10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-10-15701

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.10. 2011.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-10-15701 (09230119628) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav A.I Isikukood: XXX; elukoht vabanemisel: XXX; EV kodanik Kaitsja advokaat Roman Levin RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432

Jätta vabastamata A.I tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 17.12.2010.a otsusega mõistetud karistusest.

Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjale 57 (viiskümmend seitse) eurot ja

53 senti Advokaadibüroo Advocatus kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Roman Levini poolt.

Välja mõista A.I-lt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-10-15701 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtumääruse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 11.10.2011. a.

2

Asjaolud ja kohtu seisukoht

A.I tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.12.2010. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja §

64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat 5 kuud ja 22 päeva vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima, Pärnu Maakohtu 01.06.2010. a otsusega mõistetud vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks jäeti 01.06.2010. a otsusega mõistetud karistusaja algus. Pärnu Maakohtu 01.06.2010. a otsusega mõisteti A.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 9 kuud, KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi

ja karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 3 kuud. KrMS § 238 lg alusel vähendati A.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 11.05.2009. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 2 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistuse 3 aastat 5 kuud ja 22 päeva.

Karistusaeg algas 19.07.2010.a ja lõpeb 10.01.2014.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 10.09.2011.a.

A.I on kriminaalkorras karistatud neljal korral, esimene reaalne vangistus. Kuriteo laad

on sarnane. Jätkab varavastaste süütegudega grupis, vägivalda pole täheldatud. Kuritegudeks

kelmused ja varavastased kuriteod, mis on tehtud majandusliku kasu saamise eesmärgil

narkootiliste ainete ostmiseks ja lõbusaks äraelamiseks. Väärteo korras karistatud 37 korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.I vanglas distsiplinaarkorras karistatud neli korda: ühel korral noomitus ja kolmel korral kartserisse paigutamine. Enne vangistust elas koos vanematega. Võimalikul elektroonilisel vabanemisel asub elama samasse elukohta. Vangistuse

ajal lõpetanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi kaheksanda klassi. September 2011 alustas õpinguid üheksandas klassis. Võimalikul vabanemisel jätkab õpinguid. 16.06.2011 – 07.07.2011

läbis individuaalselt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vabaduses töötanud ametlikult 7 kuud ehitajana XXX (koondati majanduslanguse tõttu) ja neli kuud XXX (lahkus omal soovil).

Tööoskused omandas töö käigus. Umbes pool aastat enne vangistust oli töötu, elas vanemate

kulul. Toimetulekut vabaduses mõjutas sõltuvusainete tarvitamine. Tartu Vangla 17.08.2011

andmetel on vabanemisfondis 377,11 eurot, aktiivseid rahalisi nõudeid on summas 2328,52 eurot. Vangistuse ajal toetavad materiaalselt vanemad.

Lähivõrgustikku kuuluvad ema A.N., isa E.N. ja õde G.N.. Suhted lähedastega on head.

Vangistuse ajal suheldakse telefoni-, kirja ja kokkusaamiste teel. Väidetavalt kuulub tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid. Teisi ärakasutavale ja hoolimatule elustiilile viitab

korduv kelmuste ja väärtegude toimepanemine, käitumiskontrolli nõuete rikkumine ja

tegevusetus. Vabaduses on korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Ise alkoholi tarvitamises probleemi ei näe. Tarvitas alkoholi nädalalõppudel sõpradega koos olles. Oma sõnul

on proovinud kolm aastat tagasi amfetamiini tabletina. Kanepit tarvitas vabaduses umbes 2 ja pool aastat. Tarvitamise regulaarsust eitab, samas pani kuritegusid toime kanepi ostmiseks. Oma sõnul on ta füüsiliselt ja emotsionaalselt hea tervise juures. Suitsiidimõtteid eitab. Olemas head sotsiaalsed oskused. Impulsiivsele käitumisstiilile viitab varasema elukäigu kirjeldus (haridustee

katkemine, tegevusetus), toime pandud süüteod (korduvad kelmused ja väärteod) ja vestlusel antud selgitused, mille kohaselt ei oska alati näha oma tegevuse tagajärgi.

Viibinud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Ühiskonnas kehtivaid norme

teadvustab, kuid võib neid isiklikku kasu silmas pidades eirata. Motivatsioon oma käitumist

muuta on olemas, mis väljendub haridustee jätkamises ja sõltuvusprobleemiga tegelemises. Vägivalla kuritegusid toime pannud ei ole, uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

järgmise kahe aasta jooksul on 47%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile

toetab Tartu Vangla kinnipeetav A.I vabanemist tingimisi enne tähtaega allutamisega

3 käitumiskontrollile. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A.I enne tähtaega vabastada, on riskifaktoritest tulenevalt eesmärgipärane kohaldada katseajaks järgmised kohustused:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

- otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks;

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega;

- alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et ema iseloomustuste kohaselt on A.I

selline vaikne, pisikene ja teiste poolt mõjutatav noormees, kes tundvat, et on ühiskonnas

üleliigne ja polevat leidnud oma kohta ühiskonnas. Vanemad süüdistavad ennast pojaga

juhtunus ning otsivad põhjuseid, miks kõik on läinud nii nagu ta on läinud. Isa ja ema on

käinud A.I vanglas vaatamas. Samuti ollakse igapäevaselt ühenduses telefoni teel

kui ka kirja teel. A.I on kinnipidamisasutuses olles lõpetanud 8 klassi, kuid

kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt suudab A.I omandada põhihariduse vaid

kinnipidamisasutuses olles, sest vabaduses olles on kinnipeetav katkestanud mitmeid kordi oma õpingud. Lähedastele tuli A.I kuritegelik käitumine ootamatult. Ema hinnangul

puudus neil kontroll poja käikude üle, sest poeg olla olnud iseseisev ja nii mõnelgi korral

mitte vanemaid kuulanud. Pere on valmis isikule vanglast vabanemise korral pakkuma

sotsiaalset tuge. Nende ootused oleks, et A.I elaks edaspidi õiguskuulekana, omandaks põhihariduse ja asuks tööle.

A.I soovib vanglast ennetähtaega vabanemise korras elektroonilise järelevalve

lisakohustusega elama asuda XXX. Tegemist on 3-toalise erastatud korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava isa E.N.. A.I saaks enda käsutusse elamispinnast ühe toa. Ametniku hinnangul on korter elamiskõlblik ja vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Arvestades praegust hetke olukorda ja lähikonna tööturu seisu osutub töö leidmine Järvamaa

piirkonnas väga raskeks, kuna A.I ei oma piisavalt töökogemust ning nõuded

elektroonilisele järelevalvele seavad oma piirangud. Ebastabiilsus töökohaga võib olla suureks riski faktoriks uute kuritegude sooritamiseks, kuna majanduslik olukord pole piisavalt kindlustatud. Kinnipeetaval on suured rahalised kohustused, mida tuleb kinnipeetaval hakata

täitma vabanemise korral, siis sellega seoses võib tekkida vajadus/soov sooritada uusi

õigusrikkumisi kelmuste ja varguste näol, et parandada oma majanduslikku olukorda ja teenida hõlptulu, kui selleks peaks võimalus avanema. Vanemad on poega vangistusperioodil rahaliselt toetanud. Saates pojale igakuiselt umbes 96 eurot. Ema sõnul on nad nõus Raunot vabanemisjärgsel perioodil toetama, kuid mitte materiaalselt. Ema sõnul peab poeg ise oma

rahalisi nõudeid tasuma hakkama. A.Ioodab, et just vanemad tegelevad tema

tekitatud kahju hüvitamisega ning ei näe sellest probleemi. Ema väitel on ta poja rahaliste kohustustega tegelenud, leides et tema poeg üksi ei pea tasuma kuriteoga tekitatud kahju, vaid

teised osalised peavad ka tasuma hakkama. Kohtutäiturite registri TÄITIS andmetel küündivad A.I rahalised kohustused 5077,70 euro ringi.

Kriminaalhooldus ei ole täitnud oma eesmärki, kuna A.I jätkas uute kuritegude

toimepanemist katseajal. Vangistuses viibides on isikul probleeme olnud kontrollile

allumisega ja reeglitest kinnipidamisega. Elektroonilise järelevalve tingimuste kohaldamine

isikule ei ole otstarbekas, kuna isik on oma käitumisega näidanud distsipliinile allumatust. Isik omas vabaduses olles riskivat ja hoolimatut elustiili, millele viitavad korduvkuritegude

sagedus vabaduses olles. Riskihindamisele tuginedes on isik tarvitanud nii kanepit kui amfetamiini. On kasutatud kelmustest saadud tulu amfetamiini ostmiseks. Ema loodab oma poega välja tuua ja leiab, et mida vähem poeg kinnipidamisasutuses viibib seda parem. Ema

sõnul toetavad nad poja otsuseid igal sammul. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata riskide maandamiseks katseajaks kontrollkohustuseks osalemise sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“.

A.I seletas, et on juba poolteist aastat istunud ja elule järgi mõelnud. Sellist elu ei taha elada nagu enne väljas elas. Vangla ei muuda paremaks. On aru saanud kui tähtis on väljas

4

käituda õiguskuulekalt. 4 distsiplinaarrikkumist vanglas, aga ei ole väga karmid. Tegeles spordiga ja käis mitte ettenähtud kohas pesemas. On olnud katseajal eelmiste kuritegude eest karistusest vabastamisel. Väljas oli probleeme kanepiga, sellest tulidki probleemid, tekkisid

võlad, mis tuli maksta ja nii läkski. Seoses kohtuotsusega kokku peaks olema 4500 eurot võlgasid. Neid saab tasuma hakata kui saab välja, lõpetab põhikooli ära ja läheb tööle. Seni vanemad toetavad. Vabaduses elas vanemate toel. Vabaduses sõpruskonnas kriminaalkorras karistatud isikuid ei oska öelda kui palju on, aga ei suhtle enam nendega. Vangistuses ei ole

olnud keegi neist. Praegu õpib 9-ndas klassis. Vabanemisel kavatsen edasi õppida XXXs,

põhiharidus on väga vajalik. Oleks vaja keskharidust tänapäeval. Vanglas õpiks keevitust edasi aga väljas läbi tööhõiveameti tahab ehitust õppida. Tarvitas kanepit ja paar korda amfetamiini.

Prokurör leiab, et A.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole võimalik. Ta on korduvalt karistatud samasuguste kuritegude eest ja ka karistuse kandmise ajal korduvalt

karistatud distsiplinaarkorras. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab narkootikumide tarvitamine. Vanemad ei omanud ülevaadet poja tegevusest ja seetõttu on nende toetus ebapiisav.

Kaitsja on arvamusel, et A.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on

formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. A.I tagab hakata õppima ja seejärel läheb tööle. Vanemate juures on elukoht.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse, samuti tutvunud

prokuröri arvamusega, leiab, et A.I tingimisi ennetähtaegseks vangistusest

vabastamiseks tema allutamisega elektroonilisele järelevalvele on olemas formaalne alus. A.I on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud 1/3 karistusajast. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele ja tehnilised tingimused selleks on olemas. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel on formaalne alus tema karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ning lähedastest koosnev sotsiaalne võrgustik. A.I ei ole töökohta ja seetõttu puudub kindel elatusallikas. A.I on kuritegudest tekkinud võlakohustused, mille maksmiseks ta lubab valmis olla tulevikus, kui on lõpetatud kool ja läheb tööle. A.I loodab vanemate materiaalsele toele. Eeltoodu näitab, et ta ei ole veel valmis iseseisvalt elama ja oma kohustusi täitma.

Kaitsja taotleb kaitsjatasu väljamõistmist 3 pooltunni ulatuses kokku 57,53 eurot, sh. 20 % käibemaksu 9.59 eurot. Tasu sisaldab kohtumist vanglas 2 pooltundi ja osalemist kohtuistungil 1 pooltund a’ 15.98 eurot. Kaitsja taotlus on põhjendatud tehtud tööga ja tuleb välja maksta riigi eelarvest. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

Ene Muts täitmiskohtunik