2-22-5117/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5117

Kohtuasi

Eurservices OÜ hagi D.G& Co OÜ vastu lepingu

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.G& Co OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

12 030,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Eurservices OÜ (registrikood 11357797),

lepinguline esindaja Tõnis Kõiv

Kostja D.G& Co OÜ (registrikood 14975521),

lepinguline esindaja Roman Maksimenko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.12.2023 otsus muutmata.

2. Jätta D.G& Co OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud D.G& Co OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks Eurservices OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista

D.G& Co OÜ-lt Eurservices OÜ kasuks välja menetluskulud 990 eurot.

5. Hüvitatavatelt

menetluskuludelt tuleb

D.G& Co OÜ-l

tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-5117

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eurservices OÜ (hageja) esitas 07.04.2022 Harju Maakohtule D.G& Co OÜ (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 139,39 eurot ja viivise põhinõudelt

alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suuliselt märtsis 2021 töövõtulepingu

hagejale kuuluva sõiduki Volkswagen Multivan T5 (reg nr XXXXXX) (sõiduk) mootori

kapitaalremondi teostamiseks, sh turbokompressori vahetus. Hageja ja kostja leppisid kokku,

et hageja tasub töö eest kostjale 1783,11 eurot, varuosade eest otse varuosade müüjale ADN

Grupp OÜ-le 1188,20 eurot ja turbokompressori eest otse kompressori müüjale OÜ-le Bane

Roco 665 eurot. Kokku maksis kõik 3636,31 eurot. Kostja sai töö valmis ja andis remonditud

sõiduki hagejale üle 30.03.2021.

3. 02.10.2021 hakkas sõiduk sõidu ajal ootamatult kiirust kasvatama (juht gaasi ei vajutanud)

ning seejärel tekkis probleem pidurdamisega. Peale sõiduki seiskamist ja uuesti käivitamist

tekkis sõiduki mootorisse kolin. Hageja tellis puksiiri ja sõiduk veeti kostja juurde. Kostja

vaatas sõiduki üle ning väitis, et sõiduki mootori rikke põhjuseks on turbokompressor, mis

kostja arvates oli defektne. Hageja võttis ühendust turbokompressori müüjaga ja nende

arvamuse kohaselt on tõenäoline mootori rikke põhjus valesti teostatud mootori remont, mille

tagajärjel sai turbokompressor olulisi kahjustusi. Kostja keeldus sõiduki remontimisest omal

kulul.

4. Hageja pöördus 29.10.2021 riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu poole, et välja

selgitada sõiduki mootori rikke põhjus. Hageja saatis 03.11.2021 kostjale pretensiooni,

teavitades, et pöördus eksperdi poole sõiduki mootori rikki minemise põhjuse tuvastamiseks

ja kavatseb nõuda kompensatsiooni.

5. Hageja võttis Corsa Motors OÜ-lt hinnakalkulatsiooni sõiduki mootori remondiks ja sai

17.11.2021. vastuse, et remont maksab 8425,73 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

aktsepteeris pakkumuse ning korraldas sõiduki teisaldamise kostja juurest töökotta.

6. Ekspert teostas töökojas sõidukilt eemaldatud mootori ülevaatuse 09.11.2021 ning tuvastas,

et mootor oli hävinenud. Mootoririke on põhjustatud kostja ebakvaliteetse ning lubamatute

töövõtetega teostatud mootoriremondi tagajärjel. Lisaks sõiduki mootori rikkele olid mootori

rikke tagajärjel kahjustada saanud ka sõiduki pihustid, mis tuleb samuti välja vahetati.

7. Corsa Motors OÜ remontis sõiduki ja hageja tasus selle eest. Kuna sõidukit ei saanud

kasutada, oli hageja sunnitud kasutama igapäevase liikumisvajaduse rahuldamiseks

rendisõidukit 06.10.2021 kuni 05.12.2021, mille eest samuti tuli hagejal tasuda. Samuti on

2-22-5117

hageja tasunud eksperdi arvamuse eest. Hageja kahju kokku on 11 139,39 eurot. Kostja ei ole

hageja korduvatele kahju hüvitamise nõudekirjadele vastanud.

8. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise tasumisega viivitamise tõttu viivise tasumist

seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja ei vaidle, et hageja pöördus tema poole palvega sõiduk remontimiseks ning pooled

leppisid kokku tööde maksumuses. Hageja sõidukil tuvastati muuhulgas turbokompressori

rike. Hageja ei ole tõendanud, et kostja toimingud põhjustasid mootori rikke. Hageja ise valis

sõiduki remondi teostamiseks välja vanad detailid, et vähendada remondi kulu, kuid kasutatud

tagavaraosadel on lühem töögarantii. Kostja ei saa vastutada detailide kvaliteedi eest, mis

hageja remondi tegemiseks andis. Kui sõiduki remont oleks olnud ebakvaliteetne, siis rike

oleks ilmnenud tunduvalt varem. Hageja pidi pärast remonti, peale 2000 kilomeetri läbisõitu,

tooma sõiduk kostja juurde kordusdiagnostikaks. Kostja ei tea, kus kontrolliti sõiduki tehnilist

seisundit ja vahetati õli. Kostjal on teadmata, milliseid töid teostasid hageja ja ADN Grupp

OÜ esindaja sõiduk seiskumisel ja mootori käivitamisel 02.10.2021. Hageja võis koos ADN

Grupp OÜ esindaja ebakompetentsete toimingutega ise põhjustada mootori täieliku rikke.

11. Pärast sõiduk toomist kostja juurde mõtles hageja ümber, et sõiduki remonti kostja juures

mitte teha. Hagejal tuli jätta sõiduk samasse seisundisse, mitte remontida sõidukit teise

ettevõtja juures. Kostja ei tunnista ekspertiisi tulemusi, sest ei osalenud selles ega saa

tõendada ekspertiisis esitatut. Põhjendamatu on nõue sõiduki remondikulude hüvitamiseks,

mida hageja kandis teises firmas. Hageja ei ole tõendanud sõiduki rentimise vajalikkust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Harju Maakohus rahuldas 13.12.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

11 139,39 eurot ning viivise põhinõudelt (11 139,39 eurot) alates hagiavalduse esitamisest

07.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatavate

menetluskulude suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4150 eurot ja

viivise.

13. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid märtsis 2021

töövõtulepingu hagejale kuuluva sõiduki mootori kapitaalremondi teostamiseks, sh

turbokompressori vahetuse. Hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku, et hageja tasub töö eest

kostjale, varuosade eest otse varuosade müüjale ADN Grupp OÜ-le ja turbokompressori eest

otse kompressori müüjale OÜ-le Bane Roco). Kostja sai töö valmis ja andis remonditud

sõiduki hagejale üle 30.03.2021. Vaidlust ei ole selles, et remondi käigus paigaldati sõidukile

kasutatud turbokompressor ning selles, et 02.10.2021 sõidu ajal hakkas sõiduk ootamatult

kiirust kasvatama ning seejärel tekkis probleem pidurdamisega, peale sõiduki seiskamist ja

uuesti käivitamist tekkis sõiduki mootorisse kolin, mistõttu sõiduk pukseeriti kostja töökotta.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja keeldus sõiduki mootorit omal kulul remontimast ning

hageja lasi sõiduki mootori remontida Corsa Motors OÜ-l, kes tegi hagejale hinnapakkumise

17.11.2021.

2-22-5117

14. Poolte vahel 2021 sõlmitud leping on oma olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635).Vaidluse

põhiküsimus on selles, kas sõiduki mootori rike on põhjuslikus seoses kostja töökojas

teostatud sõiduki mootoriremondiga. Hageja esitatud ekspertarvamusest, mida maakohus

käsitles asjatundja arvamusena, nähtub, et tellimus arvamuse saamiseks on esitatud hageja

poolt 29.10.2021, eksperdi poolt on teostatud esmane vaatlus 02.11.2021 ning 09.11.2021

teostas ekspert sõidukilt eemaldatud mootori ülevaatuse. Ekspert on märkinud, et sõiduki

mootor on hävinenud ja vajab vahetust – 4. silindri keps oli purunenud ja lõhkunud

mootoriploki, kolvi, väntvõlli ja balansiirvõllide ploki. Kasutuskõlblik on vaid plokikaan, mis

vajab kontrollimist ja korrastamist. Turboseade välisel vaatlusel ekspert sellel vigu ei

tuvastanud. Lähtudes ekspertarvamusest ja eksperdi poolt kogutud andmetest on tõendatud, et

sõiduki mootor on rikkis ja vajab vahetust. Ekspertarvamusega on tõendatud, et mootori

turboseadmest lekkis mootoriõli, mis sattus omakorda vahejahutisse, kus see imeti läbi

sisselasketrakti kolvipealsetesse põlemiskambritesse, mootori töötamise käigus

põlemiskambrisse sattunud mootoriõli aga süttis ja põhjustas mootoripöörete kontrollimatu

tõusu. Põlemiskambrisse imetud mootoriõli hulk on olnud sedavõrd suur, et 4. silindris ületas

õlikogus põlemiskambri mahu, tekkis hüdrolöök ning nii keps kui kolb purunesid.

Ekspertarvamuse kohaselt oli mootoriremondi käigus, s.o mootori koostamise käigus

tihendpindade vahele pandud hermeetikut, mille ladestusi leidus turboseadmes. Samuti esines

turboseadme tööpindadel jälgi kontaktist abrasiivsete osakestega, mis on kahjustanud

turboseadme võllide toetuspindasid. Võõrosakesed võisid turboseadmesse sattuda õli kaudu

kas mootoriremondi käigus puhastamata jäänud mootori õlikanalitest või remondi käigus

vahetamata jäänud õlijahutist. Kuna ekspertarvamusega on tuvastatud, et mootoririke on

alguse saanud turboseadmest, siis saab kahju tekkimise põhjusena pidada kostja poolt

ebakvaliteetset ning lubamatute töövõtetega teostatud mootoriremonti.

15. Maakohus märkis, et ei saa käsitleda kostja seadusliku esindaja arvamust, mida kostja

nimetab eksperdi arvamuseks tõendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2

järgi. Arvamuse on koostanud ja allkirjastanud kostja seaduslik esindaja, kes võib menetluses

esindada kostjat, kuid mitte olla asjatundja rollis ning tekitada menetluses tõendit. Kostja

esitatud arvamus on hinnatav vaid kostja seisukohana. Kostja enda väidete kinnitamiseks ega

hageja väidete ümberlükkamiseks tõendeid esitanud ei ole.

16. Kuigi kostja väidab, et peale 2000 km läbimist pidi hageja tooma sõiduki kostja

teenindusse, et vahetada mootoriõli ja filtrid, siis ei ole kostja tõendanud seda, et poolte vahel

oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt teostatakse sõiduki õlivahetus kostja juures.

Tõendamata on kostja väide, et hageja remontis või lasi remontida sõidukit enne sõiduki

pukseerimist 02.10.2021 kostja töökotta. Kostja väide, et hageja võis sõiduk ebaõige

kasutamisega ise põhjustada mootoriosade purunemise on oletuslik. Põhjuslik seos kostja

tegevuse ja sõiduki mootori rikke vahel on tõendatud asjatundja arvamusega. Asjatundja

arvamuses on välja toodud, et turbokompressori paigaldamisel on keelatud kasutada

hermeetikut, nõue on selgelt välja toodud turbokompressori müüja veebilehel, aga kostja on

kasutanud ohtralt hermeetikut. Kuna ekspert ei tuvastanud turbokompressoril mingeid

puuduseid, siis on põhjendamatu kostja väide, et turbokompressori kvaliteedi eest vastutab

kompressori müüja vastu. Hagiavaldusele lisatud ekspertarvamusega on tõendatud, et

turbokompressoril ei olnud puuduseid, vaid mootori rike toimus kostja ebakvaliteetse

mootoriremondi tagajärjel.

17. Kostja on vastutav töö tegemisel VÕS § 641 lg 1 rikkumise eest ehk töö ei vastanud

kokkulepitule. Kostja tehtud töö ei vastanud muuhulgas tingimustele, milleks hageja seda

vajas vastavalt VÕS § 77 lg 1 teisele lausele ja § 641 lg 2 p-le 2. VÕS § 641 lg 4 kohaselt

loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimuste

2-22-5117

mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega. Eksperdi arvamusega on

tõendatud, et kostja teostas töö ebakvaliteetselt, sh paigaldas turbokompressori järgimata

remondijuhendit ehk teostas töö lubamatute töövõtetega ja ebakvaliteetselt, mis tõi

kokkuvõttes kaasa sõiduki mootori rikke. Kostja on vastutav töö mittevastavuse eest

lepingutingimustele.

18. Kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas töö juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles

pärast seda. VÕS § 642 lg 1 ning lg 3 kohaselt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

Asjatundja arvamuse kohaselt oli mittevastavus olemas töö kostjalt hagejale ehk töövõtjalt

tellijale üleandmise ajal, aga avaldus ja sai seega tellijale teatavaks hiljem.

19. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS §115 lg 1 kohaselt ehk nõuab kahju

hüvitamist lepingu täitmise asemel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja peab

kahju hüvitama, sest kostja on vastutav töö tegemise eest ja ebakvaliteetselt tehtud töö

põhjustas sõiduki mootori rike, mille tagajärjel kahjustada saanud pihustid tuli välja vahetada,

hageja oli sunnitud küsima ekspertarvamuse rikke põhjuste kohta ning hageja oli sunnitud

kasutama rendisõidukit sõiduki remontimise ajal. Seega on olemas põhjuslik seos kostja

tegutsemise ja hagejale tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses.

20. Hagejal tekkinud kahju on tõendatud ekspertarvamusega ning tõenditega kantud kulutuste

kohta kokku summas 11 139,39 eurot (VÕS § 128 lg 1). Hagejal on õigus nõuda kahju

hüvitamise tasumisega viivitamise tõttu viivist seaduses sätestatud suuruses alates hagi

esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumise kohustuse kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 13.12.2023

otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud

hageja kanda.

22. Kostja leiab, et kostja teostatud hageja sõiduki mootori remondi ja kuus kuud hiljem

toimunud mootori rikke vahel puudub põhjuslik seos ja kostja ei vastuta töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kui käesolevas asjas seisukohta väljendanud ekspert,

kelle arvamusele tuginedes luges maakohus hageja nõude tõendatuks, sai oma arvamuse

esitada, siis oleks maakohus pidanud ka kostja kui eksperdi arvamusega arvestama. Hageja ja

kostja võimalused esitada seisukohti peavad olema võrdsed. Kostja tegeleb samuti mootori

remondiga, tal on vastav haridus ja kvalifikatsioon. Seega võib ka kostja olla eksperdiks.

Kostja kui asjatundja esitas erineva arvamuse mootori rikke põhjustest, kuid kohus seda ei

arvestanud.

23. Maakohus on ebaõigesti lähtunud hageja eksperdi oletustest, kes ei ole kohtuekspert.

Ekspert ei osalenud mootori kokkupanemisel ning ei ole näinud, et kostja oleks hermeetikut

kasutanud. Kostja kohustuseks ei olnud sõiduki mootorit kapitaalselt remontida. Kostja

vahetas välja vaid turbokompressori. Kostja töö hulka ei kuulunud mootori alumise osa

lahtivõtmine ja kokkumonteerimine kohtades, kus avastati hermeetikut. Hageja ei tõendanud,

2-22-5117

et pärast seda, kui kostja teostas mootori turbokompressori vahetuse, pole keegi teine mootori

remondiga tegelenud.

24. Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel asjaoluga, et kostja ei keeldunud mootori

kontrollimisest ning oli vajadusel valmis seda uuesti remontima. Hageja võis oma sõiduki

kostja juurest ära viia ja anda remondi tegemise ülesandeks teisele isikule vaid juhul, kui

kostja oleks remondi tegemisest keeldunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus

remondi tegemisest. Kuna hageja viis sõiduki remondi tegemiseks teise töökotta kostja

nõusolekuta ning kostja ei keeldunud sõiduki remondist oma töökojas, siis ei ole hagejal

õigust nõuda remondikulude hüvitamist.

25. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole tulenevalt dokumentide mahust põhjendatud.

Maakohus luges piisavate alusteta mõistlikeks lepingulise esindaja kuludeks 3310 eurot, mis

on ülehinnatud kolm korda. Põhjendatuks võib lugeda kulusid tunnihinnaga 100 eurot, kokku

mitte üle 1000 euro järgmises mahus: 02.11.2021 kohtuvälise pretensiooni poolel leheküljel

koostamiseks võib kuluda 0,5 tundi; hagiavalduse mahuga 6 lehekülge koostamisele võib

kuluda 3 tundi; konsultatsioonile 1 tund; kohtistungist osavõtule 1 tund; kostja vastuväidetele

seisukoha koostamiseele kolm lehekülge 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamisele 1

tund; kohtumäärusega tutvumisele 1 tund; lisaks võib arvestada väikeseid päringuid kohtusse

menetluse kiirendamiseks.

Vastustaja seisukoht

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

28. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hageja nõue rahuldati, täielikult, millest

tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

29. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi

ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Asjaolu, et kostja ei nõustu

maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme

oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

30. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid märtsis

2021 töövõtulepingu hagejale kuuluva sõiduki mootori kapitaalremondi teostamiseks, sh

turbokompressori vahetuse. Vaidlust ei olnud selles, et hageja tasus töö eest kostjale,

varuosade eest otse varuosade müüjale ADN Grupp OÜ-le ja turbokompressori eest otse

kompressori müüjale OÜ-le Bane Roco. Kostja sai töö valmis ja andis remonditud sõiduki

hagejale üle 30.03.2021. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte õigussuhte

töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes.

2-22-5117

31. Kuigi apellatsioonkaebuses vaidleb kostja selle üle, et poolte kokkulepitud tööd ei saa

nimetada sõiduki mootori kapitaalremondiks, siis ei vaidle pooled selle üle, et kostja pidi

teostama hageja sõiduki mootori remondi ning selle raames vahetama turbokompressori.

Kuna pooled eraldi töö tegemise tingimustes kokku leppinud ei olnud, millised peavad olema

töövõtja konkreetsed tööd mootori remontimisel, mille raames vahetatakse turbokompressor,

siis on mõistlik lepingu tõlgendamisreeglitele tuginedes leida, et poolte ühiseks tahteks

lepingu sõlmimisel oli teostada sõiduki mootori remont selliselt, et sõidukiga on võimalik

sõita (VÕS § 29).

32. Pooled ei vaielnud selle üle, et 02.10.2021 sõidu ajal hakkas hageja sõiduk ootamatult

kiirust kasvatama, misjärel tekkis probleem pidurdamisega. Vaidlust ei ole, et peale sõiduki

seiskamist ja uuesti käivitamist tekkis sõiduki mootorisse kolin. Mootoris tekkinud kolina, s.o

mootoririkke tõttu ei olnud sõiduk sõidukõlbulik ning see pukseeriti kostja töökotta.

33. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja teostas hageja

sõiduki mootoriremondi märtsis 2021 viisil, et see ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd

sõidukiga ei saanud 02.10.2021 mootoririkke tõttu enam sõita.

34. Eelkõige heidab kostja maakohtule ette kostja arvamusega mootoririkke põhjustest

arvestamata jätmist. Tsiviilkohtumenetluses saab tõendina käsitada vaid sellist teavet, mis

sisaldub TsMS § 229 lg-s 2 esitatud lubatavate tõendite loetelus ning mis on seadusega ette

nähtud protsessivormis. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt võib hagimenetluses tõend

olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend,

vaatlus ning eksperdiarvamus. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja esitatud kirjalik

dokument, mida kostja nimetab eksperdiarvamuseks, sisaldab vaid kostja arvamust ja selgitusi

mootoririkke võimaliku tekkepõhjuste kohta, mistõttu on tegemist menetlusosalise seletusega.

Hagimenetluses on menetlusosalise seletus TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendina

käsitatav vaid juhul, kui see on antud vande all. Seega ei ole kostja esitatud dokumendis antud

selgitused nõutavas protsessivormis ning nende põhjal ei saa kohus teha kindlaks kostja

vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid.

35. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus

kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited

(TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Maakohus selgitas 11.10.2022 kohtuistungil

pooltele tõendamiskoormist. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale poleks olnud selge, et

tema peab esile tooma ja tõendama kõiki oma väidete aluseks olevaid asjaolusid. Kui kostja ei

nõustu, et tema kirjalikult esitatud arvamust saab pidada vaid kostja selgituseks, kuid mitte

tõendiks, mis oleks esitatud seaduses nõutavas vormis, ning kostja jätab õigel ajal oma väidete

aluseks olevad asjaolud tõendamata, on see tema risk, et hagi lahendatakse tema kahjuks.

36. Olukorras, kus kostja ei ole oma väidete kinnitamiseks ja hageja väidete

ümberlükkamiseks esitanud tõendeid, on põhjendamatu kostja väide, et maakohus poleks

saanud hinnata hageja väiteid hageja esitatud tõenditele tuginedes. Maakohus on selgitanud, et

ei käsita hageja esitatud eksperdi arvamust kohtuekspertiisi arvamusena vaid eriteadmistega

isiku arvamusena, kuna kohus ei ole ekspertiisi määranud (TsMS § 272 lg 2). Seetõttu ei ole

asjakohane kostja etteheide, et eksperdi arvamus pole teostatud kohtueksperdi poolt. Asjaolu,

et kostja ei nõustu hageja esitatud eksperdi arvamusega ja kohtu tehtud järeldustega, ei anna

iseenesest alust kahelda esitatud tõendi usaldusväärsuses või arvata, et arvamuse koostaja

peaks kindlasti olema huvitatud sellise arvamuse koostamisest. Olukorras, kus asjatundja

2-22-5117

arvamus telliti töökoja kaudu, kus hageja sõidukit remonditi, ei ole aluseks, et pidada esitatud

tõendit lubamatuks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme tõendite hindamisel, kui

tegi järeldusi hageja esitatud eksperdiarvamusele tuginedes. Kolleegium märgib, et kohus

hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

kogumis ning kujundab vastuolu korral enda seisukoha siseveendumuse alusel. Maakohus

tugines asjas esitatud tõenditele. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud

TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja

arusaadavad.

37. Maakohus leidis õigesti, et hageja esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi kui

eriteadmistega isiku arvamusega on tõendatud, et hageja sõiduki mootori remont ei vastanud

lepingutingimustele ning mootori rike tekkis mootori ebakvaliteetse remonttöö tulemusena.

Ekspertarvamuse kohaselt (I kd, tl 22–50) sattus sõiduki mootori turboseadmest lekkinud

mootoriõli vahejahutisse, sealt kolvipealsetessse põlemiskambritesse, kus õli süttis ja

põhjustas mooripöörete kontrollimatu tõusu, mille tagajärjel ületas õli kogus põlemiskambri

mahu, tekkis hüdroloog ning nii keps kui kolb purunesid. Eksperdi arvamuse kohaselt oli

sõiduki mootori rikkimineku kronoloogia järgmine: turboseadmest lekkis õli, mis kogunes

õhu vahejahutisse, sealt põlemiskambrisse ja põhjustas mootori pöörete kontrollimatu tõusu ja

lõpuks purunemise. Ekspertarvamuses turboseadmel puuduseid ei tuvastatud. Maakohus

tuvastas eksperdiarvamusele tuginedes, et sõiduki mootori remondi käigus oli tihendpindade

vahele pandud hermeetiku ladestused leidusid turboseadmes. Turboseadme võllide

toetuspindadel esines jälgi kontaktist abrasiivsete osakestega, mis võisid sinna sattuda

mootoriremondi käigus puhastamata jäänud mootori õlikanalitest või remondi käigus

vahetamata jäänud õlijahutist. Kuna mootoririke on alguse saanud turboseadmest, on kahju

tekkimise põhjuseks ebakvaliteetne ja lubamatute töövõtetega teostatud mootoriremont, mis

seisnes eelkõige hermeetiku kasutamises, aga ka võõrosakestest õlitussüsteemis, mis võisid

sinna sattuda mootoriremondi käigus puhastamata jäänud mootori õlikanalitest või remondi

käigus vahetamata jäänud õlijahutist.

38. Kuivõrd hageja ei saanud 02.10.2021 toimunud mootorikke tõttu sõidukit sõitmiseks

kasutada ning tõendatud on, et rikke põhjuseks saab pidada kostja teostatud mootoriremonti,

siis ei vastanud kostja teostatud töö selleks, milleks hageja seda vajas (et hageja saaks

sõidukiga liigelda). Hageja võis mõistlikult tugineda kostja erialastele teadmistele ja oskustele

(VÕS § 641 lg 2 p 2). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et kokku lepitud mootori

remonditööde tegemiseks justkui ei olnudki vaja mootori alumist osa lahti võtta ja kokku

monteerida või et kostja poleks seda teinud nendes kohtades, kus avastati hermeetikut, et

saavutada kokkulepitud mootori remondi tööde tulemus koos turbomootori vahetamisega

selliselt, et sõiduk sõidaks.

39. Kuigi hageja sõiduki mootoririke tekkis 02.10.2021, kuid tõendatud on, et see tekkis

sõiduki mootoriremondi tagajärjel, siis vastutab kostja töö lepingumittevastavuse eest (VÕS §

642 lg 1). Asjaolu, et hageja kasutas sõidukit, ei välista sõiduki mootori riket kostja remondi

tagajärjel kuus kuud hiljem, nagu tuvastas maakohus. Kuna kostja ei teostanud sõiduki

mootori remonditööd vastavalt lepingutingimustele, ja tuginedes kostja erialastele oskustele ja

teadmistele turboseadme paigaldamisel viisil, et hageja saaks sõidukiga sõita, siis on

maakohus õigesti tuvastanud, et töö kahjustumise riisiko oli olemas juba ajal, mil kostja töö

hagejale üle andis. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja vastutab töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmnes kuus kuud hiljem.

40. Kostja väidetel püüdis hageja sõidukit peale mootori probleemide avastamist ise ja

kolmanda isiku abil käivitada, mis viis lõpliku mootoririkke põhjustamiseni. Kuivõrd hageja

2-22-5117

väidetel ei ole sõidukit peale mootoririket käivitatud, ja kostja oma väidete kinnitamiseks, et

sõiduki mootoririkke võis põhjustada keegi teine peale kostja, tõendeid ei esitanud, siis ei

saanud maakohus tuvastada, et mootorikke võis põhjustada või sellele kaasa aidata hageja

tegevus mootori ebaõige käivitamisega. Kuna kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et võib-

olla on hageja sõidukit peale kostja juures remontimist veel kusagil mujal remontinud ning

hageja vaidleb kostja väidetele vastu, et hageja ei ole sõidukit mujal remontinud, siis ei

saanud maakohus tuvastada, et mootoririkke võis põhjustada mõni teine isik peale kostja, kes

on väidetavalt hageja sõidukit remontinud. Samuti ei ole võimalik kostja väidetest, et võib-

olla oli õli valesti vahetatud, sest ühe otsiku puhul oli tegemist õli sissevooluga, või sõiduk

kasutas palju kütust, järeldada, et mootoririke oleks eeltoodust põhjustatud. Kostja ei ole oma

väidete kinnituseks esitanud ka tõendeid.

41. Vaidlust ei ole, et hageja teatas kostjale 02.01.2021, et sõiduki mootoril on rike, kuid

kostja arvates rike oli põhjustatud mootoriremondi käigus välja vahetatud turbokompressorist.

Kuigi kostja väidetel oli tema nõus välja selgitama mootoririkke põhjused ja ka remontima

mootori, siis ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei ole

nõustunud, et tema teostatud töö ei vasta lepingutingimustele ning et ta vastutab töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest. Seega on põhjendamatud kostja väited, et hageja

poleks tohtinud viia sõidukit teise töökotta remontimiseks, kui kostja polnud nõustunud omal

kulul töö puuduseid kõrvaldama. Olukorras, kus kostja ei ole nõustunud puuduste

kõrvaldamise ja uue töö tegemisega omal kulul põhjusel, et kostja ei pidanud ennast

vastutavaks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, saab pidada ilmseks, et ka täiendava

tähtaja määramine kostjale kohustuse täitmiseks poleks andnud tulemust ning seetõttu võis

hageja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist.

42. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

43. Maakohus määras kindalaks hagejale hüvitatavad menetluskulud kokku 4150 eurot.

Maakohtu otsuse kohaselt on hageja kantud menetluskulud õigusabile 3310 eurot ja

riigilõivule 840 eurot põhjendatud ning vastavuses hageja menetlustoimingutega. Kostja ei

vaidlusta, et hageja menetluskulude kindlaks määramisel tuli arvestada hagi esitamisel tasutud

riigilõivu 840 eurot. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses hageja menetluskulude

kindlaks määramise osas, milles maakohus on hagejale hüvitatavad õigusabikulud kindlaks

määranud suuremas ulatuses kui 1000 eurot.

44. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p

14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

2-22-5117

45. Hageja palus menetluskulud välja mõista maakohtule esitatud 24.11.2023 menetluskulude

nimekirja alusel. Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud, et temal on tekkinud

õigusabikulu lepingulise esindaja tasu kandmisel kliendi saadetud materjali analüüsimisele,

asja ettevalmistamiseks, nõupidamiseks hagejaga, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule

esitamiseks kokku 8 tundi ja 55 minutit; kostja vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga ning

kostja vastusele seisukoha koostamine 5 tundi ja 25 minutit; kostja taotlustega tutvumine ja

kliendiga arutelu, kirjavahetus kohtuga 40 minutit; kohtuistungiks ettevalmistumine ja

kohtuistungil osalemine 1 tund ja 45 minutit; nõupidamine kliendiga ja täiendavate

seisukohtade esitamine 2 tundi ja 25 minutit; kostja taotluse ja tõenditega tutvumine,

nõupidamine kliendiga, kirjavahetus kohtuga, vastuse koostamine 5 tundi ja 15 minutit;

kohtukõne teeside koostamine 2 tundi ja 40 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine 30

minutit.

46. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud kostjale

02.11.2021 kohtuvälise pretensiooni koostamise eest, mille koostamiseks peab kostja

põhjendatuks kulutada 30 minutit. Kuna hageja menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud

kulusid kostjale 02.11.2021 nõudekirja koostamise eest, siis saa põhjendatuks pidada kulusid,

mida hageja menetluskulude nimekirjas pole märkinud ja mille hüvitamist hageja ka ei nõua.

Asjaolust, et kostja arvates oleks hageja pidanud hagiavalduse koostama 3 tunniga, ei saa

pidada põhjendamatuks hagiavalduse koostamiseks vajalike ettevalmistuste tegemist, sh kogu

olemasoleva teabe analüüsimist, tõendite kogumist ning nõupidamisi kliendiga, milleks

hagejal on kokku kulunud 8 tundi ja 55 minutit. Kuna menetluses on esitatud taotlusi ja

täiendavaid tõendideid, siis on põhjendatud, et hageja esindajal on olnud vajalik hageja

seisukohtade kujundamiseks hagejaga nõu pidada rohkem kui tund. Kohtupraktikas peetakse

vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikuluks ka kohtuistungiks ettevalmistumist, mistõttu ei saa

nõustuda kostjaga, et kohtuistungile oleks hageja esindaja pidanud kulutama aega vaid 1 tund.

Hageja 18.01.2023 vastuväidete koostamisele ei ole põhjendatud arvestada vaid 2 tunniga ja

kolme leheküljega nagu soovib kostja. Oma seisukohtade põhjendamiseks kulub aega ka

esitatu analüüsimiseks ja seetõttu on konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks

põhjendatud ajakulu arvestada menetluskulude nimekirjas märgitud 3 tundi ja 5 minutit. Kuigi

kostja peab menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund, siis märgib

ringkonnakohus, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude

nimekirja koostamisele kulutanud aega siiski vaid 30 minutit. Kuna tsiviilasja toimikust

nähtub, et hageja on korduvalt suhelnud kohtuga ning tutvunud erinevate kohtu määrustega,

siis ei saa nõustuda kostjaga, et hageja oleks ühe kohtumäärusega tutvumiseks pidanud

kulutama aega 1 tund. Kolleegiumi arvates on hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud

ajakulu õigusabitoimingutele kokku 27 tundi ja 35 minutit arvestades menetlustoimingute ja

dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasjas keerukust, põhjendatud ja vajalik.

47. Hageja on maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et hagejale on

osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusteenuse tunnitasu

juristist esindajale 120 eurot, ilma käibemaksuta, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Käesoleval juhul on põhjendamatu õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu

hinnata 100 eurot tund 2016. aasta kohtupraktikale tuginedes, sest õigusteenust osutati

hagejale aastal 2022 ja 2023.

48. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja esindaja õigusabikulu maakohtu menetluses

kokku 3310 euro on olnud põhjendatud ja vajalik.

2-22-5117

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

Maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, mistõttu määrab

kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

50. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt välja hageja kasuks lepingulise

esindaja tasu 1153,35 eurot (8 tundi 15 minutit tasumääraga 140 eurot/tund, ilma

käibemaksuta).

51. Kostja on vastuväited hageja menetluskuludele esitanud peale kohtu määratud tähtaega,

s.o hilinenult. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja menetluskulude nimekirjas toodud

ajakulu ja tunnihind ülepaisutatud. Hageja esindaja ajakulu ei peaks olema suurem kui 4 tundi

ning tunnihind ei peaks olema suurem kui 120 eurot tunnis. Kostja ei ole ka põhjendanud oma

vastuväidete hilist esitamist. Samas ei põhjusta kostja vastuväited menetluse viibimist. TsMS

§ 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi

seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm

03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

52. Hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu on kohtuotsusega tutvumiseks 35

minutit, apellatsioonkaebuse ja menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 30 minutit;

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4 tundi ja 25 minutit; menetluse seisu

täpsustamine, kliendi ja kohtuga suhtlemine 45 minutit; kohtukõne teeside koostamine 1 tund

30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit.

Arvestades

menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on kolleegiumi

arvates menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja

vajalikuks esindajakuluks tuleb lugeda 8 tundi 15 minutit. Hagejale osutatud õigusteenuse

tunnitasu juristist esindajale 140 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendamatult suur. Võttes

arvesse õigusteenuse osutamise ajal keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu saab

juristist esindaja puhul pidada põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta).

53. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena 990 eurot. Hageja

taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt.

54. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)