2-23-6740/50 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6x

Tsiviilasi

G.T (G.T) võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamine,

pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): G.T (isikukood XXX)

Usaldusisik: Annika Rau

RESOLUTSIOON

1. Jätta kinnitamata G.T võlgade ümberkujundamise kava ning lõpetada G.T

võlgade ümberkujundamise menetlus.

2. Kuulutada välja G.T pankrot 30. jaanuaril 2025 kell 16.00 ning algatada G.T

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada G.T pankrotihalduriks Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum;

Õpetaja 9a Tartu; tel x 420 583, 50 53 344; e-post kyllike.mitt@haldur.just.ee). Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26. veebruar 2025 kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4x lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud G.T kanda.

10. Määrata G.T usaldusisiku Annika Rau tasuks 1485 eurot.

10.1.

Usaldusisiku tasust (1485 eurot) maksta 600 eurot välja G.T poolt kohtu

deposiidina Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 tasutud summa

arvel Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr EEx), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

10.2.

Jätta rahuldamata usaldusisiku Annika Rau menetlusabi taotlus tema tasu

osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest.

10.3.

Ülejäänud usaldusisiku tasu 885 eurot mõista välja G.T pankrotivarast

usaldusisiku Annika Rau kasuks ning kanda see Avitase OÜ-le (registrikood 12683613,

konto nr EEx), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

11. Kanda märkus kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx G.T pankroti

väljakuulutamise kohta.

12. Avaldada võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise kohta teade ning

pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning täitmiseks

pankrotihaldurile ja resolutsiooni punkti 11 osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

11. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 28 lg 2.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. G.T (endine G.T K. ) (avaldaja, võlgnik) esitas 5. mail 2023 Tartu Maakohtule füüsilise

isiku maksejõuetusavalduse ning 18. mail 2023 selle täpsustuse võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja igakuised sissetulekud 1100 eurot ja väljaminekud 650 eurot.

Tal on kohustusi võlausaldajate ees kokku 5069 eurot. Avaldajale kuulub korter (registriosa nr

xxxxxxx) asukohas XXX x, XXX-i , mida soovib säilitada. Avaldajal tekkisid makseraskused

terviseprobleemide tõttu.

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 23. mai 2023. a määrusega menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks Annika Rau (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva

sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu. Kohus määras usaldusisiku tasu ja kulutuste

katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 900 eurot. Võlgnik maksis deposiidina 600

eurot.

3. Usaldusisiku 20. juuni 2023. a hinnangu kohaselt sobib võlgniku makseraskuste

ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.

4. Maakohus algatas x. augusti 2023. a määrusega võlgniku suhtes võlgade

ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 6. oktoober 2023. Kohus

rahuldas 10. oktoobri 2023. a määrusega usaldusisiku taotluse võlgade ümberkujundamiskava

esitamise tähtaja pikendamiseks ja määras ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 6.

november 2023. Usaldusisik esitas 6. novembril 2023 maakohtule kinnitamiseks võlgade

ümberkujundamiskava ning 22. märtsil 2024 ettepaneku kava muutmiseks. Kohus kohustas

2x. märtsi 2024. a kohtunõudega usaldusisikut esitama muudetud võlgade

ümberkujundamiskava hiljemalt 2x. maiks 2024. Täiendavalt esitas usaldusisik 6. juunil 2024

taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas

ja määras kava esitamise tähtajaks 28. juuni 2024.

5. Usaldusisik esitas 2x. juunil 2024 maakohtule kinnitamiseks võlgade

ümberkujundamiskava (kava). Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu

taotluse, milles palus 28. jaanuari 2025. a täpsustusi määrata enda tasuks 1485 eurot, millest

600 eurot välja maksta võlgniku poolt tasutud deposiidist ja 885 eurot riigi vahenditest ning

kanda tasu Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus

usaldusisikul ülesannete täitmisele 16 tundi 30 minutit (tunnitasuga 90 eurot).

6. Võlgnik avaldas 2x. jaanuari 2025 ärakuulamisel, et soovib võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpetada ning välja kuulutada enda pankroti ja algatada kohustustest vabastamise

menetluse. Võlgnik ei suutnud tasuda usaldusisiku tasu katteks deposiidina viimast osamakset

300 eurot ning praeguseks on ta jäänud töötuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgade ümberkujundamise menetlus

tuleb lõpetada ning välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

8. FIMS § 2x lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS §

26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku

vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Praegusel juhul on võlgnik 2x. jaanuari 2025

ärakuulamisel palunud lõpetada võlgade ümberkujundamise menetluse, kuulutada välja tema

pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse põhjusel, et ta on jäänud töötuks.

Võlgnik ei ole enam muutunud asjaolude tõttu võimeline usaldusisiku koostatud võlgade

ümberkujundamise kava täitma, samuti ei ole ta olnud võimeline tasuma viimast osamakset

(300 eurot) deposiidina usaldusisiku tasu katteks. Usaldusisik toetab võlgniku taotlust võlgade

ümberkujundamise menetluse lõpetamiseks, pankroti väljakuulutamiseks koos kohustustest

vabastamise menetluse algatamisega. Ka kohus leiab, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud tasuda

viimast osamakset (300 eurot) deposiidina usaldusisiku tasu katteks, tal puudub piisav

sissetulek (töötasu) usaldusisiku koostatud kava täitmiseks ning kiiresti realiseeritav vara, ei

ole ümberkujundamiskava täitmine tõenäoline. Võlgnik on kinnitanud, et on praegu töötuna

arvel. Kohus jätab seega ümberkujundamiskava kinnitamata.

9. FIMS § 2x lg 3 p 2 sätestab, et FIMS lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ja kui usaldusisik

ümberkujundamiskava ei muuda, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse.

Kohus võib võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamisel otsustada sama määrusega

kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

PankrS §-des 31 ja 45 sätestatule. Kohus lõpetab seega võlgade ümberkujundamis menetluse

ning otsustab pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise

üle.

Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise kohta määruse avalikult teatavaks ja avaldab

selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 28 lg 1 teine lause).

10. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMSis ei ole

sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

11. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul

puudub sissenõutavaks muutunud kohustuste (võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisiku tuvastatu kohaselt vähemalt 16 6x eurot 9x senti, võttes arvesse nõuete aegumist

ja tarbijakrediidinõuete puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmist

võlausaldaja poolt) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgnikule kuulub varana kinnisasi

registriosa nr xxxxxxx, mille eeldatav väärtus on usaldusisiku kinnisvaraportaalidest tuvastatu

järgi eelduslikult 10 000 eurot. Lisaks jäi ta võlgade ümberkujundamise menetluse kestel

töötuks, mistõttu ei saa enam täita kohustusi kava alusel. Võlgnik ei ole seega enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 2x. jaanuari

2025 ärakuulamisel avaldanud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 1x), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

12. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(laenukohustuste täitmiseks ebapiisav sissetulek), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega

tegu või rasket juhtimisviga.

13. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

14. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26. veebruar 2025

kell 10.00 (PankrS § x lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

15. Kuna võlgnik on soovinud ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning kohus

ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, leiab kohus, et algatada tuleb ka kohustustest

vabastamise menetlus.

16. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33).

17. Koos kavaga on usaldusisik taotlenud enda ülesannete täitmise eest

maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses tasu 1485 eurot (16 tunni 30

minuti eest tunnitasuga 90 eurot).

17.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

17.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

17.3.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks maksejõuetusavalduse ja

võlgade ümberkujundamise menetluses kokku 16 tundi 30 minutit tunnitasuga 90 eurot.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel ning võlgade ümberkujundamise

menetluses usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisik on välja selgitanud

võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud

menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks,

hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste ja vara nimekirjad,

samuti võlgade ümberkujundamise kava, millega enamus võlausaldajaid nõustusid) ja

keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja

põhjendatud. Kohus märgib, et kuigi võlgnik enam võlgade ümberkujundamise menetlust ei

soovi, teavitas võlgnik seda pärast, kui usaldusisik oli oma seadusest tulenevad ülesanded

täitnud ning menetlustoiminguid teostanud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1485

eurot.

17.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Avitase OÜ-le (registrikood 12683613; EEx), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing ei ole

käibemaksukohustuslane.

17.5.

Kohus lisab, et kuna usaldusisik esitas oma tasu taotluse koos kavaga, määrab kohus

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise maksejõuetusavalduse menetluses täidetud

ülesannete eest võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise üle otsustamisel.

17.6.

Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina

600 eurot. Usaldusisiku tasust (1485 eurot) tuleb 600 eurot maksta võlgniku poolt kohtu

deposiidina tasutud summa arvel Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54

lg 9).

17.7.

Ülejäänud usaldusisiku tasu osa (885 eurot) on usaldusisik taotlenud hüvitada riigi

vahenditest (TsMS § 183 lg 2). Kohus leiab, et usaldusisiku menetlusabi taotlus tuleb jätta

rahuldamata ning puudujääv osa välja mõista võlgniku pankrotivarast.

Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lõike 4

alusel mh juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2). Kõnealuse sätte eesmärk on kindlustada

usaldusisikule tasu juhul, kui võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetlust ning tal

puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Muudel juhtudel, sh olukorras kui

võlgnikul on nii maksejõuetusavalduse kui pankrotimenetluse kulude katteks vara, ei ole

usaldusisikul õigus saada tasu menetlusabi korras riigi arvel. Praegusel juhul on võlgnikul

piisavalt vara (võlgnikule kuulub varana kinnisasi registriosa nr xxxxxxx, mille eeldatav

väärtus on usaldusisiku enda tuvastatu järgi eelduslikult 10 000 eurot). Seega tuleb

usaldusisiku puudujääv osa (885 eurot) välja mõista võlgniku pankrotivarast.

18. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest va-

bastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kah-

justanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohus-

tustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta

möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS §

49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 4x lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et ko-

hustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tule-

mus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahul-

damiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtu-le

ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saa-dud

tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tege-vuse

või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik