2-23-1641/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-23-1641

Tsiviilasi

R.K. hagi Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu

vastu teabe saamiseks, dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.K. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

593 eurot 59 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

R.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Karin

Ploom

Kostja (vastustaja) Tartu linn, Kalda tee 10

korteriühistu (registrikood 80055185), juhatuse liikmed

J.V., A.K., K.U.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024. a otsus osaliselt osas, milles

maakohus jättis R.K. kahju hüvitamise nõude Tartu linn, Kalda tee 10

korteriühistu vastu rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada R.K. kahju hüvitamise nõue

osaliselt ning mõista Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistult R.K. kasuks välja

420 eurot. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Keelduda tõendina vastu võtmisest ja tagastada kostjale 5. jaanuari

2024.a e-kiri koos manustega ning jätta tähelepanuta 25. märtsi 2024. a ja

27. märtsi 2024. a e-kirjad.

2.Võtta vastu avaldusest osaline loobumine ja lõpetada menetlus

hagiavalduse p-des 3.1.6, 3.1.7 ja 3.1.9 esitatud nõuete osas.

3. Rahuldada R.K. avaldus Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu vastu

teabenõude täitmiseks osaliselt.

4. Kohustada Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistut võimaldama R.K.l

tutvuda järgmiste dokumentidega:

4.1. Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu juhatuse koosoleku

protokoll(id) ja otsus(ed) koos kõigi lisadega, millega otsustati ühistu

töötajate töölevõtmine, nende töötasu suurus ja määrati töötajate

tööülesanded töötajate osas, kellega on kehtiv töösuhe;

4.2. Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu 15. märtsi 2008. a

üldkoosoleku protokoll ja otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati

ühistu töötajate töötasude sidumine alampalgaga;

4.3. Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu 2012. a otsus koos kõigi

lisadega, millega otsustati tõsta raamatupidaja töötasu juhatuse

esimehe töötasuga samale tasemele;

4.4. kõik Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu pangakonto(de)

väljavõtted ning sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid alates 1.

jaanuarist 2018 kuni teabenõudele vastamiseni. Kontoväljavõtetel tuleb

kinni katta füüsiliste isikute andmed (nimi, pangakonto number,

isikukood) kontodele laekunud maksete osas. Kontodelt tehtud

väljamaksete andmeid kinni ei kaeta;

4.5. Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu üldkoosoleku protokoll ja

otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati parkla laiendustööde

tellimine 2018. aastal, sh selle maksumus ja teostatavate tööde nimekiri.

5. Määrata kindlaks, et dokumentidega tutvumist tuleb võimaldada 30

päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest eelnevalt vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud ajal kokku

vähemalt kahe tööpäeva vältel selliselt, et igakordne tutvumine on

võimalik ajavahemikus kell 09.00-17.00 Tartu linn, Kalda tee 10

korteriühistu asukohas.

6. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustamaks korteriühistut esitama

järgmine informatsioon: "informatsioon ühistu kõigi töötajate kohta: isik;

ametinimetus; temaga töölepingu sõlmimise aeg; tööülesanded; töötasu

suurus; millise juhatuse otsusega isiku töölevõtmine otsustati"

(hagiavalduse p 3.1.8).

7. Rahuldada R.K. hagi Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu vastu kahju

hüvitamise nõudes osaliselt ning mõista Tartu linn, Kalda tee 10

korteriühistult R.K. kasuks välja 420 eurot."

5. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.K. (hageja) esitas 30. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus

kohustada Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistut (kostja) edastama hagejale järgmised

andmed:

1. Milliseid kulusid kajastatakse kostja majandusaruannetes tulemiaruande real

"mitmesugused tegevuskulud" (2018. aastal 69 590 eurot, 2019. aastal 60 466 eurot ja

2020. aastal 55 752 eurot)?

2. Milliseid kulusid kajastatakse kostja majandusaruannetes rahavoogude aruande real

"väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest" (2018. aastal 68 747 eurot, 2019.

aastal 60 974 eurot ja 2020. aastal 51 647 eurot? Kas rida kajastab ainult või muu

hulgas kommunaalmakseid?

3. Kes on kostja töötajad? Mis on nende ametinimetused? Millal sõlmiti nendega

töölepingud? Millised on nende tööülesanded? Mis on nende töötasu suurus? Millise

juhatuse otsusega otsustati nende tööle võtmine?

4. Kes oli parkla laiendamise tööde (2018. a) teostaja? Millistel tingimustel leping

sõlmiti? Millised tööd teostati? Kui palju maksti töö teostajale töö teostamise eest tasu?

Samuti palus hageja kohustada kostjat edastama hagejale järgmised dokumendid:

5. kostja juhatuse koosoleku protokoll(id) ja otsus(ed) koos kõigi lisadega, millega

otsustati kostja töötajate töölevõtmine, nende töötasu suurus ja määrati töötajate

tööülesanded töötajate osas, kellega on kehtiv töösuhe;

6. kostja 15. märtsi 2008. a üldkoosoleku protokoll ja otsus koos kõigi lisadega, millega

otsustati kostja töötajate töötasude sidumine alampalgaga;

7. kostja 2012. a otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati tõsta raamatupidaja töötasu

juhatuse esimehe töötasuga samale tasemele;

8. kõik kostja pangakonto(de) väljavõtted ning sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid

alates 1. jaanuarist 2018. a kuni teabenõudele vastamiseni;

9. kostja üldkoosoleku protokoll ja otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati parkla

laiendustööde tellimine (2018. a), sh selle maksumus ja teostavate tööde nimekiri.

Hageja märkis 1. detsembril 2023, et kostja täitis 20. juuni 2023. a vastuses hageja nõude

eelviidatud punktides 1, 2 ja 4 (hagiavalduse p-d 3.1.6, 3.1.7 ja 3.1.9) nimetatud nõuete

osas. Hageja ei pidanud selles osas täitmist enam vajalikuks (tl 76). Kostja pangakontode

väljavõtted tuleb esitada elektrooniliselt, filtreerimata ja tervikuna hageja e-postile

XXXXXXXXXXXXX

või

karin.ploom@lindeberg.legal. Ülejäänud andmed ja

dokumendid tuleb edastada kas elektrooniliselt hageja eelnimetatud e-posti aadressidele

või teatada hagejale kolme päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist, kus ja millal

hageja saab teabe ja dokumentidega tutvuda. Hagejal tuleb võimaldada teabe ja

dokumentidega tutvuda kostja asukohas või Tartus muus asukohas 30 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest kokku vähemalt 10 tööpäeva vältel nii, et igakordne tutvumine

on võimalik alates 9.00 kuni 17.00.

Hageja palus lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 593 eurot 59 senti ning

jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja on kostja liige. Hageja pöördus nii ise kui ka lepingulise esindaja vahendusel kostja

poole kostjalt teabe saamiseks ja kostja dokumentidega tutvumise võimaluse saamiseks.

Hageja soovib saada aru, kuidas ja millele on kostja oma raha kulutanud. Kostja ei andnud

hagejale tema poolt soovitud teavet ega võimaldanud dokumentidega tutvuda.

Hageja kandis kostjale teabenõuete esitamiseks kohtueelselt õigusabikulusid. Hageja

proovis saada kostjalt teavet ise. See ei õnnestunud. Hageja oli seega sunnitud pöörduma

õigusabi saamiseks ja teabenõude esitamiseks lepingulise esindaja poole.

2. Kostja ei nõustu hagiga. Kohtusse pöördumine oli ennatlik. Korteriühistus ei ole

olnud probleeme juhatuselt vastuste saamisega. Hagejale vastati e-kirja teel. Hagejale on

väljastatud teavet tema korteri postkasti. Kostja ei väljasta pangadokumente ega nende

koopiaid. Kostja juhatusel olid eelmisel üldkoosolekul kõik dokumendikaustad kaasas ning

juhatus oli valmis küsimustele suuliselt vastama. Hageja soovib dokumente üldkoosolekute

kohta, kus tema või ta elukaaslane osalesid. Hageja edastas teabenõuded e-postile, mida

kostja ei kasuta. Kostja juhatus ei saanud kirju kätte. Kostja lootis, et hageja loobub vaeselt

ühistult kulude hüvitamise nõudest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus võttis 28. märtsi 2024. a otsusega vastu avaldusest osalise loobumise,

lõpetas hagiavalduse p-des 3.1.6, 3.1.7 ja 3.1.9 esitatud nõuete osas menetluse, rahuldas

avalduse osaliselt ja kohustas kostjat võimaldama hagejal tutvuda järgmiste

dokumentidega:

1. kostja juhatuse koosoleku protokoll(id) ja otsus(ed) koos kõigi lisadega, millega

otsustati kostja töötajate töölevõtmine, nende töötasu suurus ja määrati töötajate

tööülesanded töötajate osas, kellega on kehtiv töösuhe;

2. kostja 15. märtsi 2008. a üldkoosoleku protokoll ja otsus koos kõigi lisadega, millega

otsustati kostja töötajate töötasude sidumine alampalgaga;

3. kostja 2012. a otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati tõsta raamatupidaja töötasu

juhatuse esimehe töötasuga samale tasemele;

4. kostja pangakonto(de) väljavõtted ning sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid alates

1. jaanuarist 2018 kuni teabenõudele vastamiseni;

5. kostja üldkoosoleku protokoll ja otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati parkla

laiendustööde tellimine 2018. aastal, sh selle maksumus ja teostatavate tööde nimekiri.

Kohus märkis, et pangakontode väljavõtetel tuleb katta kinni füüsiliste isikute andmed

(nimi, pangakonto number, isikukood) kontodele laekunud maksete osas. Kontodelt tehtud

väljamaksete andmeid ei kaeta kinni. Kohus määras, et dokumentidega tutvumist tuleb

võimaldada 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest eelnevalt vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud ajal kokku vähemalt kahe tööpäeva vältel

selliselt, et igakordne tutvumine on võimalik kostja asukohas ajavahemikus kell 9.00–

17.00. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat esitama andmed kostja

töötajate kohta, sh isiku, ametinimetuse, töölepingu sõlmimise aja, tööülesannete, töötasu

suuruse ja juhatuse otsuse, millega isiku töölevõtmine otsustati, kohta (hagiavalduse p

3.1.8). Kohus jättis kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda.

Kohus lahendas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 4 alusel

hagimenetluses. Hageja märkis 1. detsembril 2023, et ei pea vajalikuks avalduse p-de

3.1.6, 3.1.7 ja 3.1.9 täitmist, kuna kostja täitis hageja nõude menetluse jooksul. Kohus

käsitles seda nõudest osalise loobumisena ja lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel vastavas

osas menetluse.

Hageja on kostja liige. Tal on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 järgi

eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega. Hageja pöördus teabenõudega

kostja poole 8. novembril 2022 ja 16. jaanuaril 2023. Hageja pöördus KrtS § 45 lõikes 3

sätestatud tähtaegade jooksul kohtusse 16. jaanuari 2023. a teabenõudega.

Kostja väide, et ta andis hagejale kohtueelselt teabe, ei ole põhjendatud. Kostja poolt selle

kinnistamiseks esitatud dokumentidel ei ole tõendamisväärtust, kuna neis sisalduva

kirjavahetuse ehtsust ei saa kontrollida. Isegi, kui eeldada kirjavahetuse õigsust, ei nähtu

sellest vastuseid hageja küsimustele. Valikuliste väljavõtete esitamist ei saa käsitleda

dokumentidega tutvumise võimaldamisena. Kostja lubas 16. oktoobril 2023 toimunud

kohtuistungil, et ta võimaldab hagejal soovitud dokumentidega tutvuda 17. oktoobril 2023.

Kostja teatas hiljem, et ta ei saa pangadokumentidega tutvumist võimaldada. Hagejal

kinnitas, et ta ei saanud dokumentidega tutvuda. Kostja selgitused hageja kohtueelsele

teabenõuetele vastamise osas on vastuolulised ega ole usutavad.

Kostja ei toonud välja KrtS § 45 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal

keelduda lubamast hagejal tutvuda kostja juhatuse ja üldkoosolekute protokollidega. Kostja

ei väida, et neid dokumente ei ole olemas või et neid peaks teistele isikutelt välja nõudma.

Korteriomanik ei pea KrtS § 45 lg 1 alusel esitatava teabenõude puhul põhjendama oma

õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks. Samas ta peab juhul, kui need

dokumendid sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, põhjendama oma huvi dokumentidega

tutvumiseks viisil, kus ta saab tutvuda isikuandmetega. Hageja põhistas kostja pangakonto

väljavõtetega tutvumise vajadust sellega, et ta soovib saada kostja raha kasutamisest

ülevaate. Kostja pangakontodelt tehtud maksete õiguspärasuses veendumiseks on vaja näha

makse saaja nime. Kostja keeldus pangakontode väljavõtete hagejale esitamisest, viidates,

et need sisaldavad isikuandmeid. Kostja ei selgitanud samas, milliseid andmeid on vajalik

kaitsta ja milline kahju võib tekkida, kui hageja tutvub väljavõttel nähtuvate tehingutega.

Kohus leidis, et maksete saajate andmed on korteriühistu liikmele vajalikud, et saada

ülevaade kostja rahakasutuse õiguspärasusest. Hageja huvi tutvuda kostja raha liikumisega

ei hõlma siiski õigust saada teavet kolmandate isikute suhetest korteriühistu liikmetega.

Kostja peab seega esitama hagejale enda pangakontode väljavõtted tutvumiseks kujul,

milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number, makse selgitus), kui

need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike. Kontodelt tehtud

väljamaksete andmeid ei pea kinni katma, kuna hagejal on sellega tutvumiseks õigustatud

huvi.

Hageja taotleb kohustada kostjat andma hagejale teavet kostja kõigi töötajate kohta, sh

isiku, ametinimetuse, töölepingu sõlmimise aja, tööülesannete, töötasu suuruse ja juhatuse

otsuse, millega isiku töölevõtmine otsustati, kohta. Hageja ei toonud välja, et kostjal on

selle kohta dokument olemas. Hageja nõude sõnastus viitab, et hageja soovib nimetatud

andmeid sisaldava dokumendi koostamist. Hageja ei saa ega nõuda kostjalt dokumendi

koostamist (RKTKm 21.03.2023, 2-21-3906, p 20). Kostja andis menetluses enda töötajate

kohta selgitusi. Seda teavet saab üldkoosolekute protokollidest ja kontoväljavõttelt. Hageja

taotlus jäi rahuldamata.

Määruse täitmiseks piisab, kui kostja esitab tutvumiseks pangakinnitusega väljavõtte

internetipangast. Juhul kui kogu perioodi kohta ei ole tehniliselt võimalik teha väljavõtet

ühe failina, on kostjal lubatud esitada väljavõtted eraldi dokumentidena (nt iga

kalendriaasta kohta). Juhul kui mõnda dokumenti on vaja isikuandmete kaitseks töödelda,

tuleb kostjal esitada tutvumiseks internetipangast võetud kontoväljavõtte väljatrükk

paberkandjal. Ülejäänud dokumentidega tutvumist tuleb võimaldada nende originaalkujul.

Mõistlik on määrata taotletud teabega tutvumise tähtajaks 30 päeva otsuse jõustumisest.

Teave tuleb anda eelnevalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kooskõlastatud ajal kostja asukohas nii, et tutvuda saab kahel tööpäeval ajavahemikus kell

9.00–17.00.

Hageja nõuab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamist. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS §

128 lg 3 kohaldamisel hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st

kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hagejal tekkisid

õigusabikulud 593 eurot 59 senti seoses 8. novembri 2022. a teabenõudega. Hageja ei

pöördunud kostja 8. novembri 2022. a teabenõudele vastamiseks kohustamiseks kohtusse.

Hageja tegi seda 16. jaanuari 2023. a samasisulise nõudega seoses. Hagejal ei ole õigust

nõuda varasema teabenõudega seonduvate kulude hüvitamist, tuginedes käesolevas asjas

tuvastatule. Asjaolu, et 16. jaanuari 2023. a teabenõudega seonduvalt ei tekkinud

täiendavaid kohtueelseid kulusid, ei muuda seda. Hageja ei tõendanud, et õigusabiteenuse

kasutamine oli vajalik. Poolte vahel on seadusest tulenev õigussuhe, kus eeldatakse, et

korteriomanike vahelised konfliktid lahendatakse omavahel või korteriühistu

üldkoosolekul. Korteriühistuga suhtlemiseks õigusabiteenuse kasutamine peab üldjuhul

olema erandlikel asjaoludel, mil isikul puudub võimalus muul viisil oma õigusi kaitsta.

Antud juhul ei ole selliseid asjaolusid. Olukorras, kus korteriühistu liige soovib saada

korteriühistult teavet, on tal võimalik esitada nõue tuginedes KrtS § 45 lg-le 1. Kui

korteriühistu nõuet ei täida, on korteriomanikul õigus pöörduda hagita menetluses

lahendatava avaldusega kohtusse, kus kohtul on keskne roll asjaolude kindlakstegemisel.

Seadus tagab korteriomanikule selge korra korteriühistult kohtuväliselt teabe saamiseks

ning sellest keeldumise korral võimaluse oma õigused lihtsalt ja soodsalt maksma panna.

Kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata.

Menetluskulud jäid avalduse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti

hageja nõuded rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada kostjat

esitama teave kostja kõigi töötajate kohta (isik, ametinimetus, töölepingu sõlmimise aeg,

tööülesanded, töötasu suurus, juhatuse otsus, mille alusel isik tööle võeti), mõista kostjalt

hageja kasuks välja kahju hüvitis 593 eurot 59 senti ja jätta kõik menetluskulud kostja

kanda.

Maakohus leidis, et kostja ei pea asuma koostama dokumenti, mida ta muidu ei peaks

koostama. Maakohus ei arvestanud aga, et töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 järgi

sõlmitakse töölepingud kirjalikult. Kostja kui tööandja jaoks ei saa olla olukorda, kus tal

puuduvad kirjalikud dokumendid hageja küsitud teabe osas. TLS § 5 lg 1 p 1 järgi peab

olema kirjalikult fikseeritud töötaja nimi, TLS § 5 lg 1 p 2 järgi töölepingu sõlmimise aeg,

TLS § 5 lg 1 p 3 järgi tööülesannete kirjeldus ning TLS § 5 lg 1 p 5 järgi töötasu suurus.

Kostja ei saa keelduda teabenõude täitmisest põhjusel et ta rikkus kohustust järgida

töölepingu vorminõudeid. Kostja ei tuginenud sellele, et tal puudub hageja küsitud teave

kirjalikus vormis. Hageja ei pidanud teabe kirjalikku olemasolu seega põhistama.

Hageja palus teavet, millise juhatuse otsusega isiku töölevõtmine otsustati. Tegemist on

teabe, mitte dokumendi väljanõudmisega. Maakohus ei saanud jätta hageja nõuet

rahuldamata põhjendusega, et kostjal ei ole kirjalikul kujul sellist teavet. Kostja põhikirja p

56 kohaselt koostatakse juhatuse koosoleku kohta protokoll ja see allkirjastatakse.

Maakohus leidis, et asjaolu, et 16. jaanuari 2023. a teabenõudega seonduvalt ei tekkinud

täiendavaid kohtueelseid kulusid, ei tähenda, et hagejal tekib automaatselt õigus nõuda

varasema teabenõudega seonduvate kulude hüvitamist, tuginedes menetluses tuvastatule.

Maakohus jättis siinjuures põhjusliku seose (VÕS § 127 lg 4) analüüsimata. Kostjale

etteheidetav tegu seisnes selles, et kostja jättis vastamata hageja enda (korduvatele)

pöördumistele ja palvetele saada kostjalt teavet. See oli põhjus, miks hageja pöördus

õigusabi saamiseks advokaadi poole ning tekkis vastav kulu. Hagejal puuduvad

õigusalased teadmised. Hageja ei ole kursis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

regulatsiooniga ega suuda eristada kohtumenetluses hagita menetluse eripärasid. Kui

hagejal oleks õnnestunud saada kohtueelselt sisuline teave, ei oleks hageja kohtusse

pöördunud. Arvestades, et kohtueelse teabenõude esitamine otse korteriühistule on

kohtusse pöördumise vajalik eeldus ning hagejal puudusid eriteadmised teabenõude

koostamiseks koos õigusliku motivatsiooniga, oli hageja poolt õigusabi kaasmaine

mõistlik. Hageja oli õigustatud eeldama, et kui kostja saab hageja nimel teabenõude, milles

on toodud advokaadi õiguslik käsitlus kostja kohustuse ja hageja õiguste osas, täidab kostja

oma kohustuse.

Maakohus jaotas menetluskulud valesti. Maakohus jättis hageja nõude ekslikult osaliselt

rahuldamata. Hageja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja

täitis osa hageja nõudest kohtumenetluse ajal ning hageja loobus vastavas osas oma

nõudest. Sellega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

Kostja esitas apellatsioonimenetluses töölepingute koopiad sellisel kujul, mis ei võimalda

neid lugeda. Teabenõuet ei tohi täita viisil, mis ei võimalda teabega sisuliselt tutvuda.

5. Kostja esitas koopiad kostja töötajatega sõlmitud töölepingutest. Kostja juhatuse

liige märkis, et tema on saanud kostjalt töötasu. Ta on täitnud majahoidja ülesandeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt osaliselt tühistada osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 7). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab

nimetatud nõude osaliselt, 420 euro ulatuses. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu

otsuse resolutsiooni vaidlustatud osas muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on asja ekslikult lahendanud

hagimenetluses. Korteriomaniku avaldus kohustada korteriühistu juhatust teavet andma ja

dokumentidega tutvumist võimaldama lahendatakse KrtS § 45 lg 3 järgi hagita menetluses

(mida iseenesest on õigesti märkinud ka maakohus). Maakohtu hinnangul sai avaldust

praegusel juhul hagimenetluses läbi vaadata TsMS § 613 lg 4 alusel. Maakohus leidis

ilmselt, et avalduses esitanud kahjunõuet tuleb lahendada hagimenetluses, kuigi maakohus

ei ole seda otsuses selgesõnaliselt märkinud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et

korteriomaniku kahjunõuet korteriühistu vastu tuleb lahendada hagimenetluses, liiatigi on

käesolevas asjas esitatud kahjunõue seotud korteriomaniku KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud

õiguste realiseerimisega. Ringkonnakohtu arvates tuleb ka selline kahjunõue lahendada

TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Eelmärgitut arvestades ei saa maakohtu

tuginemist TsMS § 613 lg-le 4 pidada põhjendatuks.

Samas ei ole alust arvata, et see ülalmärgitud maakohtu minetus mõjutanuks oluliselt asja

lahendust, samuti ei ole pooled tuginenud asja ebaõigele lahendamisele hagimenetluses,

mh ei sisalda selliseid väiteid apellatsioonkaebus. Kohtpraktikas ei ole sisulise vaidlusasja

lahendamine hagimenetluses samuti vähemalt üldjuhul peetud selliseks rikkumiseks, mis

annaks aluse üksnes sel põhjusel kohtulahend tühistada (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10,

p 20). Kõnealune minetus ei tingi maakohtu otsuse tühistamist ka praeguses asjas.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg

1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude

kohustamaks kostjat esitama infot ühistu töötajate kohta (otsuse resolutsiooni p 6),

rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude (resolutsiooni p 7) ning hageja menetluskulud

tema enda kanda (resolutsiooni p 8). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse

põhjendatust seega üksnes nimetatud osas. Ülejäänud osas ei ole maakohtu otsust

vaidlustatud ning see on TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud.

9. Hageja on palunud kohustada kostjat esitama informatsiooni ühistu kõigi töötajate

kohta: isik; ametinimetus; temaga töölepingu sõlmimise aeg; tööülesanded; töötasu suurus;

millise juhatuse otsusega isiku töölevõtmine otsustati (hagiavalduse p 3.1.8). Maakohus on

jätnud selle hageja taotluse rahuldamata. Maakohus on põhjendanud seda vaidlustatud

otsuse p-des 25–27 kokkuvõtlikult sellega, et korteriühistut ei saa dokumentidega

tutvumise nõude raames kohustada koostama korteriomaniku jaoks selliseid dokumente,

mida korteriühistu muidu koostama ei peaks. Praeguses asjas ei ole hageja põhistanud, et

kostjal on selline dokument olemas. Maakohus märkis samuti, et menetluse kestel on

kostja korteriühistu töötajate kohta selgitusi andnud ning hageja saab vastava info

üldkoosolekute protokollidest ja kontoväljavõttelt.

Ringkonnakohus lõppjäreldustes iseenesest nõustub maakohtuga, et avaldust pole ühistu

töötajaid puudutava info osa põhjust rahuldada. Samas on ekslik maakohtu lähtekoht, nagu

oleks hageja kõnealuses osas esitanud dokumentidega tutvumise nõude. KrtS § 45 lg 1

kohaselt on korteriomanikul õigus saada ühistu juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse

kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ühistu

töötajate osas soovinud üksnes teavet. Samas jäävad selles valguses arusaamatuks ka

apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt peavad kostjal olema kirjalikud dokumendid

hageja küsitud teabe kohta.

Iseenesest on hagejal kui korteriühistu liikmel õigus saada infot selle kohta, milliste

(töö)ülesannete täitmiseks ning millal on ühingu juhatus töölepingud sõlminud ning milline

on iga töölepingu alusel makstava töötasu suurus. Ringkonnakohus samas nõustub

maakohtu märgituga, et kostja on menetluse käigus esitatud erinevates

menetlusdokumentides ja nende lisades (nt tl 36 pöördel – 27 pöördel, tl 113–114)

sellekohase vajaliku teabe hagejale andnud. Kostja selgituste kohaselt on töölepingud

sõlmitud raamatupidaja, majahoidja ja sisekoristajaga, oma kohustuste täitmise eest saab

tasu ka juhatuse esimees. Samuti saab hageja makstud töötasude suuruse ja tasu saajate

kohta eelduslikult infot nendest dokumentidest (juhatuse koosolekute ja üldkoosolekute

protokollid ning otsused ja pangakontode väljavõtted), millega maakohus kohustas kostjat

võimaldama hagejal tutvuda (vt maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.1–4.4). Kostja

menetluses esitatud väidete põhjal jääb küll ebaselgeks, kas töölepingute sõlmimist on

korteriühistu juhatuse või üldkoosoleku tasandil igakordselt eraldi otsustatud, kuid

eelduslikult on sellised võimalikud otsused maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 4.1–4.4

märgitud dokumentides kajastatud.

10. Hageja kohtueelselt tekkinud õigusabikulude hüvitamise nõude jättis maakohus

rahuldamata, kuna hageja ei olnud maakohtu hinnangul tõendanud, et õigusabiteenuse

kasutamine oli vajalik. Korteriühistuga suhtlemiseks õigusabiteenuse kasutamine on

maakohtu hinnangul põhjendatud üksnes erandlikel asjaoludel, mil isikul puudub võimalus

muul viisil oma õigusi kaitsta, kuid praegusel juhul sellised asjaolusid ei esine. KrtS § 45

tagab korteriomanikule selge korra ühistult kohtuväliselt teabe saamiseks ning sellest

keeldumise korral võimaluse oma õigused võimalikult lihtsalt ja soodsalt kohtumenetluses

maksma panna.

1. Kõnealuse nõude tervikuna rahuldamata jätmine ei olnud ringkonnakohtu

arvates põhjendatud. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et professionaalne õigusabi

kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud

on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (vt nt RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-

138-10, p 29). Korteriühistu ja selle liikmeks oleva korteriomaniku vahelistes suhtes võiks

kohtueelne õigusabikulu hüvitamisele kuuluda VÕS § 115 lg 1 alusel, täiendav tuginemine

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 sätetele ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik. Maakohus

tuvastas menetlusõiguse norme rikkumata, et kuigi õigusabikulud, mille hüvitamist hageja

nõuab, kandis esmalt OÜ Karita, on kokkvõttes tõendatud kulude kandmine hageja poolt,

seega ka kulude tekkimine hagejal (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 36). Kostja ei ole

seda maakohtu järeldust apellatsioonimenetluses ka kahtluse alla seadnud.

2. Maakohus on kohtupraktikale tuginedes iseenesest põhjendatult leidnud, et

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise üle otsustamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3

kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st

kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus järgnevalt hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistliku suurusega.

3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et õigusabiteenuse kasutamine

kohtueelselt ei olnud vajalik. Nii korteriomaniku õigused ühistu juhatuselt teabe saamiseks

kui ka kohtu poole pöördumise eeldused on KrtS §-s 45 küll võrdlemisi lihtsalt ja selgelt

reguleeritud, kuid asja materjalidest nähtuvalt on hagejal varasemalt olnud siiski raskusi

küsitud info saamisel ühistu juhatuselt. Maakohtu enda järelduste kohaselt on kostja

selgitused hageja kohtueelsetele teabenõuetele vastamise osas vastuolulised ega ole

mõistlikult usutavad. Raskusi ühistu tegevuse kohta teabe saamisel ja dokumentidega

tutvumisel kinnitab mh see, et osade soovitud dokumentidega ei ole hagejal õnnestunud

tutvuda isegi kohtumenetluse ajal. Füüsilisest isikust korteriomaniku puhul on

professionaalse õigusabi kasutamine sellises olukorras ringkonnakohtu arvates mõistlikult

vajalik. Ilma õigusabita ei oleks hagejal pruukinud olla võimalik oma õigusi tõhusalt

kaitsta.

4. Kulu õigusabile ei ole asjaolusid arvestades siiski mõistliku suurusega, mistõttu

ei saa hageja kõnealust nõuet ringkonnakohtu hinnangul täies ulatuses rahuldada.

Arvestades 8. novembri 2022. a teabenõude mahtu ja keerukust (tl 21 ja 81–82), ei saanud

vandeadvokaadist esindajal kuluda selle ettevalmistamisele (sh suhtlus kliendiga ja

materjalidega tutvumine), koostamisele ja edastamisele kuluda rohkem kui 2,5 tundi.

Esindaja arvel näidatud tunnitasu 140 eurot (tl 24), millele lisandub käibemaks 20%, ei

ületa oluliselt turu keskmist sarnase õigusteenuse osutamisel ning seega mõistliku

suurusega.

5. Kokkuvõttes on hageja mõistlikud kulud kohtueelsele õigusabile 420 eurot (2,5

× 140 × 20%). Vastavas osas tuleb hageja nõue rahuldada.

Ringkonnakohtu arvates ei välista nõude rahuldamist asjaolu, et 8. novembri 2022

teabenõudele vastamiseks kohustamiseks ei ole hageja kohtusse pöördunud, vaid esitas 16.

jaanuaril 2023 samasisulise nõude korteriühistule uuesti (tl 23), millega seoses

kohtueelseid lisakulusid õigusabile hagejal ei tekkinud. Kuna korteriühistule esitatud

teabenõuded on samasisulised ning esitatud üksnes ligikaudu 2-kuulise vahega, võib ka 8.

novembri 2022 teabenõude koostamise kulu pidada kohtueelse õigusabikuluna

hüvitatavaks.

Samuti märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole nõutavate kulude suurusele (593 eurot 59

senti) küll eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud ega näidanud, et sarnast õigusteenust

saanuks hageja odavamalt, kuid kuna hageja rahalisele nõudele tuleb kohaldada hagita

menetluse sätteid, ei ole ringkonnakohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ning peab § 477 lg 7 esimese lause järgi kontrollima

avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

11. Hagi osalise rahuldamise korral tuleneb TsMS § 163 lg-st 1 maakohtule ulatuslik

kaalutlus- ehk diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes

juhul, kui maakohus on kulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on kulude

poolte endi kanda jätmist otsuses põhjendanud ning ringkonnakohtu arvates ei anna

apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu sellesse kaalutlusotsustusse sekkuda. Kulude

jaotamisel tuleb arvestada ka asja olemusega. Hageja on ise kostja kui korteriühistu üks

liige. Menetluse esemeks oleva teabenõude rahuldamine kannab eelkõige nõude esitanud

korteriomaniku huve. Ringkonnakohus rahuldab küll hageja esitatud kahjunõude, kuid

seda üksnes osaliselt. Kuna asi tulnuks tervikuna lahendada hagita menetluses, tuleb

kulude jaotamisel arvestada ka TsMS § 172 lg-ga 1, millest tuleneb kohtule kulude

jaotamisel võrreldes TsMS § 163 lg-ga 1 veelgi suurem kaalutlusõigus, mh avalduse

rahuldamisel.

12. TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes ja § 172 lg-s 1 sätestatut arvestades peab

ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsiooniastme menetluskulud samuti poolte endi

kanda. Kokkuvõttes jäävad poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.

Sellist kulude jaotust arvestades puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)