3-23-1020/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-1020 Haldusasi I.J-i kaebus Maa-ameti 30.03.2023 korraldusele nr 1- 17/23/741 Menetlusosalised Kaebaja – I.J Vastustaja – Maa-amet, esindaja Toomas Kutti Kolmandad isikud – K.W ja C.R, esindaja Marina Smirnova Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.09.2023 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus I.J-i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus 1. Jätta kaebaja taotlus dokumentide asja juurde võtmiseks läbi vaatamata. 2. Jätta I.J-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.09.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-1020 muutmata. 3. Mõista I.J-ilt K.W ja C.R-i kasuks välja menetluskulud 360 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-1020 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Jelena I.J (kaebaja ema) esitas 18.12.1997 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks suurusega 2500 m2 tema omanduses olevate ehitiste juurde asukohaga Metsa talu (Metsatoa talu), Leppneeme küla, Viimsi vald. Avaldus oli esitatud maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 1 alusel, mille kohaselt saavad maad ostueesõigusega erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. 2. Viimsi Vallavalitsus viis Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate katastriüksuste maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpule 10.02.2021 korraldusega nr 58. Korraldusega nr 58 määrati Lännekalda tee 10 katastriüksuse 89001:001:1611 pindalaks 3245 m2 , sihtotstarbeks elamumaa ja maa maksustamishinnaks 1620 eurot ning Lännekalda tee 7 katastriüksuse 89001:001:1527 pindalaks 1075 m2 , sihtotstarbeks elamumaa 100% ja maa maksustamishinnaks 1540 eurot. Korraldusega nr 58 nõustuti Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 katastriüksuste ostueesõigusega erastamisega võrdsetes 1/3 mõttelistes osades ehitiste omanikele K.W-le, I.J-ile ja C.R-ile. 3. I.J vaidlustas korralduse nr 58 kohtus. Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2021 otsusega haldusasjas nr 3-21-506 kaebuse rahuldamata. Otsus jõustus 14.03.2022. Kohtuotsustes analüüsiti kõiki Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate elamu ja saunamaja omandiõigust tõendavaid dokumente ning jõuti järeldusele, et ehitised kuuluvad J. I.J-i pärandvarana ühiselt võrdsetes 1/3 mõttelistes osades tema vara kaaspärijatele K.W-le, I.J- ile ja C.R-ile. Samuti on kohtusotsustes tuvastatud, et ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa piirid ja suurus ning maa maksustamishinnad on määratud õiguspäraselt. 4. Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 otsustati erastada Lännekalda tee 10 ning Lännekalda tee 7 katastriüksused K.W, I.J-i ja C.R-i ühisomandisse. 5. I.J esitas 09.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks viia erastamismenetlus uuesti läbi. Korraldus nõuab Lännekalda tee 10 elumaja ja Lännekalda tee 7 saunamaja vormistamist J. I.J pärijate nimele, kes ei ole nende omanikeks. Maa-amet kiirustas maa vormistamisega, kuna kaebaja esitas 14.04.2023 Riigikohtule teistmisavalduse haldusasjas nr 3-21-506. J. I.J pärijad peavad pöörduma Harju Maakohtusse selleks, et teha selgeks, kui palju nende ehitiste osadest kellele kuulub ja seejärel tuleb vormistada omand hoonetele. Samal ajal tuleb arvestada kaebaja õigusega Lännekalda tee 10 eluruumi erastamiseks ja selle juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamiseks. J. I.J ja kaebaja elasid elumajas praeguse aadressiga Lännekalda tee 10 alates 1979. a-st ja neil mõlemal oli sissekirjutus selles majas alates 03.07.1984. Neil on võrdsed õigused eluruumide erastamiseks ja nende hoonete juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja esitas 09.10.2018 Viimsi Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse, millele kaebaja ei ole vastust saanud. Maa-amet oma korraldusega tunnistab õiguspäraseks Viimsi Vallavalitsuse seadusvastased toimingud maa ostueesõigusega erastamisel aastatel 1997–2023. 2(4)

3-23-1020 6. Maa-amet ning kolmandad isikud palusid jätta kaebus rahuldamata. 7. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebus põhineb ebaõigel arusaamal, et kaebaja on ainus isik, kellel on õigus ostueesõigusega erastada maad Lännekalda tee 7 ja 10 asuvate ehituste juurde. Viimsi Vallavalitsus on teinud katastriüksuste maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ning koostanud maa ostueesõigusega erastamise toimiku. Erastamise eeltoimingute tulemusena võttis Viimsi Vallavalitsus 10.02.2021 vastu korralduse nr 58, kus nõustus katastriüksuste ostueesõigusega erastamisega võrdsetes 1/3 mõttelistes osades. Nimetatud otsustus on Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korralduse suhtes eelhaldusaktiks. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-21-506 korralduse nr 58 õiguspärasust ja leidsid, et maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes mõttelistes osades K.W-le, kaebajale ja C.R-ile on õiguspärane. Erastamise eeltoimingute raames vastu võetud eelhaldusaktiga määratud tingimustest kõrvale kaldumine peab olema erandlik ning selleks peavad esinema põhjendatud kaalutlused. Käesoleval juhul sellised alused puudusid. Tallinna Ringkonnakohus leidis 14.06.2023 määruses, et jõustunud kohtuotsuse põhjendusi tuleb käesolevas asjas hinnata tõendina. Praeguses asjas ei ole ilmnenud, et mõned tõendid, millele kohtuasjas nr 3-21-506 tehtud otsuses on tuginetud, oleksid võltsitud. Tõend, et Y oli oma surmani vaidlusalusesse elamusse sisse kirjutatud, ei ole uus võrreldes kohtuasjas nr 3- 21-506 hinnatud tõendite kogumiga. Selle tõendi osas märkis ringkonnakohus 29.11.2022 otsuses, et sissekirjutus elamusse ei mõjutanud omandisuhteid ning tollased õigusaktid ei kohustanud majaomanikku hoones elama. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, millest nähtuks haldusasjas nr 3-21-506 tehtud kohtuotsuste põhjenduste ekslikkus. Maa-amet esitas maa ostueesõigusega erastamise toimiku. Nimetatud toimikus ei ole materjale, millele kohtud ei oleks andnud hinnangut juba haldusasjas nr 3-21-506. Samuti ei ole kaebaja esitanud koos kaebusega ega hiljem käesoleva asja menetluses dokumente, mis sisaldaksid uudseid asjaolusid. Kaebaja päring Maa-ametile ning sellele saadud vastus ning hilisem kaebus ei ole uusi asjaolusid sisaldavateks dokumentideks. Ka kaebaja poolt Riigikohtule esitatud teistmisavaldus ei takistanud vaidlusaluse haldusakti andmist, sest teistmisavalduses tugines kaebaja samadele asjaoludele, mida oli hinnatud juba haldusasja lahendamisel. Seetõttu ei pidanud vastustaja ootama ära teistmisavalduse lahendamise tulemust. Samuti ei ole selliseks dokumendiks kinnistamisavaldus ja maa müügileping, mis on antud vaidlustatud korraldusele tuginedes. Kaebaja poolt esitatud õiguslik väide, mille kohaselt tema ja tema ema olid juba alates 03.07.1984 Lännekalda tee 10 elumajja sisse kirjutatud, ei mõjuta asja otsustamist, kuivõrd nagu Tallinna Ringkonnakohus 29.11.2022 otsuses märkis, ei mõjuta sissekirjutus omandisuhteid. Väitele, et puudusid uudsed asjaolud, mis annaksid aluse jätta korraldusega nr 58 maa ostueesõigusega erastamise otsustamisel arvestamata, on andnud hinnangu ka Riigikohus, vaadates läbi kaebaja 14.04.2023 teistmisavalduse. Teistmisavaldusele olid lisatud tõendid, mille alusel kaebaja leidis, et tegemist on ebaõigete kohtulahenditega ning esineb teistmise alus. Riigikohus jättis 27.06.2023 määrusega haldusasjas nr 3-21-506 kaebaja teistmisavalduse menetlusse võtmata. Kohtule on teada, et kaebaja on esitanud Riigikohtule 04.09.2023 teistkordse teistmise avalduse. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu Riigikohtu 27.06.2023 määruses tooduga, ei anna aga alust kahelda kohtute poolt haldusasjas nr 3-21-506 tehtud lahendite õigsuses. Kuna Maa-amet tuvastas õigesti, et asjas tähtsust omavad asjaolud on kohaliku omavalitsuse poolt õigesti kindlaks tehtud, siis puudus alus teha teistsugust otsust, kui seda on 30.03.2023 korraldus. 3(4)

3-23-1020

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. I.J palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 15.09.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Muu hulgas märgib kaebaja, et kohtunik T. Nurm oleks pidanud ennast taandama, sest on olnud seotud varasemate kohtuvaidluste lahendamisega. 9. Maa-amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. 10. K.W ja C.R paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Kaebaja palub asja juurde võtta jätmised dokumendid: 1) Eesti NSV Harju rajooni Täitevkomitee 19.01.1988 otsus nr 12. Taotluse kohaselt on selle otsusega erandina lubatud ehitise omandiõiguse vormistamise üleandmine ainult ühele isikule (J. I.J) ning see ei arvesta tollal alaealise kaebaja õigustega; 2) Lännekalda tee 7 saunamaja omandi määramisel kasutatud dokument „03.04.1990 õiend“. Dokument on kaebaja hinnangul võltsitud. Taotlus pole põhjendatud. Nimetatud dokumendid on juba haldusasja materjalide juures, kuivõrd need sisalduvad Lännekalda tee 10 ja 8 ostueesõigusega erastamise toimikus, mis on halduskohtule esitatud 15.06.2023. 12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebus ei sisalda väiteid, mille osas poleks halduskohus juba seisukohta võtnud. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et kohtunik oleks pidanud ennast taandama. Varasemate kohtuvaidluste lahendamine ei ole kohtunik taandamise aluseks (HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 23). Seda on kaebajale halduskohtus juba selgitatud tema korduvate taandamisavalduste lahendamisel. 13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kolmandad isikud taotlevad esindajakulude 360 eurot väljamõistmist. Kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud ning kulud tuleb kaebajalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)