6), 02.10.2011 kell 01.18 tuvastati N.I poolt väljahingatavas õhus vähemalt 0.47 mg/l alkoholi. 1.3 Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 69 lg 5 kohaselt, mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lg 2 kohaselt, mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. N.I on varem mitu korda karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (vt lk

12-15). Nagu nähtub politsei andmebaasi väljavõttest (lk 8-10), viimased rahatrahvid (08.12.2010 ja 11.01.2011 määratud rahatrahvid) on jäetud maksmata. Ülaltoodu alusel asub

kohus seisukohale, et N.I karistamine rahatrahviga ei ole otstarbekohane ning tuleb määrata temale põhikaristuseks aresti.

Kohus on seisukohal, et N.I tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu

KarS 57 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus. Seoses sellega ning samuti arvestades seda, et

N.I on olemas töökoht, kohus määrab temale aresti miinimummäära lähedases määras. Samas on kohus seisukohal, et N.I süüaste on piisavalt suur, sest ta juhtis sõiduautot, olles olulises alkoholijoobes (0.47 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus) ning tegi seda otsese

tahtlusega. Ta teadis, et ta on alkoholijoobes ning vaatamata sellele otsustas sõiduautot juhtida.

Kohus peab siinkohal märkima, et N.I on varem juba neli korda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

Kuna N.I näol on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikub Liikluseeskirjades ning Liiklusseaduses sätestatut, on kohus seisukohal, et põhikaristusest ei

piisa selleks, et aidata N.I paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud

liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. Seoses sellega kohaldab kohus tema suhtes ka lisakaristust.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 kohaselt, kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Võttes arvesse seda, et, N.I sõnade järgi on tema töö seotud auto juhtimisega, peab kohus võimalikuks määrata temale lisakaristus keskmises määras, st 6 kuuks.

4 Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111

Innokenti Menšikov Kohtunik